Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mälumäng 7-12.klassile, teemal keeled ja antiikmaailm". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
antiikmaailm, kirjatüübid, hiragana, katakana, lauset, tagurpidi, etümoloogia, trooja, heebrea, märgivad, ellips, orjad, mooses, päikesejumal, senet, male, veri, kreeklasedKEELED JA ANTIIKMAAILM Klass........................................ 1-6.klass 1) MILLISES KEELES RÄÄGITAKSE AINULT KÄTE ABIL? Viipekeel 2) MITU TÄHTE ON EESTI TÄHESTIKUS? 27/31 3) MITU RIIGIKEELT ON EESTIS? 1 4) MIDA SA TEED, KUI KASUTAD RUMALAID SÕNU? Ropendan 5) KAS LAUSE LÕPPU PANNAKSE PUNKT VÕI KOMA? Punkt 6) KAS IGAS RIIGIS ON OMA KEEL? Ei ole 7) KUIDAS NIMETATI EGIPTUSE KUNINGAID? Vaaraod 8) MILLIST LOOMA PIDASID ANTIIKAJA EGIPTLASED PÜHAKS? Kass 9) KREEKA NÄIDENDITES TÄITSID KÕIKI ROLLE MEHED. ÕIGE VÕI VALE? Õige 10) KAS EGIPTUSE KIRJASTIIL (HIEROGLÜÜFID) KASUTAB SÕNU VÕI PILTE? Pillte 11) MILLINE SEITSMEST MAAILMAIMEST ON SÄILINUD TÄNAPÄEVANI? Püramiid
Võrdlesid indoeuroopa keeli. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikusedused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele vastavusi. · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: o Laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes ja seeme) · KÕIK LAENUD EI OLE ALGKEELTEST, vrd internet. o Juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia Keeled muutuvad Sama päritolu keelte sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt eesti keel ja ungari keel) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. Keel arvatakse Maal olemas olevat olnud vähemalt 100 000 aastat. Kas kunagi on olnud ainult üks keel, millest kõik tänapäeva keeled pärinevad? Keeleteaduse meetodeitega sellele vastust ei saa. Isolaatkeeled Isolaatkeel on keel, millele ei olel leitud sugulasi. · Baski
muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest) 3) polüsünteetilised (reduplikatsioon) Võrdlev-ajalooline meetod Süstematiseeritud häälikuerinevuste rekonstrueeringute põhjal otsitakse allkeele kuju. Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse. Sõnavara sarnasus võib tuleneda ka laenamisest, kõik laenud ei ole pärit algkeelest. Võib esineda ka juhuslikke kokkulangemisi. Sõnade päritolu = etümoloogia. Keelte muutumine Sama päritolu keeled muutuvad aja jooksul erinevamaks(nt eesti ja ungari keel). Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulatu rohkem kui 8000 aasta taha. Keel arvatakse maailmas olemas olevat viimased 100 000 aastat. Keeleteadus ei võimalda leida vastust küsimusele, kas kunagi oli maailmas vaid üks algkeel. Isolaatkeel e keel, millel pole sugulasi. Nt baski, burusaski, jaapani keel.
tavaliselt kirjeldatud keelepuu abil. Algkeel- keel, millest aegade jooksul on välja kujunendu omavahel suguluses olevaid keeli(keelepuu tüvi) Haru-osa keelepuust-Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedas suguluses Keelepuu on võrdlev-ajaoolises keeleteaduses tarvitatav mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks, näiteks keelkondade kirjeldamisel. 5. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus-püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused- kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes) rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on
ning ajas ja ruumis edastamiseks. Kirjasüsteemide liigid: -foneetiline kirjaviis- foneemile vastab täht nt. Eesti inglise kreeka ladina slaavi, -logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri(märk ja sõna nt. Hiina) Silpi tähistava märgiga kirjad ehk silpkirjad, nt. Korea, etioopia, brahmsi AGA nt. Jaapani kiri= nende süsteemide kooskasutus; kanji-hiina märkide laen;hiragana- kasut. Gram. Üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, mille kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasut mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Kirja algus *arvatakse et kiri sündis sõltumatult Lähis-ida sumeritel u 5000 a. Tagasi ja maiadel Ameerikas u 2000 a. Tagasi. *hakati joonistama pilte, mis olid saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. *kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja ja selle tähistava sõna vahel.
rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia Keeled muutuvad Sama päritolu keelte sarnasusi aja jooksul vähenevad (vrd nt eesti keel ja ungari keel). Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha, ent keel arvatakse Maal olemas olevat olnud vähemalt 100 000 aastat. 15.09.2010 Keeleuurimise meetodid. Jaotused Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, NT baski keel ja burusaski keel Keelte muutumist uurivad: 1) ajalooline keeleteadus:
Näide soomeugri keelte rekonstruktsioonist (protouraali keel): *silmä: vasteid soomeugri keeltes: Eesti silm Soome silmä Saami calbmi · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia Proto uurali päriolu sõnu eesti keeles: sugulased (emaisa), kehaosad (põlv, pea), loomad, loodus, töö (need sõnad on olemas kõigis Uurali keeltes) Laenamine Mitteleksikaalne laenamine (näiteks grammatilise elemendi laenamine) on võimalik, kui samast keelest on saadud ka sõnu. Seotud morfeemide (nt käände ja päärdelõpud, mida iseseisvalt ei kasutada) laenamise tingimused on vabade morfeemide laenamine (nt sõnad). Grammatilist sõna
põhiliselt foneetikale – hääldus!). Koosneb 8 raamatust. • Veedade periood – 1300 – 800 eKr – veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi alus – keel personifitseeritud jumalannaks: kuna keel suudab kirjeldada püha, peab ta ka ise olema püha – veedade kuus abiteadust: grammatika, foneetika, meetrika, etümoloogia, astronoomia, tseremooniateadus (kõneaktide läbi viimine) • Veedad olid suulised tekstid. • Artikulatoorne foneetika sündis vajadusest veedasid õigesti hääldada, kui argikeel hakkas muutuma. (sellep foneetika abiteadus veedadel) • Kuna sõnu hääldati retsiteerimisel kokku ja sõnapiiridel toimus foneetilisi muutusi, pidi teada olema, kus on õiged sõnapiirid, muidu poleks veedadest aru saadud. (veedad "räppisid") Leiti foneetilised
need võimaldasid „paberil arvutamist“ ning seetõttu ei olnud arvutused kergesti visuaalselt jälgitavad. Arheoloogia - muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis uurib aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku. Arheoloogia alged ulatuvad renessanssiaega, kui uuriti Vana-Roomast ja Itaaliast pärit muistiseid. Arheoloogia, kui teadusharu tekkis 19.sajandil. Siis jagati muinasaeg kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Tänapäeva arheoloogia alguseks loetakse Trooja linna väljakaevamisi Heinrich Schliemann ja Frank Calverti poolt 1871. aastast alates. Eestis alustas arheoloogilisi uuringuid C. Grewingk 1860-ndail. Aritmeetika – arvutamisõpetus. Matemaatikateadus haru, mis tegeleb arvude lihtsamate omadustega ning nendega sooritatavate tehetega.Vanimate kirjalike allikate kohaselt kasutati lihtsamaid aritmeetilisi tehteid luba Vana-Egiptuses ja Babüloonias, kus seda oli vaja hoonete ja püramiidide rajamisel See toimus umbes 2000 aastat eKr
Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) =
* Tegumood e genus – aktiiv/passiiv („HE wrote some letters“/“ SOME LETTERS were written by him“) personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); * Laad e aspekt – lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev) Eitus – eesti keeles sõna „ei“, eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. 11. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte arv, enim kõneldud keeled. Keelte muutumise põhjused. Etümoloogia. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. Hetkeseisuga on enim kõneldud keelteks: hiina keel (mandariini), hispaania keel ning inglise keel. Etümoloogia – sõnade päritolu õpetus/teadus 12. Keelte areaalne jaotus ja keelekontaktid. Isolaatkeeled. Kreoolkeeled. Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), balti (leedu, läti),
Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) =
Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) =
Eragümnaasium EGIPTUS ajaloo referaat Juhendaja: Olav 2009 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...................................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemiat, sest mumifitseerimine, ei olnud
koosseisu järgi (parteenion tütarlastekoori laul). Peale laulude olid levinud ka genealoogiad värsivormis perekonnalood, mida õpiti pähe. Samuti esinesid värsivormis mitmesugused kataloogid, eriti jumalate ja heeroste loetelud. Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Filosoofid ja leiutajad Sajandeid aitasid kreeklastel loodusnähtusi mõista legendid ja müüdid. Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned teadlased otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult
keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida ( vormidesse suruda), eriti süntaksi kohalt. Generatiivse grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks kõik keele grammatilised laused, kuid mitte ühtki agrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes muutunud, tal on palju järglasi. 9. Onomatopoeetiline sõna. Onomatopoeetiline sõna ehk deskriptiivsõna on hääli matkiv sõna, milles sümboli vorm on osaliselt motiveeritud, näiteks auh-auh, kumisema, sihisema jne. Eri keeltes
Olles egiptlaste hulgas vähemuses, ei jäänud neil muud üle, kui mõelda oma järeltulijate heale kasvatusele. (Nii oli ka eestlastega, kes pärast Teist maailmasõda võõrsile sattusid.). Jaakobi kaheteistkümnest pojast pärinevadki juudi rahva kaksteist suguharu. Iga suguharu kandis ühe Jaakobi poja nime. Jaakobi poegade järeltulijaid e. juute on tänapäeval circa1 13 miljonit. Neist 5,7 miljonit elab Iisraelis, kus on kaks riigikeelt: heebrea keel ja araabia keel. Väga palju juute elab hajutatult maailma erinevates riikides: USA-s 5,2 miljonit (teistel andmetel 5,7 miljonit), Prantsusmaal 0,5 miljonit, Kanadas ja Ühendatud Kuningriigis 0,3 miljonit. Eestis elab praegu circa kaks tuhat juuti. Meie kooli juudi rahvusest lapsed on ikka olnud väga head õpilased. Nad on seda ka praegu. Juudi rahvuse kõige kurvem episood viib meid kokku mõistega HOLOKAUST (kr. keeles ohvrilooma tuhaks põletama)
Olles egiptlaste hulgas vähemuses, ei jäänud neil muud üle, kui mõelda oma järeltulijate heale kasvatusele. (Nii oli ka eestlastega, kes pärast Teist maailmasõda võõrsile sattusid.). Jaakobi kaheteistkümnest pojast pärinevadki juudi rahva kaksteist suguharu. Iga suguharu kandis ühe Jaakobi poja nime. Jaakobi poegade järeltulijaid e. juute on tänapäeval circa1 13 miljonit. Neist 5,7 miljonit elab Iisraelis, kus on kaks riigikeelt: heebrea keel ja araabia keel. Väga palju juute elab hajutatult maailma erinevates riikides: USA-s 5,2 miljonit (teistel andmetel 5,7 miljonit), Prantsusmaal 0,5 miljonit, Kanadas ja Ühendatud Kuningriigis 0,3 miljonit. Eestis elab praegu circa kaks tuhat juuti. Meie kooli juudi rahvusest lapsed on ikka olnud väga head õpilased. Nad on seda ka praegu. Juudi rahvuse kõige kurvem episood viib meid kokku mõistega HOLOKAUST (kr. keeles ohvrilooma tuhaks põletama)
Pragmatismi peaesindaja. Teada paelus saksamaa füüsikaline psühholoogia suund. Religioonipsühholoogia. ,,Princibles of Psychology" 27. Mida James ütles usu kohta? 1. Religioon on inimkonna universaalne ja sealjuures normaalne fenomen. 2. Usuelu ei kujuta ühtset nähtust, vaid varjeerub suurtes piirides. 3. kõik usundid osutavad transtsendentaalsele maailmale. 28. Kes oli William Smith? Nimetage tema peamine teos. Soti päritolu heebrea ja araabia keele professor ning entsüklopedist. Arendas uut piiblipoliitikat. Teda peetakse moodsa religioonisotsioloogia rajajaks. Viitas perioodiliste riituste tähtsusele ühiskonna konsolideerimiseks. ,,Lectures on the Religion of the Semites" 29. Kes oli Nathan Söderblom? Nimetage tema peamine teos. Rootsi piiskop ja religiooniloolane, kes ehitas silla võrdleva usuteaduse ja kristliku teoloogia vahel. Piiblikriitika avastamine. ,,The Living God" 30. Kes oli Rudolf Otto
märts Urmas Nõmmik Judaism Tähtsaim alusdokument on Vana Testament. Judaism on üks kolmest aabrahamlikust usundist. Kõik kolm usundit tunnistavad pühakirjana ühte teksti: judaism Vana Testamenti, kristlus Vana ja Uut testamenti, islam koraani. Kõik tunnistavad üht jumalat, kelle kõrval pole teisi. Vana Testament on raamatute kogumik. See mõiste lähtub kristlikust kõnepruugist ja kontekstist. On kirjutatud heebrea keeles, kolmes raamatus ka aramea keeles. Heebrea keelt kirjutatakse hõlpsas kvadraatkirjas. Iisraelis räägitakse tänapäeval uusheebrea keelt, Vana Testament on kirjutatud vanaheebrea keeles. Tähestik ja sõnad on sarnased, grammatika on erinev. Jidisi keel on keskaja lõpus Ida-Euroopas tekkinud juudi keel, aga tegelikult on tegemist saksa dialektiga. Sõna kaanon tuleb kreeka keelest ja tähendab pilliroogu (sirge tee valimine). Heebrea kaanonis on 39 raamatut teatud järjekorras.
Ugariti kultuuriga tegelevat teadusharu nimetatakse ugaritoloogiaks, mis on semitoloogia haru. Ugariti tähestik koosneb kolmekümnest tähest ja desifreeriti 1930.aastal. 2. Milline oli Kaanani usund oma laadilt? Kaanani usund oli loodususund ehk natuurreligioon. 3. Milline oli Kaanani jumaluse üldnimi? Kaanani jumala üldnimeks on El. Nii foiniikia kui ka ugariti tekstides on jumala epiteetideks qds (püha), sama ka heebrea keeles (qados), aga ka "heatahtlik ja halastaja." Ta on ka "looja." 5. Kuidas nimetati jumalust, keda tunti nimetuste all "isand", "valdaja" või "omanik?" Ugariti tekstides on tähtsamal kohal jumal Baal, mis tähendab "isand", "valdaja" või "omanik." On kasutatud ka epiteete "tugev", "võimas." Ta võib olla identne ka piksejumal Hadadiga, sest Baali kohta on öeldud, et "ta pilvedel ratsutab." 6. Kuidas kutsuti Eli abikaasat? Eli abikaasa on jumalanna Asirat (Asera)
Fonoloogia tegeleb ka häälikutega. Fonoloogia jaoks on häälik keelesüsteemi osa. Ei mõelda nii palju helile kui häälikute osale selle süsteemis. Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees:
· Muumiale pannakse ka surnumask, siseelundid purkidega veovanker. ka hauakambrisse Semiidid- sumeri kultuuri pärijad. Mesopotaamia põhjaosas. Võtsid üle kiilkirja ja osa kultuurist. Semiidi keel tõrjus sumeri keele 14. Egiptuse kirjatüübid käibelt. Sulasid sumeritega ühte, sumerid kadusid ajaloost. Käibel oli 3 kirjatüüpi: 1. Hieroglüüfkiri (esinduslikud tekstid) 17. Mesopotaamias asunud suurriigid 2. Hierootiline kiri (preestritel) Arkadi riik, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia 3. Demootne kiri (rahval) 18. Mesopotaamia eluolu
Realistid, kelle arvates asjad, nende omadused ja omavahelised suhted on olemas sültumatult inimesest. Ja nende tõttu on keel universaalne. 7. Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks. Renessanssi ajal sünnib modernne maailma, langeb Konstantinoopol ja avastatakse Ameerika. Kreeka ja ladina keelele lisaks hakatakse tegelema ka heebrea keelega, mis oli esimeseks kokkupuuteks mitte-indoeuroopa keelega. Levis ka araabia keele oskus mingil määral. Tekkisid esimesed hispaania ja itaalia keele grammatikad, samas ka prantsuse, inglise ja poola grammatikad. Ilmusid ka mõned indiaanikeele grammatikad. Esimene romaani keelte tõhusam uurimus tuli 14.saj Dantelt, kes rõhutas lapsepõlve keele ja õpitud ladina keele erinevust ja propageeris moodsate keelte arendamist. Samal ajal sündis ka
.............................................................................................................13 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 4 Eessõna Referaadis on käsitletud kolme põhilist ,,asja": keelt, aega ja ruumi. Kuna Cassireri rõhuasetus on sümbolil ja sümboliseerimisel, oli algselt planeeritud ka peatükk ,,Sümbol". Aga selle kreekakeelse sõna etümoloogia uurimine oli raske ja ka töö maht oli piiratud, siis jäeti selle üksikasjaline käsitlus tööst välja. Selleks väljajätmiseks andis ka lisatõuke üsna kogemata internetist leitud André Trinity tekst: ,,Kui me malemängu reegleid ei tea, siis jääb see sümboolne maailm meile täiesti arusaamatuks. Kui me aga teame reegleid, siis muutub igasugune mäng omaette reaalsuseks ja hiljem on täiesti võimatu sellele teisiti vaadata. Tegelikkuse ja eksistentsiga
arvatakse, et tõlkimises osales 70-72 õpetlast. Hellenismiperioodil hakati uurima kirjanduslikku stiili (õige hääldus ja grammatika, erinevused kaasaegse koinee ja klassikalise kreeka keele vahel); koostati arvukalt murdesõnastikke mitte-atika murrete jaoks. Vastuolud kõne mõistmisel: loodus vs konventsioon, analoogia vs anomaalia. Epikuros arvas, et sõna tekib loomulikul teel, ent seda muudetakse leppeliselt. Etümoloogia sõna tähenduse avamine, kuni selle tõeline tähendus on leitud. Stoikud eristasid kõne foneetilis- ortograafilise ühtsuse kolm aspekti: foneetiline väärtus, kirjakuju, foneetilise väärtuse/kirjakuju nimi. Techne grammatika vanim õhtumaade grammatika, omistatud Dionysius Thraxile (u 100 eKr); 15 leheküljel 25 sektsiooni, mis võtavad kokku kreeka keele grammatika. 5. Rooma keeleteadus Etruski keel on ebaselget päritolu mitte-indoeuroopa keel; sellest on säilinud üle 8000
· Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia 3)keeletüpoloogia: oli algselt (19.saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmisetele küsimustele: esitekse, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline või sünteetiline keel). Ja teiseks, kuidas neid elemente liidetakse (prefiks, infiks, sufiks). Keelte tüpoloogiline liigitus 1.isoleeriv (puudub morfoloogia) nt, vietnami keel, millel on grammatilised lõpud puudu 2
siis edaspidi pärast 12 saj seda kirja enam polnud. Teine areng lõunapool Bybloses arenes välja foniikia tähestik 12 märgist ,22 konsonandist , Ahiram 1000 eKr varasel rauaajal , selle kuninga sarkofaagil tekst, kes sinna maetud ja sajatused. Seda kirja kirjutati papüürusel, mis hävis, aga edaspididses arengus osutus produktiivselt. ( varase rauaajal algul võeti siin mugavndatuna semiidi keelde omaks 10 saj heebrea tähestik ,siusliselt mugavndus, aramea tähestik mugavndus, 800 võtsid omaks selle kreeklased ja kujundasid oma alphabeetid , 8 saj etruskid , latiinid jne .) Egiptus Kujunes palesitiina läheduses, polnud sademeid, tähendas seda et looduslikel sademetel polnud põlluharimisel võimalik, põllu harimise algus 6 at. Karjakasvatus on kindlasti varasem 8 at., karja kasvatati ida ja lääne poolsetel kuivadel aladel , kuivad stepd või poolkõrbed, polnud liivakõrb. Kaljujoonisd, kultuskohad
Egiptuse (ning ka teiste maade) haudadest pärit esemed on mõnikord lõhutud, vabastamaks nende "hingi", et need võiksid asjade omaniku juurde jõuda. Ba'd ei tohi segada ka'ga. Ba hing, mis võttis omaniku surma järel tavaliselt linnu kuju. Kui matusetseremoonia viidi läbi korralikult, suutis hing võtta mistahes kuju. Päeval ta lahkus hauda ja rändas nii taevas kui ka allmaailmas. Ka on omalaadne kaitsevaim, mis annab inimesele elu, õnne, tervise, rõõmu ja eluea. Selle vasteks on heebrea mõiste "vaim", mis erineb "hingest". Teised uurijad arvavad, et ka on inimese keha teisik. Arvututel seinamaalingutel ja reljeefidel esineb topeltkujutisi, üks täpselt teise taga, ühesuguses poosis, sarnases väljanägemises. Teine kujutis on iga kord ka. Kui inimene suri, lahkus ka tema kehast, kuid ei lakanud selle vastu huvi tundmast. Mõnikord ta isegi äratas keha jälle ellu. Mitte inimese hing (ba), vaid ka oli vastutav surmajärgse elu ees. Keha
1.TOORA ehk SEADUS (vahel nim. seda rühma ka viieks Moosese raamatuks)-siin kirjeldatakse juudi rahva varasemat ajalugu kuni nende juhi, Moosese ajani. Sinna on kaasatud ka mitmesuguseid seadusi juhtnööre Jumalalt, kuidas inimene peab elama (613 juhist). Toora on kirjutatud rullraamatuile e. keerikuile. 2. NEBIIM (prohvetiraamatud) 3. KETUBIM (kirjutised). Juutide pühakoda on SÜNAGOOG. Rullraamatute hoidmiseks on sünagoogis eriline kapp ARK. Juudi lapsed õpivad pühakirja lugema HEEBREA keeles. Kui ca 2000 aastat tagasi Rooma sõjavägi tungis nende maale, tahtsid juudid oma pühi raamatuid kaitsta. Nad pistsid oma väärtuslikumad kirjarullid savianumatesse ja peitsid ümberkaudsetesse kaljukoobastesse. Nende, Surnumere ääres QUMRAN´is elanud inimeste innukus on silmapaistev näide sellest, kui kalliks peavad usklikud inimesed oma pühi tekste. PROHVETIRAAMATUD (Nebiim) kirjeldavad juudi rahva hilisemat ajalugu ja Jumala sõnumit, mis on antud prohvetite kaudu.
On teada, et ka Vana-Roomas olid kastanjetid olemas. Euroopas seostatakse kastanjette kõige rohkem Hispaania flamenko tantsuga. Seal olevat neid tuntud juba siis, kui tekkis foiniiklaste koloonia. Triangel Triangel on Egiptuse sistrumi järeltulija, mida mängiti jumalannade Hathori ja Isise auks ning kurjade vaimude peletamiseks. Sistrumil oli 2 põhikuju: 1) metallist ja kaarjas, 2) fajansist templisistrum, millel oli keskne jumalanna Hathori pea. Metallpill oli tagurpidi pööratud U-kujuline ning sageli hõbedast, alla oli kinnitatud puust käepide. Vabalt rippuvad vardad või traadid tilisesid raputamisel ja varraste küljes oli metallkettakesi, mis omakorda helisesid. Keskaja Euroopas mängiti triangleid nii vaimulikus kui tantsumuusikas. Põhja-Euroopas olid trianglid suuremad kui nüüd ja trapetsikujulised. Harilikult oli nende alumise pulga küljes rõngad või kuljused. Enne 1660. a oli rõngaid harilikult kolm, hiljem viis. 19
Nende loomingutele on iseloomulikud tragöödilsed teosed, mõlemas teoses lõpep asi surmaga. 9. Achilleuse kand müütide järgi on see Achilleuse ainuke nõrk koht, kuna teda taheti surematuks muuta siis olid kannad just need millest kinni hoiti ja need ei saanud ,,pühaveega" kokku. tüliõun- Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Trooja hobune- Suur puust ehitatud hobune milles varjasid ennast sõdurid ja see oli nagu kingiks ,, võidu puhul" ja kui see toodi lossi müüride vahele ronisid sealt välja sõdurid. Ambroosia- Ambroosia on Kreeka mütoloogias jumalate toit. Demoklese mõõk- mõõk mis riputati Demoklese peakohale pidusöögi ajal, mis õpetas talle, et rikkus ei kaitse ohtude eest. Fööniks- Fööniks on mütoloogiline ja püha tulilind, kes sümboliseerib elu ja surma
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünk
annaabi.ee 
