ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil määratud vaesuspiiri,suhtline e sekundaarne-inimese elatustase on allapoole ühiskonna tunnetatavat kehtestavahest kohalikest maksudest.Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud keskmist;vaesusriski suurendavad:isikuomadused,madal haridustase,tervslik seisund,vähesed ameti- on:tulu,sotsiaal,maa,hasartmängu,käibe,tolli,raskeveoki,aktsiisimaks. k.a kohustuslikud ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik- kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet. Riiklikest maksudes on
Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progresseeruv keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis 59%, 2. Proportsionaalne e. võrdeline määr (%)- kõigile on tulumaks ühesugune. Tulumaksuks makstav summa on ikka erinev. Eestis toetab RE, IRL. Eestis 21%, VM 13%, Lätis 25%, Kui tulumaksu määr langeb, kust tuleb raha riigieelarvesse?........................................ ............................................................................................................................................... Kust saab raha, et tõsta pensione?..................................................................................... .......................
Demokraatias on riik INIMESE jaoks. Riigieelarve Eelarve on tulude hankimise ja kulutamise plaan. Riigieelarve koostamine: 20 valitsus koostab eelarveprojekti 21 Riigikogu arutab eelarveprojekti, teeb parandusi ja täiendusi (ägedaimad arutelud parlamendis üldse!) 22 Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve. Sellest hetkest saab eelarve seaduseks (avaldatakse Riigi Teatajas) Riigieelarve tulud tulevad: tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks. Riigieelarve kulud lähevad: sotsiaalkulud (1/3 kogumahust), tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud Kordamiseks: riigivõim jaguneb kolmeks: 23 seadusandlik teostab Riigikogu 24 täidesaatev teostab valitsus 25 kohtuvõim teostab kohus Kohtuvõim tegeleb õigusemõistmisega. Õigust mõistab ainult kohus. Õigus on normide kogum, mis korrastab inimeste endi ning inimese ja riigi vahelisi suhteid.
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................4 1.1.RIIKLIKUD MAKSUD......................................................................................................... 5 1.2.KOHALIKUD MAKSUD....................................................................................................... 6 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU...............................................8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12
Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest, ja see on eri valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%); ·sotsiaalmaks (maksumäär 33%); ·maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); ·hasartmängumaks; ·käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 9%); ·tollimaks; ·aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) ·raskeveokimaks.
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.
EESTI MAKSUSÜSTEEM SISUKORD EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................... 1 SISUKORD.......................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................3 a. Tulumaks.......................................................................................................4 1.2 Sotsiaalmaks...............................................................................................4 1.3 Käibemaks...................................................................................................4 1.4 Aktsiisid....................................................................................................... 5 2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest.............................................................. 6 2.2 Käibemaksuseaduse muudatusest..................................
MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks ... %, käibemaks ...% jne) Maksukoormus- näitab, kui palju ühiskonna tuludest (SKP-st) läheb maksudeks Maksuvõlg- on õigeaegselt tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intress
haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks.
Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud : Müügimaks, reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,mootorsõidukitemaks,loomapidamisemaks,lõbustusmaks,parkimistasu 5. Euroopa Ühenduse õigus Välislepingud Seadused (KOV volikogu määrused) Määrused Riigikohtu praktika (nn kohtunikuõigus) 6. Maksud liigitatakse reeglina väliste tunnuste ehk maksu elementide järgi
- Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.
MAKSUD Esitlus majandusõppes 2008 SISUKORD: Ülevaade maksudega seonduvast: · maksude tähtsus, · ülevaade erinevatest maksud · maksude kogumine · maksudega seotud ülesanded · jms MAKSUSÜSTEEMI TÄHTSUS: · tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks (nt pensionide ja toetuste maksmine, riigikaitse, hariduse ja kultuuri korraldamine) · turu toimet ja tulemust kujundav ülesanne (selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE:
määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riiklikud maksud: tulumaks sotsiaalmaks maamaks hasartmängumaks käibemaks tollimaks aktsiisid raskeveokimaks. Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või
6.Kes on maksumaksjad ? Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnavalitsus, kes maksab makse. 7.Maksuseaduste definitsioon ja mida sätestakse maksuseadustega ? Maksuseadustega sätestatakse maksu nimetus, maksuobjekt, maksumaksja, makse saaja või laekumise koht, maksusumma tasumise ja arutamise kord, võimalikud maksusoodustused 8.Kes on maksuhaldurid ja mis on nende ülesanded ? Maksuhalduriteks on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude osas oma valla või linna territooriumil valla- või linnavolikogu. Ülesanneteks on: maksude kinnipidamise õigsuse ja ülekandmise tähtajalisuse kontroll, maksuvõlgade sissenõudmine, maksude mitteõigeaegse laekumise korral maksuintressi arvestamine, maksuseaduse rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendite ja karistuste kohaldamine. 9. Mis on püsivtegevuskoht ? Püsitegevuskoht on koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv
korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke
Tallinna Ülikool Prantsusmaa maksusüsteem Peeter Eriline 2011 SISSEJUHATUS Töö on jagatud neljaks osaks: kaudsed maksud, otsesed maksud, kohalikud maksud, Eesti ja Prantsusmaa maksusüsteemide võrdlus. Need on omakorda jaotatud spetsiifilistemaks gruppideks. Prantsusmaa maksusüsteem on keeruline ja mahukas ning hõlmab üleriigilisi otseseid (tulumaks, varanduse/varandusemaks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse. Samuti eksisteerivad kohalikud maksud (ettevõtlusmaks). Prantsusmaa maksuaasta on vastavuses kalendriaastaga. Prantsusmaal loob makse riik, kuid seda koguvad erinevad halduse institutsioonid:
Eesti Vabariigi maksud Otsesed ja kaudsed maksud Otsesed maksud- need, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult. Otseste maksude korral on maksumaksja ja maksukoormuse kandja sama isik : · Tulumaks- jaguneb kaheks : füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaks). Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 21% · Sotsiaalmaks- maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja
ehk 4,6 protsenti enam kui selleks aastaks kavandatud. Maksupoliitika põhimõtted jäävad samaks maksusüsteem püsib stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana. Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,7% prognoositavast SKPst). Riigieelarve 2015 Riiklik pension 1 005 000,00 € Peretoetused 7 640 000,00 € Ravi kindlustus 4 800 000,00 € Pensionifond 3 360 000,00 € Töötuskindlustusmaksed 2 780 000,00 € Põllumajandustootjatele 1 190 000,00 € Kõrgkoolide tegevtoetus 1 490 000,00 € Euroopa liidu makse 1 050 000,00 € Tulumaks- Residendist füüsilised isikud maksavad Eestis tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise riigist
EV kehtivad maksud Eesti Vabariigi maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Lisaks veel kohalikud maksud, mida võib olla kaheksa: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu Eestis kehtiv tulumaksu määr 2009. aastal oli 21%. 2009. aasta lõpus võettis Riigikogu vastu "Tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse", mille kohaselt peatati tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksumäära alanemine 2010. aastal 20%-le ning
deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel
võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2009. aastal on 4350 krooni. Maamaks - Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Maamaksu soodustusi on kahesuguseid: soodustus, mis tuleneb maksumaksja isikust (nt pensionärid); soodustus, ms tuleneb maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest (näiteks
Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Georgi Vändre Vana-Võidu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti maksud............................................................................................................................... 4 Eesti riigi kehtestatud maksud................................................................................................ 4 Kohalikud maksud.................................................................................................................. 4 Riigi maksud.............................................................................................
rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4
Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline?
maksukohustuslase funktsioon aktiivne. Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. Eestis on meil maksuhalduriteks: Maksu- ja Tolliamet (riiklikud maksud) ja kohalik omavalitsuse volikogu (kohalikud maksud) 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. Maksualused: * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e
– Teise mõtteviisi juurutamine • kasv tootlikkuse toel • paindlik töökorraldus – osaajalise töö kasv, et hõivata pensionäre, kodus olevaid emasid, õppureid – Eksportiva sektori areng. Turumajanduse tagab maksusüsteem • Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt kehtestatavatest kohalikest maksudest. • Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks, kindlustusmaksed (pensionikindlustus ja töötuskindlustusmakse). • Kohalikud maksud on: müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaksja parkimistasu. Maks On seadusega või seaduse alusel vallavõi linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks
Jälgib kas asjad käivad nii kuidas seadus ette näeb. Füüsiline isik: Tsentraliseeritud maksu kogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab aga välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks.
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: 1. juriidilised isikud peavad pidama maksuarvestust, nad peavad maksud deklareerima ning üle kandma. See tehnoloogia on detsentraliseeritud, sest maksusid arvestavad aktiivse poolena paljud juriidilised isikud. Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev
2) Majanduslangusest tulenevate probleemide leevendamine Mis siis saab kui tekib eelarve ülejääk? 1) Tekitatakse lisaeelarve ehk leitakse rahale kohene kasutus 2) Reservi paigutamine mustadeks päevadeks Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem? 34% sotsiaalne kaitse, 18% üldised valitsussektori teenused (muu), 12% majandus, 12% tervishoid, 9% haridus, 5% riigikaitse, 5% sisejulgeolek, 3% kultuur, 2% keskkonnakaitse Riigieelarve peamised tulud Maksutulud: - Sotsiaalmaks - Käibemaks - Aktsiisid - Tulumaks jne Mittemaksulised tulud: EL saadavad vahendid, riigilõivud jms MAKSUPOLIITIKA Majanduslik aspekt - Kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse Sotsiaalne aspekt - Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada Maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, arvestatuna protsentides ühiskondlikust kogutulust ehk sisemajanduse koguproduktist
TALLINNA ÜLIKOOL RASKEVEOKIMAKS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Riikide majanduse reguleerimiseks on riigid kehtestanud erinevaid makse. On tulumaks ja erinevad aktsiisid, antud referaat uurib süvitsi raskeveokimaksu. Esimeses peatükis on maksudest üldiselt, milleks need on ja milliseid makse on veel kehtestatud. Seejärel on väljatoodud raskeveokimaksu mõiste, millele järgneb peatükkidena välja toodud raskeveokimaks Eestis, samuti maksu - eesmärk, -objekt, maksumaksja, maksumäärad, maksutasumise kord ja täiesti lõppu on välja toodud kaks näidet, mis seotud raskeveokimaksuga, et veidi asja näilikult lihtsustada
.............................................................................5 3.2.Mootorsõidukimaksu kehtetuks muutmine.......................................................................6 4.Loomapidamismaks.................................................................................................................7 5.Lõbustusmaks...........................................................................................................................8 6.Tallinnas kehtivad kohalikud maksud......................................................................................9 7.Kokkuvõte..............................................................................................................................11 8.Kasutatud kirjandus................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Maksude kehtestamine ja kogumine on vajalik riigi majanduse reguleerimiseks. Maksud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
