Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Eesti maksusüsteem Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Georgi Vändre Vana-Võidu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..................................................................................................................
käibemaksu puhul maksukohustuslane on ettevõte, kuid kinni maksavad selle maksu tegelikult lõpptarbijad). Küsimus 4 Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga Valmis isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär Hinne 1,0 / 1,0 kõigile ühesugune. Vali üks: Tõene Väär Vastupidi! Proportsionaalse maksusüsteemi korral on erineva sissetulekuga isikutel ühesugune maksumäär, progressiivse maksusüsteemi puhul maksustatakse aga suuremaid sissetulekuid kõrgema maksumääraga.
maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär Hinne 1,0 / 1,0 kõigile ühesugune. Vali üks: Tõene Väär Vastupidi! Proportsionaalse maksusüsteemi korral on erineva sissetulekuga isikutel ühesugune maksumäär, progressiivse maksusüsteemi puhul maksustatakse aga suuremaid sissetulekuid kõrgema maksumääraga. Regressiivse maksusüsteemi puhul oleks aga nii, et väiksema sissetulekuga isikutel oleks maksumäär kõrgem ning suurema sissetulekuga isikutel madalam. Küsimus 5 Mida suurem on kaudsete maksude osakaal kõikidest maksudest, seda Valmis regressiivsem on maksusüsteem.
EESTI MAKSUSÜSTEEM Maksusüsteemid..................................................................................................................... 1 Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem?........4 Eesti maksusüsteem................................................................................................................5 Eesti maksud.......................................................................................................................5 Maksustamise üldised põhimõtted......................................................................................... 6 Maksusüsteemi stabiilsus..................................................................................................
Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: fiskaalne funktsioon, millega kogutakse majanduse arenguks vajalikke ressursse; reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni. Maksusüsteemid Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 2500 eurot aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 550 eurot (0,22 × 2500 = 550) ja 2200 eurot kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 ×
V 19.Pakkumise üldise seaduse kohasel eksisteerib vastassuunaline sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. V 20.Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimub ka tugev valitsussektor. T 21.Eesti 2013. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 7,7 miljardit eurot. T 22.Hinnaelastsus leitakse seosega: koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus. T 23.A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. T 24.Ühishüvised on alati toodetud avaliku sektori poolt. V 25.Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. V 26.Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimaliku tootmise piirist ülevalpool. V 27.Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. T 28
Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. – Vale Tulumaksumäära suurendamine suurendab ka kogunõudlust. – Vale Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära langetamine. – Tõene Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. – Vale Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. – Vale Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. – Tõene Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste langetamine aga vähendab kogunõudlust. – Tõene Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. - Tõene
Maksustamise olemuselt jaotuvad maksud: otsesed maksud maksustatakse nii füüsiliste kui juriidiliste isikute sissetulekuid. Ära peab maksma mingi kindla % või summa oma tuludest, kasumilt või varalt. Sotsiaal-, maa-, rasekeveoki-, tulumaks. kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. See suurendab kaupade, teenuste hinda. Käibe-, tolli-, hasartmängumaks, aktsiisid. Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse: Regressiivne maksusüsteem kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed. Proportsionaalne maksusüsteem kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust. Progressiivne maksusüsteem väiksema sissetulekuga isikud maksvad proportsionaalselt vähem kui suurema sissetulekuga isikud 8. Maksude rahavoog(olulisemate maksude maksminse sagedus,kuupäevad).mis iga kuu jne. Olulisemad
Kool Eesti maksusüsteem Referaat Nimi Linn 2015 Sisukord Eesti maksusüsteem................................................................................................................1 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Maksustamise üldised põhimõtted........................................................................
Tallinna Tehnika Ülikool Kuressaare Kolledž Eesti maksusüsteem Referaat Angela Leppik Kuressaare 2015 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 Maksustamise üldised põhimõtted ......................................................................................... 3 Maksusüsteem Eestis .............................................................................................
maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma. - Maksukohustus seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel vahetult tekkiv kohustus. - Maksukohuslane isik, kes maksuseaduse kohaselt on kohustatud maksma maksu. - Maksukoormus näitaja, mis arvutatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena rahvamajanduse kogutoodangusse. - Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutus ning maksuvaidluste lahendamise kord. - Maksukuritegu maksudeklaratsiooni esitamisest või maksude tasumisest kõrvalehoidumine, maksuobjekti varjamine vms kriminaalseaduses ettenähtud tegu. - Maksumaksja isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on
Astmeline või võrdeline tulumaks? Eestis kehtib hetkel võrdeline ehk ühetaoline ehk proportsionaalne tulumaks, mis tähendab, et maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest. Eestis on tulumaks hetkel kõigile 22%. Proportsionaalne tulumaks on peale Eesti veel ka Leedus, Lätis, Venemaal, Serbias, Ukrainas, Slovakkias, Gruusias, Rumeenias ja Makedoonias. Viimastel aastatel on ka Taani, Soome ja Inglismaa kaalunud üleminekut võrdelisele tulumaksule. Hetkel on seal veel astmeline ehk progressiivne tulumaks, mis tähendab maksusüsteemi, kus maksumäära suurus kasvab vastavalt brutotulu suuruse kasvamisele
arvutatakse ümber püsivhindadeks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 54 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Progressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, proportsionaalse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 55 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 56 Õige Hindepunkte 1
võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. - Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisingperioodi lõpuks. - Järelmaks võimaldab samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta 5. Inimene kui töötaja POOLELI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!1234 6. Valitsuse osa majanduses Maksusüsteemid: - Proportsionaalne maksusüsteem Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2010. aastal on 2250 krooni kuus ehk 27 000 krooni aastas. - Progressiivne maksusüsteem Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu.
Sel juhul on nii jõukama inimese sissetulek kui ka maksukoormus neli korda suurem kui madalama sissetulekuga indiviidil. Kui kellegi sissetulek suureneb, suureneb proportsionaalselt ka tema tulumaks. Progresseeruv tulumaks võtab suurema sissetulekuga inimestelt suurema maksumääraga maksu. Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär. Progresseeruvat maksusüsteemi on nimetatud ka astmeliseks tulumaksuks. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul ei sõltu maksumäär sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksusüsteemi puhul maksavad suurema sissetulekuga inimesed suurema maksumääraga maksu. 7 Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingisriigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed. Proportsionaalne maksusüsteem-kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust. Progressiivne maksusüsteem-väiksema sissetulekuga isikud maksvad proportsionaalset vähem kui suurema sissetulekuga isikud. Avaliku sektori kulutused: 1. Avaliku sektori kulud-tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega. 2. Riiklikud investeeringud-infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks. 3
teistega soodsamalt eksport ja käibemaks 0%) * maksude arvestuses tuleb lähtuda RPseadusest, mis nõuab maksude arvestust tekkepõhiselt. * maksuseadused võivad nõuda maksude arvestust ka kassapõhiselt, seega tekib maksuarvestuses 2x arvestus sõltuvalt, millised seadused arvestust reguleerivad. * maksusüsteemi kuuluvad maksuhaldurid, -kohustuslased ja nendevahelised suhted, mida reguleeritakse maksuseadustega. Hästi toimiva maksusüsteemi tunnused on: 1. majanduslik efektiivsus maksusüsteem ei takista majandusteguri optimaalset paiknemist ega takista majanduse aktiivsust. 1 2. lihtne administreerimine maksusid peab olema võimalikult lihtne arvestada, deklareerida ja üle kanda. Maksude administreerimise kulud ei tohi olla liiga kõrged. 3. paindlikkus maksusüsteem peab reageerima võimalikult kiiresti nii majanduslikele kui ka poliitilistele muutustele
Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 7 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuznets’i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ostuvõime pariteet tähendab, et erinevatel turgudel on samadel kaupadel sama hind (väljendatuna erinevates valuutades). Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
* Kulud väljaminekute arvestus, millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse. Riigieelarve näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate avalike teenuste osutamiseks ja kui palju peaks erinevatest allikatest riigikassasse raha laekuma. *Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted. Koosneb kahest valdkonnast : 1) maksupoliitika 2) kulupoliitika Maksusüsteem kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem ei sõltu sissetuleku suurusest. Kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tuludest. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2011.aastal oli 144 kuus ehk 1728 aastas. Progressiivne maksusüsteem astmeline maksusüsteem, kus suurema sissetulekuga inimestelt võetakse suuremat maksu. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent maksu, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt.
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut? TSG 12.a klass Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Maksupoliitika on väga palju vaidlusi
Valitsuse ebamõistlik kulutamine võib pidurdada majanduse arengut või kutsuda esile majanduskriisi. Kui majandusel läheb hästi, läheb hästi ka maksumaksjatel. Maksumaksjad teenivad rohkem raha ning maksavad rohkem makse. See võimaldab riigieelarvet suurendada. Enamasti loovad valitsused headel aegadel reserve ja varusid kaitseks halbade aegade eest. Maksusüsteem võib olla: 1. Proportsionaalne - mistahes sissetulekutega inimestel on sarnane maksumäär. (Eesti) 2. Progressiivne - maksusüsteem sõltub maksustatavast summast. (Soomest) 3. Regresseeruv - tulude suurenedes maksumäär alaneb. (Nt käibemaksu korral kulutab väiksema sissetulekuga tarbija maksule suurema osa oma sissetulekust, kui suure sissetulekuga tarbija. 5000 kr maksvast ostust moodustub käibemaks 900 kr, mis on erineva väärtusega summa 5000 kr, 10 000 kr või 100 000 kr kuupalgaga inimeste jaoks). Maksud jagunevad: otsesteks (tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks) ja kaudseteks (käibemaks, aktsiis). Tulumaks
Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära langetamine. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 17 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 18 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 19 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli
Kas elaksime paremini, kui tasuksime vähem makse? Osa meist arvab, et maksud röövivad meilt liialat raha. Selline mõtteviis põhineb tegelikult suuresti ahnusel ja isekusel. See väide tõestab, et paljud ei hooli üldse avalikest huvidest vaid lähtutakse eelkõige isiklikest erahuvidest. Tundub, et paljud ameeriklased on sarnase mõtlemisega. Inimestele ongi jäänud justkui mulje, et maksude arvelt saab rikastuda. Ameerikas avaldavad inimesed meelt ja nõuavad madalamaid maksumäärasid, et oleks väiksem maksukoormus. Kuid nüüd tekibki küsimus, kas meie elu tõesti paraneb pikas perspektiivis, kui riigis oleksid madalamd maksumäärad? Inimesed nagu elaksid pimedatena mõistmata, et maksude tasumine ja valitsuse programmide rahastamine on omavahel väga tihedalt seotud. Vähendades maksumäärasid tuleks hakata kärpima ka valituse programme, mis oleks meile kõigile vaid kahjuks. Maksukärped jätaksid keskmiselt inimesele 27 dollarit rohkem kätte. Valit
Vana (public finance) vs uus riigi rahandus (public economics). Vana riigi rahandus tegeleb küsimustega: Eesmärk maksimeerida tulusid, optimeerida kulusid. Kuidas poliitika mõjutab riigi rahandust? Kuidas poliitilised institutsioonid (valimissüsteem, hääletusreeglid parlamendis)mõjutavad riigi rahandust? Uus riigi rahandus tegeleb küsimustega: poliitökonoomiline. Millal ja kuidas peaks riik majandusse sekkuma? Kuidas saavutada majanduse efektiivset toimimist? Milline on efektiivne maksusüsteem? Peamised vastuolud riigi rahanduse arengus – Backhaus: 1. Riik kui osaleja (raamistiku looja) vs riik kui sekkuja (kehtestab maksud ja reeglid kuid ise ei osale) ehk kameralistid vs Smith. Kameralism – riik on kui osaleja majandusprotsessis ehk võtsid osa majandustegevusest, maksude kasutamise vastu, arvasid, et riik teenib tulu vara ja ettevõtete kaudu. Smith – makse tuleks sisse nõuda vastavalt
väljamaksmise kuule järgneva kuu 10-ks kuupäevaks. 1 Hästi toimiva maksusüsteemi tunnused on: Riigi maksusüsteemi moodustavad kehtivad riiklikud ja kohalikud maksud ning nendes tekkivad maksusuhted. Maksusüsteemi kuuluvad maksuhaldurid, -kohustuslased ja nendevahelised suhted, mida reguleeritakse maksuseadustega. Igas riigis kujuneb välja oma maksusüsteem, sageli tahetakse anda sellele hinnang, kas hea või halb, kriteeriumid, mille põhjal hinnatakse: 1. majanduslik efektiivsus maksusüsteem ei tohi takistada majandusteguri optimaalset paiknemist ega takista majanduse aktiivsust, pärssida majanduslikku mõtlemist. 2. lihtne administreerimine maksusid peab olema võimalikult lihtne arvestada, deklareerida ja üle kanda. Maksude administreerimise kulud ei tohi olla liiga kõrged.
tervishoiu ning politsei ja tuletõrjega. Teiselt poolt on valitsusel ümberjaotav funktsioon, võttes ühtedelt inimestelt raha ära ja andes seda teistele. Põhiliselt on olemas kaht liiki ümberjaotavaid programme: ühiskondlikud programmid haridusele ning sotsiaalkindlustus, mis eraldab toetusi pensionäridele, invaliididele, töötutele ja haigetele. Et valitsus saaks kulutada, peab ta ka kusagilt raha saama. Peamiseks raha saamise vormiks on maksustamine. Maksustamine erineb muudest ühelt inimeselt teisele toimuvatest rahaülekannetest: kui enamikku ülekannetest teostatakse vabatahtlikult, siis maksustamine on kohustuslik. Sõltumata sellest, kas me peame valitsuse poolt tehtud kulutusi õigustatuteks või mitte, peame me arvestama sellega, et raha nende kulutuste tegemiseks tuleb ikkagi maksumaksjalt. Eesti valitsus kogus 2001. aastal 32, 1 miljardit krooni maksudena, mis moodustas 87 protsenti kõigist tuludest. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite
4)Võrdsed võimalused- eesmärk on vähendada tööturul soolist diskrimineerimist ja tõrjutud gruppidele(invaliidid, pensionärid) võimaluste loomist. Alampalk e. Miinimumpalk, mida tööandja võib töötajale maksta. Maksusüsteem Tagamaks piisava hulga rahaliste vahandite laekumie riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Ülesehitatud erinevate põhimõtete kohaselt, vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summas. E. Kõik riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Proportsionaalne maksusüsteem- Maksumäär ei sõltu sissetuleku suurusest. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastat 10000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest, kui see, kes teenib 2500 eurot aastas. Eestis liht-astemga tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis on 144 eurot kuus e. 1728 eurot kaasa.
Lisaeelarve jooksva rahandusaasta täiendus võib olla positiivne või negatiivne. Majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tulueristusi võimendada või vähendada. Tulumaks pannakse juurde inimese või ettevõtte tuludele. Käibemaks makstakse juurde ostumüügi tehingutelt. Maksusüsteemid ja nende analüüs Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Proportsionaalne maksusüsteem selle puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25000 eurot aastas. Proportsionaalne maksumäär on 22%. Eestis on lihtastmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis on kuus 144 eurot ja aastas 1728 eurot. Progresiivne maksusüsteem ehk astmeline maksusüsteem selle põhimõte on see, et mida rohkem sa raha saad, siis seda rohkem sa pead riigile ära andma.
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutuse
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mi
Selle summaga oleks nõus 4 valijat, samas 3 valijat soovib kõrgemat. Kui vaadata 50 eurot, siis selle puhul oleks rahul vaid 1 valijatest. 3. Enamushääletus – on see, kui otsuse poolt on vähemalt 51% inimestest. 17 valija puhul on poolt vähemalt 9 inimest 4. Piirmaksumäär – PMM, see näitab, palju täiendavast 1 euro tulust peab inimene maksuna ära maksma. PMM= (maksukohustuse kasv/tulude kasv)*100%. Eestis on PMM hetkel 20,16% 5.Keskmine maksumäär – näitab, palju maksab inimene oma tulust ära maksudena. KMM = (maksukohustus/maksustav tulu)*100% 6. Efektiivne maksumäär – Näitab, tegeliku maksukoormust riigis. EKM = (maksukohustus /Kogu tulu) * 100% 7. Proportsionaalne maks – ehk kõik maksavad täpselt sama suure osa oma palgast maksudeks. Ning maksumäära langemisel ja tõstmisel maksu keskmine maksumäär ei muutu. 8. Progressiivne maks – on maks, kui maksustatav tulu suureneb, siis suureneb ka keskmine maksumäär
maksuna. Suhtkindlustus. Töötluskindlatusmakse- kehtestati samuti nagu pension, kehtestati maksena. Sundkindlustus. Muud- näiteks keskkonna reostusega seonduvad koormised. Maksusüsteemi hindamine Sageli tahetakse võrrelda erinevaid maksusüsteeme, sellepärats tuleb neid kuidagi hinnata ja hindamiseks peab olema taustsüsteem. Hindamiskriteeriumid, millele peaks hea maksussüteem vastama. Hindamisalused: 1. majanduslik efektiivsus- iga maksusüsteem peab olema majanduslikult efektiivne, maksusüsteem ei tohi kuidagi takistada tootmistegurite optimaalset paiknemist vaid ta peaks seda igati soodustama, maksusüsteem peab igati kaasa aitama majandusliku mõtte arengule ning huvile arendada ettevõtlus tegevust. 2. administratiivne lihtsus- maksude arvestamine, deklareerimine, tasumine ja kontrollimine peaks olema võimalikult lihtsad ning säästlikud. Mida keerulisem on maksusüsteem, seda kallim on selle administreetimine. (Eesti e-maksuamet) 3. Paindlikkus
· maksud omandilt maamaks Olemuselt jaotuvad maksud kahte gruppi: · otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid · kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja maksukandja on erinevad majandussubjektid Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse: · Regressiivne maksusüsteem kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed · Proportsionaalne maksusüsteem kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust · Progressiivne maksusüsteem väiksema sissetulekuga isikud maksvad proportsionaalset vähem kui suurema sissetulekuga isikud Avaliku sektori kulud võib jaotada nelja rühma:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
