lastega. Eriti armastavad lapsed mängida ema ja isa ning jäljendada nende tegevusi. Neist rnängudest tuleb välja kuidas lapsed reaalset maailma näevad ja millised on tihti lugu peresuhted. Lavastusmäng- kasvab välja rollimängust, milles kujutatakse konkreetseid isikuid ja sündmusi. Aluseks võib olla muinasjutt või multifilmikangelane. Kõige enam juhendamist 3 vajavaks loovmänguks on lavastusmäng ja seda mängitakse aiarühmades. Oluline on, et õpetaja suudaks kaasata sellesse mängu kõik lapsed. Lavastusmängude käigus areneb lapse kuulamis-, jutustamisoskus ja täieneb sõnavara. Rolli- ja lavastusmängud arendavad lapsel loovvõimet, eneseväljendamis oskust ja esinemisjulgust. Areneb mõtlemine, laienevad teadmised ja lisandub koosmängimise oskus. Ehitusmängus kasutab mängija mitmesuguseid materjale ja esemeid ning ehitab nende abil midagi (laev, maja).
Õpib laps lugema,kirjutama,arvutama Saab lapsele selgitada rahvakalendri tähtpäevi Muinasjutt lahutab lapse meelt ja teeb lapse õnnelikuks MUINASJUTU VALIK Eakohane jutt väiksematele lühem, lihtsam, kordustega. Arvestada laste ealiste iseärasustega Kõnearenduse aspekt Aastaajad ja tähtpäevad MUINASJUTU ESITAMINE Kõigil peab olema mugav. Täiuslik muinasjutt on jutustatud muinasjutt. Anda lastele aega muinasjutu tajumiseks, ära kiirusta! Nukuetendus, lavastusmäng.. Kõik meeled tegevusse! KÕIK MEELED TEGEVUSSE Hämaruses valgus ja heliefektid Looduselementide lisamine(tuli, vesi, õhk, mets) Jutustaja häälekasutus, välimus, miimika Häälega mängimine Maskeering Ehmatused, imestused Mida suurem on esitaja näitlejameisterlikkus, mida ilmekamalt, lihtsamalt ja lastepärasemalt ta esineb, seda jäägitumalt laps muinasjutule kaasa elab. MUINASJUTUKOOL Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskus Looja Piret Päär
Mäng ja lapse areng eksami teemad. 1. Mängu mõiste, tähtsus lapse arengus. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi.On tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Laps õpib lahenda...
Iga lapse jaoks täidetakse eraldi leht. Lapse vaatlust alustatakse 15 sek., kui kõiki lapsi 9. vaadeldud, jälgitakse esimest last uuesti. Informatsioon on kasulik selleks, et aktiviseerida ja paremaks muuta laste mängu, arendada sotsiaalset teadlikkust ja sotsiaalset kommunikatsiooni või siis võimet koordineerida oma tegevust teiste lastega. 9. Mängu liigid- õppemäng, ehitusmäng, õue-, vee ja liivamängud, liikumismäng, loovmängutehnikad- rollimäng, lavastusmäng. Jaotatakse 2 rühma: · Reeglitega ehk valmismängud · Loovmängud ehk vabamängud Reeglitega mängud- siin valitseb kindel kord ja sisu ning reegleid täita on kõigile kohustus. Selles mängus on iseloomulik täpsus ja eesmärgipärasus. Loovmängud- siia kuuluvad rolli, ehitus, lavastusmängud. Rollimängu mängija võtab kellegi teise rolli ja vastavalt sellele käitub. Ehitusmäng- kasutab mitmesuguseid ehitusmaterjale ja esemeid, ehitab nende abil
Selline planeerimine võimaldab ette näha mängu kulgu ning rollisuhteid. Üha olulisemaks muutub lapse mängus kõne, mis tähistab mitmeid rollitegevusi ja -suhteid. Lapsel kujuneb konfliktide lahendamise oskus, ta hakkab mängima teistega koos, valides mängukaaslasi nii sümpaatia alusel kui ka ühisest huvist mänguteema vastu. Lapsed suudavad ise mänge algatada ja mängida. Õpetaja toetab laste soovi iseseisvalt mänge organiseerida ning õhutab neid uusi rolle täitma. Lavastusmäng 1-2 aastaselt: Lavastusmänguni jõudmisel on vaja teha eeltööd juba esimesel eluaastal. Lapsega tuleb sageli vestelda, talle laulda, lugeda lühikesi luuletusi ja rütmisalme ning mängida hüpitusmänge. Aastane laps on emotsionaalselt vastuvõtlik muusikale ja kunstilisele sõnale. Lapsel areneb võime kooskõlastada erinevaid liigutusi muusikaga, ilmned rütmitunne ning ta tabab luuletuse rütmi. Kui talle loetakse lühikesi luuletusi, nalju, rütmi- ja liisusalme,
· Füüsilised ja psühholoogilised mängud (liikumis- ja sportmängud). Ekstaatilised, ekspromtmängud ja meelelahutused, lõdvestavad ja lõbusad, ravimängud (mänguteraapia). · Intellektuaalloomingulised mängud - asjalikud mängud, intellektuaalsed, didaktilised, (õppe-, ehitus-, töömängud), tehnilised, konstrueerimis- ja arvutimängud. · Sotsiaalmängud - loomingulised, rollimängud, (jäljendus- ja lavastusmäng, dramatiseeringud), lauamängud (ärimängud, korraldamis- ja kommunikatsioonimängud, korraldamis- ja mõtlemismängud, rollimängud, simulatsioonid). · Segamängud (kollektiivloominguline, vabaajaline tegevus) ( 2007). · Temaatilised rollimängud mängud, kus lastel on oma rollid ja nad mängivad erinevaid üritusi kujutades inimeste elu, nende tegevust, suheid, töö- ja ühiskondlikku tegevust, näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
