fotosid ja kogumik pilte tema vanavanatädist. Õmblusmasin ühes nurgas, teises tohutu suur laud juurdelõikuse tarvis, niidirullid siin seal, niidijupid põrandal. Lilli tervitab elavalt ja muigab ateljees valitseva väikese loomingulise kaose üle. Olekski imelik astuda moedisaineri ateljeesse, kus niidirullid on piinlikult ritta sätitud. Lilli on üks väheseid Eesti moeloojaid, kes pakub ka meestele rätsepateenust pintsakuid ja mantleid. Need pakuvad talle ülimat väljakutset mehed on Lilli sõnul äärmiselt nõudlikud kliendid, kes pööravad suurt tähelepanu nii lõikele kui kangale. Lilli Jahilo viimane kollektsioon Tänan kuulamast !
Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Veel Puuvilla omadusi: · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU MEELDIV · KUUMUSELE VASTUPIDAV · EI ELEKTRISEERU · PÕLEB KIIRESTI NAGU PABER PUUVILLAST tehakse õmblusniiti ja käsitöölõnga. PUUVILLASED kangad on: sits, flanell, frotee, teksariie, samet Puuvillasest: ...lõngast kootakse ja heegeldatakse sokke, kindaid, mütse, salle, kampsuneid. ...riidest õmmeldakse mantleid, kleite, pükse, jakke. Lisa: Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad).
Selle all mõeldake, et meest ei saa hinda selle järgi mida ta kannab. Riietus võib nii köita kui naeruväärseks teha, positiivselt mõjutada või eemale tõugata. Mõni mees näiteks tunneb end ülikonnastatult kui kala vees, teise seljas istub see kui sea seljas sadul, kui kandja end ise ebamugavalt tunneb. Mingil määral saab meest riiete järgi hinnata, mingil määral mitte. Näiteks kui võtta võrdlusesse rikkad ja lihtinimesed. Enamjaolt kannavad rikkad ülikondi ja mantleid, lihtinimesed teksasid, dresse jne. Kindlasti aga riietuse põhjal ei anna hinnata mehe iseloomu. Kindlasti rikkatest jääb esmapilgul parem mulje aga kui need lähemalt tunda õppida, siis võib välja tulla kui üleolev vms. Ta olla võib. See kindlasti ei kehti kõikide kohta. Lihtinimestel aga vastupidi. Kui näiteks näed baaris ülikonnas meest, siis alatihti minnakse nendega rääkima. Kui aga mingit dressides meest siis nii väga ligi ei tikuta.
taevaliku võimu esindajad ning nad ei võtnud osa jumalateenistusest nagu Bütsansti keisrid. Kooriruum ehitatakse kiriku põrandast natuke kõrgemale. Skulptuur oli tähtsusetu. Kasutati luunikerdusi raamatukaante kaunistamisel. Eriti toredatele käsikirjadele tehti reljeefsed kuld-ja hõbekaaned, millel sätendasid vääriskivid ja pärlid. Ja rikkalike reljeefkaunistusi tehti ka tarbeesemetele. Karolingide ajal hakati valitsejate puhul kasutama eririietust purpurseid mantleid (üle võetud Bütsantsi keisritelt), krooni. Aadlikud kannavad kitsaid pikki pükse, põlvini ulatuvat kuube. Naised kandsid maani ulatuvat käisteta kleiti, mille all kanti varrukatega särki. Kristliku tava tõttu ei tohtinud abielunaised ennast avalikus kohas palja peaga näidata.
ühtne disain, innovatiivsus vormis ja materjalis, eksootilisus Naised hakkasid kandma meesteriietest inspireeritud rõivaid Kui varem pole aluspesule suurt rõhku pandud, siis nüüd muutub aluspesu väga tähtsaks Moodi läheb printsesslõige. Kleidid on rohkem ühes tükis Jalanõudest kanti kõrgeid kontsi Peakatted muutusid tillukesteks RIIETUS Androgüünsus - naised hakkasid kandma seni meestele mõeldud praktilisi mantleid ja vihmakeepe, skirt suite jäiga krae ja lipsuga, isegi sportlikke põlvikuid Haaremseelik/püksid - Paul Poiret Ballet Russes Pastelsed toonid asenduvad eksootiliste tumedamate toonidega Praktilisem siluett Korsette pole The hobble skirt Bias cut DISAINER PAUL POIRET 1910 Vaimustuses eksootikast ja armastas värve Muutis naiste arusaama sellest, et riietus ei pea olema pastelsetes toonides Pani draamat riietesse/moodi Sai inspiratiooni vene balletist
suures elamus · See ehitati kivist või täideti puust sõrestik saviga · Katus ehitati enamasti roost · Tuleaseme kohal rippus rauast katel vee ja liha keetmiseks, leiba küpsetati kuplikujulises saviahjus · Pereliikmed kudusid kangaspuul kangast,tegid põllu- ja pottsepatöid · Keldid kandisid pika varrukaga pluusesid või tuunikaid ja pikki pükse · Riided on valmistatud villasest või linasest riidest · Rikkad kandsid siidisest riidest riideid · Mantleid kanti talvel · Kanti prosse ja käevõrusi, kõige kuulsam juveel oli torc. · Keldi kalendris on 13 kuud ja 9 aastaaegade püha: 1. november - keldi Samhain - kristlaste Kõigi pühakute päev 22. detsember - Alban Arthuan - Talvine pööripäev 2. veebruar - Brigantia e Imbolc- Küünlapäev 21. märts - Alban Eiler - Kevadine pööripäev 1. mai - Beltaine - Maipüha 22. juuni - Alban Heruin - Suvine pööripäev 1. august - Lugnassadh - Lõikuspüha 23
sümpaatsemaks. Etendus lõppes suurepärase muusikapalaga, mis võttis kokku kõik nähtu. “Ivanov” oli huvitav ja kaasahaarav ka selle poolest, et kasutati tollele ajale sobivaid kostüüme ja grimmi. Preilid, daamid ja prouad kandsid pikki maani ning üsnagi puhvis kleite, mis tegid nad väärikateks. Noormehed ja härrad kandsid valgeid pluuse, millel oli ülikonna all käiv vest peal ja samuti ka pikki ülikondi ning mantleid. Jalas olid viigipüksid ja nahkkingad. Grimmi oli vähe kasutatud, kuna tegemist oli realistliku etendusega. Anton Tšehhovi “Ivanov” jutustab loo talurahvaasjade komisjoni alalise liikme Nikolai Aleksejevitš Ivanovi elust, mis käib üle kivide ja kändude, kaotades võlgade tõttu palju. Ta kaotab isegi oma naise, kes sureb võitluses raske haigusega. Naine on kannatanud üksildust koos Ivanovi onu, krahv Matvei
1916. aastal, kui Salvador koos kohaliku kunstniku Ramon Pichot’ga suvepuhkust veetis, avastas ta enda jaoks moodsa kunsti. Järgmisel aastal korraldas Dalí isa poja söejoonistustest koduse näituse. Esimene avalik näitus toimus 1919. aastal Figuerese teatris. 1922. aastal kolis Salvador Madridi ja asus õppima kaunite kunstide koolis nimega Academia de San Fernando. Juba siis äratas Dalí tähelepanu ekstsentriku ja dändina. Tal olid pikad juuksed ja põskhabe, ta kandis mantleid, sukki ja põlvpükse, püüdes järele aimata19. sajandi inglise esteete. Kõige enam pälvisid kaasõpilaste seas tähelepanu Dalí kubismist inspireeritud maalid, kuid tol ajal jäi see teema tema jaoks segaseks, sest Madridis ei tegutsenud ühtegi seda stiili viljelevat kunstnikku ja seetõttu hakkas ta eksperimenteerima dadaismiga. Dadaism mõjutaski Dalí loomingut kogu elu. 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumaldas
Definsiit olid kõik piima- ja vorstitooted. Eriti sai ja viinerid. Ema mäletab kuidas ta vanaema andis talle alati 6 rubla, et minna iga kolmapäev poe ette järjekorda ennem kui kaubaauto tuleb. Ema seisis alati ennem 2-3 tundi järjekorras, et paremat kaupa saada. Suvel tehti kõik toidud enamasti ise põllusaadustest ja loomadest. Eriline jäätis oli kollase glasuuriga koolijäätis, mis maksis 26 kopikat. Poodides olid kõik riided ühesugused. Näiteks müüdi ainult kahte värvi mantleid hall ja must.Väga erilised olid Tartu tossud krõpsudega. Ema käis ka Sohfoosis kuuski rohimas ja TPL'is nt sigalate seinu pesemas, sorteeris kartuleid ja puhastas idudest ja kõplas peete. Kuuaja eest sai ema 36 rubla, mis oli tema jaoks väga suur rahasumma. Telekas näidati ainult Etv'd ja kesktelevisiooni. Tänu atennile sai näha ka Soome televisiooni kus näidati vägevaid filme nagu ,,Dallas", ,,Ridari Äss" ja ,, Emmanuelle"
Ivo Nikkolo sai parima Eesti moekunstniku auhinna Kuldnõela 1997.aastal 2006. aastal müüs Ivo Nikkolo oma rõivamärgi Baltikale, et veelgi laieneda ja austajaid leida. Ja nüüd saab Ivo Nikkolo endale lubada ka tõelist moekunsti, tuues 2007. aastal koos Eve Hansoniga rahva ette efektse ja müstilise kollektsiooni «Andromeeda» Julgus olla IN Ivo Nikkolo looming on kui hea vein, mis muutub ajaga vaid paremaks ja mida tuleb nautida kiirustamata. Sest aastate eest soetatud jakke ja mantleid kantakse siiani hinnatakse ebatraditsioonilist klassikat ja põnevat kangavalikut. Ivo Nikkolost nenede silmadeläbi Eve Hanson Ivo Nikkolo peadisainer Ivo käekirjas on see sõnadesse pandamatu miski, mis on kujunenud ka kaubamärgi käekirjaks. Kui rõivad järgivad üsna klassikalist joont, siis Ivo ise on päris ulakas. Talle meeldivad veidi pöörased materjalilahendused, ootamatud detailid, kohati veidi imelikud erksad värvid. Aga kõige selle kõrval on ta ka paras konservatiiv
tegelesid põllutööde ja tööriistade valmistamisega või loomadega, naiste peamisteks tegevusteks olid majapidamistööd, laste kasvatamine ning meeste abistamine põllutöödel. Lastel olid puust valmistatud mänguasjad ning alati leiti tegevust. Tol ajal kandsid inimesed mitut kihti riideid. Naistel olid paksust villasest riidest kleidid, mille all kanti alusseelikut, meestel olid seljas valged linasest riidest särgid, mille peal kanti vesti või pintsaku taolist riideeset. Talvel kanti mantleid või naised endi õlgadel ja peas villast rätikut. Filmi keskseks tegelaseks on Mari, kes on abielus mehega, keda ta ei armastanud. Peale oma õe surma nõustus ta abielluma oma õe lesega - talupoeg Tõnu Prillupiga ning asus nende lapsi kasvatama. Ta abiellus Tõnuga ainult oma õe laste pärast, mitte armastusest Tõnu vastu. Mari oli väga noor ja ta oleks leidnud endale ka mehe, keda oleks tõeliselt armastanud, kuid tal ei olnud valikut
oma valvepostilt ja püüan nad kinni. (...) Valvaksid lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin." Teose peategelane on Holden Caulfield, kahe näoga noormees. Ta on peaaegu 17 aastane ja ta ei suuda nimetada ühtegi asja mida ta salliks. Kool, õpetajad, matusebüroo juhatajad ja tegelikult kogu maailm ajab teda vihale. Sealjuures peaks ta ise rahul olema. Tal on jõukad vanemad, kes ostavad talle ilusaid seemisnahast mantleid ja kohvreid. Ta peaks olema õnnelikum kui need inimesed, kes on sunnitud tema kohvreid nähes enda omad voodi alla peitma. Ta on intelligentne ja võimekas. Ta saaks häid hindeid, kui ta vaid viitsiks end veidikenegi pingutada. Aga teda ärritab ütlus ,,elu peab elama reeglite järgi" Nii ei saa ta teha asju, mis talle ei meeldi, nii ei saa Holden alluda reeglitele, ta peab sooritama vaimset vastupanu. Holden on suure kasvuga noormees, kes näeb küllalt kiitsakas oma
Salvador oli siis 16-aastane ning on hiljem sündmust kirjeldanud kui oma elu suurimat vapustust. Dalí isa abiellus hiljem oma naise õega. Kuna Dalí hindas oma tädi väga, ei olnud sündmuste selline käik talle vastumeelne. Madrid ja Pariis. 1922. aastal kolis Dalí Madridi ja asus õppima kaunite kunstide koolis nimega Academia de San Fernando. Juba siis äratas Dalí tähelepanu ekstsentriku ja dändina. Tal olid pikad juuksed ja põskhabe. Ta kandis mantleid, sukki ja põlvpükse, püüdes järele aimata 19. sajandi inglise esteete. Madridis sõbrunes ta teiste hulgas ka Pepin Bello, Luis Bunneli ja Federico Garcia Lorcaga. Kõige enam pälvisid kaasõpilaste seas tähelepanu siiski Dalí kubismist inspireeritud maalid. Tol ajal oli kubistlik liikumine Dalí jaoks ilmselt veel segane, sest Madridis ei tegutsenud ühtki seda stiili viljelevat kunstnikku ning Dalí teadmised pärinesid ajaleheartiklitest. Dalí eksperimenteeris ka dadaismiga ning
igapäevastel kleitidel. Mida rohkem aastakümned edenesid seda vähem korraldati balle kuhu oli vaja kohale ilmuda niiöelda ,,täielikes kleitides", ning sajandi lõpuks ei korraldatud enam ühtegi sellist pidu. Täielikud kleidid jäid siiski pidama Prantsusmaa õukonda kus naiste kleite valitsesid siid ja erinevad uhked tikandid. Meeste riietumise kood jäi samaks. See tähendab et nad kandsid edasi mantleid, pluuse, veste ja pükse. 1730-ndatel ja varajastel 1740-dail aastail hakkasid naiste siluettide esile tõstma väikesed kupli kujulised võruseelikud. Need kuulusid õukonna kohustusliku kostüümi juurde. Näiteks Marie Antoniette ajal pidid daamide võruseelikud olema 3 jala pikkune mõlemale küljele. Mood jõudis oma kõrgpunkti koos kõigi fantaasiate ja ornamentidega täpselt enne uut entusiasmi väli spordi ja liikumise vastu. Sel ajal
· HEIE KEDRATAKSE · KETRAMISEL SAADAKSE LÕNG · SOE JA PEHME · IMAB PALJU NIISKUST, KUID EI TUNDU ISE MÄRJANA · KERGESTI PESTAV · VENIB JA KORTSUB · PÕLEB AEGLASELT, LEVITADES PÕLENUD KARVA LÕHNA · EI TALU PESEMISEL JÄRSKU TEMPERATUURI MUUTUST, TÕMBAB KOKKU · PÄIKESEVALGUS KAHJUSTAB VILLA KIUDU ...LÕNGAST KOOTAKSE JA HEEGELDATAKSE SOKKE, KINDAID, MÜTSE, SALLE, KAMPSUNEID ...RIIDEST ÕMMELDAKSE MANTLEID, KLEITE, PÜKSE, JAKKE · KOOTUD ESEMED PEAB PEALE PESEMIST PANEMA TASASELE ALUSELE KUIVAMA, MITTE NÖÖRILE RIPPUMA · VILLAST PRESSITAKSE VILTI, MILLEST TEHAKSE MÜTSE JA JALATSEID LAMBAVILL Vill on hingav ja soojustreguleeriv materjal. Tal on ainulaadne omadus niiskust vastu võtta (kuni kolmekordseks omaenda kaalust) ja seda jälle välja hingata. Samas on ta väga veniv ja kerge. Kõik villased tooted meie valikus on pehmed ja mõnusad, mitte kratsivad ja ebamugavad
Ka luuletuskogu pealkiri ei ole suurejooneline vaid vastab intiimsele laadile. Lüürilise põhitooniga kaasnevad muutused luule struktuuris: esile tõuseb ebatäielik varieeruv kordus kui konstruktsiooniprintsiip. Üllatuslikud liitsõnad, tuletised, tähendusvariandid ja sõnamäng räägivad taidurlikust sõnakasutusest, mis täie jõu ning võimu omandab. 4. TEKSTINÄITED ,,Eilne mees väljas" Kevadtuul (1938) Pargi pühapüisil rajul hullabtuuk kurbrõõmsal ajul. Rebib mantleid õhinaga, vaikib, tärkab, soikub, ärkab ning teeb seelikutes sõidu, nutab võidu muusikaga ikarkaarelisil tiigil, uperpallitades õõtsub alles äsjaärganud paju tallelistest okstest kiigel, kuni kohisedes hiigel - mustast pilvelaamast lõõtsub üle pargi rahesaju! Lõõtsub justkui ehtsast vihast! Puhub läbi luust ja lihast! Puhub põue!Puhub verre! Rullib halli pilvevalli nagu sinavmusta vahu, mis ei mahu enam merre, üle ehmunud horisondi... Justkui petetud või pete -
3. Kaubamärkide roll inimeste seas ³ Kaubamärke on mitmeid, nendest populaarsemad on Nike, Adidas, Oneill, Jack and Jones, H&M, Cropp, Puma, Vans, Armani, Only, Seppälä ja AG. Kaubamärgi peamine ülesanne on aga eristada ühe tootja kaupu teise tootja kaupadest. Kaubamärgi järgi saab hinnata ka riide kvaliteeti, mille järgi omakorda ostavad inimesed omale riideid. Tihti juhtub ette inimesi, kes ostavad ja kannavad kotte, mis maksavad 1/5 nende kuupalgast. Või mantleid, mille hinnad küünivad isegi kuni veerandini nende sissetulekutest. Palju oleneb ka sissetulekutest, selle järgi saab endale ka järjest ilusamaid ja kallemaid riideid osta. Kuigi inimesed leiavad, et pole mõtet osta kalleid asju, vaid neil on hea meel, et inimene julgeb ja saab avalikult öelda, et nad ei leia erilist tähtust,mis kaubamärk või mis hinnaga toode seljas/jalas on, pigem on oluline, kuidas inimesed end tunned.
ilmuvad värvipaletile ka hall, pruun ja must. Argipäeval kasutati villaseid ja puuvillaseid sukki ning peenemateks momentideks kirjati sukad triipudega. Pikad püksid tulid et jääda, hoolimata erinevate ühiskonnakihtide vastuseisust (k.a. ülikoolid ja vaimulikond). Inglismaa prints Georg IV andis koguni välja seaduse pükste kui päeval kandmiseks ettenähtud rõivaste kohta. Põlvpüksid jäid tseremooniaalseteks toiminguteks. Kodus kandsid härrasmehed satiinist või siidist mantleid ja hiinapäraseid lahtise kannaga tuhvleid milledel on kitsenev üleskeerduv ninaosa. Kuninganna Victoria (1819-1901) tarvis disainis õukonna kingsepp J. Sparkes Hall madalad saapad. Uudsusmomendiks olid neil mõlemal küljel elastkust lõhikud mis võimaldasid mugava jalga-tõmbamise. Sellised saapad said populaarseks nii meeste kui naiste hulgas.
petrooleumilamp olid üldlevinud, viljapeksul võeti uuesti tarvitusele muistne koot jms. Toidulaud jäi lihtsaks ja talupoeglikuks: hommikuks söödi praekartuleid või mingit putru ja joodi viljakohvi, kohviuba võis kalli raha eest saada vaid nn kommertspoest (Viires 1998). Riietuses säilis sõjaaegne ja osalt isegi sõjaeelne stiil. Enamasti olid riided vanadest varudest kokku sobitatud ja ise õmmeldud. Moes oli lihtne range siluett, kitsad puusad ja laiad õlad. Kanti patsokkidega mantleid ja kostüüme, naised ka sitskleite. Meeste püksid olid algul laiad ja mansettidega, kuid 1950. aastail juba tunduvalt lühemad ja kitsad. Maal muutus naiste ja meeste rõivastus väga sarnaseks. Töörõivana kanti ühesuguseid dresse, vatkuubi, töökitleid ja kombinesioone. Kolhoosist antud töörõivas ei teinud sugudel vahet. 1950. aastate moes hakkasid nurgelised õlad taanduma. Kleite ja kostüüme kaunistasid rahvuslikud mustrid ja sõled. Palju kanti
liha. Suurimad hobuselihatootjad on Maroko, Alzeeria ja Tuneesia, sealt toimub ka suurim eksport Prantsusmaale, Belgiasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Samuti kasvatatakse hobuseid lihatootmise eesmärgil Ladina-Ameerikas ja Aasias. Samas on saksa keelt kõnelevate rahvaste hulgas hobuseliha tarbimine alati taunitav olnud, vastupidiselt prantsuse keelt kõnelevatele rahvastele; nahk. Hobuste, eeslite ja muulade nahka kasutatakse enamasti kingade valmistamisel. Varsanahast valmistatakse mantleid, jakke või kindaid. Varsanahka kasutatakse nahatööstuses kõige rohkem Mongoolias; piim. Hobusepiima kasutatakse värskelt, fermenteeritult (kumõss on 1-3% alkoholisisaldusega) ja piimapulbrina. Enamasti lüpstakse käsitsi, harva ka spetsiifilise lüpsimasinaga. Euroopas lüpstakse haflingi hobuseid; nõukogude raskeveohobuse keskmine piimatoodang ühe laktatsiooni jooksul on 3490 kg. Kalmõkkias Kasahstanis on asutatud isegi kumõssi-sanatoorium kopsuhaigetele; jõhvid
Jalamatid on levinud kaalus 600g/m² mõõt 50x70 Tavaliselt on jalamatid teistsuguse mustriga kui käerätikud, et lihtsustada töötajate tööd ja märgata käterätikute ning jalamati erinevus. Hommikumantlid Tavaliselt ostetakse hommikumantlid suuruses XL, kaal 300-330g/m2 , valged. On ka hotelle, kes ostavad ka S, M L ja lastetooteid, nendeks on tavaliselt Spad. Mõned spad , kellel on vastav konseptsioon kasutavad ka värvilisi mantleid. Tavalised on siiski valged tooted, sest: 1. valgeid tooteid saab alati väikeses koguses juurde 2. neid on hooldada kergem 3. värvilisi tooteid ei soovita tellida, sest miinimum kogused on suured ja laos neid alati ei hoita - pole edasimüüjale lihtsalt otstarbekas ja majanduslikult kasulik Padi / tekk Levinud mõõdud Eestis 50x60 ( 500g) 60x80 cm ( 900g) Voodis kasutatakse uute trendide järgi kahte patja 50x60 ja 60x80 cm Teki mõõt 150x200 ( 700g) 18
teravaninalisteks. Lisandid. Ühevärvilised villased või siidsallid ja rätikud, ääred kaunistatud ornamendi, tikandite ja narmastega. Kõige enam hinnas kasmiirsallid. Taftist, musliinist või krepist sallid võisid olla 4-5 m laiad ja 7-8 m pikad, valged või mõne tagasihoidliku varjundiga, neid kanti nagu kreeka hlamiseid. Kanti ka nn "pikki salle" - 5-6 m pikad ja 1 m laiad. Umbes 1812. a hakati laialdaselt kandma mantleid, seoses sellega vähenes sallide kandmine. Kitsa kleidiga kanti kolmnurkseid rätikuid, kaeti kleidi sügav väljalõige või kanti vabalt õlgadel. Kindad valged või värvilised. Lühikeste varrukatega kleitide juurde kanti pikki, üle küünarnuki ulatuvaid, pikemate varrukate juurde aga lühemaid kindaid. Ümber kaela ja õlgade kanti sulgedest või karusnahast kitsast ja väga pikka boa'd. 9
detailide rõhutamisega.Moodi tulevad tagasi nööbid, mis on enamasti asetatud ülevalt alla. Seelikud katavad ikka põlvi,kuid seelik hoidub kehasse rohkem.. Jakk on kitsa või pisut avarduva seelikuga või siis kergelt kehasse töödeldud ülaosa avarduva seelikuga. Kostüümid hakkavad domineerima. Esineb kirjultkootud, bukleeritud, jämeda struktuuriga materjale, aga ka mahedamadi sileda pinnaga kangaid. Mantleid on erinevaid( Vihmamantlid, sirged,sportlikud mantlid, veidi avarduvad mantlid, redingot- tüüpi mantlid) Moevärvid on kollakasroosa,roosa,ploomisinine itmetes varjundites, kuni sinililleni,fuksiapunane, sidrunikollane, puukoore-pruuni erinevad varjundid ja murtud külmad toonid. Kangad: kerged, elastsed, drapeeritavad. Ansamblit täiendavad kübarad, käsitskud. Kübarad: väiksemad, valitsevvorm panama(ülespoolepainutatud äärtega) Boolero(laia sirgeärega) ja barett
egiptuse kunstnikud on neile maalinud isegi heledad juuksed; indoeurooplastena pidid nad selle poolest silmatorkavalt erinema mustajuukselistest semiitidest ja hamiitidest. Riietus oli juba kolme-nelja tuhande aasta eest kehale kaitseks halva ilma vastu, kuid ühtlasi ka ühiskondliku positsiooni tundemärgiks. Kuningas ja ülikud kandsid pikki villaseid voltidega rüüsid, mis vööga kokku tõmmatud, sõdurid pikki mantleid, ja alles hiljem vahetasid nad selle lühikese, pealepoole põlvi ulatuva körtsiku vastu. Selline körtsik oli ilmselt ka talupoegade ja käsitööliste tööülikonnaks. Mitte ükski hetiit ei lasknud end jäädvustada ilma peakatteta ( kui seda siiski ette tuli, siis olid juuksed kammitud soenguks); jalas olid neil sandaalid või saapad, mille pikad ninad ülespoole painutatud, ja peas kas vastu juukseid liibuvad mütsid või teravatipulised kübarad.
"Moealbumi" esikaanelt ei leia. Vestluses Melanie Kaarmaga selgus, et tsensuuriorganite kontroll moekunstnike toimetuste üle oli minimaalne, kuna tegemist oli nõukogude kunstide hierarhilise trepi ühe madalaima astmega. Arvatavasti ainult seetõttu sai säärane ebanõukoguliku ilmega ajakiri üldse trükki minna. Kord aastas ilmuma määratud "Moealbum" pakkus rõivamudeleid igaks hooajaks ja elujuhtumiks. Esimeses 30-leheküljelises numbris olid sellised rubriigid nagu "Mantleid ja kostüüme", "Kauniks puhkeajaks", "Tänavakleite", "Hommikumantleid" jne. Esitatud olid muuseas ka lasterõivad, meestele ei pakutud esimeses numbris midagi; teises numbris see puudujääk kõrvaldati. Teatud osa oli pühendatud rahvarõivastest tuletatud mudelitele. Fotosid praktiliselt pole, valdav osa mudelitest on esitletud moejoonistena. Moeajakirja ilmumine kutsus esile elevust nii Eesti NSV-s kui väljaspool seda. Uus väljaanne sai nii positiivset kui negatiivset vastukaja
kangast ning vähe kaunistusi, mis tõi alastioleku ilme veelgi rohkem esile. Kleidile lisati pärlid, mis valgust peegeldades peokleidi särtsaka iseloomu hästi esile tõid (vt joonis 6). Vabal ajal kanti spordi- ja vabaajarõivaid. Kõige populaarsemad spordirõivad olid supeltrikoo ja tennisekostüüm (vt joonis 7). Suvel kanti kleite, mida hiljem ka varrukateta tehti7. Talvel aga plisseerituid seelikuid koos kardigani või mantliga (vt joonis 8). Riietusele lisati karvast detailidega mantleid ning salle. Joonis 6. (Vasakult) Chanel'i (1925), Molyneux'i (1925) ja Paquin'i (1927) disainitud peokleidid Allikas: http://glamourdaze.com/history-of-womens- fashion/1920-to-1929 (15.05.17) 7Kättesaadav Internetist: http://www.e- ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19201929.html 8 Joonis 7. Tenniseriietus Joonis 8. Plisseeritud seelik
Seal elas ta kõrgklassi tudengite ühiselamus, mida peeti moodsaks Euroopa avangardile igati vastavaks. Hästi varustatud raamatukogu pakkus tudengitele võimalust põhjalikult tutvuda kujutava kunsti suundadega. Mitmed kuulsused nagu näiteks füüsik Albert Einstein, kirjanik H. G. Wells ja helilooja Igor Stravinski, pidasid ühiselamus loenguid või esitasid oma teoseid. Õppima asus Salvador Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. Tal olid pikad juuksed ja põskhabe. Ta kandis mantleid, sukki ja põlvpükse, püüdes järele aimata 19. sajandi inglise esteete. Vaevalt õpinguid alustanud, visati mässuline tudeng mõneks ajaks koolist välja, kuna teda peeti ühe väidetavalt konservatiivse professori ametissenimetamise vastu korraldatud tudengite meeleavalduse õhutajaks. Neli aastat hiljem visati ta aga akadeemiast lõplikult välja, sest kunstnik keeldus eksamitel osalemast. Kuid ta oli veendunud, et eksamineerijad ei ole tema hindamiseks piisavalt kvalifitseeritud
kroomi. Lamineeritud kangateks nimetatakse selliseid kangaid, mis on vooderdatud ja tugevdatud Anne Hein 2009 TLÜ Tööõpetuse osakond vahtpolüretaankihiga. See kinnitatakse kangale vahtpolüretaani kuumutades, mis sulades liimub kanga külge. Lamineeritud kangad hoiavad väga hästi sooja, kusjuures nende kaal on väga väike, nad on halvasti vormitavad ja jäigad. Valmistatakse mantleid, ülerõivaid ja erirõivaid. Vahariie on vettpidav riie või lausmaterjal, mille üks pool on kaetud loodusliku värnitsa, nüüdisajal polüvinüülklooridi vms sünteetilise materjali kihiga. Kõnekeeles:vakstu. Narmalised pinnatud kangad Flokeeritud kanga puhul kantakse kangale täielikult või mustriliselt liimikiht ning sellele puistatakse elekrostaatiliselt kiuudemed. See tähendab, et kiud jäävad kangale eri laengute tõttu püstiasendisse
heideti daamidele ette tundidepikkust aja raiskamist soengu tegemiseks. Meestel olid lühikeseks lõigatud juuksed ja otsmikule kammitud tukk, ja nad kandsid peas mandri moestiili kohaseid mütse. Nende linased särgid olid pitsidega ääristatud ja kaelused ning varukaotsad olid kaunistatud rikkalike tikanditega, nende kuued, vammused ja mantlid olid sametist ja damastist, mille peale olid õmmeldud kontrastset värvi satäänist või sametist triibud. Kõige rikakmate meeste laialõikelisi mantleid kaunistasid karusnahksed vooderdused ja kandlid, harilikult soobli- või ilvesenahast. Ühtekokku oli hertsogi varaloendis nimetatud neliteist mantlit, kaksteist vammust ja pihikut, üheksa paari pükse ja kaheksateist paari kingi Keegi õukondlastest ei hiilanud siiski nii nagu kuningas, kes oli kullaga lausa üle valatud. Lossi toimimine Suure rahvamassi hulgas, kes olid peale aadlike ja muude tähtsate nõunike, moodustasid suure osa ka lossiteenrid
Kõik teised väikesed piiskopiriigid oli huvitatud ordu sõjalisest abist ja toetusest. Samas ei olnud see tugevnemine otsustav , tülid jätkusid ja tugevnesid 1377 sai alguse vaenlus kui Rõivastustüliall ja mis kestis üle 100 aasta, See kasvas välja Riia peapiiskopi ja ordu vahelistest suhetest. Riia peapiiskop üritas toonitada oma täielikku sõltumatust Ordust, kauples välja loa paavstilt et Riia ametlik toomkapiitli mantleid mustaks, ordul olid valged. Tehti panud küll naaberriikide abile, üritati enda poole üle meelitada vastaspoole liitlasi. Tehti enam panus vasallidele, piiskopi riikides oli neil suured maavaldused ja sõjalised jõud. Aegajalt olukord jälle rahunes. Saksariigi Rooma- keiser üritas sõjategevust ära lõpetada ja osapooli lepitada. Ajutine pöördepunkt , mille kutsus kokku tolle aegne ordukõrgmeister Jungingen ja hansalinnad , kongressil osalesid kõrgemad maahärrad, vasallide esindajad
Kasukaid õmmeldakse kõige sagedamini põhjapõdranahast, vähem põdra-, jänese-, orava- ja lambanahast. Põhjapõdranahksed kasukad kaunistatakse tumedamatest ja heledamatest nahatükkidest ja värvilistest riidetükkidest kokku õmmeldud ornamendiribadega. Ka jalanõud tehakse põhjapõdranahast: talvised jalanõud on karvasaapad, suviste jalanõude nahal on karvad ära kraabitud. Rohkesti kannavad naised ostetud rõivaid: kleite, pükse, kampsuneid, dzempreid, mantleid, jopesid, kummikuid ja kingi. Meeste traditsioonilistest rõivastest kantakse tänapäeval vähesel määral särki, rohkesti aga ülerõivaid ja jalanõusid. Traditsiooniline särk on aplikatsioonidega kaunistatud. Suviseks ülerõivaks on riidest umbkuub, talviseks põhjapõdranahast umbkasukas, mõlemad on kapuutsiga. Umbkasukal on karvad ihu poole, kindad on varrukate otste külge õmmeldud ning kasuka peal kantakse riidest kattekuube. Külmade ilmadega pannakse selga veel teine
annaabi.ee 
