Mati Unt- Sügisball- (0)

Mati Unt ‘’Sügisball’’



Mati Unt ‘’Sügisball’’


Mati Unt (1944-2005) ● On  töötanud  Vanemuises,  Noorsooteatris  ja  Draamateatris,  hiljem  vabakutseline ● 1960.-1970. aastate eesti proosa silmapaistev uuendaja ● 1980.-1990. aastate Eesti tuntuim lavastaja ● Romaane:  „Hüvasti,  kollane  kass!”  (1963),  „Mõrv  hotellis”  (1969),  „Sügisball”  (1979),  „Öös  on  asju”  ning  „Doonori  meelespea” 
(mõlemad 1990).


Mati Unt (1944-2005) ● Jutustusi ja kirjandusarvustusi: valikkogu „Ma ei olnud imelaps”  (1990). ● Näidendeid: „See maailm või teine“ (1966), „Viimne päev“ (1972),  „Peaproov“ (1977), „Vaimude tund Jannseni tänaval” (1984). ● Filmistsenaariume: “Surma hinda küsi surnutelt” (1977), “Saja aasta  pärast mais” (1986). ● Lavastanud enam kui  100 näidendit Vanemuises, Noorsooteatris,  Linnateatris jpt.  


‘’Sügisball’’ (1979) ● 1978 - ilmus Eesti kirjandusajakirjas Looming ● 1979 - ilmus raamatuna Romaani tegevus toimub tol ajal uhiuues Mustamäe elamurajoonis, kus 
elavad 6 peategelast: luuletaja Eero, arhitekt Maurer, telefonitöötajast 
üksikema Laura, tema maailmaavastajast poeg Peeter, restoranišveitserina 
töötav Theo ning vana meesjuuksur August Kask.


Sügisball (1979) Romaani teemad:  ● üksildus
● eraldatus ● ahastus  ● lootusetus


Uudne linnakeskkond
Mustamäe linnaosa ehitus algas 
1962. aastal. Valmis 9 mikrorajooni. Paneelelamute loomine, valmimine 
ja ka teose tegevus toimub 
Nõukogude stagnatsiooniajal. Paneelelamud - uus ja moodne 
mugavustega keskkond


Uudne linnakeskkond Linnal on neli funktsiooni: 1. Elada hügieeniliselt, 
päikeseliselt ja mugavalt. 2. Töötada. 3. Puhata ehk oma keha ja vaimu 
kultiveerida. 4. Liikuda. 


Teose miljöö ‘’Sügisball’’ tõi Mustamäe eestlaste kultuurilisse eneseteadvusesse.  Üks maja teise kõrval - korduse põhimõte Majad on eraldiseisvad: loodus ja ümbritsev neid ei mõjuta. ‘’ Need majad on küll suured, aga ei saa öelda, et nad oleksid kõrged, sest neil 
puudub vertikaalne mõõde, üks tähtsamaid asju, mis majast üldse maja teeb.’’   ‘’Nende  majade  seinu  ei  raputa  tormid.  Äikeseiilid  ei  kanna  minema  nende 
katuseid.’’ 


Tegelased
Eero August Kask Laura Peeter Theo Maurer


Eero  „Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega 
küllastatud maastikku“  „Inimlik oli ju kõrvaldatud, individuaalne ei seganud, maitsetel polnud 
rolli, jäi ainult puhas vorm. Suured nelinurksed kastid väljadel, suured 
monumentaalskulptuurid.“  „Ta leidis linnas oma veetlevalt ängistava rütmi, oma ahistava võimsa 
pinge, oma mõrkjad rõõmud. Eks see olnud ju ka maailm?“


August Kask  „Ta haistis surma – süsihappegaasi, väävligaase, tahma, tolmu, 
strontsiumi, pestitsiide, tina.“  „Ähvardus, elektripotentsiaal oli hämara magamistoa igas esemes.“  „Väljas valgustasid välgud surnud linna, lillakaid dekoratsioone 
igerike parkide ümber.“


Laura  „Maja lainetas edasi-tagasi, kohv loksus tassist välja. Ometi jäid 
paneelid seekord veel tasakaalu. Mis oleks saanud Mustamäest 
tugevama maavärinaga?“  „Tegelikult ei mõelnud ta üldse suurt selle maailma peale. Ta ei 
pidanud ennast otsustajaks. Ta ei võtnud maailma kohta ilmaasjata 
suud täis, sest teadis, et ta maailmast õieti midagi ei tea. Ta ei 
kasutanud seda maailma oma viha söötmiseks.“  „Paari päeva pärast aga saabus lõpp. Vool puudus täiesti, kõrva vastu 
valjuhääldajat pannes ei kuuldunud ühtki häält.“


Peeter  „Laura poeg uuris seda, mis teda ümbritseb. Ta piirdus ainult kõige 
lähema ümbrusega.“  „Hämmastusega märkas ta, et varblased kõndisid mööda majade 
välisseinu. Nad haakusid seinakatte mügaratesse. Linnud ei tee muidu 
nii.“  „Peeter teadis, et kivilinnas ei lähe majad üleni põlema.“  „Välk välgu järel helendas hirmunud linna kohal, kuumaastikud 
ilmusid ja kadusid, aga poiss ei kartnud ja vaatas alla inimtühjadele 
tänavatele, kus voolasid taevase vee sogased jõed.“


Theo  „Tema kõrts oli küll kolmandajärguline, ent elavasti külastatav. See oli 
üks neid väheseid vanu maju, mis olid säilinud uute keskel, üks 
omaaegne esimene pääsuke linnatagusel tühermaal.“  „Seetõttu meeldisid Theole vannitoad, kupeed, riidehoiud, esikud, 
magamistoad, juuksuritöökojad, rätsepaateljeed, ja ka oma töö juures 
sai ta ennast pidevalt jälgida. Tänaval nägi ta ennast vaateakendelt. 
Vanalinnas, kus olid väikesed ja kõrgel asuvad aknad, tundis Theo 
ennast ebakindlalt.“


Maurer  „Tal oli linnast päris hea ülevaade. Ja mingil määral oli ta kursis ka 
sellega, mis kohale ta linna ehitas.“  „Ta oli heas tujus, kui vaatas rebitud pilveräbalaid, mis üle 
majamürakate kihutasid. Romantiline oli sel ööl Mustamäe, ja Maurer 
tundis loojauhkust, ehkki ta ei kuulunud linnaosa põhiautorite hulka, 
nagu juba öeldud.“  „Valgusfoor pilkus ja Maurer oleks talle peaaegu vastu pilgutanud.“


Intertekstuaalsus
Viivi Luik  ‘’Teravasti tunnen huulepulga maiku....’’ Lennart Meri ‘’Hõbevalge’’ Betti Alveri  ‘’Miks, algav päev, on argipäev su nimeks…’’ Georges Perec ‘’ Asjad’’ Émile Borel ‘’Tõenäosus ja kindlus’’ W. A. Mozart ‘’Võluflööt’’ mütoloogilised tegelased: Sisyphos, Ixion, Tantalos.


Kasutatud allikad
2005. Mati Unt esteetiliste väärtuste rüütel. Eesti Päevaleht
 http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mati-unt-esteetiliste-vaartuste-ruutel?id=51017568  2005. Suri kirjanik ja lavastaja Mati Unt. Delfi
 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-kirjanik-ja-lavastaja-mati-unt-taiend?id=11029763 BNS. 2005. Suri kirjanik Mati Unt. Postimees
 https://www.postimees.ee/1493407/suri-kirjanik-mati-unt Kokk, Aivar, E. Lepiksoo, J. Morozov. 2006. Mati Undi mälestuseks paigaldatakse Voorele bareljeef. 
Vooremaa https://www.vooremaa.ee/mati-undi-malestuseks-paigaldatakse-voorele-bareljeef/


Kasutatud allikad
Tomberg, Donald 2008. Koht ja inimene. Mati Undi ‘’Sügisball’’. Sirp 
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/koht-ja-inimene-mati-undi-s-gisball/ Uibo, Udo 2009. Päikeselinn ja kaamos. M.Unt ‘’Sügisball’’ järelsõna 2009. Viks, Gerda. 2005. Mati Unt. https://miksike.ee/docs/referaadid2005/unt_gerdaviks.htm


Arutelu Teose pealkiri versus teose  sisu


Arutelu Raamat versus film


Arutelu Mõtteid tegelaste isiksustest  ja tegutsemisviisidest

Document Outline

• Slide 1
• Mati Unt (1944-2005)
• Mati Unt (1944-2005)
• ‘’Sügisball’’ (1979)
• Sügisball (1979)
• Uudne linnakeskkond
• Uudne linnakeskkond
• Teose miljöö
• Tegelased
• Eero
• August Kask
• Laura
• Peeter
• Theo
• Maurer
• Intertekstuaalsus
• Kasutatud allikad
• Kasutatud allikad
• Arutelu
• Arutelu
• Arutelu