Eesti taasiseseisvumine Nõukogude Liidu riigipöörde läbikukkumine andis paljudele liiduvabariikidele võimaluse iseseisvumiseks. 1985. aastal tuli NSV liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes viis seal läbi ümberkorraldusi, mida kutsuti perestroikaks. Ümerkorraldamise käigus nõrgenesid tsensuurireeglid, avardus sõnavabadus, suurenes massiteabevahendite mõju ja muututi sallivamaks eriarvamuste suhtes. See kõik viis Eesti iseseisvumiseni ja Idabloki lagunemiseni. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametnikkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp
Uuskonservatiivsed suundumused PT 40 - Muutused 1970 ndatel - Arvuti laialdanne kasut. - Teadus ja tootmine kasvasid kokku - Side- ja massiteabevahendite areng - Tagasilöögid majanduses - Stagflatsioon- tööpuudusele ja stagnatsioonile lisandus inflatsioon Watergate´i skandaal - 1974 - President Nixoni teadmisel oli paigaldatud pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakorterisse - Skandaal: president lahkus vabatahtlikult ametist Konservatiivne revolutsioon - Kaugenemine olulistest väärtutest - Kritiseerisid valitsuse kasvanud rolli
Perestroika- NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõt. iseseisvus) Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse arvardumine. Tõusis päevakorrale 1986. Inimestele räägiti riigis toimunud õnnetustest ,katastroofidest,kuritegudest,ajaloosündmustest. Kasvas ka massiteabevahendite mõju. Gorbatsov-NSVL president, kes püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, säilitades sotsialismi ja NSVL terviklikkus. Jeltsin- Vene Föderatsiooni president, kelle eestvedamisel loodi Sõltumatute Riikide Ühendus. 1991. aasta augustiteema andis võimaluse väikerahvastel taastada omaiseseisvus. Idabloki lagunemine sai võimalikuks perestroika tõttu. FOSFkamp-rahvaprotest uue fosforiidikampaania vastu 1986.
5. Võimu ja ametnike tegevus on avalik. 6. Valitsuse ja poliitika kritiseerimin Mittedemokraatlik ühiskond 7. Ajakirjandust kontrollib võimupartei. 8. Lubatud on 1-2 infoallikat. 9. Teave läbib eeltsensuuri. 10. Võimu tegevus on avalikkus eest varjatud. 11. Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud ja tehniliselt võimatu. 12. Lubatud on vaid lojaalne või valitsust ülistav informatsioon. Kommunikatsiooni roll ja funktsioonid ühiskonnas: · Massiteabevahendite ülesanne on harida ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. · Kommunikatsiooni arengutase mõjutab majandust. · KOmmunikatsioon seob riigi ühtseks tervikuks.
kodueesti kultuuriks. Välis eesti kultuur on selline, et need inimesed, kes pagulusse läksid välisriikidesse võisid kirjutada, rääkida, maalida jms seda, mida nad tahavad, aga need, kes eestisse jäid, pidid valima, mida nad loovad ja kirjutavad. · Mille poolest erinesid nõukogude aja laulupeod praegustest? Nõukogude ajal lehvisid punased lipud sini-must-valgete asemel , keelati ära eesti hümni laulmine , aga rahvuslike riiete kandimine oli lubatud. · Mil moel mõjutas massiteabevahendite areng kultuuri? Kuna Soome ei olnud Nõukogude Liidus, vaid lääneriik, võisid inimesed seal kuulata ja vaadata läänetelevisiooni ja raadiot. Eesti inimesed, kes elasid põhja pool, said läbi antenni salaja kuulata raadiot ja televisiooni vaadata. · Miks hakkas maakultuur hääbuma? Maaelanikkond hakkas rohkem linnastuma , sest linnas oli rohkem võimalusi paremaks elu arendamiseks. Maakohtades olevad raamatukogud, koolid, klubid suleti.
Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati Ateistliku propagandaga ja ilmalikud tavad Ilmalikud matused ja abiellumised said juurde pidulikkust
1950. aastate paiku algas alles rahvuskultuuri osaline taastumine ning 1960. aastatel toimus uue põlvkonna lõplik läbimurre. On hea tõdeda, et seejärel loomeõhkkond muutus vabamaks, vormikatsetused isikupärasemateks ja tekkisid uued väärtushinnangud, ideaalid. Minu arvates oli eestlaste aktiivsust isetegevusharrastuste säilimise kindlaks põhjuseks ning järjepidevus viis kõrgkultuuri tekkeni. Järjest kasvas ka massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus, mis meile väga igapäevane. Näiteks 1967. suurenes Eesti raadio saatemaht 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Sellel kõigel oli nii häid kui halbu külgi. Kogu massiteave oli allutatud tsensuurile ning oli peamiseks ametliku propaganda levitajaks. Teisest küljest tegid ajakirjandus, Eesti Televisioon ja Eesti Raadio head tööd laiendades silmaringi ning olid kultuurivahendajateks. Nõukogude võim tõi eesti NSV
Alles jäeti vaid üksikuid aastakäigud perioodilistest väljaannetest ning mõned eksemplarid raamatutest. Kirjanduse tellimine välismaalt muutus äärmiselt piiratuks. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? V: Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Millepoolest erinesid nõukogude aja laulupeod tänapäevastest? V: Laulupidusid peeti maal ja lehvisid punalipud. Mil moel mõjutas massiteabevahendite areng kultuuri? V: Massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat, oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. Miks hakkas maakultuur hääbuma? V: Maaelanikkond muutus senisest liikuvamaks: osa siirdus elama linnadesse, teised otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Nii nõrgenes maarahva seotus enda ja oma vanavanemate kodukohaga. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus?
2) Paguluses polnud tsensuuri, seega oli inimestel sõnavabadus ning neil oli võimalus kõik mõtted kirja panna. 3) Loomeinimesed olid Eestist ära läinud, polnud kedagi, kes loometööga tegeleks. 7. Analüüsi ja too välja Nõukogude Eesti kultuurielu jooned. 1) Positiivsed jooned. a) Traditsioone säilitati igat võimalikku pidi. b) Linnastumine. c) Haridustaseme tõus, materiaalsete võimaluste avardumine. d) Massiteabevahendite kasutamise laienemine. e) Uus haritlaste põlvkond püüdis leida uusi võtted, kuidas kultuuri elus hoida ja pöörduti võimaluse korral loometöö juurde tagasi. 2) Negatiivsed jooned. a) Kommunistid püüdsid kultuuri hävitada. b) Tsensuur. c) Tehti järeleandmisi ning mindi venelastega kaasa. d) Maakultuur hääbus, sest linlik eluviis hakkas igalpool juurduma. 8. Töö allikaga.
2007.aastal pandi Itaalias Milanod välja reklaamtablood, kus oli pilt noorest naisest, kes umber kolmeteistkümnendast eluaastast alates on põdenud anoreksiat. Nende sokeerivate plakatite eesmärgiks oli teavitada ühiskonda kasvavast probleemist, mis on võtnud maad eriti ulatuslikult modellinduses. Meedia mõju tänapäevases ühiskonnas on paratamatu, seetõttu tuleb õppida infot valima ja kontrollima. Lastele tuleb selgitada massiteabevahendite mõju maailmavaatele. Objektiivse otsustamise huvides peab inimestel olema võimalus teavet kontrollida ning selle tagab mitme sõltumatu meediakanali olemasolu.
4) püüdsid hoida positiivset programmi NK korra tingimustes Kultuuritarbimine ja massiteave Tegevusharrastus jätkati omariikluse ajal rahva ja seltsimajades koos käinud pilli ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni Massiline isetegevusharrastus taandus kõrgkultuuri ees : põhjuseks linnastumine , rahva haridustaseme üldine tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine Kasvas massiteabevahendite osatähtsus Suurenes Eesti Raadio saatemaht, 1967 lisandus Vikerraadio ja seejärel Stereoraadio 1955. alustas tööd Eesti Televisioon Värviteleritele ülemineks 1970.ndatel Ajakirjandusväljaanded jaotatud: vabariiklikeks ning linnaja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ja ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Lääneliku eluviisi juurdumist soodustas Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine
India peamine usund hinduism on samuti viimasel sajandil levima hakanud. Hiinas on religioon vähetähtis, tavaliselt segu mitmest õpetusest, valdavalt siiski budismist. Taoism on oluline ühe komponendina. Jaapanis levinud usund on sintoism. Juudi rahvust, kes on paljuski hajutatud üle maailma, ühendab judaism. Usund ehk religioon on peamine osa inimeste kultuurierinevustes. Viimastel aastakümnetel on seoses massiteabevahendite arenguga paljud maailma erinevad religioonid saanud ka meile tuttavamaks. Meid puudutab üha rohkem ka see, mis toimub Aasias, Aafrikas, Lähis-Idas ja mujalgi. Tänu religioonile on kõik inimesed seotud teineteisega usu läbi. Iga päev jõuab meieni maailmapoliitika uudiseid, kus oluliseks on usundite mõju. Erinevate maade kultuur, seadusandlus, kombed ja majanduselu tuginevad paljuski just religioonile. Usk on midagi,
Püsima jäid pilli- ,rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Suursündmuseks kujunes üldlaulupidu aastal 1947. Seal lauldi enamuses küll venekeelseid laule , kuid ka mõnede eestikeelsete laulude laulmine oli tähtis. 1950. aastate teisel poolel hakkas domineerima professionaalne kõrgkultuur. Peale kasvas uus kõrgharitlaste põlvkond. Laiemat kultuurihuvi soodustasid linnastumine , rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi need olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu propagandat oli meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. Nii saadi ka ühendust läänemaailmaga ja see soodustas lääneliku eluviisi juurdumist eelkõige Tallinnas. Toimus linnastumine , inimesed kolisid maalt linna ja hakkasid ostma raadioid, telereid, ja magnetofone. Hakati käima rohkem kinos , teatrites ja näitustel.
Keegi meist ei taha elada teadmatuses Tänapäeval on üks traditsioonilisemaid viise teabe saamiseks massimeedia vahendusel. Iga väike asi ja otsus meie igapäevases elus mingil juhul põhineb meedias kanalite kaudu saadud teabel. Massimeediat on palju, sealhulgas, kuid mitte ainult, raadio, televisioon, Internet, teedel paiknevad stendid jms. Need kõik on erinevad lapsed, mis näevad ette massimeediat kaasaegses ühiskonnas. Põhimõtteliselt on massiteabevahendite idee määratlemine väga lihtne sõnumite saamiseks, kasutades selleks trüki- ja elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid, millel on sõnum laialt levinud vaatajaskondadele (). Ja mõnel juhul on teade, mis sobib konkreetse isiku või nende rühmaga. Massimeedia kanalite kaudu edastatav teave hõlmab kõiki tänapäeva inimeste eluviise, alates jookide reklaamimisest kuni poliitiliste arutelude, kosmoseprogrammide jm laienemiseni.
teadmisi, vilumusi ja oskusi, kujundatakse ja rahuldatakse vajadusi. Suhtlemisel rahuldab inimene oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Suhtlemisel eristatakse kolme külge: 1) teise inimese tajumine, hindamine ja mõistmine; 2) teabe vahetamine ja 3)teiste inimeste mõjutamine. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavat üle teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massiteabevahendite raadio, televisiooni ja ajakirjanduse kaudu. Millised on siis need suhtlemis vahendid, mille abil teavet edasi antakse ja teisi inimesi mõjutatakse? Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel kui teatud märgisüsteem. Keel on oma olemuselt ühiskondlik nähtus: sõnad, nende kasutamisel ja seostamise reeglid on ühised kõigile antud keelt kõnelejaile. See võimaldabki keele abil suhelda. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt teisejärguline tähtsus
India peamine usund hinduism on samuti viimasel sajandil levima hakanud. Hiinas on religioon vähetähtis, tavaliselt segu mitmest õpetusest, valdavalt siiski budismist. Taoism on oluline ühe komponendina. Jaapanis levinud usund on sintoism. Juudi rahvust, kes on paljuski hajutatud üle maailma, ühendab judaism. Usund ehk religioon on peamine osa inimeste kultuurierinevustes. Viimastel aastakümnetel on seoses massiteabevahendite arenguga paljud maailma erinevad religioonid saanud ka meile tuttavamaks. Meid puudutab üha rohkem ka see, mis toimub Aasias, Aafrikas, Lähis-Idas ja mujalgi. Tänu religioonile on kõik inimesed seotud teineteisega usu läbi. Iga päev jõuab meieni maailmapoliitika uudiseid, kus oluliseks on usundite mõju. Erinevate maade kultuur, seadusandlus, kombed ja majanduselu tuginevad paljuski just religioonile. Usk on midagi,
Gorbatsov kasutas majandusprobleemide lahendamisel mõtlematuid võtteid. Näiteks alkoholismi vastu võitlemiseks lasi Gorbatsov ulatuslikult maha raiuda viinamarjaistandusi. Taolised radikaalsed võtted külvasid rahvasse ainult viha ning ei aidanud kuidagi käsumajanduse arenemisele kaasa. Vastupidi, rahva vastuseis käsumajanduslikule süsteemile suurenes. Avalikustamine ehk glasnost süvendas viha nõukogulikku võimu ning süvendas huvi läänemaailma vastu. Suurenes massiteabevahendite roll ühiskonnas sotsialistliku riigi inimene nägi, kui palju paremini elavad inimesed kapitalistlikus ühiskonnas. Usk sotsialismi hääbus. Avalikustati varem mahavaikitud kuritegusid ja katastroofe NSVL ajaloos. Loomulikult vihastas selline teguviis inimesi, sest näiteks infopuudus põhjustas inimeste teadmatust Tsernobõli katastroofi toimumise kohta. Tähendab, et ohvrite arv oleks võinud olla märksa väiksem. Poliitilise elu liberaliseerimine kukkus välja demokratiseerimisena
LEVIMUUSIKA EESTIS Levimuusika on üldnimetus muusikastiilidele ja -suundadele, mis kujunesid 20. sajandi teisel poolel ja mida iseloomustab levimine massiteabevahendite ja helisalvestustehnika abil. Eesti levimuusika hõlmab instrumentaalmuusikat, eriti džässi ja samuti rahvusvahelisi viise, millele on tehtud eestikeelsed tekstid. Eesti levimuusika sai alguse aastal 1925, kui Kurt Strobeli loodud ansambel “The Murphy Band” mängis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsusugemetega jazzmuusikat. Marchelle oli ainus kohvik, mis oli lahti südaööni ja kus mängiti tantsumuusikat. Rohkem leviski popmuusika noorema linnarahva hulgas,
See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Majandusuuenduste kõrval tõusis päevakorrale ka avalikustamine. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud kuritegevsutest, katastroofidest ja õnnetustest täpsemalt ning avalikustati rohkem infot nende sündmute kohta. Kasvas järsult massiteabevahendite mõju. Eriarvamuste suhtes muututi sallivamateks. Eestlastel oli mitmeid deokraatlike rahvaliikumisi. Esimeseks rahvarohkeks sündmuseks osutus fosforiidikampaania. Avalikustati, et Moskva tahab rajada Eestisse uut fosforiidikaevandust. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Järgmine oli Hirvepargi miiting, mis oli poliitiline meeleavaldus MRP vastu.
mille kaudu inimest jälgiti ja propagandat tehti. Praegusel ajal on peaaegu iga eurooplase kodus televiisor ja seda täiesti ilma sunnivahenditeta. Vaatajat püütakse selle kaudu mõjutada siiski sama intensiivselt kui Orwelli teoses. Selleks motiveerib meediategelasi reklaamist saadav kasum, mis sõltub otseselt kanalit jälgima meelitatud inimeste arvust. Seetõttu püütakse teavet esitada võimalikult tähelepanu köitvalt ja mõjusalt. Võime kindlad olla, et massiteabevahendite pakutav info meie tajuvälja jõudes meid mõjutab. Meedia tekitatud muutused inimese mõttemaailmas võivad olla nii kasulikud, kahjulikud kui ka mõjutud indiviidi huvidele. Massiteabevahenditest ammutatav faktiline info on meile kasulik ja seda me meedialt ka ootame. Lisaks vajalikule teabele saame muidugi hulga kasutut. Kogu meelelahutust võib info hankimise seisukohalt pidada mõttetuks. Lõõgastumiseks on see mõõdukal hulgal vajalik, aga mitte asendamatu
Hinduism Koos massiteabevahendite arenguga on maailmas väga palju muutunud. Meist kaugemal toimuv on saanud lähedaseks ka meile. Seose rahvusvahelise suhtlemise laienemisega on meieni jõudnud info ka paljudest erinevatest usunditest. Usk mõjutab nii ühiskondlikke otsuseid kui maailma poliitikat. Kohati on see mõju positiivne ja arendav, kohati negatiivne ja pidurdav. Usu põhieesmärk on otsida ja leida vastuseid elu põhiküsimustele.
aurumasin. Aurumasina abil inimesed panid liikuma ronge, mis said kiiresti transportima inimesi ühest kohast teisesse. Niimodi sai sõjavägi kiiresti ja puhanuna jõuda lahinguväljale. Esimene kord kui avaldus raudtee tähtsus sõjaväe transportimist oli 1859. Aastal toimunud Prantsuse-Austria sõjas 120 000-mehelise armee transportimine. Tavatingimustes see võtaks 2 kuud aega, aga rongiga see võttis ainult 11 päeva. Teine uuendus sõjanduses oli informatsiooni edastamine: massiteabevahendite kaudu lahinguvälja pilt jõudis n-ö koju kätte. Kujunes uus amet sõjaväekorrespondent. 7.Sõjapidamine muutub humaansemaks Koos tehnika arenguga sõjapidamine muutus inimlikkumaks. See eelkõige oli seotud meditsiiniteenistuse saavutustega ning inimeste kiir transportimine hospidalisse. Kui enne (19. Sajandil) iga viies haavatud sõjaväelane suri haavadesse või ränkade teenimistingimuste tõttu, siis 20. Sajandi algul kaotuste suhtarv oluliselt langes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 3, 3 1, 10 ja 11 loetletud õigused on samaaegselt Tarbijakaitseameti kohustused. Tarbijakaitseamet on kohustatud tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale sihipärasel kasutamisel ohtlikust kaubast või teenusest teabe omamisel tegema kõik endast oleneva sellise kauba müügi või teenuse osutamise takistamiseks, teavitades sellest vajaduse korral massiteabevahendite kaudu üldsust . (4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ning § 15 1. lõike punktides 1 ja 2 loetletud õigused laienevad ka teistele käesoleva seaduse või teiste seaduste alusel tarbijakaitse alal riiklikku järelevalvet teostavatele asutustele ja nende ametiisikutele. (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1-3 ja 6-11 ning 2. lõikes loetletud õigused laienevad käesoleva seaduse § 10 2. lõikes nimetatud ametiisikule.
arvuti vahedusel interaktiivseks kommunikatsiooniks. Demokraatlik ja mittedemokraatlik ühiskond erinevad ka selle poolest, kuivõrd võimukandjaid huvitab, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist. Korraldatakse sotsioloogilisi küsitlusi, mille tulemusel saadaksegi teada inimeste avalik arvamus Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll Kommukatsioon täidab riigi igapäevaelus mitmeid ülesandeid, teabe levitamine on vait üks neist. Massiteabevahendite ülesanne on harida rahvast ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. Kommunikatsiooni arengutase mõjutab majandust. Kommunikatsioon seob riigi ühtseks tervikuks. Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri Rahva muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nim rahvastiku iibeks. Negitiivne iive tähendab, et rajvaarv väheneb-inimesi surev või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub.
lõdvendamine, presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine, mitme kandidaadiga valimised esindusorganisse (mis siiski polnud päris vabad), desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, suhete parandus läänega, järeleandmised inimõiguste vallas (poliitvangide vabastamine) Miks nende reformide tulemuseks ei olnud Nõukogude Liidu tugevnemine, vaid hoopis Nõukogude Liidu lagunemine? Alkohol oli majanduslikult väga tähtis ja piiramine suurendas majanduslangust. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli juhatades sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Valimiste tulemusel pääses kongressi arvukalt opositsiooni suuna poliitikuid kes tahtsid sotsialismi lagundada. Käsumajandus lagunes ja turumajandusele ei suudetud üle minna, mis tekitas rahva vastuseisu. Gorbatsov üritas läänt petta et saada hingetõmbeaega, aga Reagan sai aru, et NSVL on lagunemise äärel ja hoopis tugevdas survet. 5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B.
Võitlus alkoholiga, piirati selle tootmist.hakati lubama inimestel ettevõtlik olla. glasnost ehk avalikustamine ja tsensuuri lõdvendamine, relvastuse vähendamine, suhete parandus läänega, järeleandmised inimõiguste vallas (poliitvangide vabastamine) . Alkohol oli majanduslikult väga tähtis ja piiramine suurendas majanduslangust. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli juhatades sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Valimiste tulemusel pääses kongressi arvukalt opositsiooni suuna poliitikuid kes tahtsid sotsialismi lagundada. Käsumajandus lagunes ja turumajandusele ei suudetud üle minna, mis tekitas rahva vastuseisu. Reagan sai aru, et NSVL on lagunemise äärel ja hoopis tugevdas survet. 5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B
Ametlik ideoloogia Liikumine kommunismi poole Totaalne revolutsioon, vanemate Perestroika seadustamisvormide kõrvaldamine Üksainus eliidi juhitud massipartei Nõukogu Liidu Komunistlik Partei Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu Kõigile nende vajaduste järgi Totaalne mobiliseeritus Kõigil oli sõjaväe kohustus Massiteabevahendite kontrollimonopol Ajakirjandus oli täis propagandat ja artikleid kui hästi riigil läheb. Relvamonopol, terroristlik politseikontrolli Võim põhines sõjaväelisel diktatuuril süsteem · Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Plaanimajandus · Sõjaväe allutatus Blokaad, nt. Ukrainas 6
– eraettevõtluse teatav tekitamine ja kaasamine; – hakkas ilmuma ka uusi trükiväljaandeid ja moderniseeriti vanu; – tugevnes ka vastupanu. Muudatuste algus NSV Liidus • Glasnost ehk avalikustamine – Kremli juhtide senisest suurem valmisolek kuulata ja kõneleda; • 1986. a. Tšernobõli tuumakatastroof – teave avalikuks NLs ja väljaspool NL • Suurenes sõnavabadus, võis rääkida: keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest; • Suurenes massiteabevahendite roll ühiskonnas; • Sai alguse poliitilise elu liberaliseerimine. Chernobyl Disaster What Really Happened NSV Liidu lagunemise põhjused • Sotsialistliku majandusüsteemi omapära: – See on suuteline funktsioneerima ainult keskusest juhitava plaanimajandusena; – tal puudub iseregulatsioonivõime, teda ei ole võimalik üle viia turumajandusele. NSV Liidu lagunemise põhjused • NSV Liidu lagunemise poliitilised põhjused:
Kes kuulutab selle välja? 7. Eriolukorra kehtestab EV valitsus, kuulutatakse välja loodusõnnetuse jne katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. On vaja rakendada ulatuslikke abinõusid. Eriolukorra seadus sätestab loodusõnnetuste ja katastroofi korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamisel vajalike abinõude aluseks. Vabariigi Valitsuse määruse eriolukorra väljakuulutamise kohta avaldavad massiteabevahendite valdajad muutmata kujul viivitamatult. Erakorralise seisukorra seadus rakendatakse Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks, kuulutab välja Riigikogu Presidendi loal. Mis on kemikaali käitlemine? 9. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja muu kemikaaliga seonduv tegevus. Millest sõltub riskipildi kujunemine kui toimub avarii TTMA-ga (tugevatoimelise mürkainega)
perestroikapoliitikale. 19. Augusti hommikuks teatas RESK, et on võimu üle võtnud ning et ,, haigestunud'' Gorbatsovi asendab asepresident Janajev. Putsistide põhieesmärk oli Gennadi Janajevi sõnul järgi hoida ära Nõukogude Liidu likvideerimise ärahoidmine. Komitee kuulutas välja kuueks kuuks erakorralise seisukorra, esinduskogud saadeti laiali, Moskvasse viidi väed, kohalik võim allutati komitee poolt määratud sõjaväekomandantidele, kehtestati massiteabevahendite tsensuur ning osa massiteabevahenditest suleti. Riigipööre oli halvasti ettevalmistatud ja rahvas hakkas vastu. Eesotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end koos pooldajatega Moskvas. Jeltsin kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks ja riigipöörajad kurjategijateks ning teatas, et presidendi või kehtib. Kui Baltimaades hakkati nõudma seaduse tühistamist ja meeleavalduste keelustamist, siis eirati neid nõudeid. 20
Nats revolutsioon- kommunistide, sotsiaaldemokraatide ja katolooklaste-massiline arreteerimine. Riigijuhtimises kaotati föderalismi põhimõte, keelati kõik poliitilised parteid,ametiühingud, kultuurielu natsipartei ideoloogia kontrollialla. Fasismi tunnusjooned: streikimine keelustati, ametiühingute asemel loodi ettevõjaid ja töölisi, keelustati kõik poliitilised erakonnad, kehtestati fasistliku partei täielik monopol massiteabevahendite,kasvatuse, hariduse valdkonnas. Uus majanduspoliitika: (nep) toidujaotuse senine kord kaotati ning talupojad said loa müüa oma toodangu ülejääke. Seaduslikuks muutusid turg, erakaubandus ja väiketööstus. Inglismaa: majandus:majandus arenes kiiresti, eriti uued tööstusharud.Sisepoliitika: majoritaalne valitsussüsteem, 2-3 parteid. Prantsusmaa: majandus: majandus arenes kiiresti, eriti uued tööstusharud. Sisepoliitika: propotsionaalne süsteem, valitsusi palju ja vaheldusid tihti
Internetist. Inglise keele kõrval on eesti keeles laene ka mitmetest teistest keeltest, näiteks prantsuse, itaalia ja aasia keeltest. Eelnimetatud keeltest on palju sõnu laenatud näiteks kokanduskeelde. Näiteks prantsuse krepp, itaalia lasanje, spagetid, hiina vokk, araabia kebab ja uuskreeka feta. Teise keele sõnavara saab üle võtta otse, kui kahe keele kõnelejate vahel on geograafilised, kultuurilised, poliitilised jm sidemed, või kaudselt, nt massiteabevahendite või teiste keelte vahendusel. Massiteabevahendite kaudu ilma vahenduskeelteta laenamisel on tulemuseks ikkagi otselaen. (Leemets 2003) Enamik laene tuleb meile tänapäeval otse inglise keelest ilma vahenduskeelteta. Peamised vahendajad on olnud vene ja soome keel. Inglise keel on ka ise vahenduskeel, sedakaudu on eesti keelde jõudnud näiteks mitmesuguste eksootiliste puuviljade ja maitseainete nimetusi, mis võivad pärineda idamaade või Ameerika indiaani keeltest. (Leemets 2002:41)
Euroopasse. L.Walesa- Poola sõltumatute ametiühingute juht. N. Ceausescu- Vaino Väljas-(uus parteijuht 1988 a) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Aronld Rüütel-1990 aata märtsis valis Eesti NSV Ülemnõukogu Presdiidiumi esimeheks. E.Savisaar-1990 aata märtsis valis Eesti NSV Ülemnõukogu uueks valitsusjuhiks E. Savisaare. 3.NSVL lagunemine majanduses- glasnost, ranged tsensuurireeglid pehmenesid, massiteabevahendite mõju kasvas, ühiskond muutus sallivamaks, kontaktide tihenemine muu maailmaga, poliitiline elu liberaliseerus. Välispoliitikas taheti suhet suurte lääneriikidega parandada, tehti relvastuse vähendamise kava. NSV-USA suht paranesid pärast 1986 Reyjkavjiki kohtumist, 87 sõlmiti Washingtonis kokkulepe tuuma tuumarakettide likvideerimiseks, lõpetati sõda Afganistanis, see kõik viis kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades 89-90. Sisepoliitikas-
V: Ühte 13) Kuidas jaguneb erinevate tegevuste vahe riigikogu töö tsükkel --------------------------------------- V: 14) Kes kutsub kokku riigikogu erakorralise istungi järgu? V: Riigikogu komisjoni erakorralise istungi kutsub kokku komisjoni esimees oma algatusel või siis, kui seda nõuab vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust 15) Kuidas antakse avalikkusele teavet kinnisel istungil toimuvast? V: Riigikogu juhatusel on kohustus anda massiteabevahendite ülevaatel Riigikogu kinnisel istungil toimunust. 16) Millistel tingimustel on riigikogu otsustusvõimeline? V: kui kohal on üle poole tema koosseisust. 17) Millistel juhtudel on hääletamine riigikogus salajane? V: Salajane on hääletamine üksnes järgmistel juhtudel: 1) Vabariigi Presidendi valimine; 2) Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine; 3) Riigikohtu esimehe ja liikmete ametisse nimetamine; 4) riigikontrolöri ametisse nimetamine;
Ameerika poliitikud muidugi teevad näo, et nemad ei tea midagi. Teavad suurepäraselt, mis toimub. LKV agendid saatsid regulaarseid ettekandeid Washingtoni. Nad teatasid, et Boriss Jeltsini ja tema kaaskonna on "Organisatsioon" ära ostnud ja kontrollib neid. Ent Buschi andministratsioon ja seejärel Clintoni oma, tegi näo, et nemad ei tea midagi. Ainus asi, mis busiste ja klintoniste huvitas, oli asjaolu, et Venemaal on juutide, muidugi ka Ameerika kohalike juutide poolt kontrollitud massiteabevahendite kandidaadiks Jeltsin, ja sellepärast toetasid ka nemad Jeltsinit. Ma ei tea, kas te mäletate aega, kui 1996. aastal Jeltsin valimiskampaania käivitas, aga mina mäletan. Selles kapmaanias osalesid kõik siinsed juutide massiteabevahendid. Nad kartsid, et võita võib tõeline vene natsionalist, Venemaa patrioot. Clintoni valitsus lubas Venemaale raha anda üksnes juhul, kui võidab Jeltsin. Faktiliselt osales Clinton valimiskampaanias niisama agaralt nagu Jeltsingi
d) Sõja lõpetamine Afganistanis. e) Lõpetati kodusõda Nicaraguas. 3) Sisepoliitika. a) Presidentaalne valitsemissüsteem. b) Uus kõrgeim riigivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. c) Mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad). 4) Ühiskondlik elu. a) Glasnost. b) Kasvas järsult massiteabevahendite mõju. c) Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. 5. Kuidas püüdis Gorbatsov NL-i lagunemist ära hoida? 1) Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas, desarmeerimine. 2) Inimeste elujärje parandamine ja tsensuuri vähendamine, glasnost. 3) Perestroika, riigi juhtkonna uuendamine. 4) Presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine. 5) Vägivaldne meeleavalduste mahasurumine. 6) Liiduleping. 6
Perestroika kõrvale ilmus teinegi uudissõna- glasnost e. avalikustamine, mis pidi tähistama Kremlil juhtide senisest suuremat valmisolekut ja tõtt kuulata ja kõnelda.1986. aprillis toimus suur katastroof Tsernobõli aatomielektrijaamas. Esi- algu üritati see maha vaikida, kuid vahetult pärast avalikustamistjutte ärritas selline teguviis rah- vast tugevasti. Tsensuuri lõdvendati, kuid see ei tähendanud veel sõnavabadust.Glasnost suuren- das massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise liberaliseerimise. Suhete reguleerminie läänega. Gorba poliitika tähtis osa oli suhete parandamine lääneriikidega, eeskätt USA-ga. Järgnevatel aastatel toimusidki olulised muutused peamiselt kolmes vallas: 1)relvastuse vähendamine 2)regionaalsed e. piirkondlikud suhted 3) inimõiguste kaitse. Pärast Gorba ametisse astumist peatati NSVLI tuumarelvakatsetused. Gorba lootis selle sammuga USAlt
d) Kultuurielu lõhestatus. e) Rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima, laulupeod ja isetegevusharrastused. 11. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Eesti jaoks? 1) Positiivne. a) Laulupidude traditsioon säilis. b) Meelelahutusvõimalused säilisid. c) Urbaniseerumine. d) Haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. e) Massiteabevahendite leviku ja tähtsuse suurenemine(tänu sellele sai Põhja-Eestis juurduda läänelik eluviis) 2) Negatiivne. a) Paljude loomeinimeste põgenemine läände. b) Kultuuripärandi ja maakultuuri hävitamine. c) Väikesed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni. d) Maarahva seotus enda kodukohaga nõrgenes. e) Paljud inimesed olid asjatult Siberisse saadetud.
* Kasutati Itaalias(Mussolini) , Hispaanias(Franco), ja Lõuna-Ameerikas(Pinochet) TOTALITAARNE DIKTATUUR: * Ametlik ideoloogia- Katse hõlmata kõike. * üksainus massipartei- pühendunud ideoloogiale, alistuv diktaatorile. Loob poliitilise eliidi, kontrollib ja kasvatab masse, tagab side riigi ja ühiskonna vahel. * Terroristlik politsekontrollsysteem--on parteile abiks, kuid võib pöörduda tema vastu. * terrorit lasutatakse reziimi tegelike vastaste kõrvaldamsieks. * Monopoolne kontroll massiteabevahendite üle- vajalik, et kõrvaldada teave, mis on vastuolus ideoloogiaga, kinnistada kordamise teel reziimi ideid. * relvamonopol- täielik kontroll relvade üle. Armee allub täielikult partei kontrollile. * riigi poolt kontrollitud majandus ehk plaanimajandus- vajalik, et reziim suudaks pysida ning ei sõltuks majandusteguritest. * Kuulsamad näites NSVL ja saksamaa * ajaloolises mastaabis kyllalt noor reziim. * võimule tullakse rahulikult, seda hoitakse aga terroriga. SS, KGB, SA.
Nõukogude Liidu juhid (nimed ja ametisoleku ajad): · L. Breznev 1977 1982 · J. Andropov 1982 1984 · K. Tsernenko 1984-1985 · Mihhail Gorbatsov 1985 1991 · Boriss Jeltsin 1991 - 1999 Reformid Gorbatsovi ajal ja nende mõju: · Perestroika Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ümberkujundamise abil. · Glasnost Tsensuuri lõdvendati, võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegevusest. Suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise elu liberaliseerimise. · Presidentaalne süsteem · Rahvasaadikute Kongress Pärast esimesi valimisi pääses kongressi liikmeks arvukalt opositsioonilise suuna poliitikuid, kes tahtsid sotsialismi lammutada. · Rahvasaadikute Nõukogud · Suhete parandamine läänega Desarmeerimine, Afganistanist lahkusid NSVL väed, vabastati poliitvange, lubati välja rännata Lahesõja tagajärjed: · 2
Üllatavalt hästi Lätis, kus paljud põhiliselt venelastega asustatud piirkonnad hääletasid Läti riigi iseseisvuse poolt. Hoopis uue hingamise andsid referendumitulemused meile läänes. Referendumil vaatlejana osalenud briti parlamendi alamkoja liige Philip Flynn kinnitas: "Oleme väga rahul Balti riikides korraldatud referendumite tulemustega, see on suure tähtsusega tegur, mis aitab lõpetada nõukogude massiteabevahendite spekulatsioonid, nagu oleks Balti riikides võimu juures "vähemuse natsionalistlik juhtkond". [E. Savisaar. Peaminister, lk.524] * 1. märts miilitsa asemele loodi politsei * 19. augustil algas riigipöördekatse (augustiputs) Moskvas. Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. EV ÜN avaldus riigipöörde kohta NSV Liidus, otsustati anda
veovahendeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 3, 3 1, 10 ja 11 loetletud õigused on samaaegselt Tarbijakaitseameti kohustused. Tarbijakaitseamet on kohustatud tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale sihipärasel kasutamisel ohtlikust kaubast või teenusest teabe omamisel tegema kõik endast oleneva sellise kauba müügi või teenuse osutamise takistamiseks, teavitades sellest vajaduse korral massiteabevahendite kaudu üldsust . (4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ning § 15 1. lõike punktides 1 ja 2 loetletud õigused laienevad ka teistele käesoleva seaduse või teiste seaduste alusel tarbijakaitse alal riiklikku järelevalvet teostavatele asutustele ja nende ametiisikutele. (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1-3 ja 6-11 ning 2. lõikes loetletud õigused laienevad käesoleva seaduse § 10 2. lõikes nimetatud ametiisikule.
nende elustiil, demograafiline koosseis, vajadused ning eelsitused. Turunduskommunikatsiooni muutused tulenevad peamiselt kahest faktorist turgude ja meedia killustatusest. See on põhjustatud ümberlülituselt massturunduselt sihtturundusele. Üha rohkem püütakse luua fokuseeritud turundusprogramme, et saavutada väljavalitud klientidega lähedasem suhe. Meedia võimaluste ulatus ning mitmekülgsus on kiiresti laienenud. Varem said turundajad loota, et toodete pakkumisele massiteabevahendite kaudu. Massiteabevahenditeks on raadio, televisioon, trükimeedia, välireklaam ja internet. Sihtturunduse puhul pööratakse aga rohkem tähelepanu suhtekorralduskampaaniatele, sponsorlusele, üritustele, toote paigutusele, internetiturundusele ning teistele loovatele sõnumisaatmismeetoditele. Kas on mõjutanud turunduskommunikatsiooni suured muutused infotehnoloogia. Tänapäevane infotehnoloogia võimaldab turundajatel üsna lihtsalt jälgida klientide vajadusi.
ja koguni Rooma impeeriumi aegse hiilgus taassündi. Kuna lubas kõigile kõike, muutus ta väga populaarseks rahva seas. 3. Mussolini sisepoliitika- Kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. Kõik ajalehed range tsensuuri all. Keelustatikõik poliitilised erakonnad. Ametiühingute asemele loodi ettevõtjaid ja töölisi ning teenistujaid ühendavaid korporatsioonid. Streigid keelustati. Kehtestati fasistliku parteri täielik monopol massiteabevahendite, kasvatuse, hariduse ja kultuuri valdkonnas. Endise poliitilise korra julges Mussolini lõplikult hävitada alles kriisiaastail. Ta andis fasistliku partei keskorganile seadusandliku võimu, lõi üheparteilise riigi. 4. Fasismi iseloomulikud jooned- *Taotles ülemvõimu Vahemere piirkonnas ja koloniaalvalduste laiendamist Aafrikas. 5. Fasistide välispoliitika- 6. Itaalia ja Saksamaa suhted, lepingud- Saksamaa ja Itaalia koostöö tihendes 1930.a teisel poolel
-Autoritaarne (rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Iseloomustab võimu koondumine ühe isiku või organi kätte), totalitaarne (antidemokraatliku poliitise režiimi äärmuslik vorm. Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelevalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatud riigivõimule. N: fašism itallias, natsid saksas, kommarid NSVL), demokraatlik (riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas) (stalinism- isiku võimu režiim).
vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid. KULTUURITARBIMINE JA MASSITEAVE: Sõda ja sellele järgnevad aastad olid rängaks löögis kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkasid eestlased ka sel perioodil kultuurielu korraldamist, selle ilmekamaks väljendiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajas käimist ning näitemängude ja laulukooride traditsiooni. Mida aeg edasi seda rohkem kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus. Suurenes Eesti Raadio saatemaht [Vikerraadio, Stereoraadio, Eesti Televisioon]. Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks, linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jne. Kõik massiteabevahendid oli allutatud tsensuurile. MAAKULTUURI HÄÄBUMINE: Kuna paranes elujärg olid inimesed võimelised ostma raadioid, telereid ja magnetofone ning populaarseks muutusid teatrid, kinod, kunstinäitused. See tõttu hakkas maa-asulates juurduma linlik eluviis
senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda. 1986. aasta aprillis toimus suur katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. Esialgu üritati see maha vaikida, kuid vahetult pärast avalikusta-misjutte ärritas selline teguviis rahvast tugevasti. Gorbatsov pidigi toimunut tunnistama. Tsensuuri lõdvendati, see ei tähendanud küll sõnavabadust, kuid mõnest asjast võis rääkima hakata, esialgu kahel alal: keskkonnaprobleemidest ning Stalini kuritegudest. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Avalikustamine tõi ilmsiks ka esimesed vastuolud riigi juhtkonnas. Kuna seniste reformidega polnud õnnestunud majanduslikust ummikust väljuda, otsustas Gorbatsov alustada ulatuslikumaid poliitilisi reforme, eesmärgiga nõrgendada uuendustele vastu töötavat parteiaparaati. 1988. aasta juunis toimunud NLKP XIX konverentsil surus
4. EESTI VABARIIGI TAASTAMINE 1991. aasta augustis toimus Moskvas riigipördekatse ehk nn. augustiputs. Isehakanud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee püüdis vägivaldselt kõrvaldada Mihhail Gorbatsovi Nõukogude Liidu presidendi ametikohalt ning teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Komitee kuulutas välja kuueks kuuks erakorralise seisukorra, Moskvasse viidi väed, kohalik võim allutati komitee poolt määratud sõjaväekomandantidele, kehtestati massiteabevahendite tsensuur ning osa massiteabevahenditest suleti. Vandenõulaste eesmärgiks oli Nõukogude Liidu säilitamine tema vanal kujul. Sellises olukorras, kus Moskvas kerkisid barrikaadid ja Pihkvast venisid Tallinna poole tankikolonnid, leidsid Eesti erinevad poliitilised rühmitused lõpuks ühise keele. 20. augustil jõudsid dessantväelased Tallinna piirile, kuid ei teadnud õieti, mida peale hakata. Samal ajal toimus Vabaduse ( Võidu) väljakul Rahvarinde poolt kokku kutsutud
looming jäi suurele osale eestlastele kättesaamatuks. 21. Miks peatus kultuuriline tegevus Eestis? Kuidas see taas algas? Oli tsensuur ja paljud kolisid välismaale. Haritlaste uus põlvkond kasvas peale. 22. Milliste kultuurialadega tegeles rahvas? Kas see muutus nõukogude perioodi jooksul? Kuidas? Isetegevusharrastus, pilli- , rahvatantsu - ja näitemänguringid ning laulukoorid.. See taandus ja peale kasvas kõrgharitlaste uus põlvkond, kultuurihuvi laienes, kasvas massiteabevahendite osatähtsus, mindi üle värvitelevisioonile. 23. Miks maakultuur hääbus? Linnastumine, massimeedia levik, linlik eluviis, väiksed maakoolid, klubid ja ringid pandi kinni, muututi liikuvamaks, otsiti paremaid töötingimusi. 24. Millised muudatused viidi sisse hariduses? Ühtluskooli süsteem, Paljud õpetajad vallandati, muudeti õppeprogramme, kohustuslik keskharidus, kursuste süsteem. hariduse kvaliteet langes. 25. Milline oli kiriku roll ühiskonnas
4. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine 5. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Totalitaarse režiimi tunnused: 1. Ideoloogia 2. .Totaalne revolutsioon 3. .Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu 4. .Totaalne mobiliseeritus 5. .Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine 6. .Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid: Ametlik ideoloogia, üksainus eliidi juhtitud massipartei, terroristlik politseikontrolli süsteem, massiteabevahendite kontrolimonopol, relvamonopol.. Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu.Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne Eraldatusesaared–totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil. SULTANISM Võimu ekstreemne koondumine Isikukultus (eluaegsed nimetused Põhja-Koreas)
annaabi.ee 
