põhivara kulum 25 miljonit eurot kaudsed maksud 20 miljonit eurot subsiidiumid 5 miljonit eurot koguinvesteeringud 45 miljonit eurot eksport 70 miljonit eurot import 75 miljonit eurot 2 Prognoosides 2014.a. näitajate põhjal 2015.a. eelarve jaoks maksubaasi, eeldati SKP reaalkasvuks 5% ja SKT deflaatori väärtuseks 3,5%. Leida SKP 2014.a. hindades, milline oli SKP nominaalne kasv (2014.a.-ga võrreldes) ja väärtus 2015.a. jooksvates hindades? Prognoosides 2014.a. näitajate põhjal 2015.a. eelarve jaoks maksubaasi, eeldati SKP reaalkasvuks 5% ja SKP deflaatori väärtuseks 3,5%. a) Leida SKP 2014.a. hindades, Vastus: SKP=C+G+I+(X-M)=90+30+45-5=160 b) Milline oli SKP nominaalne kasv (2014.a.-ga võrreldes)
farmaatsiatööstuses, kuid loomulikult ka teistes sektorites. Iirimaa ehk nn "Keldi Tiigri" majandusareng alates 1990-ndate aastate algusest on olnud muljetavaldav. Ühest Euroopa vaesemast riigist on saanud 10-15 aastaga ühe kõrgeima SKP per capita'ga riik maailmas (2007 aastal 37 400 eurot). Edu pandiks on olnud teadmistemahukas majandus, mida omakorda toetasid sotsiaalsfääri, infrastruktuuride ja kaubanduse areng ning Iiri valitsuse kindel hoiak madala maksubaasi hoidmisel. Lisaks ka Iirimaa suhteliselt noor ja haritud tööjõud ning loomulikult ka inglise keelne keelekeskkond, mis oli Iirimaa edukuse selgrooks. 90-ndate aastate kõrge töötusemääraga riik muutus 21.sajandi alguseks tööjõupuudusega riigiks, mis on tinginud immigrantide suure sissevoolu Iirimaale. 2008. aastal moodustasid Iirimaale suunatud välisinvesteeringud 1,9 % ülemaailmsetest välisinvesteeringutest (FDI). Kõige olulisemaks FDI partneriks on Ameerika Ühendriigid.
omavalitsustele delegeeriti suur osa avalike teenuste osutamisest. See eeldas omavalitsuste suutlikkuse suurendamist, omavalitsused pidid olema piisava suurusega teenuspiirkonnad. Seega pidid omavalitsused traditsioonilistest kogukonnapõhistest omavalitsustest muutuma teenustepõhisteks, mis võimaldas neil saada õiguse ja vastutuse hulga avalike ülesannete korraldamiseks kohalikul tasandil, samuti seda võimaldava maksubaasi. Peale selle võimaldas see säilitada veenva vastukaalu keskvõimule, mis pidurdas oluliselt tsentraliseerivaid tendentse avalikus poliitikas ja valitsemises. Ajalooline taust 2 Tulenevalt ajaloolisest taustast on eelpool mainitud riikides ka avaliku halduse areng täiesti erinevat rada kulgenud. Peale II Maailmasõda on suures osas arenenud lääne demokraatiates toimunud suured muutused
maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab aga välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud. Põhineb inimese isiku edevusel,
erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest (edaspidi tehingu turuväärtus) maksustatakse § 14, 50 või 53 alusel, kui tegemist ei ole erisoodustusega (§48). OECD Mudelleping art 9(1): Ettevõtted seotud: Kontroll kapitali üle Juhtimisõigus Kapitalist osalus Maksubaas – siirdehinna (seotud isikute vahelise tehingu hind) erinevus turutingimustel sõlmitud sarnase tehingu hinnast. Siirdehind oluline maksubaasi liigutamise takistamisel, kujundada enda maksubaasi. Millal on siirdehind oluline? Kui on piiriülesed tehingud, maksubaas liigub Eesti seadusest välja. Kui puudub maksuleping, siis teine riik ei tunnusta esimeses riigis toimunut. 2 riiki tunnustaks teineteise õigusi. 1) Kas maksuleping 2) Kas seotud osapool 3) Kui jah, siis selgitada, mis on turuhind 4) Kas pole varjatud kasumi väljavõtmine 5) Dokumentatsioon 6) Laenudel, kas intressimäär on põhjendatud
Peale selle plaanib valitsus tõsta 2006 juunis sigarettide aktsiisi, mis kasvatab sigarettide hinda 20 ehk võrra. Valitsuskabineti viimaseks saavutuseks 2005. aastal oli 2006. a riigieelarve kokkuleppimine, mis on eelnevast 3% väiksem. Jaapani valitsuse tuludest u 50% tuleb maksudest ning 40% riigi võlakirjade emissioonist. Arvestades Jaapani kiiresti vananevat ning vähenevat elanikkonda ning suurt eelarvedefitsiiti (160% SKTst) seisab Jaapanis ees maksutõus ning maksubaasi laiendamine, mida juhib ja analüüsib spetsiaalne Maksukomisjon.
ja farmaatsiatööstuses, kuid loomulikult ka teistes sektorites. · Iirimaa ehk nn "Keldi Tiigri" majandusareng alates 1990-ndate aastate algusest on olnud muljetavaldav. Ühest Euroopa vaesemast riigist on saanud 10-15 aastaga ühe kõrgeima SKP per capita'ga riik maailmas (2007 aastal 37 400 eurot). · Edu pandiks on olnud teadmistemahukas majandus, mida omakorda toetasid sotsiaalsfääri, infrastruktuuride ja kaubanduse areng ning Iiri valitsuse kindel hoiak madala maksubaasi hoidmisel. Lisaks ka Iirimaa suhteliselt noor ja haritud tööjõud ning loomulikult ka inglise keelne keelekeskkond, mis oli Iirimaa edukuse selgrooks. 90-ndate aastate kõrge töötusemääraga riik muutus 21.sajandi alguseks tööjõupuudusega riigiks, mis on tinginud immigrantide suure sissevoolu Iirimaale. · 2008. aastal moodustasid Iirimaale suunatud välisinvesteeringud 1,9 % ülemaailmsetest välisinvesteeringutest (FDI)
teenusena riigilt. Maksevõimelisuse printsiip lähtub maksumaksja võimalustest maksu maksta ega arvesta kasu, mis riigialam võib riigi poolt antavast teenusest saada. Sissetulek-väljaminek-omand. Maksevõime indikaatorid: a) Mida suurem sissetulek, seda suurem maksevõime. b) Mida suurem väljaminek, seda suurem maksevõime. c) Mida suurem omand, seda suurem maksevõime. Maksutariif- määrab maksusumma (T) ja maksualuse (maksubaasi) (B) funktsionaalse sõltuvuse. 11. Keskmine tulumaksumäär Kui kesmine tulumaksumäär sissetulekute suurenedes jääb samaks-on tegemist proportsionaalse tulumaksuga. Kui keskmine tulumaksumäär sissetulekute suurenedes kasvab-on tegemist progresseeruva tulumaksuga. 12. Milline on üksikisiku tulumaks Eestis? Eesti üksikisiku tulumaks on proportsionaalne (26%), kuid tulumaksu miinimumi rakendamisega (1000 krooni kuus) on tal progresseeruvad tunnused. 13. Hea maksusüsteemi tunnused:
Raamatupidamisaruandluse analüüs (32) Intressikulude kattekordaja iseloomustab ettevõtte võimet katta intressikulud kasumi arvelt (tavaliselt ärikasum). Ärikasum Intressikulud Peaks olema võimalikult kõrge (2 või enam) Soovitus: Kui alla 2, võiks arvutada kassapõhise intressikulude kattekordaja, kui see alla 1, ei ole intressikulud kaetud. Riiklikud maksud · Kehtestatakse iseseisvate maksuseadustega, mis sätestavad selle nimetuse, maksubaasi, -määra, -soodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra, laekumise koha ja tähtajad. · Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks Kohalikud maksud Kehtestatakse kohaliku omavalitsuse poolt ning kehtivad ainult nende territooriumil. · Aluseks on valla või linnavolikogu poolt vastuvõetud määrus, mis kehtestab kõik maksukogumiseks vajalikud regulatsioonid
Vaata – http://mtr.mkm.ee FIE on kogu ettevõtluskasumi omanik. Ta on omaenda ülemus. Raamatupidamine on lihtne. FIE vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga (piiramatu vastutus). Raha, mida FIE suudab koguda, on piiratud tema enda säästude ja laenuvõimalustega. Puuduseks on suur maksukoormus. Peab maksma tulu pealt nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu. Sobib eelkõige äritegevuse algusaastatel. Ettevõtlus pole väga lai ning algkulutuste võrra on võimalik maksubaasi vähendada. Probleemiks võib olla ka see, et teine ettevõte ei arvesta FIE-t kui usaldusväärset partnerit. Kui ettevõtja käive on aastas üle 16 000 euro, tekib käibemaksukohustus. Siin peaks kaaluma firma asutamist. FIE võib soovi korral pidada raamatupidamist kassapõhiselt. Raamatupidamisarvestus võib olla tekkepõhine või kassapõhine. Kassapõhine – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.
kus pensionäre on rohkem kui töölisi, mis toob riigile täiendavat rahalist koormust. Tänu pagulaste sissevoolule hakkab Saksamaa üha rohkem ja rohkem meenutama USA-d seal on rahvastik noorem ning tööviljakus suurem. Lisaks on USA tuntud väga selge pagulaspoliitika poolest. Kõik, kes saavad USA elamisloa, peavad üldjuhul omama ka töökohta. USAs ei ole võimalik saada elamisluba ilma, et ei asutaks tööle. USA ei soovi endale lisakoormust riigile, vaid nad on huvitatud eelkõige maksubaasi suurendamisest läbi töötava rahvastiku, mis lisaks suurenevale maksutulule toodab ka suuremat sisemajanduse kogutoodangut. Vastupidine näide on aga Euroopa, näiteks Prantsusmaa, kus elamisloa saamine ei ole seotud töökohustusega ning riiki sisserändajad tulevad eelkõige majanduslikel kaalutlustel, sest Prantsusmaa maksab oma elanikele suuremat sotsiaaltoetust, kui paljud pagulased teeniksid oma tööga kodumaal. USA ning Euroopa erinev suhtumine pagulastesse ning elamislubade
· maksu pealkiri või nimetus · maksusubjekt (maksusuhte kohustatud osapool, kes on kohustatud maksu arvestama , vajadusel deklareerima ja tasuma) maksuobjekt ja maksubaas - Tegevuse või toimingu resultaat või tulemus, asi või väärtus, mida maksustatakse vastavalt Eestis kehtestatud seadusele. Maksuobjekt on abstraktne mõiste, mis tähendab seda, et see hõlmab maksustatvt objekti tervikuna. Kui seda mõistet täpsustada või kitsendada, siis saadakse maksubaas. Maksubaasi ei peera otseselt maksusuhte elemendiks, kuna mõnes seaduses pole vaja objekti täpsustada. · maksumäär- aritmeetiline näitaja , mille alusel toimub täpne maksusumma väljaarvestamine, maksumäära võib väljendada suhtarvuna ehk protsendina (tulumaks, käibemaks jne), aga võime väljendada ka absoluutnäitajana mingi mõõtühiku või muu näitaja kohta (maamaks ruutmeetri kohta, tubakaaktsiis sigarettide arvu kohta), võib olla
majandust-aastal-2030 USA (OECD) egiidi all ettevõtete agressiivse maksude planeerimise 7. Suurbritannia Põllumajandusosakonna (USDA) läbi viidud ohjeldamiseks (nn BEPS algatus, mis on akronüüm ingliskeelsest vastest 8. Venemaa maksubaasi õõnestamisele ja kasumite kantimisele soodsama analüüs. 9. Mehhiko maksukliimaga riiki) juba valminud on. (Põhitekst on siin ) 10. Kanada 14.09.2016 62 Tänan!
maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. MKS sätestab maksude kogumise süsteemi. 4. Riiklikud maksud(8).Nimetada.Kes kehtestab,mida seadusega määratakse. Osatähtsus riigi ja KOV eelarves. käibemaks; tulumaks; sotsiaalmaks; maamaks; aktsiisid; hasartmängumaks; tollimaks ja raskeveokimaks. Riiklikud maksud kehtestab riik maksuseadustega. Seaduses määratleb sh: subjekti, objekti ehk maksubaasi, maksumäära, maksusoodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra ,lisakohustused (nt aruandlus), maksude tasumise tähtajad. 5. Kohalikud maksud(8)(1.jaanuarist 6). Nimetada. Kes kehtestab, mida seadusega määratletakse. müügimaks (kuni 31.12.2011), paadimaks (kuni 31.12.2011), reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Kehtestab kohalike maksude
kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti, valla või linna teede ja tänavate korrashoidu. Samuti on oluline korraldada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste, teiste kohalike asutuste ülalpidamist, kui need on KOV omanduses. Riiklikud maksud: seadusega kehtestatud, moodustavad põhilise maksubaasi. Üksikisiku tulumaks moodustab 11,8 % maksustatavast tulust. Maamaks läheb täielikult KOV eelarvesse. 6 1.2. Kohaliku omavalitsuse võimupiirid Kohalike võimuorganite põhivolitused ja -kohustused määratakse kindlaks põhiseaduse või seadusandlusega. See tingimus ei välista aga kohalikele võimuorganitele erivolituste ja -kohustuste omistamist vastavuses seadusandlusega.
Tasu on vabatahtlik, kuna saad kauba või teenuse tarbimisest loobuda kui tahad. Mõiste seotud eelkõige erakauba tarbimisega. Lõiv: tasumine seotud konkreetse vastuteene saamisega. Lõiv on tasu konkreetse teenuse eest kui seda teenust osutab riik ning maksmine on vabatahtlik. Seadusejärgne maksumäär on kehtestatud maksuseadustega. Efektiivne maksumäär on tegelikult makstav maksumäär. Erinevus tuleneb maksuvabastustest ja erinevatest mahaarvamistest, mis alandavad maksubaasi. Maksude kehtestamine on eelduseks avaliku sektori poolt kaupade ja teenuste pakkumisele. Ühelt poolt väheneb maksustamise tulemusena nii tarbijate kui ka tootjate heaolu. Teiselt poolt kompenseeritakse heaolu vähenemine avaliku sektori poolt osutatud teenustega. Kui maksustamise tagajärjel väheneb kaupade ja teenuste hulk, on tegemist liigse maksukoormusega. Optimaalne maksusüsteem maksimeerib ühiskonna heaolu. Liigse maksustamise tõttu toimub heaolu vähenemine.
kasvavad. e) surve valitsusele suurendamaks kulusid haridusele ning transpordi infrastruktuuriarengule mida peetakse produktiivsuse tõstjaks ja pikaajalise majanduskasvu tagajaks; Jah (lühiajaliselt) (lühiajaliselt). Valitsuse ettenägematud kulud tõstavad avaliku sektori laenuvajadust. Ei (pikaajalises perspektiivis). Kiirema kasvuga kogutoodangus kaasneb kiirem kasv maksutuludes. f) elanikkonna vananemine. Jah. Jah See vähendab maksubaasi suurendab valitsuse kulusid tervishoiule, pensionitele ja muudele soodustustele Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz Arutlusi monetaarpoliitikas p 1. Missugune on seos instrumentide, vaheeesmärkide ja poliitikaeesmärkide vahel? 2. Missugused on vaheeesmärkide soovitavad omadused? Rahapakkumine? 3 Selgitage 3. S l it seoseid id ebastabiilse
!!! Eksisteerivad maksustatavad ja mittemaksustatavad tulud. Mittemaksustatavad tulud on riiklikud toetused (pensionid, stipendiumid). Tulu eksisteerib kuid see on maksuobjektist välja arvatud. Maksubaas võib olla väljendatud rahaliselt (akktsiisid osaliselt) või mitterahaliselt näiteks maa (maamaks ruutmeeter ja maksusumma on paika pandud) veel näiteks ühik paat. Tasumisele kuuluv maksusumma saadakse maksubaasi korrutamisel maksumääraga. Maksubaas võib olla väljendatud rahaliselt (tulu saades) või mitterahaliselt (maamaks). Maksubaasi ei peeta maksuseaduste kohustuslikuks elemendiks, vaid selleks on maksu objekt. 4) Maksumäär aritmeetiline näitaja, mille alusel toimub täpse maksusumma väljaarvestamine. Maksumäär võib olla väljendatud suhtarvuna ehk % -na (tulumaks, sotsiaalmaks) või absoluutse näitajana ehk summana mingi mõõtühiku kohta
Ressursikogumise põhiprobleemid: 1. kõrged tööjõumaksud (50-60% HOR eelarvest). 2. Maksubaas aheneb: ebasoodne ülalpeetavus-suhe; ebakindlad tööturud. 3. Ootused poliitikatele on kasvanud: tasuta kõrgharidus, tervishoid (mitte ainult haigusraha) 4. Majanduse ja hõive muutumise tõttu juhtimisstruktuur muutub: A/ü-de mõju väheneb, „fiskaliseerumine“ (nt Pr) Lahendused: 1. Vähendada tööandja sissemakseid, eriti madalapalgaliste ja noorte kohta 2. Laiendada maksubaasi: Maksustada tarbijaid (käibemaks). Juurutada uusi makse (keskkonnatasud; solidaarsusmaks – Fr, Belg; Cadillac tax - USA). Maksustada kapitali (can be easily avoided by transnat. mobility, nt Eestis). Maksustada sotsiaalhüvitised. HR tõhusus pakkumises ja jaotumises: Productive inefficiency- kui tõhusalt teenuseid pakutakse?: Admin. kulud (EL keskmiselt 3,5%). Erasektor- tervishoid, pensionid- kulukam (reklaam, komisjonitasud, valikuvõimalus tõstab kulusid).
Maksubaas – konkretiseeritud maksu objekt. Maksumäär – kui suur osa maksubaasist läheb maksudeks. Maksukulud – Eestis 2013: u 320 mln Eur: täiendav maksuvaba tulu pensioni korral (126 mln), eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli soodsam aktsiisimäär (58 mln), käibemaksumäär 9% ravimitele ja meditsiiniseadmetele (30 mln). Maksu piirmäär (MTR) – täiendavalt teenitud rahaühikult makstav määr = ∆ (muut) makstud maksusummas / ∆ maksubaasi väärtuses. Keskmine maksumäär (ATR) – kokku makstud maksud / tulu Proportsionaalne maks – maksu piirmäär jääb maksu aluse kasvades samaks. Progressiivne maks - maksu piirmäär kasvab maksu aluse suurenedes, Eestis. Probleem: ebaõiglane inimeste suhtes, kellel on kõikuv sissetulek. Regressiivne maks - maksu piirmäär maksu aluse suurenedes langeb. Joonis 14 Maksustamise printsiibid:
kompenseerima avalikest teenustest saadav kasu. Üheks viisiks hinnata erinevate maksude efektiivsust on võrrelda tarbijate ja tootjate heaolukadu maksude laekumisega. Joonisel 9.5. oli tarbijakasu vähenemine suurem tarbijate maksukoormusest 1/2(P1 P0 )* (Q0 Q1 ) võrra ja tootjakasu vähenemine suurem tootjate maksukoormusest 1/2(P1 P2 ) * (Q0 Q1 ) võrra. Seda vahet nimetatakse liigseks maksukoormuseks ja selle põhjuseks on kaubeldud kaupade mahu (maksubaasi) vähenemine maksustamise tagajärjel. Seetõttu on tarbijate ja tootjate heaolukaotus suurem kui riigi heaolu võit maksude laekumise kaudu. Efektiivse maksustamise üheks ülesandeks on liigse maksukoormuse vähendamine, ehk teisiti öeldes, selliste maksude kehtestamine, mis ei muudaks inimeste majandusliku tegevuse mahtu. Liigset maksukoormust esineb nii käibmaksu kui tulumaksu puhul, kuigi selle avaldumise viis on erinev.
heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse; 3) saastetasu jäätmete kõrvaldamisel. Alates 01.07.2011 esitatakse järgmiste keskkonnatasude deklaratsioonid Keskkonnaametile ja tasud makstakse Maksu- ja tolliameti pangakontodele: jäätmete saastetasu; välisõhu saastetasu; vee erikasutusõiguse tasu; maavara kaevandamisõiguse tasu. Tähtaeg 25.01, 25.04, 25.07 ja 25.10 eelneva kvartali kohta. KESKKONNAMAKSUDE PROBLEEMID (OECD 2010): Maksubaasi kindlaks tegemine (saastajale ja saastaja käitumisele suunatud ...). Ulatus (keskkonnakahju ulatuses?). Unifitseeritud, erandite või väheste eranditega. Maksumäära kehtestamine (vastavuses keskkonnakahjuga?). Keskkonnamaksu poliitika usutavus ja etteaimatavus. Maksutulu kasutamine. Maksukoormuse jaotumise mõjud (nt väiksema sissetulekuga leibkondadele). Konkurentsivõime säilitamine, maksukavade tutvustamine, tagasisidestamine.
tulemusi adekvaatselt hinnata ja prognoosidega võrrelda. --------------------------------------- 7 51.Selgitage avaliku sektori ajalooliste käsitluste (kameralistide ja klassikute lähenemisviisi) olemus? Millega tegeleb avaliku sektori rahandus totalitaarses riigis? Kameralistid soovisid majanduskasvu saavutada mõõduka maksupoliitika abil, mis laiendaks sisserännet soodustades maksubaasi. Sellega võis saavutada suurema maksusumma laekumise võrreldes ühekordse maksumaksjate vara suure osa konfiskeerimisega. Avaliku sektori väljaminekute osas soovitasid kameralistid keskenduda majanduskasvu soodustavate instrumentide rakendamisele, nt riigi infrastruktuuri arendamisele. Klassikud avaliku sektori funktsioneerimise majanduslikke aluseid eriti ei käsitlenud, küll aga esitas nt Adam Smith rea normatiivseid printsiipe. Riigivõim peaks hoiduma
inimese tulu, maamaksul turuhind, tulumaksul kauba hind) Maksusubjekt maksukohuslane, füüsiline või juriidiline isik, kellele on seadusega pandud maksukohustus Maksuobjekt=maksubaas Maksumäär näitab, kui suur osa võetakse maksudeks maksustamise aluseks olevast tulust või väärtusest. Keskmine maksumäär ATR näitab kui palju maksustamise aluseks olevatest tulust või väärtusest Y läheb maksude T tasumiseks ATR=T/Y. Efektiivne maksumäär näitab kuidas maksubaasi muutused mõjutavad maksusumma muutusi. Maksumäär võib olla 29 progresseeruv (astmeline), proportsionaalne (maksumäär iga tuluastme korral sama) või regresseeruv (tulu suurenedes maksumäär väheneb). Maksukoormus summa, mida maksusubjekt peab maksudena riigile ja kohalikule omavalitsusele maksma võrreldes tema kogutuluga või kaupade-teenuste väärtusega. Võib
o. rikkuste ümberjagamiseks vastavalt võimulolevale ideoloogiale ja nägemusele. Tulumaksu halvaks mõjuks peetakse tema negatiivset mõju tööjõu pakkumisele ja säästmisele. Tulumaksu läbi väheneb müüdud tööjõu eest saadav tasu, mis ei stimuleeri lisapingutusi täiendava tulu tootmiseks ja pidurdab seeläbi täiendava tööjõu pakkumist. Suurenev palganõudlus aga võimendab inflatsiooni kasvu. Kõrge tulumaksumäär suurendab teenuste pakkumist väljaspool maksubaasi, põhjustades professionaalsete teenuste asendumise asjaarmastajate juhuteenustega ja viib varimajanduse kasvule. Kuigi väiteid on ka vastupidiseid- tulumaks vähendab tarbimiseks ja säästmiseks jäävat tulu ja toimib seeläbi ergutina täiendavate tulude hankimiseks. Kuigi tulumaksu mõju sõltub tulusaaja tüübist ja keskkonnast, ei ole domineerivaks viimane väide./Tammert, P. Maksundus 2002, lk 167/ 2000
tervikuna polnud siiski suuremad kui kristlike valitsejate ajal. Puudus ka teoorjus. Kaubandus ja tööndus elasid 17. saj. üle tuntava õitsengu. Kuna türklased ise kaubanduse ega tööndusega ei tegelnud, lubati nendes valdkondades tegutseda armeenlastel ja kreeklastel. Kohalike rahvaste religioonile, keelele ja kultuurile ei avaldatud kuigi tugevat survet, puudus ka vägivaldne islamiseerimine. Kuna uskmatud pidid maksma makse, millest moslemid olid vabastatud, ei olnud riik huvitatud maksubaasi ahendamisest. Uusi ristiusukirikuid ehitada polnud siiski lubatud. Türgi võim tõi Kagu-Euroopas kaasa sotsiaalse nivelleerumine. Vana aadel suri välja, uut peale ei kasvanud. Ainsaks võimaluseks sotsiaalsel redelil tõusta oli astuda islami usku. Albaanlased, bosnialased ja osalt kreeklased seda ka tegid. Lisaks pearaha maksmise kohustusele korraldati kristlikelt aladelt iga nelja-viie aasta järel teismelises eas poiste sundvärbamist riigiteenistusse
Loodusvarade puhul on hinnaelastsus suhteliselt madal, sest (a) asendusressursse pole võimalik või on raske leida ning (b) loodusressursside töötlemine on väga kapitalimahukas. Lisaks on suur osa loodusvarade nõudlusest nn tuletatud nõudlus, st nõudlus tuleneb mitmetest toodetest ja teenustest, mille tootmiseks läheb vaja loodusressursse. Loodusressursid on oluliseks majandustegevuse aluseks nii praegu kui ka edaspidi ning moodustavad sarnaselt tööjõusisendiga stabiilse maksubaasi valitsusele. Lisaks aspektile, et mitteelastne nõudlus annab hea võimaluse loodusvarasid maksustada fiskaalsetel eesmärkidel, saab sarnast põhjendust kasutada ka loodusressursside pakkumise poole pealt. Loodusvarad on enamasti piiratud ning loodusvarade ammutamine ja kasutamine toodavad nn majanduslikult tasuvat renti , mis on vahe ressursi turuhinna ja alternatiivkulude vahel. Lühiajaliselt ei mõjuta rendi maksustamine
annaabi.ee 
