Servi tuleb lüüa nii, et vastasel oleks raske seda tabada. Kui vastane ei saa servi kätte, siis oled löönud ässa. Enne servi otsusta servi suund ja pikkus ning keskendu pigem servi täpsusele kui tugevusele. Kui tegid servil vea, siis saad ka teise võimaluse, kuid kui teed ka teise vea, siis saab vastane punkti. Tennises on veel üks huvitav väljend: winner, see tähendab seda, kui sa lööd palli nii, et vastane ei saa palli kätte ja sina saad punkti. Mänguliigid Tennises on veel kolm erinevat mänguliiki: üksikmäng, paarismäng ja segapaarismäng. Üksikmängu mängitakse üks- ühe vastu, paarismängu kaks- kahe vastu ja segapaarismängu samuti kaks- kahe vastu, kuid selle vahega, et segapaarismängus on ühes tiimis üks mees ja üks naine. SUURED RAHVUSVAHELISED TURNIIRID Suuremaid rahvusvahelisi turniire on 6: Austraalia lahtised meistrivõistlused (jaanuar), Prantsuse lahtised meistrivõistlused (mai, juuni), Wimbledon
Enesekohased oskused · Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone ning juhtida enda käitumist. 1-2 aastase lapse mängu areng · 12-16 elukuud- Lapsed on selles vanuses agaralt ametis maailma tundmaõppimisega. Nad teevad seda mitmel moel uurimis-, suhtlus-, sümboli- ja etendamismängu abil. Laps võib kaasata mängu ka teisi inimesi. 16-20 elukuud- Kiirelt arenevad erinevad mänguliigid ning kõik need aitavad last maailma tundmaõppimisel. Talle meeldib mängida nii omaette kui ka kaaslasega. 1-2 aastase lapse mängu areng 20-24 elukuud- Üks selles lemmikmänge on täiskasvanute ,,aitamine" igapäevastes toimingutes. Lapse arenenud käeline osavus ja võime pikemalt keskenduda võimaldavad tal rõõmu tunda ka sellistest leludest, millega mängimine on keerulisem ja nõuab kontrolli oma käte üle. Käte ja silmade koordinatsioon
Täiskasvanu osa on siiski ikka äärmiselt oluline. Kõige rohkem on lastel kasu tundlikust partnerist, kes saab aru, millal on õige aeg kaasa lüüa ja aidata ning millal laps omapead maailmaga tutvuma jätta. Etendamismängu arengut saab täiskasvanu soodustada lapsele võimalikke tegutsemisviise ette näidates. Kõigi mänguliikide puhul on omal kohal täiskasvanu sobiv keeleline mõjutus (Terane Laps Dr Sally Ward 2000). 16-20 elukuud Kiirelt arenevad erinevad mänguliigid ning kõik need aitavad last maailma tundmaõppimisel. Kuna laps õpib väga kiiresti, peab tal olema lai valik mänguasju ning võimalus kogeda paljusid erinevaid olukordi. Talle meeldib mängida nii omaette kui ka koos kaaslastega. Väga tähtis on lapse mängusoovidele vastu tulla. Tavaliselt annab laps sulle selgesti märku, kui ta sind mängukaaslaseks soovib. Uurimismäng 12-16 elukuud Laste kasvanud käeline osavus võimaldab neil nüüd oma mänguasjade kallal palju
pöörlemise peale ning et etruskid ja roomlased kasutasid umbes 900. aastal kuuetahulisi täringuid. 2.1 Eesti Loto ajalugu Eesti Loto alustas tööd 1971. aastal veebruari kuus. Sellega tegeles siis NSVL Riikliku Spordikomitee ja Spordiloteriide Peavalitsuse Eesti Piirkonnavalitsus. Esimene Eestis kaasamängitud lotoloosimine toimus 30.04.1971 Spordiloto 6/49. Aastal 1991 1. märts sündis riiklik aktsiaselts Eesti Loto. Hilisemad Eesti Loto mänguliigid: · 15.05.1995 Toimus esimene Keno Loto loosimine · 01.02.1996 Bingo Loto esimene loosimine ja Tele-Show · 19.01.2000 Viking Lotto direktorite nõukogu kiitis heaks Eesti Loto liitumise vääriliseks. 2.2 Pokkeri ajalugu Pokkeriks nimetatakse kaardimänge, mille eesmärk on võita endale pank kas tugevaima kombinatsiooniga showdownis või vastased mängust välja bluffides". Pokker on üks kõige rohkem levinenumaid kaardimänge üle maailma.
Varajases eas mängu juhendamisel kõige edukamaks osutunud tervikmeetod. See soodustab etapiviisilist üleminekut üldistatumale mängulisele toimingule. See ühendab endas eluvaldkondade erinevad tahud, nii elulisele kui mängulise kogemuse, erinevate mänguvahendite kasutamise, mängulise suhtumise täiskasvanute ja laste vahel. Tervikmeetodile tuleb läheneda eri vanuserühmades erinevalt. 13.Mäng õppemeetodina. Õppetegevuses kasutatavad mänguliigid. Õpetaja osa mängude loomisel eelkooli- ja koolieas. Mäng on eelkoolieas lapse juhtivaks tegevuseks ja ta läbib oma erinevate liikidega ka kõiki laste ülejäänud tegevusi. Mäng on elus tarvilike toimingute eelharjutus, käitumisviiside kogum, mille elemente mõningase vabadusega kombineeritakse. Mängu ajal on oluline hoida laste meeleolu ning toetada laste valmisolekut saavutada edu ausalt ja õiglaselt. Teadlased on veendunud, et mäng soodustab õppimist järgmisel viisil:
annaabi.ee 
