Berliini kus valitses Hegeli filosoofia. Marx sattus siia viis aastat pärast Hegeli surma. Ta omandas noorhegeliaanliku mõtlemise põhjalikult. Sellest moodustus tema mõtlemise alus, lähtepunkt ja nähtamatu taustraam. Marx võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis ta materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna ajaloo suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804.1872), saksa materialismi esimene suur esindaja, häbenematu religioonikriitik. 1844 tutvub Marx Pariisis saksa suurtöösturi poja Friedrich Engelsiga ( 1820-1895). Mõlemaid ühendas soov muuta ühiskonda. 1848 ilmub Kommunistliku partei manifest. Marx on siis 30-ne, Engels 28-ne. Engels viimistleb kirjanduslikult mitmeid Marxi töid. Kuid esimõtleja oli siiski Marx. Marxi säravamateks töödeks kujunevad: "Filosoofia viletsus"(1847), "Teesid Feuerbachi
Günter Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" - kokkuvõte Akadeemia 1990 nr 4, lk 718 - 723 Nõukogude Liidu ebademokraatlikku struktuuri on püütud korrigeerida liidu algusaegadest peale. Töölised on tulutult nõudnud baasisotsialismi (ametiühingud jm), ehk siis tegelikult sotsiaaldemokraatiat. Need nõudmised on ketserlikuks kuulutatud Marxile viidates, aga tegelikult ei ole leninism marksismi edasiarendus. 1. Kes püüdleb demokraatliku sotsialismi poole, peab tehtud kogemuste põhjal eitama marksismi ja leninismi võltsi kokkukittimist ja ajaloolisele arengule vastavalt kõnelema leninismist-stalinismist. [leninism ei võrdu marksismiga] Solenitsõn saadeti Nõukogude Liidust välja, kuna tõestas, et leninism oma tegevusega tekitas stalinismi. 2
Juba noorusaastail astus ta kahevõitlusesse isevalitsusega, poliitilise ja sotsiaalse rõhumisega. Marx valis poliitilise pagulase raske saatuse, katkestas sidemed oma keskkonnaga ning oli sunnitud lahkuma kodumaalt, kusjuures ta teadis, et teda, tema naist ja lapsi ootab ringirändamine ja puudus. Marxi elu katkes varakult haiguste pärast, mis olid tingitud tema raskest ja pidevast tööst ning viletsatest elutingimustest. Suurte ajalooliste isiksuste hulgas kuulub Karl Marxile väljapaistev koht. Koos oma ustava sõbra ja võitluskaaslase Friedrich Engelsiga töötas ta välja taktika ja teooria, millele tugineb proletariaadi klassivõitlus kommunismi võidu eest 1. ELULUGU 1.1. Lapsepõlv ja noorus Joonis 1. Karl Marx noorusaastail (Karl Heinrich Marx ...2009) Karl Heinrich Marx sündis 5. mail 1818 Trieri linnas advokaat Heinrich Marxi perekonnas. Marxi pere elas tol aja väikeses kahekorruselises majas. Paari aasta pärast
Peamiselt oponeeris ta eelnevate vaateid. võõrandumine (entfremdung) kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale, vaid kaupmehele või kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, aga ei tee tööd. Seega saab too ebaõiglaselt tasu. Marxi jaoks ei osale tootmisprotsessis inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine ka inimloomuse võõrandumist inimesest, mille tulemusena tunnetavad inimesed tööd orjusena. Kuna võõrandumine tekkis majanduses, siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, kus saavutatakse inimkonna. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest.
või ühiskonnana. More idee oli, kus kõik tootmisvahendid kuuluvad kogu rahvale. 11) Kuidas areneb kapitalistlik ühiskond Karl Marxi käsitluses ja kuhu see areng välja viib? Marksismi olemus Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest: 1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid) Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt (nende higist ja vaevast). Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb ( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). Marxi nägemuse kohaselt peab tekkima sotsialism, et tootmisvahendid kuuluvad ühiskondlikku omandisse. Kapitalism vastupidi põhineb eraomandil. Sotsialismis on ainult 1 klass - töölisklass. Sotsialismist peab edasi saama kommunism, kus kõigile antakse vastavalt vajadustele (klassivaba ühiskond, kõik võrdsed). Marxi järgi on
filosoofiliselt kõige hiilgavam töö. Tema lähtekohaks on tegutsev, meelelisse reaalsusesse lülitatud inimene. Inimene asub maailmas ja on looduse osa. Tööl on Marxi jaoks filosoofiline tähendus, töö juurde kuulub tõeline, piiritu inimlikkus. Hegel oli esimesena mõistnud, et just töö konkretiseerib ja materialiseerib inimese tegevuse. Töö kaudu inimene loob iseennast. Ta kritiseerib Hegelit, kes tema arvates tunnistab tööks vaid vaimse töö. Inimese võõrandumine on Marxile võõrandumine tööst. Inimene ei võõrandu ainuüksi oma tööst, vaid k kaasinimestest, maailmast, iseendast. Võimalus inimlikuks eluks kaob. Hegeli käsitluses sünnitab võõrandumist ennekõike teadmatus. Marx usub, et inimeste teadvus ei määra nende olemist vaid vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse. Võõrandumine on reaalprobleem ja selle lahenduseks on revolutsioon. On tarvis muuta tootmissuhteid,
Marksismi õpetuse aluseks olid kõik ühiskondliku mõtte saavutused, eriti aga saksa filosoofia, inglise poliitilise ökonoomia ja prantsuse sotsialismi eesrindlikud seisukohad. Kui kapitalismi sisemiste vastuolude avastamine viis järeldusele, et kondanliku ühiskonna hukkumine on paratamatu, siis töölisliikumise arenemine viis järeldusele, et proletariaadist saab kapitalistliku korra hauakaevaja ja uue sotsialistliku ühiskonna looja. Suurte ajalooliste isiksuste hulgas kuulub Karl Marxile väljapaistev koht. Koos oma ustava sõbra ja võitluskaaslase Friedrich Engelsiga töötas ta välja teooria ja taktika, millele tugineb proletariaadi klassivõitlus kommunismi võidu eest. Proletariaatmadala sissetulekuga sotsiaalset klassi. Algselt tähistati selle sõnaga inimesi, kes on nii vaesed, et nende ainus vara on nende lapsed. Sellest algselt halvustavast sõnast tegi Karl Marx positiivse termini, mis tähendas töölisi, kel pole muud sissetulekuallikat kui palk.
Näitas, et piiranguid kehtestav riik kahjustab eelkõige iseennast. Töötas välja suhtelise eelise seaduse. Teemad 13 ja 14 Marksism ja Karl Marx Marksismi olemus Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest: 1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid) Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt(nende higist ja vaevast). Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). Marxi nägemuse kohaselt peab tekkima sotsialism, et tootmisvahendid kuuluvad ühiskondlikku omandisse. Kapitalism vastupidi põhineb eraomandil. Sotsialismis on ainult 1 klass - töölisklass. Sotsialismist peab edasi saama kommunism, kus kõigile antakse vastavalt vajadustele(klassivaba ühiskond, kõik võrdsed). Marxi järgi on
Marc ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija Peateos oli "Kapital" 1833. aastal 17 märtsil viibis vaid 11 leinajat haridus: käis kolmes ülikoolis Bonni ülikoolis õppis õigusteadust aga lahkus sealt alkoholismi pärast Berliini ülikoolis, kus hakkas õppima filosoofiat 15.aprillil 1841 aastal vaid üheksa päeva pärast dissertatsiooni saatmist Jenasse, omistati Karl Marxile doktorikraad vaated: kommunismiteooria tänap'evase kontseptsiooni looja. Kapitalistliku majandusfilosoofia looja Vägivaldne revolutsioon polnud Marxi arvates ainuke võimalus tootmissuhteid välja vahetada Väitis et religioon on oopium rahvale. Inimkonna areng toimub inimkogukonnast sotsialismini. Marx annab materialismile uue sisu, kus filosoofia põhiküsimuseks teadvuse ja materialismi suhe. Teadvus kujuneb materiaalsete tingumuste baasil
· Herder, kes samuti arva et riik saab olla vaid vahendiks inimese püüdluses õnne poole. · Hegelil oli vaimu kõrgemaks realisatsiooniks maailmaajaloos riik (tollane Saksamaa), kus inimesed mõistavad vabadust allumisena riigile. Seega indiviid allutatakse ühiskonnale ja selle taga asuvale vaimule: indiviid on väljendus -, realisatsioonivahendiks ja lakkab olemast eesmärgina. Inimese ja riigi vahekord on oluline samuti Marxile, ka temal kuulub see inimkonnast väljaspool olevatest jõududest tootmissuhetest). Marxi staadiumid. Marxi loomingut võib laias-laastus jagada nelja arengu perioodi: · Noorhegellus (kuni 1842) rünnati religiooni, kus juures seda tehes nad eemaldusid oma õpetajast, Hegelist. Ühtlasi tähendas see rünnakut saksa riigivõimu vastu, kuna riik oli kirikuga tollal tihedalt seotud. Taastootmise üks aspekte. Seminar
revolutsiooniga tulevikus); kes valitseb tootmisvahendeid, valitseb ideoloogiat; ideoloogia vastandub teadusele, näeb maailma moonutatult; ideoloogia lõppemine potentsiaalselt vaateid lõhestav, mõned kurvastavad (de Tracy koolkonna jälgijad), mõned rõõmustavad (proletariaat?). NB! Hilisemad marksistid vastandusid teatud mõttes Marxile, kinnitades proletariaadi ideoloogia vajalikkust, mitte nagu Marx, kes proletariaati täiesti objektiivseks ideoloogiavabaks nähtuseks pidas. 20.saj kui suur väljakutse eri ideoloogiate arendamiseks ning kõrvutamiseks; püüded hakkama saada ilma ideoloogiata või leida muid variante ühiskonna toimimise jaoks. KONSERVATISM: Käsitletud kui liberalismi vastast, kui liberalismi partnerit, kui liberalismist võrsunud poliitilist ideoloogiat
3. Filosoofia Siin asetub kunstis vaadeldu, religioonis kujutletu ja tuntu puhtasse mõttelise vormi. Siin jõuab Vaim iseenda juurde tagasi. 9. K. Marx ja tema ühiskonnaarengu teooria Hegeli mõju tema filosoofiale on suur. Ta võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis selle materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804-1872), kes oli saksa materialismi esimene suur esindaja ja häbenematu religioonikriitik. Töötab koos Engelsiga. Teoseid: Kommunistliku partei manifest, "Filosoofia viletsus", "Teesid Feuerbachi kohta", "Kapital" I osa (kokku 4, eluajal 1). Teooria: Meie teadvus kujuneb välja materiaalsete tingimuste baasil. Vaim peegeldab mateeriat, muutuste puhul vaimu sfääris võib alati vihjata nende materiaalsele alusele. Ainelise maailma tähtsaimad formatsioonid on
turumajandus. 20 saj lõpus on seis sisuliselt sama. 22) Marksismi olemus? Püüa selgitada marksismi suurt mõjuvõimu 19. sajandi II poolel? Marksismi olemus Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest: 1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid) Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt (nende higist ja vaevast). Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb ( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). 23) Milles seisnesid K. Marxi õpetuse põhilised vead? Marxi maailmakirjelduse kõige ilmsem viga puudutab klasse. Marx ei näinud ette seda, mida ei näinud ette ka keegi teine ja mida mu arvates ei olnudki võimalik ette näha, nimelt kapitalismivormide tulevast mitmekesisust. Me kõneleme kapitalismist, nagu oleks see mingi
tähendavad. Ta töötas välja müüdi väiksema elemendi ehk müteemi. Binaarsed opositsioonid on vastand paarid mis loovad tähendust vastanduse kaudu nad on teineteist eitavad(päev-öö, ema-isa, jne). Barthes- autor kes ulatub ka poststrukturalismi aega. Ideoloogia- teatud ideede ja uskumuste kogum, teatud uskumused ja ideed. Tema arvates ideoloogi on märk kellegi huvitatusest, klassi süsteem. Ta tugineb Marxile kes ütles et ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. Müüdil ja ideoloogial on väga selge soes. Müüt on alati võlgu ajaloole. Denotatsioon-esimese astme tähendus, kindel ja konnotatsioon- teise astme tähendus, sõltub kontekstist. Konnotatsiooni tähistajad moodustatakse denotatsiooni märkidest vms, võtab kaasa esimese märgi ja pannakse teise. Müüdid toovad ilmsiks midagi aga samas suruvad ka peale
Näiteks liigkasuvõtmine (aja pealt raha võtmine) oli keskajal tõsine patt (aeg on Jumala, mitte inimeste oma, mistõttu inimesed liigkasuvõtmisega tegeleda ei tohi), nüüd on see panganduse alus. Kapitalistlik ühiskond tekkis askeetlikust elust, mille kaudu inimesed (protestandid) õndsaks saada lootsid, ettekavatsemata tagajärjena: inimesed teevad ajalugu, aga ei kontrolli seda, ei oska oma tegevuses kõiki sotsiaalseid jõude ette näha. Weberit on vastandatud Marxile (,,religioon põhjustab muutusi ühiskonnas" vs ,,religioon takistab ühiskonna arengut") - see vastandus on tegelikult kunstlik. Georg Simmel (1858-1918) eristas kõikides nähtustes sisu ja vormi. Sotsiaalsete vormide teooria: sotsiaalne maailm koosneb vormidest, mille ülesanne on luua ühendus sisude vahel. Abielu näide: abielu kui nähtus eksisteerib üle maailma, kuid selle vorm on piirkonniti erinev. Vormid struktureerivad/ehitavad üles ühiskonna, kuid on arenevad,
Kapitalism oli Marxi jaoks täis kriise ja vastuolusid. Marx oli kindel, et kapitalism viib suure kuristiku ääreni. Kapitalismis kaks klassi, kes võitlesid omavahel : kodanlus ja proletariaat. Tootmisvahendid on kõik kapitalistide ehk kodanluse käes. Proletariaat on sõltuvad kapitalistidest, kes aga maksavad miinimumpalka ja kõik on suunatud uue kasumi teenimisele. Weberi ,,Eetika ja kapitalismi vaim"(?vmt pealkiri, oluline raamat läänes) vastandub Marxile: kapitalismi ei saa võrsustada kasumijanuga, sest seeon kogu aeg eksisteerinud, aga see ie tähenda, et alati on olnud kapitalism. Kapitalism on vabat ööjõu ratsionalane kasutamine, mille toodang suunatakse vabale turule, kus kapitali kasutamine on allutatud rangele ratsionaalsele raamatupidamisele. Weber rõhutab turumajanduse tähtsust, mida läbi palgatööjõu kasutatakse. Kapitalism kui vaba turumajanduse sünonüüm. 19
neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest VERTIKAALNE MOBIILSUS ALAGRUPPIDE LIIKUMINE ÜLES VÕI ALLA. HORISONTAALNE MOBIILSUS LIIKUMINE NENDE GRUPPIDE PINNAL, MIS ON STAATUSELT/HIERARHIALT SAMAL TASAPINNAL, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine 92. Kuidas selgitavad/põhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid, konfliktiteoreetikud? KONFLIKTITEOREETIKUD: SARNASELT MARXILE NÄGI WEBER ÜHISKONNA EBAVÕRDSUSE ÜHEKS OSAKS KONFLIKTI VÕIMU JA RESSURSSIDE PÄRAST, KUID LISAKS SELLELE NÄGI TA ÜHISKONNA EBAVÕRDSUST MULTIDIMENSIONAALSEMALT. SOTSIAALNE KIHISTUMINE EI SEISNE AINULT KLASSIS JA MATERIAALSEL ALUSEL, VAID SEAL ON OLULINE ROLL KA STAATUSEL JA PARTEIL. KUI MARXIL TULENEVAD ERISUSED TOOTMISVAHENDITEST, SIIS WEBER VÄIDAB, ET OSKUSED, KVALFIKATSIOON JA TEHTAVA TÖÖ TÜÜP ON ERISUSTE ALUSEKS.
Ta kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: 1. keeleliste seoste mudel. Levi-Strauss võttis selle strukturaalsest lingvistikast. 2. sarnaselt sellele struktuurile esinevad sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur. 3. järgnevalt on võimalik analüüsida mõtlemise vorme, nt. teaduse teooriad. 4. müütide teooriad. 5. ühiskonnateooriad. Sarnaselt Marxile ja Freudile seletab Levi-Strauss inimese arengut ühest allikast --keelest ( Marx pidas lätteks majandust ning Freud inimese mitteteadvust). Michel Foucault (1926-1984). Sõnad ja asjad (Humanitaarteaduste arheoloogia) 1966 Teadmise arheoloogia Kliiniku sünd 1963 Hullumeelsuse ajalugu 1972 Valvata ja karistada Seksuaalsuse ajalugu I Teada tahtmine 1974 II Lõbude kasutamine 1984 III Hool enda eest 1984 Foucault loomeperiood jaguneb kolme selgelt eristatavasse tsüklisse.
keerulisemaks on ühiskond muutunud. Selle käsitluse põhiselt arvatakse, et erinevad ühiskonnad erinevates paikades esindavad progressiskaala erinevaid arenguastmeid. Morgan leidis, et inimkonna progress sõltub elatusallikate mitmekesisusest (perekonnakorraldus, eraomandi konseptsioon, valitsus). Morgan leidis, et sugulus peaks olema keskne inimteadvuse uurimine. Otsis seoseid sugulusterminoloogia, tehnoloogilise arengu ja ühiskonna ülesehituse vahel. Tal oli oluline mõju Marxile ja Engelsile. Tema teooriatele on viidanud ka Freud ja Darwin oma töödes. Morgani erinevad perekonnatüübid - Jagas perekonnatüübid nelja erinevasse kategooriasse: 1) Kommunaalne ehk Havai tüüpi rühmaabielu vorm, mis oli levinud Havai saartel 2) Barbaarne/matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse emapoolseid sugulasi. Isa ei kuulu samasse rühma. 3) Patriarhaat perekonna peaks on mees 4) Tsiviliseeritud perekond kaasaegse perekonna mudel
samuti jurist saama, kuid Berliinis hakkasid teda tõmbama boheemlaslikud ringkonnad. Marx sai doktoriks ning soovis hakata tegema karjääri, kuid oli oma kirjutustega saanud külge halva kuulduse ning teda ei lastud karjääri tegema. Friedrich Engels (1820-1895) oli samuti protestandiperest. Õppis Manchesteris kaubandust, kus nägi tööliste elu ja töötingimusi ja hakkas sotsialistiks. Marx ja Engels liikusid 1840 ,,Õiglaste liiduga", kommunistliku organisatsiooniga. Liit tegi marxile ja engelsile ülesandeks koostada põhikirja, mis väljendaks kommunistlikku ideed. Manifesti esimeses peatükis osutas Marx kodanlust, mis on päästnud välja kaubandustootlikud suhted. Loodud on uus klass ehk proletariaat. Rahvamass on allakäigu teel, mida põhjustas kodanluse suur ahnus. Tulemuseks ainult kriisid. Kapitalistlike korra raamides ei ole võimalik kriisidest üle saada. Proletariaat loob uue ühiskonna, mis aitaks kriisidest üle saada. Kõigi maade proletariaarsed ühinege
· Kant, kelle jaoks inimene oli eesmärk iseenesest või · Herder, kes samuti arva et riik saab olla vaid vahendiks inimese püüdluses õnne poole. · Hegelil oli vaimu kõrgemaks realisatsiooniks maailmaajaloos riik (tollane Saksamaa), kus inimesed mõistavad vabadust allumisena riigile. Seega indiviid allutatakse ühiskonnale ja selle taga asuvale vaimule: indiviid on väljendus -, realisatsioonivahendiks ja lakkab olemast eesmärgina. Inimese ja riigi vahekord on oluline samuti Marxile, ka temal kuulub see inimkonnast väljaspool olevatest jõududest tootmissuhetest). Marxi staadiumid. Marxi loomingut võib laias-laastus jagada nelja arengu perioodi: · Noorhegellus (kuni 1842) rünnati religiooni, kus juures seda tehes nad eemaldusid oma õpetajast, Hegelist. Ühtlasi tähendas see rünnakut saksa riigivõimu vastu, kuna riik oli kirikuga tollal tihedalt seotud. Taastootmise üks aspekte. Seminar 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism
saj. I pool Saksamaa killustunud ning kohati vaenulik); oluliseim dokument, mis mõjutas Euroopa arengut (1849) Pauluse Kiriku Põhiseadus (ideed olid oma ajast väga ees ning realiseerusid tegelikult hiljem) - Eesti Põhiõigused: esimene dokument, mis sisaldab põhiõigusi on 24.02.1918 Iseseisvuse manifest, 1919 Eesti Vabariigi valitsemise kord ja edasi areng Põhiseaduste kaudu kiire Sotsiaalse toetuse teke: - Viidatakse endiselt Marxile ja Engelsile, kelle teos on üles ehitatud mudelile, et ühiskonnal on majanduslik baas ning õigus vaid pealisehitis (töölisklass peab võtma võimu) - L. Von Stein ,,Sotsiaalse liikumise ajalugu Prantsusmaal" peetakse tänapäeva heaoluriigi mudeli algeks (need, kelle käes on omand peavad Marxi ennustuste vältimiseks looma süsteemi, kus kellelgi pole liiga halb olla sotiaalvõrgustik, -toetused, -õigused jne)
Esimene, kes ütles, et Jumal on surnud (meie teadvuses, kui teda ei tunneta). Tugevaimad etteheited tunnetusteoreetilises plaanis. Tees - antitees muutus olemise printsiibiks endaks, viis pettekujutlusele nagu võiks kogu empiiriline teadvus sõltuda mõtlemise enese liikumise seadustest. Lauseloogilised vastuolud loogiliselt lahendatavad, aga kas ka reaalsuses. Võimsaim mõju ajaloos, võimaldas näha ajaloo dünaamikat. Suurim mõju sotsiaal-poliitilisele mõtlemisele ajaloos, Marxile. Hegeliaanluses parem- ja vasaksuund. Nooruspõlve käsikirjad hävitati poegade poolt, lesk kõrvaldas kriitilised väljendused religiooni kohta. Esimene koguväljaanne 1832. Hegeliaanlus kujuneb 19.saj. suureks teemaks. POSITIVISMI ÜLDISELOOMUSTUS Positivism tähendab "ei" ütlemist metafüüsikale. Põhiprintsiibiks on lähtuda tegelikest "positiivsetest" tõsiasjadest (ilmingutest). Positivism piiritleb kõik teadused ilmingute maailmaga
ringkonnad. Marx sai doktoriks ning soovis hakata tegema karjääri, kuid oli oma kirjutustega saanud külge halva kuulduse ning teda ei lastud karjääri tegema. Friedrich Engels (1820-1895) oli samuti protestandiperest. Õppis Manchesteris kaubandust, kus nägi tööliste elu ja töötingimusi ja hakkas sotsialistiks. Marx ja Engels liikusid 1840 ,,Õiglaste liiduga", kommunistliku organisatsiooniga. Liit tegi marxile ja engelsile ülesandeks koostada põhikirja, mis väljendaks kommunistlikku ideed. Manifesti esimeses peatükis osutas Marx kodanlust, mis on päästnud välja kaubandustootlikud suhted. Kapitalistlike korra raamides ei ole võimalik kriisidest üle saada. Proletariaat loob uue ühiskonna, mis aitaks kriisidest üle saada. Kõigi maade proletariaarsed ühinege! Neue Rheinische Zeitung, emigreerumine Inglismaale, "Das Kapital", Neue Rheinische Zeitung kommunistide ajaleht
võim, klassistruktuurist tulenev võim, sugude ebavõrdsest positsioonist ulenev võim, muude ressursside ebavõrdsest omamisest tulenev võim. Ka: Kõneviisis (diskursuses) peituv võim, mis suunab inimeste mõtteid, kommunikatsiooni ja tegevust (Foucault). => abstraktne ja üldine mõiste, samas läbib peaaegu kõiki sotsioloogia teemasid => erinevad autorid ja teooriatraditsioonid on defineerinud võimu erinevalt - Praegu mõned põhilisemad suunad: Weberile tuginev; Marxile tuginev; pluralistlik võimuteooria; Foucault diskursiivse võimu teooria I Weber def: Võim = tõenäosus, et isik suudab sotsialses vahekorras teostada oma eesmärke vastupanule vaatamata. Lähedased mõisted domineerimine (Herrschaft): tõenäosus, et grupp inimesi täidab käsku; distsipliin: suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes (Weber 1921/1984: 89) - Märkimisväärset: 1) Võimu teostajana mainitakse indiviid => seostub valikute, tegevuse,
ühiskonnakihist, siis on üpris tõenäoline, et nende tõlgendused õigest ja aktsepteeritavast saavad normiks, reegliks. See omakorda õigustab aga nende edukust. 19.1.7. Max Weberi teooria Weber on stratifikatsioonist suhteliselt vähe kirjutanud, kuid tema tööd ,,Majandus ja ühiskond" peetakse siiski klassianalüüsiallikaks. Weberi stratifikatsioon põhineb Marxi analüüsil, kui Weber täiendas ja arendas seda edasi. Sarnaselt Marxile nägi ta ühiskonna ebavõrdsuse üheks osaks konflikti võimu ja ressursside pärast, kuid lisaks sellele nägi ta ühiskonna ebavõrdsus multidimensionaalsemalt. Sotsiaalne kihistumine ei seisne ainult klassis ja materiaalsel alusel, vaid seal on oluline roll ka staatusel ja parteil. Kui Marxil tulenevad erisused tootmisvahenditest, siis Weber väidab, et oskused, kvalfikatsioon ja tehtava töö tüüp on erisuste aluseks. Ta pakub välja kolm omavahel kattuvat jaotust, mis
annaabi.ee 
