Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mardipäev". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mardi, mardid, mardipäev, laske, pillirooLaske mardid sisse tulla, mardid tulnud kaugeelta, läbi pika pilliroo, läbi kare kasteheina! Mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, mart tuli vilja õnne pärast! Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Mõistatused: · Sööda kui venda, seo kui varast (hobune) · Keksin rõõmsalt kahel jalal, nokin tee pealt toidupalad, olen täitsa linnalind.Arvan, et sa tunned mind. (varblane)
Mardipäev 10. novembril on mardipäev ja kaks nädalat hiljem, 25. novembril, on kadripäev. Talurahvas sai mardipäevaks sügistöödega valmis. Ees ootasid tubased tegemised. Vahepeal oli veidi aega puhkuseks ja lustimiseks. Mardilaupäeval, see on 9. novembril, kogunesid noored kokku, et minna mardisandiks. Kõik pidid kandma meesterõivaid ja nägema välja üsna koledad. Selleks määriti nägu tahmaga kokku, pandi habe ette ja näruseid riided selga. Mida rohkem lärmi mardid tegid, seda uhkem. Martide juhiks oli mardiisa
Kadriisal oli kaasas"kadrihani"(õlgedest tehtud hanekuju),kelle ülesandeks oli kontrollida laste lugemisoskust või muidu neid kimbutada. Mõnikord kandsid kadrid kaasas ka vokki ja ketramine oli kadride etenduse tähtsaks osaks. Kadrid tõid peresse karjaõnne ning palusid andideks villu ja linu. Enne,kui kadrid sisse lastakse,peaksid nad määgima.Siis kutsutakse sandid sisse,lausudes: Kui ilus lammas tuli,ute,ute,tule sisse. Kui kadrisandid tuppa astusid,laulsid nad : Laske sisse kadrisandid,kadri,, Kadril küüned külmetavad,kadri, Varbaotsad valutavad,kadri. Laske sisse kadrisandid,kadri Siis tuli laulda perenaisele: Tere õhtust,perenaine, minu kõht on ette vaene. Palus natukene leiba, Ega see pole võlga. Lõpuks tuli kodu õnnistada: Kadri toob lauta lambaõnne,
OSKAR LUTSU PALAMUSE GÜMNAASIUM Eerika Paumets MARDIPÄEV Referaat Juhendaja: Meeli Kägo Palamuse 2012 SISUKORD SISUKORD 2 1. MIS ON MARDIPÄEV? 3 1.1 Mardipäeva algusest 4 1.2 Mardipäev tänapäeval 5 2. MASKEERIMINE 6 3. KOMBED 7 4. MARDIPERE 8 1 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 1. SISSEJUHATUS Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on
Ala Põhikool Kadripäev Referaat Ala 2009 1 Sisukord 1. Kardipäev 25. November 3 2. Maskeerimine 4 3. Mida Kadrid tegid 5 4. Ennustused 6 5. Kadri 7 6. Kadripäeva laul 8 7. Kasutatud allikad 9 2 Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rän
rütmiline kaasmäng plaksutades, "kehapillil" või rütmipillil jne.). 2. RAHVAKALENDRI PÜHAD Folklooris on mängudel alati oluline osa olnud. Mänge mängisid nii noored kui vanad ka erinevatel rahvakalendri tähtpäevadel. Eesti vanarahval on palju suuremaid ning väiksemaid pühasid. Igaühte neist kirjeldada ma ei jõua, mistõttu valisin välja mõned kõige suuremad, millest põgusalt jutustan, lisades juurde, milliseid rahvamänge nendel pühadel mängiti. 2.1. Mardipäev Algselt tähistati mardipäeva 11. novembril katolikus kirikus Tours'i piiskopi Martini surma mälestuspäevana. Hiljem hakati seda protestantlikus kirikus tähistama 10. novembril kui Martin Lutheri sünnipäeva. Euroopa rahvaste kalendris on mardipäev üks talve alguse tähiseid. Mardipäeval lõpetati sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati vein vaatidesse. Eesti rahvakalendris on mardipäev peale talve alguse tähisena ka
Mardi-kadri eelmäng Mardi ja kadripäeva rahvusvaheliseks vasteks on tänapäeval ka meie mail üha enam juurduv halloweeni tähistamine. Teades mardi ja kadripäeva sügavamat tähendust, võime tähistada halloweeni mardi ja kadripäeva eelmänguna. Kõigi nimetatud tähtpäevade ühiseks mõtteks on astuda rõõmu ja naeruga vastu süvenevale pimedusele ja külmale. Mardid ja kadrid sopsutavad kase, kuuse ja kadakaokstega virgeks pererahvast. Nii nagu igas pungas on ootel järgmisel kevadel puhkevad võrsed, lehed ja õied, nii on ka meist igaühe südames ootel uus puhkemine. Kadripäev, 25. november Kadri? Kadripäev on nime saanud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18 aastane noor haritud neiu, kes astus vastu imperaator Maximusele, kes kristlasi hukkas. Keiser proovis ta usku proovile panna, kuid Katariina pööras oma
kohta, viiakse läbi kampaaniaid. Autor: ,,Mulle on alati meeldinud õpetajate päev, eriti just seetõttu, et õpetajate asemele astuvad õpilased. Enda kogemusest võin öelda, et õpetaja töö pole üldsegi lihtne, kui seda ei oska. Sel päeval viidi õpetajatele lilli tänu märgiks." 24 NOVEMBER TALVEKUU Tähtpäev: Mardipäev 10. novembril Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja
Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Küllatulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus. MARDIPÄEV Mardipäeva tähistatakse 10.novembril ja see on nime saanud püha Martini järgi.Marti joostakse eelneval õhtul ehk 9.november Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja
Lõikuspüha ja välistööde lõpu kõrval pühitseti ka suvilistega lepingute lõpetamist. Käidi kõrtsis ja mihklilaadal. Karjased tegid koos mihklituld, sellel küpsetati kaasavõetud kaalikaid ja kartuleid. Pärast mihklipäeva elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni. (http://et.wikipedia.org/wiki/Mihklip%C3%A4ev) Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. Tänapäeval teatakse seda päeva mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Mardisandid käivad perest perre mardilaupäeval, mis on üks õhtu enne mardipäeva. Tavapäraselt tuleb ukse taga laulda ka mardilaulu: Laske sisse mardisandid! Mardi küütsud külmetavad, mardi varvad valutavad, sõrmeotsad sõitelevad. Mart on tulnud kaugeelta,
Stoker, kes avaldas 1897. a. raamatu "Dracula", milles verejanulisest valitsejast oli saanud vereimeja vampiir. Ülemaailmne vampirismi sümbol, erinevad filmid ja teatrietendused kannavad tema olemust edasi. 41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Nii Eestis kui lms on hingedeaeg, kus lahkunuid koju oodatakse, soomes kutsutakse kekriks ning soomes on marraskuu november, mis meil hingedeajaks. Mardid on kui mardused või surmahaldjad (mart-marras). Kuldne kõrend eesti mardilauludes tähendab ilma ühendavat sammast, köit või silda, skandinaavias bifröst ehk vikerkaaresild. Usustakse, et takistus on veekogude ületamine, metsadest ja veekogudest üle lendamine. Lms rahvastel on üldiselt hingedeajal sanditajaid, nagu eestis kadrid- mardid. Sanditajad on justkui teistpoolsusest tulijad. Lauludes kajastatakse santite tulekut teispoolsusest. Mõnikord mainitakse ka martide ja kadride tiibu
Hingede ajal oodati kadunud omaste hingi kodu külastama ja pandi neile toitu sauna või toapealsele. · Mardi- ja kadripäevakommetes avaldub hingede kostitamise ja viljakuskostitamise tähendus hoopis rõhutatumalt. Maskeeritud mardi- ja kadrisantide peressetulekut saadab tavandilaul, milles marti kujutatakse enam viljaõnne, kadrit karjaõnne toojana. Marte ja kadrisid kostitatakse ning neile antakse andeid ,et põld hästi vilja kannaks ja kari kosuks. Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi. · Seitsmevennapäeva (10. juuli) kohta on üksainus uskumus ja just nimelt ilmaenne. ,, Kui sajab seitsmevennapäeva, sajab veel seitse nädalat, aga kui nii palju päikest paistab, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis jõuab ka heina ära teha."
Verised trellid Oli kord üks vihmane ja pime reede pärastlõuna. Kolm viienda klassi poissi: Mart, Vladimir ja Uno mõtlesid minna peale kooli vanasse vanglasse mängima ja vempe viskama, sest Mardi vend oli naljaga rääkinud neile, kui lahe seal on, kuid nad polnud kunagi kuulnud, miks see hoone maha jäeti ning, mis seal tegelikult peitus. Pärast viimast tundi asusid nad teele. Koolimajast vanglani oli 2 kilomeetrit, mille poisid läbisid jalgsi poole tunniga. Kui nad jõudsid viimaks vanglani, seisis neil ees viie meetri kõrgune raudaed, kuid neid see ei heidutanud, sest nad leidsid ühe väikse augu, kust pääsesid vaevata sisse
Mart Sander Referaat 12 a Tallinn 2010 Elulugu 10. augustil 1967. aastal märter Laurentiuse mälestuspäeval ehk lauritsapäeval ja sellest oma keskmise nime saanud Martin Laurent Sander sündis Tallinnas Sakala tänavas majas, kus ta perekond oli juba kolm põlvkonda elanud. Õpingud algasid 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal, jätkudes hiljem Riiklikus Koreograafiakoolis, Tallinna reaalkoolis, aastail 1983-85 G. Otsa nimelises muusikakoolis dirigeerimise ja klaveri eriala, Eesti Humanitaarinstituudis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Päris ,,noorust" polegi tal olnud, vanemad kasvatasid temast akadeemikut ja kogu noorus möödus pilli harjutades ning raamatuid lugedes. Kodus järgiti neil kristlikke põhimõtteid ning iseloomuomadus, mis ta sealt kaasa sai on olnud kompromissitus, mis puudutab ausust ja põhimõtteid. Mart Sander astus rahva ette 17aastaselt. Hea välimusega, rühikas, stiilne. Ta ei tahtnud olla osake nõuk
probleemid. Üllitatakse infoplakat ja saadetakse laiali infomaterjale õpetajate päeva teema kohta, viiakse läbi kampaaniaid. Mardipäev - 10. november Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde - eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased
ette võtma kuid Andrese karjapoiss Mart hakkas Pearu ehitatud tammi lõhkuma, mitu korda pidi Pearu tammi uuesti üles ehitama. Pearu sai teada, et poiss lõhub tammi ja hakkas seepärast tammi valvama, kuid ka siis suutis poiss kuidagi tammi ära lõhkuda. Poiss käis mitu korda ka naabrimeest tammi parandamise ajal õrritamas ning Pearu hakkas sellepeale poissi taga ajama, kuid poiss suutis mitmel korral Pearu eest sohu pageda ja loopis teda kividega, ning ka Mardi koer segas Pearul poissi püüdmast. Lugu lõppes lõpuks sellega, et Pearu suurest vihast lasi Mardi koera maha. Maa pärast toimus naabrite vahe ka teisigi vaidlusi ,sest ilma maata poleks olnud elu. Andres Paas oli väga töökas inimene, juba Vargamäele tulles ta teadi, et talupidamine ülejõu käiv ei ole, kuigi ta ei osanud arvata milline mees ta naabrimees on. Näiteks kui Andres esimest korda Vargamäele tuli oli tal vaja
tema lähedase sõbra Peeter Südamega, kellel oli samuti rahalisi probleeme. 1907.a lõpetas Saar õpingud oreli alal. Kahel suvel 1904.a ja 1907.a võttis ta osa süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest Eestis. Mart tundis hinges, et tema kutsumuseks on aidata kaasa rahvakultuurilisele arengule 3.2 Cyrllius Kreek Peterburi konservatooriumis Cyrllius Kreek õppis nagu Mart Saargi Peterburi konservatooriumis. Õpinguid alustas ta 1908.a trombooniüliõpilasena, mis on aasta pärast Mardi õpingute lõpetamist. Neli aastat hiljem vahetas aga Cyrillus eriala ja õppis aastatel 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat. Trombooni mängu õpetasid talle Franz Türner ja Pjotr Volkov, elementaarteooriat ja solfedzot Aleksei Puzõtrvski, harmooniat Vassili Kalafati. Hiljem komposinotsiooni J. Vitols, Mihhail Tsernov ja Nikolai Tserepnin. Peterburis kohtus ta ka Peeter Südaga, kes oli varasemalt olnud Mardi üks lähedaimaid sõpru, ning nüüd sai ta ka Cyrilluse lähimaks sõbraks
Karl Ristikivi ^Tuli ja Raud ^ I peatükk 1885 (1-2 ptk. vahel on 14 aastat., Neil on 2 last, tütar sureb tulekahjus( Anni),poeg Mart on siis 6 aastane. )kolivad tihti ja Jüri vahetab palju töökohti. Sepa juures tööl, ehitusel , vabrikus, sulase töö jne. Eeva käib salaja linnas kohtamas ühe segase saksa härraga, kes temasse armunud on.( Reeberg). Eeva on alguses hästi labane ja maatüdruku moodi. Usub kõike head ja kardab palju, palub palju jumalat. Otsib Jüri üles ja räägib lapsest, jäi ootamatult rasedaks. Jüri võtab kõrtsist aga uusi naisi koguaeg, paari kuuga, mis ta Kallismaal on olnud tööl, on tal kõik kõrtsi tüdrukud läbi proovitud. Jürile ei meeldi, kui tema ülemus on üleolev ja kamandab ja vingub ta kallal, ta oli aus tubli töömees. Jüri tahab vabadust, ta tahab rännata ja leida seda üht ja ainsat õiget töökohta, mis oleks hea. Tahab oma maja ja valdusi, selleks vaja head tööd. Abielluvad. Elavad kusagil hurt
ning mütsi küljes sarvi. Kui Eedu salmi pähe saab, siis papist valmis meisterdab veel imeuhke larvi. Ma arvan küll, et aimate ja väga hästi taipate, et milleks kõik need jandid sest polegi vist seda last, kes arvata ei oskaks vast, et nad on mardisandid. Kui mardiõhtul tõuseb kuu ja naeratab ta kuldne suu, siis tulevad nad kohe. Näe, toas Peedu, habe pikk ja Eedu nagu põrgusikk või muinasjutu-lohe! Ja naer'vad Ats ja Maimik ning sinisilmne Annike, kui mardid teevad nalja. Ning ainult tillu väikevend veel ema hõlma peidab end kust argsi piilub välja. Henn ja leevike Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! s
Pärast mihklipäeva karja eriti välja ei aetud, kui veel aetigi, siis kariloomad ilma kelladeta ja karjane karjasesarveta. Usuti, et mihklipäevast on hundilluba loomi murda, ega jäetud loomi ööseks välja. Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. Pärast mihklipäeva elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni. Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril. Hingedeaja sisse või lõppu jäävat mardipäeva on seostatud surnute mälestamisega, võib-olla seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Mardipäeval kehtis mitmete tööde keeld, eeskätt olid keelatud naiste lina- ja villatööd. Mardipäev lõpetas meeste välitööd ning alustas talviste tubaste tööde perioodi. Tuntuim mardipäevakomme on mardisantide (st mardikerjuste) ehk martide ringijooksmine, mida tehti
rajama 19. sajandi lõpus. 18. sajandist on pärit eesti sordid: klaarõunad, ,,Tallinna pirnõun" ja ,,Suislepp." Mihkel Veske on märkinud, et 1876. aastal, et eesti taludes moodustasid viljapuuaiad 1/5 kuni 1/20 taludest. 1870 hakati rohekm õunapuuaedu rajama Lõuna-Eestis. Mõned talud rajasid koguni puukoolid. 20. sajandi alguseks oli õunapuuaedu juba üle kogu maa ja õunapuud aedades tavaliseks muutunud (Kask 2012 : 11) Nii nagu Arveliuski, kirjutab kahe taluinimese Mardi ja Liisa dialoogi vormis õunaseemne lugu ka Johann Wilhelm Ludwig Luce raamatus ,,Sarema Jutto Ramat, mis ma rahwale lustiks ja kassuks" 1807 viiendas loos ,,Õuna pu." Luce loos avaldatakse tänu mõisahärrale, kelle heatahtlikust soovist ärgitatakse maarahvast õunapuid kasvatama. Selles teoses on juba vihje ka õunapuude pookimisele, Mart otsib metsast metsiku õunapuuvõrse ja loodab, et hea mõisahärra talle omast õunapuuaiast parema sordi vitsakese annab, siin
Ta suutis igas olukorras toime tulla ja näitas välja, et kõik on hästi, kuid sisemiselt tegelikult ta nuttis. Kuna tegu oli peategelasega, siis põhilised sündmused tiirlesidki tema ümber. Peategelane ise tekitaski sündmusi. Näiteks, kui ta asus Kassi baari tööle, siis ta tutvus Mariga, kellega koos hakkasidki erinevad sündmused juhtuma. Kuid need lõppesid õige pea ühel kevadpäeval , mil juhtus traagiline liiklusõnnetus Gretteni, Mardi ja Mariga, kust ainult Gretten eluga pääses. Kõige rohkem konflikte põhjustas Helen ehk Gretteni ema, sest ta saatis oma 15-aastase tütre tööle, kuid selle asmel oleks võinud ta ise tööle minna. Ta oli väga kahepalgeline naisterhavas, ei julgenud tunnistada, et Gretteni lihane isa oli neid tegelikult pidevalt toetanud. Sõnastus oli väga lihtne ja noortepärane, tavaline igapäevane kõnepruuk, kuidas noored omavahel räägivad
heinamaad kasta. Andrese maad hakkavad aga uppuma. Ta hakkab taipama, miks Pearu kraavi nii väga oma maale tahtis. Andres vihastab ja läheb tammi lõhkuma ja Pearu läheb teda takistama, kuid mõlemad avastavad, et tamm juba lõhutud. Seda tegi Andrese karjapoiss Mart. Pearu ehitab aga tammi uuesti ja Mart lõhub jälle maha. Pearu saab jälile, kes tammi lõhub ja hakkab varsti Marti varitsema. Nii jookseb Mart mitut puhku Pearu eest ära, teda ise kividega loopides. Mardi koer ründab Pearut. Üks kord on Pearul püstol kaasas ja ta laseb koera maha. Siis lohistab ta koera oma maale ja kaebab Andrese kohtusse, kuna too oli oma raipe tema maale vedelema jätnud. Andres püüab kohtus tõega läbi ajada, kuid kukub läbi ja kaotab. Pearu asub uuesti tamme tegema. Andresel saab kõrini ja ta kaebab Pearu kohtusse. Kui kohus saabub kraavi vaatama, on Mart tammi just lõhkunud ja Andres kaotab taas.
Katrin Reimus ,,Kus tramm ei käi" Referaat Koostas: Tallinn 2009 Sisukord Katrin Reimus............................................................................................................................. 1 ,,Kus tramm ei käi"..................................................................................................................... 1 Referaat.......................................................................................................................................1 Koostas: ......................................................................................................................................1 Tallinn 2009................................................................................................................................1 Sisukord.................................................................................................
õigustada. Et aga seab juba Pearu rukkis on hakkab Krõõt neid oma heleda häälega tagasi kutsuma. Krõõda heledat häält meenutab Pearu purjus peaga veel korduvalt ning viiendas osas selgub, et Pearu oli Krõõta armunud. Ühel kevadel räägib karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja Pearu on kraavile tammi ehitanud. Andrese ütlemistest ei piisa ja kui ta kirvega kraavile läheb, et see lõhkuda, on see juba eest löödud. Mitmed korrab kaob tamm nii, kuni Pearu leiab Mardi seda lõhkumas. Mart on kartmatu ja ülbe, lõhub tammi veel mitmed korrad, Pearu ajab teda korduvalt mööda sood taga, kui poiss loobib kive ja koer ründab tagant, vanamees jääb alati kaotajaks. Kuni Pearu kord poissi taga ajades koera maha laseb. Koer oli Mardile kallis ning kui Juss ja Andres kohale jõuavad on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et koer ajas tedrepoegi taga ning seetõttu oli sunnitud ta maha laskma
Seda tegi Mart. Kord jäi Mart Pearule vahele ja Pearu hakkas poissi taga ajama. Poiss oli soos kiirem ja loopis Paeru kividega. Kord võttis Pearu püstoli kaasaja hakkas Eedit taga ajama. Eedi ässitas Pearule koera kallale. Peasru lasi koera maha. Mart jooksis koju rääkima ja koos Andresega mindi vaatama, mis oli juhtunud. Selgus, et Pearu oli koera korjuse oma maa peale viinud. Andres läks kohtusse ja tahtis koera ees tkahjutasu. Paraku juhtus nii et Pearu sõna oli Mardi sõna vastu ja kohtus võitis Pearu. Sellest saadik hakkas Andres õigust taga ajama. Andresel oli Pearust rammu rohkem. Pearu kiitis Krõõta, et tubli naine.*Kui Krõõt rasedaks jäi, sündis tal tütar. Andres oli possi tahtnud, kuid selgus, et Krõõdal sündis veel kaks tütart ja Krõõt oli selle pärast väga kurb. Andres oli tahtnud poissi, sest muidu poleksgi mõtet Vargamäel midagi teha. Ainult siis on kui see jääb omade kätte. Alles neljas laps oli poiss ja Krõõt
Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka kõrtsis olles ja purjus peaga Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja et naabrimees on kiusu pärast kraavile tammi ette teinud. Andres küll käib ja riidleb Pearuga, kuid viimane ei tee teda kuulmagi. Kui Andres kirvega tammile jõuab, et see eest lõhkuda, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees leiab Mardi seda lõhkumas. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu üldse, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab Pearu teda mööda sood taga, kuid poissi kätte et saa, see loobib ees kividega, tagant ründab koer hammastega, nii jääbki enamasti kaotajaks vanamees. Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Loom oli Mardile kallis ja hea abimees naabri peremehe vastu. Kui
korteri eest müüjale OÜ-le Luxx Estate notari deposiidi vahendusel. Korteri võtmed sai Mart kätte pärast müügilepingu sõlmimist samal päeval. Kuigi Mart väga soovis Eestisse tagasi kolida, pidi ta siiski kuus kuud veel Suurbritannias viibima pooleliolevate projektide lõpetamiseks. 2019. detsembris jõudis Mart lõpuks Eestisse ning esimesel ööl enda korteris ööbides avastas ta, et korterisse kostub tugevalt kõrvalmajas (millel on Mardi korteriga sama sein) asuvas pubis mängitav muusika. Mart tunneb ennast petetuna, sest keegi ei olnud talle midagi mürast rääkinud. Mart tellib eksperthinnangu ning selgub, et seina helikindlaks tegemine läheb maksma 30 000 eurot ning sellise müraallikaga korteri turuhind on 120 000 eurot, kuid ilma mürata oleks korteri hind 135 000 eurot. Mart teavitab müüjat puudusest jaanuaris 2020 ning koos avaldusega, et alandab hinda 20 000 euro ulatuses.
purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab Pearu teda mööda sood taga, kuid poissi kätte et saa, see loobib ees kividega, tagant ründab koer hammastega, nii jääbki enamasti kaotajaks vanamees. Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal maal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja
pererahvast, nende karja ja põlde. Mardisandide tegevus toimub laulude saatel, mis moodustavad terve tsükli. Martide puhul on selge, et nad tulevad teispoolsusest – kõrgelt ja kaugelt. Lauludes mainitakse takistustena veekogude ületamist, metsadest ja veekogudest üle lendamist. Lauludes on mainitud kuldset kõrendit, mis võiks sümboliseerida ilmasammast aga võivad saabuda ka mööda köit ning silda. Mõnikord mainitakse martidel ja kadridel tiibu. Mardid ja kadrid etendavad müüti, teekond on vaevaline. Sandid toovad õnne – mardid viljaõnne ja kadrid karjaõnne. Sante kardeti. Hingede päralt jäeti oma voodid, st. Ise voodites ei magatud sel päeval. Kaeti laud. Tuld ei kasutatud, st valgust ei pandud põlema. Mardi ja Kadri nimed Martin Luther ja tema naine Katariina. Sant on tulnud pühakust. Läänemere-soome. Surnute asupaik kusagil kaugel (varasem arusaam) - põhja- või läänesuunas
Andide palumine Paluti hingedelt, et nad abi ja tuge annakasid Toidud viidi tare peale Söök/Jook: Lihatoidud Puder Mardihani Linnuliha Seapea Naerid Kaalikad Tangu- ja jahuvorstid Karask Kapsas 9. November- mardipäev Kombed: Esivanemate hinged jõudsid koju Kirikule ja kloostrile andide kogumine Riietus tume; pahempidi riided; tundmatuseni muutumine Visatakse teri va soovitakse mardiõnne Tantsiti, lauldi Anti santidele toiduaineid, aga ka viina ja raha Mardijooks lõppes peoga viimases talus või kodutalus 24. november- kadripäev Püha Katariina mälestuspäev
vanal ajal oli see tunduvalt vähemtähtis ning tähtsaks peeti ikkagi hingedeaega. Hinged ei ole kunagi halvad ning neid ei ole kunagi kardetud. Hinged lihtsalt tulevad ning kuna nad on omad inimesed, siis on nad üldjuhul oodatud külalised. Toit jäeti sel ajal ööseks lauale, küünal võidi panna aknalauale, et hinged näeks, kuhu tulla. Mardisandid ja kadrisandid on kombed Eestis, mis on kõigile tuntud. Kadrid on valga ja mardid mustad. Mardid ja kadrid, kes käivad, olid hingedeaja traditsioonidega väga tihedalt seotud, kuna kehastuti ikkagi hingedeks, käidi kodust-kodusse õnne ja rõõmu andmas ning vastu saadi söödavaid asju ning vahel ka raha. Vähemal määral eksisteeris veel üks santide rühm ning selleks on hingesandid. Hingesantidele pakuti söögiks üldjuhul putru. Mardid tulevad tavaliselt läbi õhu, lennates, nad tulevad hingedena. Mardisandid on lärmakad, hingesandid on vaiksed, neid kardetakse.
Kadripäev Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg,kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina aus
annaabi.ee 
