Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MARIE CURIE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
raadium, uraan, pierre, füüsik, gramm, vahepeal, poloonium, doktor, annet, sorbonne, kära, laboratoorium, öelnud, tavalisel, tütred, irene, kolleegide, radioaktiivsus, kolmandaks, joostes, perele, saadavad, matemaatika, kolida, koolile, kohtub, 1897, esiklapse, doktorikraad, laborit, niiöelda, sisustus, algeline, sajandik, teste, laseb, uurimist........................................................................................... 8 2.1 Härra ja proua Curie...........................................................................8 2.2 Raadiumi avastamine.........................................................................9 2.3 Elu pärast Pierre´i surma..................................................................11 3. TEADLASED MARIE PEREKONNAS..........................................................14 3.1 Pierre Curie....................................................................................... 14 3.2 Iréne Joliot – Curie............................................................................ 15 KOKKUVÕTE............................................................................................... 18 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................. 19
magnetismi ja kristallide alal, aga ta ei olnud vaevunud taotlema doktorikraadi. Kui Pierre'i ja Marie vaheline suhe sügavnes, veenis mees naist, et ta peaks jätkama teadust Pariisis, mitte lõplikult naasma Poolasse. Vastukaaluks veenis Marie meest, et too kirjutaks üles oma magnetismiuuringud ning taotleks doktorikraadi. Curie edutati seejärel professoriks, tema õpetamiskohustused kasvasid, ent laboratoorium ei paranenud. Marie ja Pierre abiellusid 1895. aasta juulis. Järgneva kahe aasta vältel lõpetas Marie oma uuringud teraste magneetiliste omaduste alal. Ta esitas oma lõplikud tulemused veidi enne oma esimese tütre, Irène'i sündi septembris 1897. aastal. Pierre'i isa, erus arst, kolis nende juurde elama ning aitas neil tütart üles kasvatada. Marie hakkas otsima uurimisteemat, mis 4 võiks aidata tal teenida doktorikraadi
See tegi võimalikuks kraadi taotlemise teisel alal- matemaatikast. 1894. aasta suvel saigi ta teise kraadi, kuid oli seekord üliõpilaste pingereas teine. Mariele nii omaselt tundis ta, et oleks pidanud kõvemini tööd tegema ja lõpetama esimesena. Marie oli nüüd lõpetanud ülikoolis kaks osakonda ja ta oleks pidanud Poolasse tagasi pöörduma. Kuid talle oli pakutud Pariisis tööd- ja ta oli kohanud väga huvitavat meest. GEENIUSTE PARTNERLUS Marie ja Pierre Mariel oli alustuseks uus töö. Gabriel Lippmann, üks tema Sorbonne'I professoreid, oli korraldanud tema jaoks projekti. Marie ülesandeks sai terase magnetismi uurimine. Prantsusmaa Tööstuse Edendamise Ühing pakkus talle selleks tööks 600- frangist stipendiumi. Sellest piisas terve aasta söögiks ja tibatillukese korteri üürimiseks. Jäi vaid üksainus probleem: Lippmanni laboratoorium oli ülerahvastatud, Marie vajas aga rohkem ruumi
novembril 1891. Nagu lubatud, toetas õde teda rahaliselt. 1893. aastal sai ta lennu parimana diplomi füüsika alal ning 1894. matemaatikadiplomi lennu teisena. Ta sai füüsikaprofessor Antoine Henri Becquereli doktorandiks ning kaitses doktoritöö juunis 1903. 1896. aastal tegi ta veel riikliku eksami matemaatikas ja füüsikas, mis andis talle õiguse õpetajana töötada. 1.3 Perekond Sorbonne'i ülikoolis tutvus Marie õppejõu Pierre Curiega, kellega nad abiellusid 25. juulil 1985 aastal. Nad hakkasid koos tegelema radioaktiivsete ainete uurimisega ning jõudsid sellega väga kaugele. 1897. aastal sündis tütar Iréne, kes 1935. aastal koos oma abikaasa Frédéric Joliot-Curie'ga sai Nobeli keemiaauhinna. 1904 sündis tütar Ève, kellest sai kirjanik. Abikaasa Pierre suri 19. aprillil 1906 liiklusõnnetuses, kus ta jäi rasket koormat vedava hobuserakendi alla
ning oli kahe eduka poistegümnaasiumi direktor. Marie ema oli Varssavi tüdrukutegümnaasiumi õpetaja, kuid suri tuberkoloosi, kui Marie oli 12-aastane. Tüdruk lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga, kuid vastavalt Poola seadustele ei saanud ta astuda ülikooli ning ta otsustas minna Prantsusmaale, kus ta asus Sourbonne'i Ülikoolis õppima keemiat ja füüsikat. Ta sai füüsikaprofessor A. H. Becquereli doktorandiks. Ülikoolis sai ta tuttavaks ka oma tulevase abikaasa Pierre Curiega. Neil sündis tütar Irene aastal 1897 ning Eve, aastal 1904. Abikaasa Pierre hukkus liikluavariis aastal 1906. Marie Curie uuris ainetevahelisi seoseid koos oma mehega väga kehvade tingimustega laboris. See ei takistanud tal aga avastada kahte uut keemilist elementi, algul küll kloriididena poloodiium (tuletatud M. Curie kodumaa Poola nimest) ja raadium (suur radioaktiivsus). Varsti avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse.
lõhustumise avastamine Katre Pohlak Rakke Gümnaasium XII klass 2013 Radioktiivsuse avastamine Tuumafüüsika varasem areng on lahutamatult seotud radioaktiivsuse avastamisega ja uurimisega. Looduslik radioaktiivsus avastati peaaegu üheaegselt elektroni avastamisega J. J. Thomsoni poolt. Antoine Henri Becquerel (1852 1908) Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896.aastal avastas ta, et uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte ja jätab jälje fotoplaadile. Kiirte ioniseeriv toime Becquerel seostes selle alguses valguse poolt põhjustatud järelhelendusega röntgenikiirguse lainepikkustes. Tema hämmastus oli aga suur, kui ta leidis, et uraan kiirgab püsivalt ka ilma
Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imelaternaks. Optikas rajas Huygens valguse laineteooria (Huygensi printsiip), uuris kaksikmurdumist, täiustas läätsteleskoopi liitokulaari ehk Huygensi okulaariga.
..............................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile..........................................................lk 10-11 7. Tuntuimad radioaktiivsed elemendid....................................................................lk 12 7.1 Raadium.....................................................................................................lk 12-13 7.2 Uraan...............................................................................................................lk 13 7.3 Radoon............................................................................................................lk 14 8. Kokkuvõte.............................................................................................................lk 15
desarmeerimisele. Juutide riigi loomise tulise poolehoidjana lükkas EInstein 1952. aastal siiski tagasi pakkumise hakata Iisraeli presidendiks. Marie Curie 1867 1934 Avastas radioaktiivsed elemendid raadiumi ja polooniumi Füüsikaprofessori viies ja noorim laps Marie Sklodowska oli silmapaistev üliõpilane, kes siirdus 1891. aastal kodumaalt Poolast Prantsusmaale. 1895. aastal abiellus ta füüsikaprofessor Pierre Curie´ga. Noorpaar asus uurima radioaktiivsust. Nad avastasid kaks elementi, raadiumi ja polooniumi, mille eest neile koos Prantsuse füüsiku Henry Becquereliga 1903. aastal Nobeli preemia omistati. 1906. aastal hukkus Pierre autoõnnetuses, kuid Marie Curie jätkas radioaktiivsete ainete ja nende meditsiinilise kasutusvõimaluse uurimist. Isaac Newton 1642 1727 Ülemaailmse gravitatsiooni seaduse ja kolme mehaanika põhiseaduse väljatöötamine.
· Palee kaitsmiseks tellitakse flandria rügement, kellele õukond korraldab usalduse tekitamiseks suure peo. · 5. oktoober 1789 rahutused Pariisis algavad. · Trianoni tuleb paaz, kiri käes, et kuningannat Versailles'sse tagasi kutsuda. · Kogu see revolutsioon pole muud kui üks pidev hirm. · Kuningas oma otsustamatuses ei anna lahkumiseks märku, kuigi naistearmee on Versailles' poole teel. · Koos Pariisi saadiku doktor Guillotin'iga külastab giljotiin esimest korda õukonda. · Lafayette lubab kuninga julgeoleku eest valvata, kuningas teatab, et ei kavatse Rahvuskogust eemalduda. Monarhia surnuvanker · Naiste ja naisteks riietatud meeste rügemendid tormavad keset ööd kuninganna eluruumide poole. · Rahvas nõuab kuninga pöördumist Pariisi. · Kui kuningas on palkonile astunud, nõuab rahvas ka kuninganna ilmumist. Ta näitab end, kuid ta ei paindu.
Helmer saab teada Nora saladusest kuid ta annab selle andeks, sest Krogstad tagastab võlakirja. Nora on oma mehes pettunud ning otsustab hüljata oma pere ja asub uut elu elama. b) koosta kompositsioon Freytagi püramiidi järgi (5-astmeline kompositsiooniskeem). Sissejuhatus- Kirjeldatakse tegevuspaika. Kohe raamatu alguses tutvustatakse ka kõiki tegelasi. Algus Norat ja tema pere, siis toatüdruku, järgmisena proua Lindet ja doktor Ranki ning lõpuks krogstadi. Sõlmitus- Krogstad saab teada, et ta vallandatakse pangast ning tema asemele võetakse tööle proua Linde. Krogstad ähvardab Norat, et ta räägib Helmerile, kuidas Nora võltsis oma isa allkirja ja võttis laenu temalt. Kulminatsioon- Krogstad paneb kirja Helmeri postkasti, kus on see suur saladus üles kirjutatud ning Nora ja Linde üritavad takistada selle kirja jõudmist Helmerini. Õhtul
Tavalise vee reaktori kütuseks kasutatakse rikastatud uraani, millest umbes poole moodustab uraan-235. Tuumareaktsiooni juhtimiseks (aeglustamiseks/kiirendamiseks), kasutatakse neutroneid neelavaid kaadmiumist juhtvardaid, mis vajadusel tõmmatakse reaktorist välja või lükatakse reaktori sisse. Ajalugu Tuumaenergia ajalugu on lühike. 1789.a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine aga uraandioksiid, mitte puhas uraan. Klaproth suri aastal 1817 ega saanudki oma eksitusest teada. Metallilist uraani sai esmakordselt alles Eugen Péligot aastal 1841. Aastal 1896 avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri, mis läbivad musta paberit ja põhjustavad fotoplaadi tumenemise. Ta nimetas selle kiirguse uraanikiirteks. Umbes samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et nn "uraanikiired" on omased ka mõnedele teistele ainetele (nt tooriumile) ja nad
Karl Ristikivi "Rohtaed" Esimene jagu Esimene peatükk Märts 1890 kroonugümnaasium. Oli õpetaja Semmulni ladina keele tund. Elmar pidi vastama, kuid ta ei osanud. Tema selja taga istuv Kilimit sosistas talle valesti ette. Sellise vale vastuse eest pandi Elmar nurka. Järgmisena pidi vastama Julius Kilimit, kes teeskles, et temagi ei oska vastata. Kilimit pääses karistuseta. Pinginaaber Sagrits ei mõistnud, miks Julius ei vastanud, kuigi ta tegelikult oskas. Julius Kilimit elas kindlate põhimõtete alusel. Ta ei võtnud tavaliselt kunagi kellegi abi vastu ning püüdis õilsalt käituda. Peale matemaatika tunni lõppu tõi Landmann junior talle raamatu, mida Julius oli ihanud. Vastutasuks soovis noormees, et Kilimit ta matemaatika ülesande ära teeks. Julius läks koju koos Sebedeus (Sebastian) Koik`uga. Teine peatükk Lapsena elas Julius külas, kus kolme kihelkonna peale oli vaid üks kool. Tema isa Aleksander Kilimit (kooliõpetaja) püüdis om
Moskvasse, kus vanemad vennad juba ees olid. Peagi suundus ka ema nooremate lastega Moskvasse. Tsehhov jäi viimaseks gümnaasiumiaastaks Taganrogi. Saatis isegi emale raha. Teenis ise palka lisatundide andmisega. Varases eas pidi ise hakkama saama. Tema oli esimene segaseisuslane, kel ei olnud aadliku lapsepõlve taga. Tema pidi hariduse oma nooruse arvelt omandama. Kõik see arendas temas töökust ja enesedistsipliini. Vendade puhul heitiski ette seda, et inimesed lasevad kergelt tuulde oma annet. Gümnaasiumi viimastes klassides hakaks ise kirjutama, esialgu vaid oma lõbuks. 1879. aastal Astub Moskva ülikooli arstiteaduskonda. 1880. aastal õnnestub tal jutuke ajakirjas avaldada, Antosa Tsehhonte oli pseudonüüm. Jutud on eelkõige humoorikad, eesmärgiga lugejaid naerutada. Sellest ajast näiteks ,,Kiri õpetatud naabrile". Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas.
Moskvasse, kus vanemad vennad juba ees olid. Peagi suundus ka ema nooremate lastega Moskvasse. Tsehhov jäi viimaseks gümnaasiumiaastaks Taganrogi. Saatis isegi emale raha. Teenis ise palka lisatundide andmisega. Varases eas pidi ise hakkama saama. Tema oli esimene segaseisuslane, kel ei olnud aadliku lapsepõlve taga. Tema pidi hariduse oma nooruse arvelt omandama. Kõik see arendas temas töökust ja enesedistsipliini. Vendade puhul heitiski ette seda, et inimesed lasevad kergelt tuulde oma annet. Gümnaasiumi viimastes klassides hakaks ise kirjutama, esialgu vaid oma lõbuks.1879. aastal Astub Moskva ülikooli arstiteaduskonda. 1880. aastal õnnestub tal jutuke ajakirjas avaldada, Antosa Tsehhonte oli pseudonüüm. Jutud on eelkõige humoorikad, eesmärgiga lugejaid naerutada. Sellest ajast näiteks ,,Kiri õpetatud naabrile". Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu
kihla, et eesti ei saa pronksi. Nii läkski, aga toimetaja ei pidanud kihlveost kinni ning Ullo hakkas uut töökohta otsima. Ullo ja ema vahetasid taas korterit ning see oli nüüd pesumaja kõrval, mille Ullo emaga korda sättisid ja hakkasid pidama pesumaja ''Aura'', mille klient oli ka härra toimetaja. Talle ei meeldinud sugugi Ullo teine töö ning nad läksid riidlema. Järgmisel päeval läks Ullo toimetusse oma asjadele järele ning jäi ainult pesumajja tööle. Vahepeal mängis Ullo Keresega malet (osavõtjaid oli palju, Keres mängis kõigiga järjest, kuni jäi alles ainult Ullo, kellega jäi viiki). Ullo riigiametnikukarjäär sai alguse valimiste peakomitee heaks töötamisest. Ullo näitas üles innovatiivsust ning ta ülendati Riigivolikogu kantseleiametnikuks. Seejärel edutati teda töötama Riigikantseleisse. Siis peaministri (Eenpalu, siis Uluots, siis Barbarus) käsundusametnikuks.
Miks öeldakse nii? Prelüüd (ehk eelmäng) Ettevaatust hääldusega järgmistel juhtudel: Ütle üksnes: DÉJÀ VU [vü] juba nähtud (mitte DÉJÀ VOUS [vu] juba jälle teie!) Ütle üksnes: BUFFET [büfee] Rootsi laud (mitte BOUFFER [bufee] õgima, aplalt sööma LA BOUFFE vulgaarselt: toidukraam) Ütle eesti keeles: SAMPANJA (mitte SAMPUS) Sisukord 1. KA TEMA ON ALEKSANDER!................................................................................3 2. VIINAMARJAD ON ROHELISED.............................................................................5 3. TÜLIÕUN............................................................................................................. 7 4. KA SINA, (MU) BRUTUS!...................................................................................... 9 5. POTJOMKINI KÜLA............................................................................................. 11 6. CHERCHEZ LA FEMME! [se´rse la fam] �
kuningas põgenema; oli esimene, kes maeti Panthéoni; kui tuli ilmseks, et ta oli kirjavahetuses kuningaga, kirst eemaldati Panthéonist; targemaid poliitikuid Suure rev-i päevilt; pidas konstitutsiooni valmimist revolutsiooni lõpuks. 6 la paume [poom] peopesa, le jeu de paume teatav pallimäng, tennise eelkäia 7 Pallimängu vande teksti autor oli Barnave [bar´naav], Antoine Pierre Joseph Marie (1761-1793) kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatide; peale kuninga ebaõnnestunud põgenemiskatset saatis parlament ta koos Pétioniga Varennes'i kuningat Pariisi tagasi toimetama; heldis kuninga pereliikmete kannatustest sedavõrd (ta veetis nendega neli päeva ühes tõllas), et loobus senistest poliitilistest veendumustest; liitus konstitutsioonile monarhia pooldajatega; giljotineeriti Terrori ajal 8
kuningas põgenema; oli esimene, kes maeti Panthéoni; kui tuli ilmseks, et ta oli kirjavahetuses kuningaga, kirst eemaldati Panthéonist; targemaid poliitikuid Suure rev-i päevilt; pidas konstitutsiooni valmimist revolutsiooni lõpuks. 6 la paume [poom] – peopesa, le jeu de paume – teatav pallimäng, tennise eelkäia 7 Pallimängu vande teksti autor oli Barnave [bar´naav], Antoine Pierre Joseph Marie (1761-1793) – kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides; peale kuninga ebaõnnestunud põgenemiskatset saatis parlament ta koos Pétioniga Varennes’i kuningat Pariisi tagasi toimetama; heldis kuninga pereliikmete kannatustest sedavõrd (ta veetis nendega neli päeva ühes tõllas), et loobus senistest poliitilistest veendumustest; liitus konstitutsioonile monarhia pooldajatega; giljotineeriti Terrori ajal 8
"Õitsev meri" (1935) Tegelasteks on vabadikupere, kelle vastu saatus pole armuline, nii et mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul Turja sauna alles vaid Vahepeal Pöide viljakasse asunikutallu abiellunud Hannes. "Õitsvat merd" kannab elujaatav mõttelaad. Vana Turja Laas, üks peategelasi, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. See, mis Hannes romaani veergudel läbi teeb, pole sihikindel võitlus ülesseatud eesmärgi saavutamiseks, vaid samasugune siksakiline liikumine, nagu elu ise oma
kohati näisid kalduvat taotlustesse kuningavõimu taas tugevdada. Nii saavutasid zirondiinid kõigepealt edu väljaspool Seadusandlikku Kogu, saades enda kätte Pariisi linnavalitsuse (linnapeaks sai Jerome Petion de Villeneuve) ning mitmete provintside omavalitsused. Seejärel hakkasid nende poole langema ka "Soo" ning nii saavutasidki zirondiinid seal oma põhimõtete läbisurumise. Nende juhiks oli Jacques Pierre Brissot, mõjukad liikmed aga veel ka Pierre Victurnien Vergniaud, Maximin Isnard, Jean-Marie Roland de la Platiere, tema naine Madame Roland, Armand Gensonne, Marguerite-Elie Guadet ja mitmed teised. 1792. aastal oli teovõimetuks muutunud ka senine monarhistlik valitsus ning nii pidi kuningas kokku kutsuma Prantsusmaa esimese kodanliku. Selle juhiks sai Jean-Marie Roland, kes polnud Seadusandliku Kogu liige (võimude lahususe printsiibist lähtuti sel ajal rangelt),
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
ületamatu täpsusega. Laiahaardelise perekonnasaagana on "Sõda ja rahu" XIX sajandil maailmakirjandust kujundanud monumentaalse realismi kõrgpunkt. "Sõja ja rahu" sündmustik Kolme perekonna Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide saatus moodustab Tolstoi romaani tuuma. Romaani tööpealkiri "Lõpp hea kõik hea" näitab siiski vaid, kui kaugele arenes teos valmimise käigus oma algmõttest. Autori kavatsetud optimistlikku tooni varjutas traagiline faabula: peale Pierre Bezuhhovi ei pääse sõjaaja segadustest terve nahaga mitte keegi, Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kui nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga pea kogu varanduse maha kaardilaua taga. "Sõja ja rahu" tegevusliinid hakavad hargnevad alates aastast 1805, mil vene aadel naudib oma kuldajastut: kõrgem seltskond lõbutseb Peterburi ja Moskva luksuslikel ballidel või väljasõitudel maale. Aadlipreilid uhkeldavad oma uusimate tualettidega; aadlinoorukid
- Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema - Rõõmustavad, et kitsad ajad möödas - Doktor Rank ja proua Kristine Linde jõuavad külla, Nora ei tunne algul naist äragi - Linde jäi 3 a tagasi leseks, kellele mees ei jätnud midagi, sest ärid olid ebakindlad, Nora tundis talle kaasa - Räägib oma õnnest, et mees sai aktsiapangas direktoriks, kiitleb kui hästi nad nüüd elama hakkavad, varem oli mehel väga palju tööd olnud ja Nora pidi töötama
Ta on ostnud lastele jõuludeks kingid. Helmer hellitab oma naist ,,raiskaja" nime all. Küsib, et mida ta jõuludeks tahab ning naine vastab jälle, et raha Mees uurib, et ega naine kuskil maiustamas pole käinud või mõnd mandlikooki mekkinud. Nora valetab, et ei ole. Esikus heliseb uksekell. (Helmer läheb oma kabinetti. Toatüdruk juhatab tuppa proua Linde, kes on reisiriietuses, ja ta suleb tema järel ukse.) Nora ja Linde on mõlemad taaskohtumise üle oskamatult rõõmsad. Linde on vahepeal oma mehe maha matnud. Nora pajatab, et tema mees on aga Aktsiapanga direktoriks määratud. Räägib, et ta päästis oma mehe surmast, et mees oli end tööga nii üle pingutanud, et pidi hinge heitma. Naine viis ta aga tervendavale reisile aastaks Itaaliasse. Nora isa tasus reisi kinni ning suri ise kohe natukene aega pärast seda. Nora uurib,et miks proua Linde oma meest ei armastanud. Naine
Ganja otsustas mitte rahale järele minna, kuigi kõik rääkisid talle vastupidist. Ganja oli endaga nii segaduses, et minesatas ukse juures. Peale seda hakati teda toibutama ja Nastasja tõmbas raha paki tulest välja ja ütles etsee jääb Ganjale. Nastasja ja Rogozin lahkusid koos seltskonnaga. Vürst , peale nende lahkumist, tormas neile järgi. 2. osa 1. Vahepeal möödus 3 kuud. Linnas jäi kõik vaikseks. Oli kuulda jutte Vürstist ja Nastasjast ja Rogozinist. Nastasja olevat nimelt vahepeal Rogozini eest ära põgenenud ja siis jälle ära põgenenenud ja nii mitu korda, vahel isegi otse altari eest. Jepatsinite majas räägiti ka vahepeal Vürstist ja tema tegemistest. Jepatsinitega hakkas läbi käima ka Kolja. Ühel päeval kui Kolja oli sattunud Aglajaga ühte ruumi kahekesi, andis ta talle üle kirja mille oli Vürst saatnud. Kiri oli segane ja Vürst tahtis kirjas vaid teada kas Aglaja on õnnelik või mitte. See muutis Aglaja rahutuks ja ta kuulas Kolja üle, sest ta
TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna j
nakatus igatsusse kaugete randade järele. Jules Verne oli vanim oma pere viiest lapsest. Tal oli 3 õde: Mathilde, Anna ja Marie ja ka üks noorem vend Paul. Juba 12-aastase poisikesena kauples ta enese kolmemastilise "Coralie'le" jungaks ning purjetas ookeani poole, kuid isa sai ta poolelt teelt Paimboeufi sadamast kätte ning tõi koju tagasi. Tema vanaisa ja isa olid advokaadid, seetõttu näis enesestmõistetav, et järgminegi põlvkond astub samale rajale. Ometi kujunes Pierre Verne'i poegade saatus sootuks teistsuguseks. Paulist sai meremees, Jules'ist kirjanik. Tõsi küll, noorpõlves valmistus Jules Verne'gi püüdlikult juristikutseks: algul õppis kodulinnas Nantes'is, seejärel suundus Pariisi kõige siiramate kavatsustega õpingud edukalt lõpetada. Aga vaatamata sellele, et juristiamet oli tulus ning tõotas rahulikku tulevikku, läks kõik teisiti. Kirjanikutee algus Oli see pealinna mõju või pesitses Jules Verne'i hinges juba varem kiindumus
MARIA THERESA Greetel Kala Maria Theresa Walburga Amalia Christina (13. mai 1717 - 29. november 1780) oli ainuke naissoost valitseja Habsburgide ülemvõimu ajal. Ta oli Austria, Ungari, Böömimaa, Mantova, Milaano, Lodomeria, Calcia, Austria madalmaade ja Parma valitseja. Tänu oma abielule oli ta Lorraine hertsoginna, Toscana suurvürstinna ja püha Rooma imperaator. Ta alustas oma nelikümmend aastat kestnud valitsemist siis kui ta isa, imperaator Charles VI suri oktoobris 1740. Charles VI sillutas teed tema ühinemiskirjale Pragmaatilise sanktsiooniga 1713, kui Habsburgide maad olid seotud Salic seadusega mille kohaselt ei võinud naistele pärandada. Maria isa surma ajal vaidlustasid Saksamaa, Preisimaa, Baieri ja Prantsusmaa karistuse mille nad Charles VI eluajal olid saanud. Preisimaa suutis vallutada Sileesia, mis oli jõukas Habsburgide provintsi. Maria Theresa proovis seitsme aastase sõjakäigus tagasi saada Sileesiat aga see ei õnnestunud. Ta abiellus
1856 dekabristide tagasi tulek beccalt tabelid tegelaste (pierre, natasa ja andrei bolkonski) · nt peterburis salongis lihtsalt istumine ja jutu rääkimine ei paku talle huvi, naine ootab last, ei pakku rõõmu · andrei lähtub otsingutest iseendast ei teegi välja lähedastest inimestest ,kes vajavad tuge · andrei on tüdinenud seltskonnast, pierre seltskonnast vaimustunud vastupidi · kui sõda algab, siis andrei pettub · andrei mõistab, et inimesed võitlevad tarbetult ja sõda käib hoopis teisel tasemel, lihtinimesel on mõttetu võidelda · pierre usub ühiskonna kurjusesse, jäi moskvasse ja seikleb seal arusaamata, mis reaalselt toimub, oskab seigeldes vahele jääda pranstlastele, mõistetakse süüdi, on koos hukka mõistetuga, keda kavatsetakse hukata, aga tal õnnestub pääseda
Kolmandat romaani ta ei kirjutanud, sest nii lühikese aja tagant ei saa ajaloost hindavalt kirjutada. 1953 - ,,Hingede öö". Pagulane vana-aasta õhtul võõras linnas, ei tunne end koduselt. Astub majja, kus on palju ruume kohtub erinevate nähtustega. Ristikivi: ,,Tulevik on mineviku kordus." Kaks osa ning nende vahel kiri, mis romaani seletab. Romaan: reisikiri inimese alateadvusse, selleks jõudmiseni tuleb mälestused läbi käia. Vahepeal on pagulasel saatja nagu Dantel põrgus. Teises osas on kohtuprotsess seitsme surmapatu üle. Seal on ka jäägitult kommunismi eitav lõik. Edasi tuleb ajaloofilosoofiline sari. Kroonika-triloogia. ,,"Põlev lipp" 13. sajandi Saksa-Rooma riigist. ,,Viimane linn" 13. sajandi Palestiinast, ristisõdade ajast. ,,Surmaratsanikud" 14. sajandi palgasõduritest Itaalias ja Väike- Aasias. 1964 ,,Imede saar". Antiutoopiline teos, toimub 1348 ehk sama aasta kui Boccaccio ,,Dekameron".
Tema kirjeldused muutusid üksikasjalikumaks, olustikupildid rohkem läbi mõelduna ja looduspildid korralikult väljajoonistatuks. Mitmekülgselt oli valgustatud tegelaskujude hingeelud. Suurema tööna valmis tal ,,Kaks sõrme". Ta kirjutas ka ajaviitejutu ,,Töömehe tütar" ja rea humoreske. Neist ilmus naljajutt ,,Klamanni emanda kosilased" ajaleheveergudel, teised aga kogus ,, Tallinna saladused". Järgnevad tööaastad ,,Postimehes" ja saksakeelses ,,Revalsche Zeitungis". Vahepeal lisandub Karjakülas rida novelle: ,,Mustad leegid" ja ,,Haige tuvike" , poolelijäänud jutuke ,,Eksivad südamed", naljajutt ,,Ameerika kosjavennad" ning looke Peeter Suure elust ,,Hiilgav täht Vene ajaloo taevas". Luunjas puhates kirjutab Vilde novelli ,,Der rothe Muljk", mis garanteeribki talle koha saksa ajalehes. Ent siiski tema tööaeg oli selle lehe juures ainult 10 poolteist kuud
annaabi.ee 
