Mehed ja vägivald! Vägivalla küsimus on saanud keskseks osaks Euroopa poliitikas ja iga Euroopa inimese jaoks. Tavaliselt räägitakse meedias vägivallast seoses gangsterite, mõrvarite, narkomaanide, natside, vägistajate ja lihtsalt varastega. Väga harva räägitakse nendest kui meestest ja mitte kunagi ei mõelda neist maskuliinsuse mõiste raames, kuigi peaaegu alati on tegemist meestega. Üks tähtsamaid asju on, et me peame teadma, kuidas maskuliinsus luuakse. Sageli unustatakse eraelus esinev vägivald, kuna meedia ja avalikkuse tähelepanu on keskendunud avalikkuses ilmnevale vägivallale. Minu mõte on, et avalikkusele nähtava vägivalla juured on eraelus. Teisisõnu on just koduvägivald see, mis peaks meie tähelepanu köitma ja just see on vägivald, mille vastu vägivallavastane võitlus peaks olema suunatud
Uuring näitab, et alkoholi tarbimine on suurenenud nii meeste kui ka naiste seas, nii et sooline lõhe nende vahel on vähenenud, eriti noorte täiskasvanute seas. Uuring baseerub era- ja grupiintervjuudel Eesti noorte täiskasvanutega nii maalt kui linnast. Naiste alkoholi tarbimine on justkui kahekordsete normidega määratletud, kuid mehed eemaldavad end nendest normidest ning arvavad, et näiteks meeste seas viina joomine on OK, sest see on kujutatud juba nõukogude ajast tugeva maskuliinsuse tunnusena. Alates 1991 aastast, kui Eesti sai taasiseseisvaks, on alkoholi tarbimine, kuni 2008, pidevalt suurenenud. 2004 vähenes, sest Eesti astus Euroopa Liitu ning sealsed regulatsioonid pärssisid seda. Mehed joovad rohkem kui naised, kuigi joomine on märgatavalt suurenenud noorte ja haritumate naiste seas. See artikkel vaatleb kuidas soolised normid on omavahel ühendatud ning kuidas need tähendused ja normid on reguleerivad seadustatud joomisharjumusi. Ma vaatlen kuidas
Komöödia - meelelahutuslik naljamäng Müüt - uskumusega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest Maailma teke - usuline, teaduslik, müütiline Kreeka mütoloogia - jumalad inimesega sarnased, maailma lõid jumalad (kõigepealt Kaos, sellest eraldus Maa(Gaia) ja ta abikaasa Taevas(Uranos). Nende lapsed olid titaanid, Kronose lastest said kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel) Herakles - vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, maskuliinsuse kroon, kuninglike klannide esivanem, tuntud oma 12 vägiteo poolest. Näide tunnist - Liibüa kõrbes kohtas Antaiost, kelle ta tappis maast üles tõstes ja ära kägistades Eepos - tunnused (sündmusterohke, mahukas, pärimusliku taustaga), liigid (kunst-, rahvus- ja kangelaseepos), sisu (tülid, kodumaakaitsmine, looduskatastroofid), näited (Ilias, Odüsseia, Kalevipoeg) Homeros - vanakreeka pime laulik, peetakse kreeka vanade eeposte loojaks, kuulsaimad Ilias ja Odüsseia, arvatakse
Tühjad aknaavad, vahel tumedast taevast niitidega alla riputatud, loovad müstilise atmosfääri. Jaani kiriku terrakotafriiside hämarusse jäävatest nissidest kumavad sajanditetagused skulptuurportreed, lapsepõlvekodu korpas värviga poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju. Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks lõiguks tema loomes autoportreed. Need enesepeegeldused on kontseptuaalsed rollimängud eriajastutega, uurimused mehe imagost ja hingeseisunditest neis: maskuliinsuse kehastus toreadoori kostüümis, abitu vangistatus raudrüüsse või vabastav eneseiroonia Päikesekuninga Louis XIV aegses lokilises parukas. Punga kontseptuaalsust näitab ka imepisikesele arvutidetailile pühendatud maal. Ilma selleta arvuti ei tööta. Mis on vaja selleks, et maailm toimiks, et maailm oleks korrastatud, näib kunstnik küsivat. Punga pildimaailm tekitab huvitavaid dialooge tõelisuse- näivuse teemadel. 4 3
agressiivsuses, mis tähendab nende ühiskondade suuremat plahvatusohtlikkust. Seetõttu ihalevad inimesed seal enam konsensust ja korda ning on ebatolerantsemad kõrvalekallete suhtes, püüdes reeglite, seaduste ja ohutusmeetmetega ühelt poolt ja absoluutse religioosse tõe otsingutega teiselt poolt viia miinimumini võimaluse, et tekivad segased ja ebatavalised olukorrad (Hofstede 1984, 1999). Maskuliinsus feminiinsus Kolmas kultuuridimensioon on konstrueeritud maskuliinsuse feminiinsuse skaala alusel. Maskuliinsust seostatakse rohkem enesekehtestamise ja feminiinsust teiste eest hoolitsemisega. Erinevaid kultuure uurides saab võrrelda, kuivõrd inimesed püüdlevad eelkõige kõrge maskuliinsusega seotud väärtuste poole või kuivõrd nad eelistavad pigem feminiinseid väärtusi. Ka erinevaid organisatsioone saab seostada erinevate väärtustega äriorganisatsioonidel on pigem maskuliinsed ja haiglatel pigem feminiinsed eesmärgid. Mainori kõrgkool
Enamasti ei mngi rolli ka nod ja ilmed.Poosid osutavad teinekord sensualiseeritusele,kehad vhem.Dnaamika huvitab kunstnikku enam kui meelelisus,siiski on nii mnegi paari teineteise jrele haaramises alasti iha.Joonistused esitavad ekspressiooni,milles vaikse homoerootilise melanhoolia asemele tuseb vitaalsus. Anton Starkopf on ka skulptor,ta on teinud ni mitmeidki skulptuure:"Siiami tantsijatar","Sbratarid","Tantsijanna","Naine kalaga","Flora","Andumus","Leda luigega","Madonna","Pieta".Maskuliinsuse ja hpertrofeeritud ju vrdkujude loojalt sai Starkopf tuke mnegi erootilise sugemetega naisakti joonistamiseks.Naised on pris atleetlikud ja vtavad monumentaalseid poose,kuid neis on ka teatud primitiivne ahvatlevus.Allakriipsutatud ilmekus ja sensuaalsuse varjund lubab tid paigutada ekspressionismi.1919.-1920.aastast leidub Starkopfil ka realistlikus laadis lembestseenide visandusi,mis annavad tunnistust ta faunlikust karakterist.Kokkuvttes pole Starkopfi tde snum
Kuidas õppida ,kas poisid ja tüdrukud eraldi. Poiste õppeedukus on palju halvem kui tütarlastel, nad puuduvad koolist põhjuseta ja jätavad õigeks ajaks õppimata palju sagedamini kui tüdrukud. Samal ajal kurdavad nad vähem õppetöö üle jõu käiva koormuse ja tervisehädade üle. Suur sooline erinevus õppeedukuses ja väljalangevuses peegeldab meie ühiskonnas ja koolis valitsevaid hierarhiatel põhinevaid võimusuhteid ning kooliõpilase passiivset rolli koos liiga kitsa maskuliinsuse mudeliga. Selle asemel, et rõhutada poiste ,,loomulikku" vajadust hierarhia jõuga paika panna ning tüdrukute ,,loomulikku" võimet taluda rutiini ja allumist, tuleks anda poistele võimalus arendada endas sotsiaalseid oskuseid ning tüdrukutele võimalus arendada initsiatiivi võtmist ja juhtimisoskusi. Kui õppetöö Eesti koolides põhineks suuremal võrdsusel ja koostööl, mitte hierarhilistel võimusuhetel, aitaks see vähendada ühelt poolt
Esimese ja teise laine skinheadidel pole omavahel midagi ühist peale nimetuse ja jalanõude. Nende sotsiaalsed taustad olid erinevad esimesed olid töölisklassi aristokraadid, teised aga madal töötute klass. 80ndate alguses kasutasid neofasistlikud liikumised ära asjaolu, et skinheadlus oli populaarne. Toetati noorte ühendusi ja lõpuks jõutigi selleni, mida me tunneme tänapäeval skinheadlusena: nad on tuntud neonatsistlike vaadete, agressiivsuse, sallimatuse, rassismi, maskuliinsuse ja erilise stiili poolest. Orjandus Lõuna -Amerikas .Orjanduslik süsteem on sotsiaalse ebavõrdsuse äärmuslikem vorm.Selle puhul kuulub üks inimene teiele. Paljud neegrid, kes Ameerikasse veeti, olid juba Aafrikas sündinud orjadena. Orjandus oli Aafrikas ammune institutsioon, ent seal ei teinud orjad rohkem tööd kui vabad kogukonna liikmed. Neegerorju veeti massiliselt üle ookeani Mustalt mandrilt Ameerikasse. Kui ilm oli selge, toodi
Kolmas arusaam peab olulisimaks omakasu. Neljanda põhjal peaks olema võimalik kõigi eelmiste ühendamine. Viimast varianti ihaldavad nii naised kui mehed. Kui organisatsiooniliikmetel on erinevad arusaamad tööaktiivsuse ja tööväliste tegevuste tähtsuse kohta, siis need erinevused tekitavad pingeid ja tõrkeid suhtluses. Kuidas on aktiivsuse orientatsioon seotud soorollidega? Märksõna maskuliinsus peegeldab, mil määral meeste ja naiste rollid selgelt eristuvad. „Maskuliinsuse indeks“ on kõrgeim Jaapanis, Austrias ja Venetsueelas, madalaim Taanis, Rootsis, Norras ja Madalmaades. Viis, kuidas me liigitame soorolle ning eraldame tööd perest ning iseendast, on selgelt erinev sellest, kuidas mõned teised kultuurid kujutavad inimloomust. Lääne inimesele on raske ettegi kujutada, kuidas inimloomust ja inimtegevust mõtestatakse teistes kultuurides. 7 Allikas: Schein, E. (2004) Organizational Culture and Leadership
Enamuse jaoks on kogu teema hiljem tabu. See jõuetuse tunne, mida paljud naised ja mehed tunnevad pärast aborti, võib tühistada igasuguse edasise vajaduse suhteid jätkata. Meestele pole naiste vimm ja usaldamatus ebatavalised. Hirmud suhte ees ja nende haavatavus võivad viia probleemsete või isegi ekstreemsete tagajärgedeni. On teatatud steriliseerimistest ja seksuaalse orjentatsiooni muutmisest. Terapeutide ja teadlaste järeldused. ,,Abort kirjutab üle maskuliinsuse reeglid... tugevdades mehe poolset vigast probleemide lahendamist tõugates eemaldumisele, mahajätmisele ja vastutustundetusele. Dr Vincent Rue PhD ,,...haav on tavaliselt see millest ilmuvad sümptomid, .... tõenäolisemalt ilmnevad need sümptomid tuleviku suhteraskustes või kinnisideedes ja sundmõtetes seoses seksuaalsusega"
2.2. Eelteismeline poiss "Kõige märkimisväärsem eelteismelise poisi juures on tema kindel distantseerumine vastassoost ja regressioon eelkõige anaalsesse positsiooni koos domineeriva agressiivsusega fantaasias, mängus ja tegevuses või lihtsalt kuritegevuses" (Mangs ja Martell 2000). Kaitsena valib poiss tavaliselt homoseksuaalse objekti. Eelteismeeas pöördub ta sageli samasoolise poole manöövrina kastratsioonihirmu vältimiseks, enne kui ta suudab edukalt valida lahendusena maskuliinsuse. Igasugused fantaasiad, mõtted, tunded ja tegevused võivad äratada seksuaalseid mõtteid. Poistel on seksuaalne uudishimu väga suur. Poisi käitumises ilmnevad agressiivsus ja sadism. Suhe emaga võib olla täis mässu, viha ja agressiivsust. Poiss ilmutab suurt huvi tüdrukute vastu ja nende keha arengu vastu. Kuid tüdrukutega suheldes käitub poiss üleolevalt ja riiakalt. See on kaitse ja hirmu eitamine (Mangs ja Martell 2000). Poistel tegib palju huvialasid
funktsioonist Naisõiguslaste liikumine naistel on tekkinud võimalus ise seksuaalsuhete tingimustes kokku leppida Tolerantsuse kasv seksi ja seksuaalsuse kohta käivate materjalide avaldamises ja levitamises ühiskonnas 16. Connelli sugupoolte korralds: kuidas jaotatakse tema järgi naiselikkust ja mehelikkust? Gender and Power (1987) ja Masculinities (1995) Patriarhaalsuse ja maskuliinsuse kontseptsioonide sidumine sugupoolte vaheliste suhetega Mehelikkus on sugupoolte vahelises suhtekorralduse oluline ja lahutamatu osa naiselikkusest Kuidas meeste poolt kontrollitud sotsiaalne võim toodab ja säilitab sugudevahelist ebavõrdsust? Sugupoolte vaheline ebavõrdsus ilmneb organiseeritult inimeste kogemustes ja omavahelises suhtlemises Lääne ühiskonnas domineerib endiselt patriarhaatli Sugupoolte vahelised suhted on igapäevase interaktsiooni ja praktika tulemus. Inimeste
• Ei eeldata, et organisatsioonid kannavad töötajate eest hoolt hällist hauani. Madal individualism (Ecuador, Panama, Colombia): • … Lühidalt: ’Üksildus, sõltumatus, eesmärgid, konfliktid’ vs ’Perekond, konformsus, sise-välisgrupi erinevused’ 33. Kirjeldage G.Hofstede maskuliinsus-feminiinsus kultuuridimensiooni (vastuses ärge kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned madala vs kõrge maskuliinsuse-feminiinsuse dimensiooniga riigid. Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole soorollid fikseeritud, oluline on keskkond
Samuti on bioloogia pool kõik pärilikkus, sealhulgas hammaste tervis ja eluiga jne. Keskkond. Sugudevahelised teemad jätkuvalt. Naised pöörduvad rohkem arsti poole, Courtney (2000) ütleb, et mehed on mõjutatud sotsiaalsetest tähendustest, mida erinevast soost inimesed tervisele annavad. Mehed käivad elu jooksul harvem arsti juures kui naised. Meeste hulgas rohkem käivad madalama sissetulekuga mehed. Courtney sõnum on see, et sotsiaalse maskuliinsuse varjus on hea haigusel süveneda. Abbott (1988), uuring. 40% uuringus osalenud naistest ütles, et juhuslik mees ei olnud nõus kondoomi kasutama kuna väitsid, et on terved. Suuremad sissetulekud on meestel, kehvemad elutingimused on naistel, leseks jäävad kõigepealt naised, jne. Ehk siis sugu ja tervis on palju mõjutatud nii bioloogiast kui keskkonnast. Keskkond üldinimlikust (mitte bioloogilisest) aspektist. On olemas lähim elukeskkond ja üldine keskkond. Tervishoiusüsteem
c) asjad ja nende käsutamise viisid. 79. Kultuuri väärtuselise komponendi moodustavad a) tegelikkuse vastavus inimeste vajadustele ja eesmärkidele; b) märgid ja sümbolid; c) ideoloogiad, müüdid, usundid. 80. Sotsiaalset kapitali loob a)usaldus, ühiskonda koos hoidvad inimestevahelised sidemed; b)demokraatlik põhiseadus (konstitutsioon); c)funktsioonide ratsionaalne jagunemine keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel. 81. Võib täheldada seoseid maskuliinsuse-feminiinsuse ja järgmise näitaja vahel a)riigi majanduslik heaolu; b) riigi rahvaarv; c)riigi tehnoloogiline arengug. 82. Feminiinses kultuuris a) tehakse tööd selleks, et elada; b) elatakse tööle; c)on rohkesti auahneid naisi. 83. Maskuliinne feminism a) nõuab naistele samu õigusi kui meestel; b) tahab, et mehed pühenduksid rohkem kodule ja lastele; c) tahab muuta mehi pehmemaks. 84. Reaktiivsed rahvad a) planeerivad, koostavad ajakavasid, usaldavad kõige enam andmebaase;
b)tuleneb erialasest ettevalmistusest; c)tuleneb üldharidusest. U 72.Utilitaarne (eetiline) lähenemine (utilitarian approach) a) väidab, et kõik teod on moraalsed seni, kuni nad toetavad indiviidi parimaid pikaajalisi huve; b) väidab, et inimesel on fundamentaalsed Õigused ja vabadused, mida ei saa neilt keegi ara võtta; c) põhineb moraalsel käitumisel, mille raames saavutatakse kõige parem tulemus kõige suuremale hulgale inimestele. a) V 81.Võib täheldada seoseid maskuliinsuse-feminiinsuse ja järgmise näitaja vahel a)riigi majanduslik heaolu; b) riigi rahvaarv; c)riigi tehnoloogiline arengug. 25.Väikeettevõtluse sotsiaalne tähtsus väljendub järgnevas: a)väikeettevõtluse majanduslik efektiivsus on suurtootmise omast kõrgem; b) tööhõive tagamine inimestele, kes ei sobi suurtootmisesse; c)väikeettevõtlus on suurtootmisest innovaatilisem. 27.Vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku
Konfliktiteooria- ühiskondlik tööjaotus ja sellest tulenev ebavõrdsus sotsiaalselt konstrueeritud ja mitte loodusest tulenev Ebavõrdsus sooliselt tulenevalt: · erinev juurdepääs tootmisvahenditele ja toodetele/teenustele rõhutab · võimu rolli või jõu kasutamine Sooidentiteedi sotsialiseerimine Sooline stereotüpiseerimine algab lapseootusega enne lapse sündi selle protsessi lõppprodukt on inimene, kes sobib feminiinsuse ja maskuliinsuse kultuuriliste definitsioonidega Väga varases nooruses muutub laps enda sotsialiseerimise agendiks tal arenevad soolise käitumise motivatsioonid ja spetsiifilised oskused Muutused meeste elus Teadlaste keskel on kujunenud üldiselt tunnustatud arusaam, et mehed peaksid rohkem tegelema laste kasvatamisega samuti peaks suurenema meeste poolt tehtavate kodutööde hulk!!! Perekonna ajaloolised alused
Kuigi ühiskond on muutunud, ei tule muutused sellele kodusfääris järele. ,,Seiskunud revolutsioon" (A. Hochschild) naised küll liikusid tööjõuturule, kuid mehed ei võtnud vastutust samaväärselt kodu ja laste eest. Tekib ,,teine vahetus", topelttööpäev kodus. 29. Sooline sotsialiseerimine Oluline roll on soorollide väljakujunemisel soolisel sotsialiseerimisel. See on protsess, mille kaudu inimene õpib selgeks kultuuris valitsevad maskuliinsuse ja feminiinsuse normid. Kultuuris on välja kujunenud ootused, arusaamad, milline käitumine on sobilik poistele ja tüdrukutele. Need ootused antakse edasi varasest lapsepõlvest (mehed ei nuta). Samuti on siin koolil oluline roll. Muinasjutud, lasteraamatud väga oluline uurimismaterjal. Illustratsioonid, õpetlikud tekstid lugemikes, õpikutes (nende kaudu antakse varjatult edasi ka muid olulisi teadmisi. ,,Varjatud õppekava" - patriotism, ajalootõlgendus, oma kultuuri
naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Feministliku kriitika areng: Naistegelaste analüüs; Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine; Fookus soouuringutel – kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses; Erinevused – kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute esiletõus kirjandusteostes. Postmodernismi oluline küsimus on küsimus võimust. Suurkorporatsioonide võim inimestele, kes nende heaks töötavad. Paljud inimesed võtavad antidepressante, mistõttu on nende käitumine ettearvatav. Erinevad ravimid annavad oma sümptomeid ja käitumismalle. Sotsiaalvõrgustikust saab palju informatsiooni inimese kohta. Inimesed kasutavad suhtlemiseks sotsiaalvõrgustikku, mistõttu
Madala maskuliinsusindeksiga kultuurid, mis Hofstede järgi kuuluvad feminiinsete hulka, on rohkem orienteeritud "feminiinsetele" väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides (Hofstede 1991:81-82) . Hofstede järgi on kõige feminiinsemateks maadeks Soome (maskuliinsuse indeks 26), edasi Taani (16), Holland (14), Norra (8) ja Rootsi (5) kui kõige feminiinsem maa. Enamik Euroopa maid on siiski maskuliinsed - kõige maskuliinsem on Austria (79), järgneb Itaalia (70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66). Kohati on seda dimensiooni nimetatud ka nii et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud kultuurid kus meeste ja naiste rollid on väga täpselt ära määratud ja teisel pool on need kus põhirõhk
Adorno kirjeldab kuidas emotsionaalne kuulaja töötab – talle on kõnekas õnnelik lõpp. Kesine asendus, lohutav asendus sellele, et inimene ise on õnnetu. Pakutakse lõtva lohutust teadmisele, et ise on õnnetu. Saab nutta kui näeb, mis toimub. Kirjeldab seal naispublikut, kes sentimentaalseid filme vaatab või laule kuulab. Sentimentaalsus on selgelt seotud naisega. Adorno käsitlus muusikast sisaldab feminiinsuse ja maskuliinsuse vastandusi. Naiselikkus tähendab nõrkust, madal emotsioon, mida ei kontrolli. Mehed on suutelised olema kultuuris aktiivsed ja end kontrollida. Kummaline et räägib džässist, populaarmuusikast (30. aastate baasil) kastreerimise kaudu ehk maskuliinsusest loobumisega. Suhe mehelikkuse ja naiselikkuse vahel tuli ka poppmuusikasse. Kommertslikuks peetakse ballaadilikke laule, pehmus, lamedus, mis on seostatud naiselikkusega. Oluline muutus toimus 50ndatel aastatel. Ameerika saabus euroopasse
Land. Place of the Woman Writer in the Twentieth Century I-III (1988-1994), (Felski "Beyond Feminist Aesthetics" (1989) Écriture féminine, naiskirjutus (Hélène Cixous, "Meduusa naer", 1975), Julia Kristeva, Luce Irigaray 3) Fookus soouuringutel: kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses 4) Erinevused: kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute (i.k. Critical studies of men and masculinities) esiletõus kirjandusteaduses Küsimused Milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalse sotsiaal-kultuurilises konstruktsioonis? Millist reaalsuse representatsiooni kirjandusklassika meile pakub? Kelle vaatepunkti neis teostes edastatakse? Milliseid naiseksolemise kuvandeid need teosed pakuvad? Milliseid väärtusi ja ideaale kannab kirjandusklassika? Kuidas on need sooliselt markeeritud? Kus on naisautorid?
“Beyond Feminist Aesthetics” (1989) Écriture féminine, naiskirjutus (Hélène Cixous, “Meduusa naer”, 1975), Julia Kristeva, Luce Irigaray 3) Fookus soouuringutel: kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses 4) Erinevused: kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute (i.k. Critical studies of men and masculinities) esiletõus kirjandusteaduses Küsimused Milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalse sotsiaal-kultuurilises konstruktsioonis? Millist reaalsuse representatsiooni kirjandusklassika meile pakub? Kelle vaatepunkti neis teostes edastatakse? Milliseid naiseksolemise kuvandeid need teosed pakuvad? Milliseid väärtusi ja ideaale kannab kirjandusklassika? Kuidas on need sooliselt markeeritud? Kus on naisautorid?
ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga kultuurid, mis Hofstede järgi kuuluvad feminiinsete hulka, on rohkem orienteeritud "feminiinsetele" väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides. Hofstede järgi on kõige feminiinsemateks maadeks Soome (maskuliinsuse indeks 26), edasi Taani (16), Holland (14), Norra (8) ja Rootsi (5) kui kõige feminiinsem maa. Enamik Euroopa maid on siiski maskuliinsed - kõige maskuliinsem on Austria (79), järgneb Itaalia (70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66). Kohati on seda dimensiooni nimetatud ka nii et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud kultuurid kus meeste ja naiste rollid on väga täpselt ära määratud ja teisel pool on need kus põhirõhk on asetatud murele
Enda asetamine traditsiooni, on üsna raskesti tehtav, kuna sageli näevad naised ise oma eelkäijatena mehi. Huvi ja soov tuua avalikuse ette naiskirjanikke. Uurivad kuidas loevad mehed ja naised. Feministliku kriitika areng, kuid ka see mida on uuritud ja uuritakse: Naistegelase analüüs meesautorite teostes Naiskirjanduse traditsiooni uurimine Fookus soolisuse rollil kirjanduses Fookus erinevustel rass, klass, seksuaalsus Maskuliinsuse uuringud nende esiletõus kirjandusteaduses. 57.Kuidas mõista Virgina Woolfi lugu Shakespeare'i õest (,,Oma tuba" lk 184-187, ÕIS) 26 UUSHISTORITSISM alates 1980ndate lõpust Uushistoritsistid huvitusd kirjanduskaanonist. 58.Alused ja põhiseisukohad Fookus on teksti loomuse ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel. NB! Tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad:
Kas maskuliinsus 80 kui selline on kriisis?kuidas mõjuvad traditsioonilised ootused ja nõuded mehele kiiresti muutuvas ühiskonnas? · Sugudevahelised suhted rõhk ka mehel ja maskuliinsusel, kuidas ühiskond mõjutab mehe identiteedi kujunemist ja käitumist? 10.1.7. R. W. Connell: sugupoole korraldus · Gender and Power (1987) ja Masculinities (1995) · Patriarhaalsuse ja maskuliinsuse kontseptsioonide sidumine sugupoolte vaheliste suhetega · Mehelikkus on sugupoolte vahelises suhtekorralduse oluline ja lahutamatu osa naiselikkusest · Kuidas meeste poolt kontrollitud sotsiaalne võim toodab ja säilitab sugudevahelist ebavõrdsust? · Sugupoolte vaheline ebavõrdsus ilmneb organiseeritult inimeste kogemustes ja omavahelises suhtlemises · Lääne ühiskonnas domineerib endiselt patriarhaatlik võim R. W. Connell: sugupoole korraldus
ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga kultuurid, mis Hofstede järgi kuuluvad feminiinsete hulka, on rohkem orienteeritud "feminiinsetele" väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides. Hofstede järgi on kõige feminiinsemateks maadeks Soome (maskuliinsuse indeks 26), edasi Taani (16), Holland (14), Norra (8) ja Rootsi (5) kui kõige feminiinsem maa. Enamik Euroopa maid on siiski maskuliinsed - kõige maskuliinsem on Austria (79), järgneb Itaalia (70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66). Kohati on seda dimensiooni nimetatud ka nii et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud kultuurid kus meeste ja naiste rollid on
Rmt.: D. Kutsar ory. Turun Yliopisto Julkaisuja Annales Universitatis (Toim.). Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO, 46-47. Turkuensis Sarja-Ser. B osa-Tom. 277 Humaniora, Turun Peied, T., & Kutz, L. (1994). Child maltreatment: The relationships Yliopisto. between developmental research and public policy. The Laur, T. (2004). Väärkohtlemine maskuliinsuse-feminiinsuse Ameican Journal of Family Therapy, 22(3), 247-262. vaatenurgast. Rmt.: K. Soo & D. Kutsar (Toim.), Prost, K. (2004). Väärkohtlemise erinevate liikide Seksuaalse väärkohtlemise kogemused ja hoiakud Eesti esinemissagedus ja nendesse suhtumine Tartu linna ja noorte hulgas. Tartu, 42^-9. maakonna algklasside õpilastel. Bakalaureusetöö
annaabi.ee 
