Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Martin Auliku CV". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aulik, kursus, isikukood, sünniaeg, gmail, perekonnaseis, vallaline, keskkoolis, ametikooli, autotehniku, täiendkoolitus, olustvere, kutsetunnistuse, excel, keelteoskus, emakeel, kesktase, hobid, muusika, tantsimine, kalandus, offroad, ralliElolookirjeldus Nimi Martin Aulik Isikukood 39310270029 Sünniaeg ja -koht 27. oktoober 1993, Eesti Aadress Karja tänav 4-5, Leisi 94202, Saaremaa Telefon 58684358 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline Hariduskäik 2001 – 2010 Leisi Keskkoolis põhikooli lõpetamine ja gümnaasiumis 10. klassi läbimine. 2011 – Ametikooli autotehniku eriala. Täiendkoolitus 2010 - Abipolitsei koolituse läbimine (koolitajaks oli lääne prefektuur) 2011 - B- kategooria kursus (koolitajaks oli Leisi Keskkool) 2012 - Olustvere TMK (teenindus ja maamajanduskool) T-kategooria koolituse läbimine (koolitajaks oli firma Karja OÜ)
CV Nimi NIPI TIRI Isikukood 41234567890 Sünniaeg ja -koht 15. juuni 1989, Eesti Aadress Leeti tee 16-14, Kapa, 12345, Põlvamaa Telefon 51 234 567 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline Hariduskäik 2008 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, huvijuht loovtegevuse õpetaja, I kursus 1996 2008 Kapa Muusikakool Täiendkoolitus 1999 2006 Kapa Muusikakool (klaveri eriala) 2007 ,,Otsi Otti" koolitus (40 tundi) 2008 Keevitamiskursus (30 tundi) Täiendav info Arvutioskus Keskmine tase (Word, Excel, Internett) Keelteoskus eesti keel emakeel inglise keel kesktase saksa keel algtase Hobid Muusika, tantsimine, näitlemine 30.10.2008 (allkiri)
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON: Nimi: EESNIMI, PEREKONNANIMI Sünniaeg: KUUPÄEV, KUU, AASTA, SÜNNILINN Aadress: TÄNAV, MAJA/KORTERI NR, MAAKOND, POSITIINDEKS Telefon: MOBIILTELEFONI NR. LAUATELEFONI NR. E-mail : MEILIAADRESS(ID) Perekonnaseis: VALLALINE, ABIELUS, VABAABIELUS, SUHTES JNE HARIDUSKÄIK: 2012- KÕRGKOOL, TEADUSKOND, ÕPPEVORM, ERIALA NIMETUS 2009-2012 GÜMNAASIUM, keskharidus 2000-2009 PÕHIKOOL, põhiharidus TÄIENDKOOLITUS: Märts 2010 KOOLITUS 1 Aprill 2008 KOOLITUS 2 Aprill 2007 KOOLITUS 3 2005 KOOLITUS 4 TööKOGEMUS: 2013 ASUTUS, SINU AMETIKOHT TÖÖÜLESANDED:.......... LAHKUMISE PÕHJUS:...................
Nimi: LIIS KASEKÄND Sünniaeg: 05.04.1991, Pärnu Aadress: Väike-Aru 4-16, 80036, Pärnu Telefon: 58324149 E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2012 - 2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Majandusarvestus ja maksundus 2010 2012 Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Kodumajandus 1998 - 2010 Keskkool, Pärnu Ülejõe Gümnaasium TÄIENDKOOLITUS Dets 2013 Administreerimis kursus Naiskodukaitse vabatahtlikule juhule, 60h Juuni 2013 Juhtimine praktikas 1, 30 h Juuni 2013 Esmaabi moodul, 16 h Nov 2012 Juhtimine praktikas 2, 30 h Märts 2012 Avalike suhete kursus, 30h Veebruar 2012 Avaliku esinemise kursus, 38h Dets 2009 Toitlustus muudul. 16 h TÖÖKOGEMUS Suvi 2011 Papli kohvik, Klienditeemindaj Suvi 2010 Steffni pizzarestoran, nõudepesija MUU INFO
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi: Irina Jevstratova Sünniaeg: 08.11.1996 Aadress: Tallinn, Narva mnt 174c/2 - 4 Telefon: +37256883673 E-mail: [email protected] Perekonnaseis: vallaline HARIDUSKÄIK 2002-2010 Modell koolis: « Natali» 2011-2012 Modell koolis: «eR-Models» 2012-2013 Modell studios: «NM-PhotoModels» 2003-2012 Tallinna Pae Gümnaasium(Põhikool) 2012- Tallinna Pae Gümnaasium(Gümnaasium) TÄIENDUSKOOLITUS pole TÖÖKOGEMUS 2012 Kebab House OÜ naiskelner
Enne CV ärasaatmist lugege see hoolikalt läbi: kontrollige, et selles ei ole kirjavigu ning vaadake, et kontaktandmed oleksid õiged ja tööandja saaks teiega soovi korral ühendust võtta. Kui kahtlete oma õigekirjas, paluge CV mõnel tuttaval või pereliikmel üle vaadata. 1.1 CV-sse kantakse üldjuhul järgmised andmed 1) Kontaktandmed: ees- ja perekonnanimi. Nime võib kirjutada silmatorkavamas (näiteks Bold) kirjas; sünniaeg (kuupäev ja aasta); aadress: teie põhiline elukoht või aadress, millele saadetud kirjad saad kõige kiiremini kätte; telefoninumbrid: soovitav on märkida nii lauatelefon kui ka mobiil. Vajadusel võib täpsustada, mis kellaaegadel teid ühelt või teiselt numbrilt kätte saab; e-posti aadress tuleb selle olemasolul kindlasti märkida; mõnel juhul lisatakse CV-sse ka perekonnaseis, laste arv ja nende vanus, kuid see ei ole kohustuslik.
Curriculum Vitae Nimi: ERET NIINEMETS Sünniaeg: 05.08.1999, Adavere Aadress: Kase tänav 2-9, 48001 Adavere Telefon: 56729405(mobiil) E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2006 - ... Adavere Põhikool TÄIENDKOOLITUS oktoober 2012 T.O.R.E tugiõpilaste põhikoolitus, maht 48 tundi TÖÖKOGEMUS 07.2011 OÜ Adavere Bistroo (hooajatööline) MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine - väga hea, rääkimine - hea, kirjutamine - hea Vene keel mõistmine - hea, rääkimine - hea, kirjutamine - väga hea Arvutioskus: Windows XP, 7, 8 (Microsoft Word 2010, PowerPoint, Exel) Organisatsioonidesse kuulumine: Tugiõpilaste Oma Ring Eestis liige, Noorteühing Eesti 4H liige Kooskõlastatud soovitajad: 1.Merle Karuks, Adavere Põhikooli pedagoog, huvijuht 2.Siiri Sutt, Adavere Põhikooli pedagoog
nõudmised. Lisaks konkreetsele kuulutusele või informatsiooniallikale on kasulik otsida täiendavat informatsiooni antud firma kohta kas interneti vahendusel, ajakirjandusest või muudest allikatest. Järgmise sammuna analüüsige enda senist kogemust, omandatud teadmisi ja oskusi ning hinnake, millised teie omadused vastavad kõige paremini esitatud nõudmistele. CV põhilised alajaotused on: ISIKUANDMED Nimi Sünniaeg ja –koht Rahvus Aadress, telefoninumbrid – märkige need telefoninumbrid, millelt teid on kõige lihtsam ja kiirem kätte saada; soovitav on lisada ka e-maili aadress Perekonnaseis, laste arv ja soovitavalt ka nende vanus HARIDUS Hariduskäik (keskharidus, kõrgkoolid, omandatud erialad/kraadid, aastaarvud) soovitav on alustada viimati lõpetatud õppeasutusega
Komentaarides lugedes pooldatakse rohkem ka Nuuti,kuna esitab väga palju fakti põhiseid teadmiseid ja Jevgenia Vära esitab rohkem enda elust näiteid. Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus 4. CV kirjutamine Curriculum Vitae Isiklik informatsioon Nimi Pille-Riin Pruus Sünniaeg 15.07.1994 Isikukood 49407154718 Aadress Valdeku 105-42, Tallinn 11213 Telefon 58 173 366 E-mail [email protected] Hariduskäik Rakenduskõrgharidus: 2014- Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar, eriala:noorsootöö
sellel alal. Usun, et suudaksin rakendada oma seniseid teadmisi ja oskusi. Kirjale on lisatud ka minu CV, mis võiks Teis huvi äratada. Olen meeleldi nõus vastama lisaküsimustele Teile sobival ajal. Lugupidamisega, Annika Vesselov 13 CV Nimi: Annika Vesselov Sünniaeg: 27. detsember 1987 Sugu: Naine Perekonnaseis: Vallaline Lapsi: ei ole Aadress: Kandiküla, 61401 Tartu, Eesti E-post: [email protected] Mobiil: +372 5677 3238 SOOVITUD TÖÖ Tööle asumise aeg: kokkuleppel Töö liik: lepinguline Töö aeg: osaline tööaeg või täistööaeg Võimalus viibida jah töölähetustel: Ideaaltöö: Suhelda erinevate inimestega, reisida, saada uusi ja põnevaid elamusi. Soovitud Tartu (võib ka mujal)
Äriplaan Moeateljee OÜ Re-use-me Rohelist mõtteviisi propageeriv õmblusateljee Ettevõtte juht: Sille Lääs Sütiste tee 154- 16, Tallinn tel: 56924988, e-mail: [email protected] Koostaja:Sille Lääs Tallinn 2011 Sisukord Sisukord 2 Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I tootmistsükli algul
hindamistulemused, töövestluse kokkuvõtted, äraütlemiskirjade kuupäevad- et vältida hilisemaid vastuolusid ja pretensioone. Samuti rakendame võrdse kohtlemise printsiipi kandidaatidega suhtlemisel, et meie otsus lõppvaliku kandidaadi üle oleks õiglane. Värbamisprotsess: 1. Värbamisvajaduse selgitamine 2. Kuulutamine: meie ettevõtte sisevõrk, stend, tuttavate-tuttavad, Töötukassa, ametikoolide karjäärilistid ( nt Põltsamaa ametikooli koduleht/karjäärilist http://www.pkpk.ee/?pg=/82992&l=et), kuulutustetulbad külastendidel, bussijaamades, poodides. 3. Eelvalik laekunud kandidaatide CV-de ja kohapeal täidetud ankeetide põhjal. 4. Kutse intervjuule (telefoni teel). 5. Silmast- silma intervjuud selgitamaks välja, milline inimene oma olemuselt ja põhiväärtustelt on. 6. Taustauuringud (vajadusel). 7. Proovipäevad. 8. Lõppvalik ja lepingu sõlmimine.
Äriplaan Tõukerattamatkade korraldamine Lõuna - Eestis Sassi Talu tõukerattamatkad Koostaja: Kaisa Kamenik 10.01.15, Tartu SISUKORD 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE EESMÄRK, ÄRIIDEE JA LÜHIKOKKUVÕTE Äriplaani koostamine annab võimaluse uurida oma äritegevuse erinevad tahke ja analüüsida selle olemust, seejuures sellega kaasanevaid võimalikke riske, ohte, tugevusi, nõrkusi ja ka võimalusi. Äriplaani koostamine hoiab äriidee elluviijal kindlat sihti silme ees, sest valmimas on kindel tegevusplaan ning samuti on alati võimalik enne ellu viimist midagi ümber teha või muuta. Äriidee tõukerattamatkade korraldamiseks Lõuna-Eestis, on vaja taodelda lisafinantse, kuna on vaja soetada vajalik lisavarustus (kiivrid, helkurvestid), omavahenditega saab põhivara (tõukerattad) soetatud. Lisafinantse taotlen kohalikult omavalituselt ning maakonna spordiliidult eeldus
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu...
12. Türk, K., 2005. Inimressursi juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Personali värbamine ja valik Lisa 1. Curriculum Vitae CURRICULUM VITAE Üldine: Nimi: Mari Mets Sünniaeg: 12.04.1989 Elukoht: Kadarpiku 12-57, 13512 TALLINN Telefon: 515 6451 Perekonna seis: vallaline Haridustee: 2008 k.a Mainori Kõrgkool, personalijuhtimine 1996 2008 Kadrina Keskkool Täienduskoolitused: 2007 Tallinna Keeltekool, inglise keel 2005 NORAX Koolituskeskus, turunduse eriala Teenistuskäik: 2008 2009 AS Nuka Kaubad, klienditeenindaja Keelteoskus: eesti keel emakeel inglise keel kesktase (nii kirjas kui kõnes) vene keel algtase
2. Mis valdkondade all ja mis nr lisades on eesti keele kui teise keele ainekava RÕK-is? Eesti keel kui teise keelena RÕK-is on võõrkeelede valdkondade all: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena (lisa 2) 3. Mis valdkonna all on eesti kirjandus? 1p Eesti kirjandus on ,,Keel ja kirjandus" valdkonna all. 4. Mitu tundi on ette nähtud eesti keelt kui teist keelt? 4p 1 -3 kl -6 tundi 5 -6 kl -12 tundi 7 9 kl 12 tundi 10 12 kl 9 kursust, kus 1 kursus on võrdne 35 õpetundide. 5. Mis klassist hakatakse õpetama võõrkeelt mitte-eesti õppekeelega koolis? Kas A- võõrkeelena, B-võõrkeelena või C-võõrkeelena? 1p A-võõrkeelena õpitakse inglise, prantsuse, saksa või vene keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, prantsuse, saksa, vene või muud võõrkeelt. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis ei ole kohustuslikku B-võõrkeelt. A- ja B-võõrkeele valib kool, arvestades kooli võimalusi ning õpilaste soove
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.......................................................................
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile et
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
Kolme aasta jooksul tuleb koguda vähemalt 60 PDU-d (PDU - Professional Development Units – elukutse arendamise ühik). 1 PDU on võrdne ühe astronoomilise tunniga. Magistritöö raames loodav projektijuhtimise e-konspekt peab rahuldama PMI poolt õppematerjalidele seatud nõudeid. See tähendab, et käsitleda tuleb kõiki üheksat projektijuhtimise valdkonda (aja, kulude, riskide, … juhtimine). Tuleviku (magistritöö väliseks) eesmärgiks on tuginedes konspektile luua kursus, mille kontakttundide maht vastab PMP sertifikaadi eeldustele (vähemalt 35 astronoomilist, ehk 47 akadeemilist tundi). Kaugem eesmärk on PDU-de ja CEU-de andmise õiguse saamine. 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid Antud teemaga tutvumisel selgus, et elektroonilisi õppematerjale jagatakse enamasti internetipõhiste kursuste raames. Eraldi õppematerjale eriti ei ole. Veebipõhiseid kursuseid on tohutult. Näiteks PMI kursuste arhiiv esitas ligi 200 erinevat nime.
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond
kasutada rasvast kirja (Bold). Teksti esiletõstude kasutamisel tuleb olla mõõdukas, et säilitada rahulik kirjapilt. Tekstis allajoondamist mitte kasutada. 16. Refereeringud ja tsitaadid koos viidetega esitatakse oma seisukohtadest eraldi. 3.2. Tiitelleht Tiitelleht on töö esimene leht (vormistatakse lisa 3 toodud näidise järgi), millele märgitakse: Õppeasutuse nimetus. Õppetooli nimetus. Kursus ja rühm, näiteks Õ III-3 (diplomitööl ei märgita kursust ja rühma). Autori ees- ja perekonnanimi. Töö pealkiri (trükitähtedega, rasvases kirjas Bold ja tähe suurus 12 punkti). Töö liik (nt. seminaritöö, miniuurimistöö, portfoolio, praktika aruanne, kursusetöö, diplomitöö). Märgitakse, mis aines töö on tehtud (va kursusetöö ja diplomitöö): näiteks seminaritöö õendusalustes; miniuurimistöö uurimistöö metoodikas; portfoolio
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõik need kolm on E
Valikkursus ,,Arvuti kasutamine uurimistöös" kuulub tinglikult informaatika õppeaine alla, kuid keskendub informaatika põhiküsimustele üsna kitsas kontekstis, mis on piiritletud otseselt gümnaasiumiastmes tehtava uurimistöö vajadustega. Selle kursusega tutvustatakse õpilastele praktiliste tegevuste kaudu meetodeid ning tarkvaravahendeid, mis lihtsustavad uurimisandmete kogumist, töötlemist, analüüsi ja esitlemist. Kursus jaguneb seitsmeks viietunniseks mooduliks, millest viimane on ette nähtud õpetaja juhendamisel toimuvaks iseseisvaks tööks oma lõpparuande kallal. Esimesed kuus moodulit keskenduvad järgmistele teemadele: infootsing ja viitamine, uurimisandmete kogumine, andmetöötluse alused, järeldav statistika, andmetöötlus kvalitatiivse uuringu puhul ja uurimisaruande vormistamine. 2013. a sügiseks peaks valmima kursust toetav õppekomplekt.
Pakutakse ravi/sekkumise meetodeid raha eest. 2) Alternatiivide pakkumine (Rootsi) 3) Kahjude vähendamise poliitika – (Holland) püütakse vähendada narkari kahju teistele inimestele. Metadoorravi (asendus narkots), doos saadakse narkokeskusest. --- Hariduspoliitika põhiküsimus: Hariduspoliitika põhiküsimus on tänapäeval keskhariduse küsimus. Mis on parim: Usa – enamik noori kuni 18.a. Saamiseni päevases keskkoolis Euroopa – ühetaoline haridus keskastme algosani (progümnaasium), edasi tulevad valikud (ülikooli orienteerib 3 a. akadeemiline aste) Jaapani mudel – kõik lapsed keskkooli lõpetamiseni koolis, valik 15 aastaselt, suunatakse erineva kvaliteedi ja prestiižiga koolidesse ---- Noorsootöö ja noorsoopoliitika: Noorsoopoliitika staatiline ja dünaamiline käsitlus Staatiline – noorsootöö ongi noorsopoliitika
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puha
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine...........................................................
(kopsuveresoonte emboolia), I67.6 (intrakraniaalse veenisüsteemi mittemädane tromboos (ehk ajuveenide tromboos)), I80.1-I80.3 (reie- ehk femoraalveeni flebiit ja tromboflebiit (trombveenipõletik), alajäsemete muude süvasoonte flebiit ja tromboflebiit, alajäsemete täpsustamata flebiit ja tromboflebiit), I80.8 (muude paikmete flebiit ja tromboflebiit), I82 (muude veenide emboolia ja tromboos)). Analuusi ei kaasatud patisente, kelle isikukood sisaldas tähti, kuna antud patsiendid olid tõenäoliselt teise riigi kodakondusega. Lisaks ei saanud analuusida patsiente, kellel oli analuusiks vajalikud andmed puudulikud. (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon...:2010) ITK kliinilisest andmebaasist saadud tulem edastati Vähiregistrile. Päritavateks tunnusteks olid vähi diagnoosikoodid (RHK-10 diagnoosikoodid) C00-C14 (huule, suuõõne ja neelu
5. Paku moraalset ja emotsionaalset tuge! Olenemata uue keskkonna elevusest, oled sa kogu eemaloleku perioodi jooksul oma noore jaoks asendamatu. Leppige kokku, kuidas ja millal te suhtlete. Tea, et kui oled oma noorele lihtsalt olemas, siis annab see talle tohutult algatusvõimet, suutlikkust oma ideid ellu viia ja julgust võtta vastutust. Artikkel: Õpiränne toob mugavustsoonist välja (Autor: Kärolyn Kivistik) Õpirände varjatud rikkustes jagavad kogemusi Hiiumaa Ametikooli õpilased: nemad toovadki esile just selle miski, mida õpiränne annab lisaks erialaste oskuste täiendamisele. õpiränne toob välja mugavustsoonist, paneb proovile ning annab võimaluse vaadata ennast ja enda hetkeolukorda sõna otseses mõttes distantsilt. See omakorda võib osutuda elu pöördepunktiks või vähemalt anda tõuke võtta ette midagi, milleks sul varem julgust polnud. Igal juhul annab välispraktika kogemus enesekindlust, aga ka enesekehtestamise
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
annaabi.ee 
