sõjad. Rahvas pidi aga andma valitsejatele vahendeid suurejooneliste pidude korraldamiseks. Seetõttu tekkisid erinevad õpetused, mis esitasid ühiskonnaelu parandamise retsepte. Tekkisid isikud, kes püüdsid maad korralageduse eest päästa; nende seas oli väejuhte, poliitikuid ja filosoofe Laozi, Kong Fuzi ja Mengzi. Mõnede arvamuste kohaselt aga oli 6.-5. sajand Vana-Hiinas tõusu ja uute ühiskondlike nähtuste kinnistumise ajajärk, mitte mandumise ajajärk. Konfutsius oli aga kogu oma elu seisukohal, et elab mandumise ajastul, ning pidas aus minevikku. Tema ideaaliks oli tugev ja tsentraliseeritud keskvõim. 2 Konfutsiuse elulugu Konfutsius sündis 551 a. e.Kr väikeses, kuid mõjukas Lu vasallriigis vaesunud, kuid nimekas aadliperekonnas, mille sugupuu ulatus Yini dünastia tekkeaega (16. saj. e.Kr). Tema isa Shu
Normaniga. Neist sai üks esimesi haritud eesti perekondi, kus kodune keel oli eesti keel. Kirikuõpetaja töös hindas Villem Reiman sisulist külge, tema jutlused olid väga põhjalikud ja raskepärased. Sageli kõneles ta karskusest ja kõlblusest, hurjutas ja noomis kõlvatust. 1890. aastast alates osales Villem Reiman karskusliikumises, oli selle vaimne ja tegelik juht. Villem Reiman pooldas täiskarskust, leides, et karskus tugevdab rahva elujõudu ja hoiab ära mandumise. Ta juhatas pikka aega Karskusseltside Kesktoimkonda. Venestamisvastased väljaastumised, luteri usu kaitsmine ja ametliku riigiusu ründamine tõid Villem Reimanile kaela sandarmid, kaebused ja kohtuprotsessid. 1891-94 oli ta politsei järelevalve all ja kümme kuud koduarestis. Kurikuulsal pastorite protsesside ajal 1893 (kohtu all oli üle 100 pastori) mõistis Riia ringkonnakohus Villem Reimani vaimulikuseisusest lahti ja kümneks kuuks vangi. Asi lõppes Villem Reimanile armuandmisega.
võivad olla B12-vitamiiniga rikastatud ning olla seetõttu veganite menüüs olulisteks B12- vitamiini allikateks. B12-vitamiini puuduse kliinilised sümptomid kujunevad üldiselt välja alles pärast mitmeid aastaid kestnud puudulikku toitumuslikku tarbimist või vähenenud imendumist. B12-vitamiini piisav saamine on äärmiselt oluline normaalseks vereloomeks ja neuroloogiliseks talitluseks. Vitamiini puudus toob seljaaju, aju ning optilise ja perifeersete närvide mandumise tõttu kaasa makrotsüütilise, megaloblastilise aneemia ja/või neuroloogilised sümptomid. B12-vitamiini puuduse tunnused võivad ilmneda alles 5–6 aasta pärast. Puudujääk võib esineda ebapiisava imendumise puhul ja taimetoitlastel. B 12-vitamiini toodetakse mingil määral ka organismi mikrofloora poolt, selle omastumine organismis on küsitav. Samuti on teada vetikatest tehtud spirulina, mis sisaldab B 12-vitamiini erinevaid
saa sammugi paigast. 3 1870. 1880. aastatel kirjutab palju satiirilisi teoseid M. Saltõkov Stsedrin (1826 1889), milles ei jätnud häbimärgistamata ühtki olulist kaasaja elu pahelist nähtust, näiteks "Ühe linna ajalugu", "Psehhonje vana-aeg". Tippteoseks kujunes romaan "Härrased Golovljovid", mis ülesehituselt on romaan-kroonika, ühe aadliperekonna mandumise ja allakäigu kroonika. Omapärase ainevalla tööstuskeskkonna tõusmine kirjaniku tähelepanu alla tõi kirjandusse D. Mamin- Sibirjak (1852 1912) oma teostega "Privalovite miljonid", "Mägipesa", "Kuld". 4
See nimetus tekkis I maailmasõja ajal, verises kaoses, kui inimeste elu normaalsed pidepunktid said hävitatud. Nimetused on idealiseerivad, nostalgilised. Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud) Dekatents ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud. Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured. Üldised mõjutajad: Nietzsche, Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu. Friedrich Nietzsche oli saksa filosoof, kes mõjutas tohutult palju oma teostega euroopa kultuuri pilti ja üldse inimeste mõtlemist. väga revolutsiooniline inimene. Sündis teoloogide peres, temast endast ei saanud teoloogi, temast sai filosoofia proffessor, õpetas juba 24
Idamaadest jõudsid Euroopasse uued tavad ja ideed. Ristisõdade ajal avastati uuesti Platoni ja Aristotelese teosed, mis Euroopa jaoks olid sadu aastaid kadunud olnud. Ristisõdadega algas Euroopas kõrgkeskaeg, mil olid välja kujunenud tugevad riigid, lõppenud feodaalidevahelised tülitsemised ning haridus ja teadus ja kultuur arenes kiiresti. Ristisõdadega alguse saanud hariduse, kultuuri ja teaduse areng lõpetas antiikaja lõpuga alanud mandumise ning juhtis Euroopa viimaks uude ajajärku uusaega. Urbanus II- paavst, kes kuulutas välja esimese ristisõja Friedrich Barbarossa- Saksa keiser, kes osales 3.ristisõjas Saladin- moslemite legendaarne väepealik Richard Lõvisüda- Inglismaa kuningas
Vaadata ja mõelda, kus ja kuidas tervise ülimat vajadust - liikumist - saaks lisada. Eriti väheseks on jäänud seda igapäevast elutarbelist ja loomulikku töö-, kodu- ja pereeluga seotud liikumist, mis teostub ilma täiendavate aja- ja rahakuludeta. Terviseliikumine on see maht ja moodus liikumist, mis hoiab organismi talitluslikus töökorras, loob heaolu ja mingil moel ei tekita kahjustusi. Eriti hästi saab keha saab kaitsta passivseks jäämise ja vereringet mandumise eest aastaringse tavalise füüsilise tööga toas, aias, metsas, põllul. Kui sellist, loomulikust elust tulenevat lihasteliigutamist jääb siiski väheseks, peaks liikumist teadlikult juurde organiseerima. Eriti need, kes oma põhitööd teevad istudes või seistes. Liikumist saab juurde ,,leiutada" omal käel ja lihtsal viisil, tehes kõike, mida vähegi annab, omi lihaseid rakendades. Sealjuures teadlikult vähendades nii autoratastel veeremist kui ka passiivset puhkamist televiisori
poliitilise ja majandusliku arengutaseme toiduainetest kui ka tarbekaupadest. Jätkuvalt paigutati raha sõjatööstusesse Tugevnes tagurlik poliitika ja kultuuritausta poolest. NL hakkas aga Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest. Karmistati riiklikku kontrolli ühiskonnas. Kõik eluvaldkonnad seda ühtlustama. Poliitiline elu allutati (majandus, poliitika, kultuur) ilmutasid mandumise märke ja suutmatust areneda. Valitses seisak ehk vaid ühele parteile- kommunistlikule Stagnatsioon. parteile. Partei liidril oli Suurenes mahajäämus läänemaailmast, Brežnevi valitsus- ja eluaja lõpuaastateks kujunes välja isikuvõim.Kommunistlik partei kontrollis kõikeholmav majanduslik, sotsiaalne, pliitiline ja vaimne kriis.
Idamaadest jõudsid Euroopasse uued tavad ja ideed. Ristisõdade ajal avastati uuesti Platoni ja Aristotelese teosed, mis Euroopa jaoks olid sadu aastaid kadunud olnud. Ristisõdadega algas Euroopas kõrgkeskaeg, mil olid välja kujunenud tugevad riigid, lõppenud feodaalidevahelised tülitsemised ning haridus ja teadus ja kultuur arenes kiiresti. Ristisõdadega alguse saanud hariduse, kultuuri ja teaduse areng lõpetas antiikaja lõpuga alanud mandumise ning juhtis Euroopa viimaks uude ajajärku uusaega.
Nende siht oli selge ja otsekohene – kaitsta iga hinna eest võitu, hoida puutumatuna langenute püha mälestus ja austada mitte ainult langenuid ja nende perekondi, vaid ka vigastatuid, invaliide ja kõiki neid, kes olid võitlusest osa võtnud. Pearõhk oli asetatud muidugi sotsialismivastasele võitlusele kui poliitilisele püüdlusele. Loodeti luua uus Itaalia, mis oleks mõistnud hinnata võidu hinda ja oleks võidelnud kogu jõuga äraandmise ja korruptsiooni, sisemise mandumise ja väliste intriigide ning saagi iha vastu.“ (Kivisikk, 1993, lk. 39) Organisatsiooni esimesed kulud kaeti „Popolo d’Italia“ ressurssidest. Moodustati keskkomitee, kes pidi juhtima kogu liikumist. Neil aegadel kirjutas Mussolini iga päev „Popolo d’Italias“ sõjakaaslaste piinarikast tuleristimisest, vabatahtlikute leegitsevast isamaa- armastusest, ühtsuse vajadusest, armetust valitsusest, kes ei suuda mõista „isamaalise kangelasmeele suurust ja ilu“.
geniaalsuse oma sajandi tasemele ja eelistab luua keskpäraseid teoseid, mida imetletakse tema elu ajal, sedöövrite asemel, mida imetletaks alles tükk aega pärast tema surma. Öelge meile, kuulus Arouet[7], kui palju mehist ja vägevat ilu te olete toonud ohvriks meie võltsile peenetundelisusele! Ja kui palju on galantsuse vaim, mis pisiasjades nii viljakaks osutub, teile suurtes küsimustes maksma läinud! Nõnda toob kommete langus, see luksuse vältimatu tagajärg omakorda kaasa maitse mandumise. Kui aga oma vaimuannete poolest väljapaistvate inimeste hulgas juhuslikult leiduks mõni, kellel jätkub meelekindlust ja kes keeldub järele andmast oma sajandi vaimule ning alandamast end lapsikuid töid vorpima, siis häda talle! Ta sureb viletsuses ja unustuses. Ei saa mõelda kommetest, meenutamata imetlusega pilti möödunud aegade lihtsusest. Kui süütud ja vooruslikud inimesed tahtsid, et jumalad oleksid nende toimingute
kesksest kohast kultuurielus, on säilinud ainult 15 muusikalist fragmenti, kõik pärinevad klassikalisest perioodist.6 Kreeka muusika on uskumatult mitmekesine, seda tänu erinevate mõjude loomingulisele assimilatsioonile ida ja lääne kultuuride segunemisel. Kreeka muusikal on pikk ajalugu, mille kestel luule, tants ja muusika on olnud lahutumatud olles väga oluline osa Vana-Kreeka igapäevaelust ning esimeste sajandite pKr tragöödias. Vana-Kreeka mandumise ning Rooma impeeriumi hegemooniaga jäi kreeka muusika unustusse peaaegu kaheks tuhandeks aastaks; nii Bütsantsi impeerium kui 400 aastat orjust Ottomani ülemvõimu all piirasid Hellenismi spirituaalset ning kunstilist arenemist. Kreeka muusika sündis uuesti alles 19. sajandil Nikolaos Mantzarose (1795- 1872), Spyridion Xyndase (1812-1896) ja Spyros Samarase (1861-1917) ooperitega. 6 http://www.infoplease.com/ce6/ent/A0858488.html 5
Selleks on tõelise poliitilise osaluse määr, mida Rousseau lubab. Ehkki Rousseau kodanikke kutsutakse regulaarselt hääletama, näib ta mõnevõrra paradoksaalselt mitte pooldavat nende liiga aktiivset osavõttu poliitikast. Esiteks, nagu nägime, ei poolda ta demokraatlikku assambleed, ja teiseks, eeldus, et üksmeele teel on takistuseks vaid tumestatud pilk, paneb Rousseau järeldama, et "pikad debatid, lahkarvamused ja mäss kuulutavad välja konkreetsete huvide ülemvõimu ning riigi mandumise" (Ühiskondlik leping, IV raamat, 2. ptk., lk 276). Kui me aga loobume eeldusest, et on võimalik korrapäraselt ja lihtsalt mõista üldist tahet õigemini, kui loobume eeldusest, et üldse on olemas mingi üldine tahe võtab poliitika uue kuju. Nüüd näib tekkivat tungiv vajadus kuulata ära kõik hääled, kõik argumendid ja kõik seisukohad. Hääletajaid võib endiselt mõista nii, et nad taotlevad ühiskonnale "parimat"
palvemaju, korraldada koguduse siseelu, kirjutada vaimulikke luuletusi. Et hernhuutlus seisis teatavas opositsioonis peale mõisa ja kiriku ka senise rahvakultuuri suhtes, nähtub sellest, kuidas vennaksed panid põlu alla rahvariided, ehted, rahvalaulud ja pillid. Kõik need pidid olema jumalavallatu elu märgid. Muinasusundi reeglite järgimine kõiki vaimseid ja religioosseid vajadusi ilmselt enam ei rahuldanud ning eestlaste ees seisis intellektuaalse mandumise oht. Vennastekoguduse liikumise üheks põhjuseks võib niisiis pidada alateadlikku vastuhakku sellisele väljavaatele (Vahtre, 2000). Eestikeelse Piibli väljaandmine Põhjasõda ei peatanud Piibli tõlkimist. 1715. aastal toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gutsleff trükki põhjaeestikeelse ,,Uue Testamendi" ja 1739. aastal ilmus lõpuks täielik ,,Piibli-Ramat". (Lisa 4) See tõlge avas ühtse eesti kirjakeele väljakujunemise ajastu põhjaeesti murde baasil
kultuuris levima Villoniaegsel Prantsusmaal, mis oli sõjast ja katkudest laastatud. Francois Villoni luules oli ka teine külg, nimelt pilkav ja satiiriline. Tema pilkeluule oli isiklik ja kujundlikkus konkreetne. Selles sarnanes ta oma eelkäijale pariislasele Rutebeufile. Erinevus seisneb selles, et Villoni luule oli veelgi isikupärasem. Ta vaatles parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutas rõhutatud kontraste ning kirjeldas üksikasjalikult elu mandumise tunnuseid mäda ja roisku, justkui ta nautinuks neid. Samas lõi ta pilklikke epitaafe ehk hauakirju iseendale ning kujutas sõprugi endale järele hüüdmas («Epitaaf», «Rondoo»). Villon kandis irvitavat ja pilkavat maski, aga selle tagant paistsid ka nukrad ja lüürilised toonid. See väljendub eriti hästi küsimuses «Kuhu mullused lumed said?», mis on stroofist stroofi korduv lause luuletusest «Ballaad mineviku naistest».
evolutsiooniks, arenguks, eduks. Intelligents tähendab ebateadlike elukogemuste asendamist meisterlikult treenitud mõtlemisega. Intellektuaaine pinge tunneb vaid ühte spetsiifilist 8 maailmalinlikku vormi enda lõdvendamiseks ja nimelt ajaviidet. Ehtne mäng, elurõõm, lust on sündinud kosmilisest rütmist, kuid intensiivse mõtlemise ning vaimse pinge vähendamine kehaliku spordiga, lõbustustega, müstikaga on kõikide kultuuride mandumise,tsivilisatsiooni maailmalinnade nähtuseks. Tõsiasjast, et olemine üha juuretumaks muutub, teadlikkus üha pingestatumaks muutub, tekib nähtus, mis valmistab vaatemängule kiire lõpu. See on tsiviliseeritud inimese viljatus. Viljatus on metafüüsiline pööre surmale. Maailmalinna inimene ei taha elada kui üks lüli oma vitaalsest soost, vaid ainult kui üksik isik." Spengler toob võrdluseks näiteid juba hääbunud kultuuridest, mis oma lõpufaasis omasid kõik sarnaseid tundemärke
Kaheksateistkümneaastane noorik oli olnud kinnise iseloomuga, ent vaade kelmikas ja riietuses üritanud ta midagi ekstravagantsest luua. Romaani ,,Mäeküla piimamees" peateemaks on kujutada mõisniku ja talupoja suhteid XIX sajandi 90ndate aastate algul. Tol ajal toimus Põhja-Eestis hoogne külade kapitaliseerimine ning vaesunud mõisnike perekonnad olid degenereerumas. Reaalsete olukordade ja sündmuste alusel käsitleb Vilde ,,Mäeküla piimamehes" talupoja rikastumisiha, aadli mandumise ja abielurikkumise teemat, neid roamaani süzees üksteisega põimides. Konflik romaanis areneb kolme peategelase vahel: Tõnu Prilliup, tema nooriku Mari ning mõisnik Kremeri vahel. Tõnu otsustab rikastud vale valiku abil, mis hiljem talle saatuslikuks saab. Müües maha oma noore naise mõisnikule, saab Prillup endale piimamehe koha. Ent aru saadus, kui palju Mari talle tegelikult talle tähendab, algab Tõnu vaimne ja materiaalne allakäik. Ta küll üritab Mari
pôhivastuolu. 17.Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi. Klassitsismi uued kirjanduse liigid (valm aforism), nende esindajad. 18. Moliere'i "Tartuffe", lühisisu, kesksed tegelased, nende omadused, satiir. 19. Valgustusklassitsismi tunnusjooned, esindajad maade järgi. 20. Oska tuua vähemalt viis näidet Swifti "Gulliveri reisidest", kus esineb pilge vôimu, poliitika, sôdade, kirgede, teaduse, parteide, mandumise jne. kohta. 21. Mille poolest on Herderi nimi kuulus saksa kirjanduses? 29 22.Oska kirjutada vähemalt 10-punktiline sisukava Goethe "Fausti" sisu kohta. Oska avada Mefistofelese kui tingliku tegelase olemus "olen vaim, kes kôike eitab" ja Fausti otsingute laad "oh, kaunis hetk, viibi veel". 23. Nimeta Schilleri draama "Wilhelm Telli" kaks keskset tegelast ja nende
· Ksatrijavarna (valitsejad, sõdalased, ametnikud) · Vaisjavarna (talupojad, käsitöölised, kaupmehed) · Suudravarna (teenijad, lihttöölised) Lisaks neile on veel kastitud, nn asotsiaalid, kellega kastiinimesed kokku puutuda ei taha. Sotsiaalne märk on kõigil küljes. Varnad jagunevad omakorda dzati/jatideks (kastideks, casta). Kui abiellutakse madalama seisusega, siis kõrgem seisus madaldub, mitte ei tõuse. Hindu uskumuse järgi on hetkel mandumise ajajärk ja seda juhivad kaupmehed. Hindu mehe elukaar: · Õpiaastad tuleb õppida veeda tarkusi. Mida kõrgemast seisusest ollakse, seda kauem õpetamine kestab. · Pereaastad tuleb luua perekond. On kolm sihti, mille poole peaks pürgima: materiaalne heaolu (artha), meeleline heaolu (kama), kohustused (dharma). · Metsaerakuaastad tuleb pensionile minna. Mees tõmbub tagasi avalikust elust ja
potentsiaal on ammendunud. · Vana-Kreeka ja Vana-Rooma on kaks erinevat kultuuri, mis ei ole teineteisega võrreldavad. · Iga kultuur hukkub kord. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma on Spengleri arvates · Lääne-Euroopa kultuuri arengu esimesed silmapaistvad etapid. · kaks erinevat kultuuri, mis ei ole teineteisega võrreldavad. · näited kultuuri kahest staadiumist - õitsengu ja mandumise staadiumist. Sartre'i arvates nõu küsimine · vabastab meid valiku tegemisest ja vastutusest, sest meie eest otsustab keegi teine. · ei vabasta meid valiku tegemisest ega vastutusest, sest me valime, kelle käest nõu küsida ning kas seda nõu kuulda võtta. · ei vabasta meid valiku tegemisest, sest me valime, kelle käest nõu küsida ning kas seda nõu kuulda võtta, kuid vabastab meid vastutusest.
jõudmisel ei lähtutud normist, vaid asjast endast. Õigusest tehti oma elukutse. Keisrid tõstsid üksikuid juriste esile, andes neile õiguse avaldada õigusarvamusi. 8.Hilisantiik Keisririik hakkas pärast Augustust nõrgenema, keisrist oli saanud ainuvalitseja-nende sõna oli seadus.Keisririik sai sõjaväe mängukanniks. Pääses valla anarhia. Sõjavägi tähendas ülestõususvõimalust. Komandörikohad sattusid mitteroomlaste kätte. Õigusteaduse jaoks tähendas hilisantiik mandumise ajastut. Vabariiki jõudis Rooma kahe sammuga-jumalate minemakihutamise ja pleebsite sõlmitud lepingutega.Vabariigi toomisel keisriajastusse- võimu stabiliseerimine Caesari ja selle kujundamist Augustuse poolt. Tee hilisantiiki- rajasid kaks meest Diocletianus ja Constantinus Suur. Diocletianus: korraldas riiki ümber. Riigi kindlustamiseks kutsus ta ametisse teise Augustuse kui riigikindluse kaasvalitseja. Riik jäi kestma
lähtutud normist, vaid asjast endast. Õigusest tehti oma elukutse. Keisrid tõstsid üksikuid juriste esile, andes neile õiguse avaldada õigusarvamusi. 8.Hilisantiik Keisririik hakkas pärast Augustust nõrgenema, keisrist oli saanud ainuvalitseja-nende sõna oli seadus.Keisririik sai sõjaväe mängukanniks. Pääses valla anarhia. Sõjavägi tähendas ülestõususvõimalust. Komandörikohad sattusid mitteroomlaste kätte. Õigusteaduse jaoks tähendas hilisantiik mandumise ajastut. Vabariiki jõudis Rooma kahe sammuga-jumalate minemakihutamise ja pleebsite sõlmitud lepingutega.Vabariigi toomisel keisriajastusse- võimu stabiliseerimine Caesari ja selle kujundamist Augustuse poolt. Tee hilisantiiki-rajasid kaks meest Diocletianus ja Constantinus Suur. Diocletianus: korraldas riiki ümber. Riigi kindlustamiseks kutsus ta ametisse teise Augustuse kui riigikindluse kaasvalitseja. Riik jäi kestma.Tetrarhia tõi ühe põhjapaneva muutuse:riigi
23 Jean-Jacques Rousseau iseenesest, vaid selleks oli vaja paljude välistegurite soodsat kokkulangemist, mis poleks aga tingimata pruukinud teoks saada ja milleta inimene oleks jäänud igaveseks primitiivsesse seisundisse. Järgnevalt tulebki mul vaadelda ja võrrelda neid mitmesuguseid juhuseid, mis on täiustanud inimmõistust, suunates samas inimliigi mandumise teele, teinud inimolendi kurjaks, lastes tal saada ühiskondlikuks olendiks, ning toonud inimese ja maailma ammusest algpunktist lõpuks nii kaugele, nagu me näeme neid praegu. Ma tunnistan, et sündmused, mida pean kirjeldama, võisid toimuda mitmeti, ja seetõttu saan ma oma valikuid tehes juhinduda ainult oletustest. Kuid vähe sellest, et oletustest saavad põhjendatud väited, kui nad on kõige tõepärasemad nende seas,
india, babüloonia, hiina ja maiade kultuurid). Viimane, Lääne-Euroopa faustlik kultuur, läheneb samuti oma lõpule. Kultuuri areng on tsükliline; mõttetu on rääkida progressist ja igavestest tõdedest. Igal kultuuril on oma saatus, mis väljendub kultuurikandjate mentaalsuses. Üks kultuur ei mõista kunagi teist kultuuri. Kultuur sureb siis, kui on ammendatud kõik tema võimalused. Viimane faas on tsivilisatsioon, mis kestab 200-300 a. Roomlaste kultuur on kreeka kultuuri mandumise periood: kreeka kultuuri ja rooma tsivilisatsioon. Lääne-Euroopa kultuuris on konflikt plastilise apolloliku (mis väljendub kujutavas kunstis) ja 10. sajandil tekkinud faustliku alge (mis seob lõpmatuse perspektiiviga) vahel. Faustlik vaim saab küpseks barokis, matemaatika. Baroki sümboliks on kell, mis mõõdab lõpmatust. Pessimistlik vaade. Teaduslikult rangem ja optimistlikum on Wölfflini harmooniliste ja ebaharmooniliste stiilide vaheldumine
Dadaistid eitasid ratsionaalsust, mis oli nende arvates sõja algatanud. Nad olid sõja vastu. Esitasid kabareelikke sketse; eksperimenteerisid häälikute juhusliku järgnevusega; tegid simultaanluulet, panid juurde liikumist. Dadaistid esitasid müraluuletusi, erinevaid helisid nagu need tegelikkuses eksisteerivad. Abstraktsed foneetilised luuletused. Üksikhääliku kombinatsioonid, häält moduleeriti. See võis sarnaneda muusikalise kompositsiooniga ja oli suunatud keelelise mandumise vastu. Kolme erinevat teksti võidi ette kanda samaaegselt. Dadaistid naeruvääristasid läänelikku loogikat ja harmooniat. Nende juhtfiguur oli rumeenia päritolu Tristan Tzara (18961963). Kirjutas mitmeid manifeste ja tahtis anarhistlikule voolule anda kindlaid jooni. Dadaistide eesmärk oli elu ja kunsti ühendamine. Dadaismis on nähtud absurditeatri eellast. Dadaismiga seotud on Roger Vitrac (1899-1952); ka sürrealistidega. Näidendid olid burleskid, bulvarikomöödiad
Vigastamine jätkub ka tänapäeval ja üle 10 000 looma on surnud ainult USA-s. Kuigi vigastamisi toimub üle maailma, siis asjaolud, mis puudutavad vigastamisi, on alati samad. "YELLOW BOOK" (KOLLANE RAAMAT) Seal on kirjas, et vigastamine võib olla seotud ravimiga. Maal olevad teadlased õppisid Longevity (pika eluea saladus) kohta, et Longevity aluseks on inimeste rakkude võime taastuda. Igaüks, kui nende rakud ei saa uueneda, vananeb, algab mandumise protsess ja sellele järgnev surm. Longevity saladus on rakkude uuenemises. Rakku saab uuendada kasutades muudetud adrenaliini, muudetud Coradrenalin-i, Cordrazyne või Cortropinex-i, (vahel kasutatakse ainult Formazinye ja Hyronalinx-i loe lisainfor- matsiooni nendest ja teistest ravimitest dokumendist "The Pulsar Projekt"). Kõikide nende ravimite aluseks on adrenaliin, mida toodetakse inimese ajus. 1960-datel avastasid teadlased, et
vaadeldes neid samas orgaanilise tervikuna. Kultuurifilosoofi ülesanne on kirjeldada inimese sümboliseerivat tegevust ja sellesse kätketud kategooriaid läbi ajaloo. Kultuurilugu ja kultuuriajalugu 14 KULTUUR + LUGU Pöörake tähelepanu sellele, et loo konstrueerimine ja jutustamine on ajaloost ja kultuurist kirjutades väga oluline. Varane kultuuriajalugu: Toynbee, Spengler, Huizinga Pessimistlikud kultuurifilosoofid. Tsivilisatsioonide mandumise ja huku ideed. Arnold Toynbee (1889-1975) "Uurimus ajaloost" 1934-61 · tsivilisatsioonid tekivad, hääbuvad, segunevad ja lähevad üksteiseks üle · kultuuri arengu kulgu määravad vaimsed tegurid · 21 põhitsivilisatsiooni kõrval sega- ja vahevorme · mudel ei kordu alati täpselt Oswald Spengler (1880-1936) Peateos "Õhtumaa allakäik" (1918-22; e.k. 1936). Sai laiemalt tuntuks peale II ms. Esindab kultuurimorfoloogilist mõtteviisi: · kultuuriringide ehk kultuurkondade idee
Tunnustus, tähelepanu. Teravmeelsed ütlemised. Kunstmuinasjuttude kogu. „Õnnelik prints“. „Granaatõuntest maja“. Mida rohkem teenis, seda rohkem kulutas. Teenis näidenditega. Asub kirjutama, „Leedi Windemere’i lehvik“ „Kui tähtis on olla tõsine“, „Ideaalne abikaasa“. 92-95 on elu kõige säravamad. Näidendid teatrites, salongis tähelepanu keskmes. Mehest saab nautleja. Ent selline soosing ja luksus toob kaasa suurushullustuse, mugavdumise, lodevuse, mandumise. Jutt kaotas sära, pole enam vaja pingutada. Välimus kaotas sära, hakkas tüsenema. Enesekesksus läks üha kaugemale. Hiilgusele järgneb allakäik, milleks oli sõbra Alfred Douglase tekkimine. Tema oli Queensbury markii (kõrge positsiooniga aadlik). Võiks arvata, et kindlustab seljatagust. Isale ei meeldinud sõprus, mis muutus liiga intiimseks, jagasid voodit. 1890 ilmus „Dorian Gray portree“. Wilde, keda muidu teiste arvamus ei huvitanud, tegi kõike Alfredi nimel
annaabi.ee 
