Puidu makroskoopiline ehitus. See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Puidu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse 3-es läbilõikes : Ristlõikes e. otslõikes radiaallõikes tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid Aastarõngad Maltspuit ja lülipuit Sooned Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele ...
eemaldamisel on oht madala vererõhu ja neeru puudulikkuse tekeks. Proovimaterjal saadakse esimestest vedeliku väljavooludest, ülejäänud astiidivedelik läheb eraldi anumasse. Sarnaselt pleuravedelikuga tuleb proovimaterjal kohe peale võtmist tuua laborisse. Saata tuleb kogu kättesaadav vedelik ning materjali koaguleerumise vältimiseks võib lisada hepariini. Vedelik kogutakse vastavalt vajadusele mitmesse steriilsesse 50 ml katsutisse. Pleura- ja astsiidivedeliku makroskoopiline uuring Esmaselt läbiviidavate uuringute eesmärk on eristada, mis tüüpi vedelikuga on tegemist, kas transudaadi või eksudaadiga.8 Transudaat on üldjuhul selge vedelik, madala valgu sisalduse ja piiratud leukotsüütide hulgaga. Transudaadi tihedus on väike ja pikaajalisel seismisel ei esine sadenemist. Antud vedeliku eripäraks on ka madal laktaatdehüdrogenaasi aktiivsus. Transudaadi teket võivad põhjustada maksatsirroos, südame puudulikkus ja
AKVAKULTUURI HEITVEE KÄSIRAAMATTEADUS JA PRAKTIKA Koostas:Triin Engmann MÕISTED Agar on teatud mere punavetikatest saadav polüsahhariidne aine. Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Assimileerimine- muutumine sarnasteks aineteks ,eriti muutus elusa organismi mõjul vedelikeks ja kudedeks. Autotroof-organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Kättesaadavus-Organismid on arenenud kasutama kindlaid toitaineid näiteks lämmastik siseneb organismi sellisel kujul ,et seda saab kasutada. Reovesi-Filtrite puhastamise meetod, löga mis eemaldatakse ja hoiustatakse. Biomarkerstruktuursed või ensüümilised proteiinid Biokeemiline hapniku nõudlus(BOD)- Hapniku kogus ,mida kasu...
aritmeetiline keskmine, milles liikumise suund pole enam oluline. Ühe molekuli keskmist kineetilist energiat arvutakse valemiga Ek =m0v2/2 (Ek- keskmine kineetiline energia, m0- mass, v2- kõikide molekulide kiiruste ruutude aritmeetiline keskmine) 6. Milline tähendus on temperatuuril? Kuidas on see seotud molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga? Temperatuur on makroskoopiline suurus. Temperatuuri suurenedes suureneb ka molekulide soojusliikumise keskmine kineetiline energia. (Mida kõrgem temepratuur, seda kiiremini liiguvad molekulid. Ühe molekuli keskmine kineetiline energia temperatuur on makroskoopiline suurus ehk parameeter. 7. Milline on absoluutse temperatuuri skaala (milleks on ka Kelvini temperatuuriskaala) nullväärtuse tähendus? T=0K(kelvinit) Sellisel temperatuuril soojusliikumine lakkaks
elastsed, 3. molekulide vahel pole vastastikmõju. Soojusülekande liigid on:1.soojusjuhtivus - soojus kandub osakeslt osakesle ilma, et aine ümber paigutuks. Nt kuumas kohvis läheb metallist lusikas soojaks ka väljaulatuvst otsast, metall hea soojusjuht.2.konvektsioon - soojus kandub edasi aine ümberpaigutum tõttu, toimb vedeliks ja gaasids. Nt soojad hoovused määravad õhutemp. 3.soojuskiirgus - soojus kandub kiirgusena edasi. Nt. päike soojendab läbi aknaklaasi. Termodünaamika - makroskoopiline teooria, mis käsitleb soojusvahetust, soojuse muundamist tööks ning muid soojusvahetusega seonduvaid nähtusi. Termodünaamika I printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. (Q=U+A) Termodünaamika II printsiip väidab, et suletud süsteemis on protsesside kulgemisel kindel suund. Entroopia suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda
muundatakse soojust tööks tsüklilises protsessis, töö keha sooritab ringprotsessi, kogu soojust ei saa kunagi tööks muundada, ideaalne soojusmasin seade, mis töötab ideaalse soojusmasina tsüklil, kasutegur näitab kui suure osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks tööks muundab. Termodünaamika protsessid: pööratavad, mittepööratavad (reaalsed, kuna toimub soojusülekanne), soojusülekanne toimub kõrgema temp kehalt madalama temp kehale. Entroopia makroskoopiline suurus, mida kasutatakse termotermodünaamikas teise printsiibi kvantitatiivsel esitamisel, kus suletud süsteemis entroopia kasvab, kvaliteet kütus on seda kvaliteetsem, mida kõrgem on reservuaari temp, mida kõrgem on töötava keha temp, seda kergem on selle keha siseenergiat muuta tööks, mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Q = U + A, Q = soojushulk 1J (positiivne siis temp tõuseb), U = siseenergia
1. Mida nim. molekulaarkineetiliseks teooriaks ja selle teooria kolm põhialust? See on õpetus, mis selgitab kehade ehitust ja omadusi aatomite ja molekulide vastasmõjust ja pidevast liikumisest lähtuvalt. 1)Kõik kehad koosnevad osakestest-molekulidest, aatomitest, ioonidest. 2)Kõik osakesed on pidevas kaootilises liikumises. 3)Koostisosakestevahelmõjuvad vastasmõju jõud. 2. Milline on aine mikroskoopiline ja makroskoopiline käsitlus, nimeta mikro ja makroparameetrid koos tähistega? Mikroparameetrid:.molekuli mass-m0, molekuli kiirus, molekulide kontsentratsioon-n Makro parameetrid:mass-m, rõhk-p, ruumala-V, temp-t 3. Mida nim. ainehulgaks, molaarmassiks, Avogadro arvuks, nende tähised ja ühikud. Ainehulk-füüsikaline suurus, mis määratakseaatomite arvuga-n(mol) Molaarmass-ühe mooli mass kg-s -M(kg/mol) Avogadro arv-6,02*1023 NA(1/mol) 4. Millised parameetrid on olekuparameetrid, miks?
· Anisotroopia--monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. · Aurumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Avatud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega. · Difusioon--nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. · Entroopia--makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantitatiivsel esitamisel. Iseenesliku protsessi tulemusena sületud süsteemis entroopia kasvab. · Faas--mikrokäsitluse ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest. · Faaside tasakaal--olukord, kus tasakaalus on kaks või kolm faasi, s.t. aine võib esineda
temas olemas olevate laengute summa ei ole null. Sel juhul omab keha tervikuna laengut. Makrokeha võib käituda laetud kehana isegi siis, kui temas leiduvate laengute summa on null, aga temas olevate positiivsed ja negatiivsed laengud ei jaotu kehas ühtlaselt. Näiteks kui neutraalse elektrijuhi lähedale asetada positiivselt laetud keha, kogunevad juhi vabad elektronid selle positiivse laengu poolsele pinnale ning sinna tekib makroskoopiline negatiivne laeng. Elektrilaengu ülekanne. Hõõrdeelekter Hõõrdeelekter on üks staatilise elektri liik. Hõõrdeelekter ehk triboelektriline efekt on nähtus, kus teatud kehad omandavad elektrilaengu (hõõrdeelektrilaengu), kui neid teatud muude kehadega intensiivselt hõõruda. Kas keha omandab positiivse või negatiivse laengu, oleneb keha materjalist. Elektrilaengu ülekandel liiguvad elektronid elektrijõudude mõjul kehast, kus neid
v v 2 ...v N v 1 N enam oluline. Valemina näeb see välja järgmiselt: . See iseloomustab molekuli soojusliikumist. Ek=m*v2/2 6. Milline tähendus on temperatuuril? Kuidas on see seotud molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga? Temperatuur on makroskoopiline suurus. Temperatuuri teades teame aine keskmist kineetilist energiat. temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. 7. Milline on absoluutse temperatuuri skaala (milleks on ka Kelvini temperatuuriskaala) nullväärtuse tähendus? Absoluutne nulltemperatuur tähendab, et absoluutselt kõik molekulid seisavad paigal (soojusliikumist 0 K juures ei oleks). 8
koguenergai jäävuse seadus kehtib. * Entrioopia on süsteemisiseste loomulike protsesside karakteristik. Selle tulemusena läheb süsteem soojusliku tasakaaluolekusse, millele vastab entrioopia maksimum. * Termodünaamilise süsteemi omaduseks on evolutsioneerida entrioopia suurenemise suunas. * Termodünaamilse süsteemi pöördumatu muutumine on muutumine suurema tõenäosusega olekute suunas. Suurima tõenäosusega oleku saabumisel makroskoopiline evolutsioon lakkab. Eelnevaga seonud väide: Termodünaamika II printsiip soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Elektrodünaamiline maailmapilt *Mateeria esineb kahes vormis: ainena ja väljana. *Aine ja välja vahel on ületamatu barjäär aine ei saa muutuda väljaks ja vastupidi * Tuntud on kaks vastastikmõju: gravitatsiooniline ja elektromagnetiline vastastikmõju. *Maxwelli ja Lorentzi loodud teooriate aluses täienes arusaam
temperatuur, rõhk, ruumala. · Molekulaarfüüsika (statistiline füüsika) soojusnähtuste iseloomustamine läbi molekulide omaduste kiirus, impulss, mass jm molekule iseloomustavate suuruste. Mikroskoopiline lähenemine Aine ehitus käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel Aine ehitus · Universum koosneb 68.3% ulatuses tumeenergiast, 26.8% ulatuses tumeainest ja ainult 4.9% on ,,tavalist ainet". · Makroskoopiline keha koosneb paljudest mikroskoopilistest aktiivsetest osakestest: · Molekulid (osad: aatomid) · Aatomid (osad: elektronid, prootonid, neutronid) · Prootonid ja neutronid (osad: kvargid) Aine olekud Tahke · Vedel · Gaasiline · Plasma · Tihti saab aine olekut muuta energia lisamise või eemaldamise teel. Tahked ained/kristallilised Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule · Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt
lähenema üldkogumile. Valik: · juhuvalik · suunatud valik Skaalad: · nominaalskaalad · intervallskaalad Küsimuste formuleerimise reeglid Prooviküsitlus Korrelatsioonimeetod Testid Jagunevad: · grupitestid · küsimustikud · projektiivmeetodid · käitumistestid testidele esitatavad nõuded: · valiidsus · reliaablus · adapteeritus · standardiseeritus Sotsiomeetriline test Alusepanija J. L. Moreno Ühiskonna tasandid: · väline e makroskoopiline · sisemine e mikroskoopiline (sotsioemotsionaalne) Sotsiomeetriline test: 1) valikutest · mitteparameetriline · sotsiomeetrilise piiranguga 3) pertseptsioonitest 4) käitumistest Testi aluseks valiku kriteeriumid Sotsiomaatriks Kohesiivsuse indeks Eksperiment Eksperiment on uurimuslik tegevus, mille eesmärgiks on kindlaks teha põhjus-tagajärg seosed ja mis eeldab: · nähtuse maksimaalset modelleerimist · uurija aktiivset mõju
Anorgaaniline keemia – kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Eriharud: Analüütiline keemia – objektide keemilise koostise määramine. Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näided). Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms (oksüdatsiooniastme muutus) Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. (raua roostetamine). Keemik reeglina mõtleb mikroskoopilisel tasemel, s.t kuidas sidemed tekivad, katkevad jne. Eksperimenti tehakse reeglina makroskoopilisel tasemel.
2. Mida kujutab endast puiduteadus? Mis on puiduteaduse põhiprobleem? Milliste meetodite abil ja millistel tasanditel seda põhiprobleemi uuritakse? Puiduteatud uurib puitu ja puitmaterjale. Puiduteaduse põhiprobleem on puidu ehituse ja omaduste vaheline seos. füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega (tegemist on seega objektsuunitletud uurimustega). Puiduteaduses on uurimistasanditeks: a) makroskoopiline b) mikroskoopiline c) ülemolekulaarne d) (makro) molekulaarne 3. Selgitage, miks nimetatakse puid süsihappegaasi akumulaatoriteks! Omastades fotosünteesi kaudu süsihappegaasi CO2 (kasvuhoonegaas!), vähendavad nad õhusaastet, andes atmosfääri tagasi hapnikku. 4. Mis on materjali eritugevus? Millise hinnangu võib anda puidu eritugevusele, võrreldes näiteks terasega?
·Anorgaaniline keemia kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Keemia eriharud ·Analüütiline keemia objektide keemilise koostise määramine. ·Biokeemia bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. ·Teoreetiline keemia ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. ·Keemiainseneriteadus tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). ·Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused ·Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. ·Andmete kogumine. ·Seoste otsimine andmekogumites. ·Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine. ·Teooria formuleerimine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; ennustused teooria põhjal; mudelid. 7
Orgaaniline keemia susinikuuhendite reaktsioonid ja omadused. Anorgaaniline keemia koigi ulejaanud elementide uhendite reaktsioonid ja omadused. Analuutiline keemia objektide keemilise koostise maaramine. Biokeemia bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus toostuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. 1. Andmete kogumine. 2. Seoste otsimine andmekogumites. 3. Hupoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine. 4. Teooria formuleerimine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; ennustused teooria pohjal; mudelid. 7. Aatomiehitus
c. Anorgaaniline keemia - kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused 2. Eriharud: . Analüütiline keemia - objektide keemilise koostise määramine a. Biokeemia - bioloogiliselt oluliste ainete, reaktsioonide ja protsesside uurimine b. Teoreetiline keemia - ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu c. Keemiainseneriteadus - tööstuslike keemiliste protsesside uurimine *5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase - toimuvad silmaga nähtavad või mõnel muul viisil jälgitavad muutused, eksperimendid toimuvad reeglina makroskoopilisel tasemel.* Mikroskoopiline tase - aatomitevaheliste sidemete muutumine jms Näiteks: 2Mg(t) + O (g) = 2MgO(t) 2 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. Teaduslik meetodi alla kuulub: · Andmete kogumine · Seoste otsimine pole andmekogumites
ka pidevalt) Kratsimisele võib kaasneda dermatiit Saastunud küünealused ja sõrmed (kratsimise tõttu) Tütarlastel kaasneb vulvovahiniit Unehäired, hammaste krigistamine Võib esineda enureesi 5. Milliste laboratoorsete markerite alusel saab helmintiaaside esinemist kindlaks määrata? · anaalkaape mikroskoopilise uuringu alusel · rooja uuring (ussid väljaheites, mune ei ole) · usse näha pärast lapse uinumist · rooja makroskoopiline uuring · rooja mikroskoopiline uuring (leitakse askarite mune) 6. Millised on helmintiaaside ravipõhimõtted? Ravima peab kõiki pereliikmeid! Põhiline ravim mebendasool. Ravimil vähe kõrvaltoimeid ja on efektiivne. Kasutatakse ka almebendasooli. Enterobiaasi korral raviks ühekordne annus. Askariaasi korral ravi kestvus 3 päeva, hommikul ja õhtul p/o 100 mg. Paari nädala pärast kordus ravikuur ja siis uus analüüs. 7
Mida suurem negentroopia, seda kvaliteetsem energia. Mehaaniline energia on kõrgema kvaliteediga kui soojusenergia. Siit tuleneb termodünaamika teise seaduse formuleering 3: Kui W on suurim, siis S on maksimaalne. Entroopia kasvu seadus väljendab isoleeritud süsteemi püüdu korrapäratuse poole. Ludwig Boltzmann (1844-1906) - tegi kindlaks, et soe ja külm on mõisted, mille taga on osakeste kiirem või aeglasem liikumine. Pole vaja mingit fluidumit, lihtsalt makroskoopiline kineetiline energia kandub osakeste kaootilise liikumise keskmiseks kineetiliseks energiaks. Makroolekud on need, mida inimene saab mõõta: gaasi makroolek on määratud temperatuuri, rõhu ja ruumalaga. Kui üks neist muutub, muutub ka makroolek. Norbert Wiener (1894-1964) - Informatsioon on see, mille me saame välismaailmast ja mis aitab meil välismaailmaga kohaneda. Väide on subjektiivne – mis ühele väärtuslik teave, võib teisele olla müra. Informatsiooni saab mõõta
3.Anorgaaniline keemia – kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Keemia eriharud 1.Analüütiline keemia – objektide keemilise koostise määramine. 2.Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. 3.Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. 4.Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). •Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. Põlemine •Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 2Mg+02=2MGO 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. •Andmete kogumine. •Seoste otsimine andmekogumites. •Hüpoteesi(de) püstitamine ja eksperimentaalne kontrollimine. •Teooria teostamine: – kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad;
2) Molekulide põrked seintega on abs. põrked 3) Molekulide vahel pole vastastikmõju Gaasi rõhk Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand Gaasi molekulide jaotus kiiruse järgi Temperatuur - iseloomustab süsteemi soojusliku tasakaalu olekut, tal on ühesugune väärtus soojuslikus tasakaalus oleva süsteemi kõikides osades. T = 273 + t Soojushulk Siseenergia, mida keha soojusvahetusel saab või ära annab. Absoluutne 0 Kelvini temperatuuriskaala Termodünaamika Makroskoopiline teooria, mis kästleb soojuvahetust, soojuse muundumis tääks ja muid soojusvahetusega seonduvaid nähtusi. Soojusvahetus protsess, kus keha või kehad vahetavad omavahel soojust. Termodünaamiline süsteem Ideaalse gaasi olekuvõrrand antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline absoluutse temperatuuriga. m p V = R T M Isoprotsessid 1. Isotermilse protsessi käigus ei muutu gaasi temperatuur. pV = const 2
kiud (fiibrid) jne. molekulide omavaheline paigutus; 2) mikroskoopiline- aglomeraadid st suured aatomite või molekulide rühmad; 3) makroskoopiline- silmaga nähtav. Viia Lepane 5.09.2012 17 Viia Lepane 5.09.2012 18 3 Struktuur Näited
Teoreetiline keemia – Ainete uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus – Tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. Keemiast välja kasvanud teadused: Molekulaarbioloogia – Elusorganismide funktsioneerimise uurimine, lähtudes nende molekulaarsest koostisest. Materjaliteadus – Materjalide uurimine, lähtudes nende keemilisest struktuurist ja koostisest. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited)? Mikroskoopiline tase: Aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. Nt (2Mg(t) + O2(g) -> 2MgO(t) Makroskoopiline tase: Toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. Keemik reeglina mõtleb mikroskoopilisel tasemel, ehk kuidas sidemed tekivad, katkevad jne. Eksperimenti tehakse reeglina makroskoopilisel tasemel. Mõlemal tasemel toimuvaid protsesse kirjeldatakse keemiliste ja matemaatiliste valemite abil
Hüperheli – üle 109 Hz Heli levimise kiirus: Õhus 344 m/s (30C) Vees 1500 m/s (25C) Alumiiniumis 5000 m/s Kummis 50 m/s Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkes ka ristilainena Doppleri efekt: Heli kõrguse muutumine, kui heliallika ja helilainete vastuvõtja kaugus väheneb või kaugeneb Kasutatakse näiteks kiiruse mõõtmisel Molekulaarfüüsika: Aine ehitus: Makroskoopiline keha koosneb paljudest mikroskoopilistest aktiivsetest osakestest: aatomid, molekulid, elektronid Mikroskoopilised osakesed on pidevas kaootilises liikumises Osakeste vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud, andes molekulise potentsiaalse energia Liikumine annab kineetilise energia Osakeste kineetiline ja potentsiaalne energia annavad kehale siseenergiat Molekulide vahelised jõud määravad, kas aine on gaasilises, vedelas või tahkes olekus
Anorgaaniline keemia – kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Keemia eriharud Analüütiline keemia – objektide keemilise koostise määramine. Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase – toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused Nt põlemine Mikroskoopiline tase – aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 2Mg(t) + O2(g) → 2MgO(t) 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. Andmete kogumine Seoste otsimine andmekogumites Hüpoteesi(de) püstitamine ja eksperimentaalne kontrollimine Teooria formuleerimine:
c. Anorgaaniline keemia - kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused 2. Eriharud: a. Analüütiline keemia - objektide keemilise koostise määramine b. Biokeemia - bioloogiliselt oluliste ainete, reaktsioonide ja protsesside uurimine c. Teoreetiline keemia - ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu d. Keemiainseneriteadus - tööstuslike keemiliste protsesside uurimine *5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase - toimuvad silmaga nähtavad või mõnel muul viisil jälgitavad muutused, eksperimendid toimuvad reeglina makroskoopilisel tasemel.* Mikroskoopiline tase - aatomitevaheliste sidemete muutumine jms Näiteks: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. Teaduslik meetodi alla kuulub: ● Andmete kogumine ● Seoste otsimine pole andmekogumites
M(sool Kareduse arvutamine: karedus= * 1000 Me * 2. Laboratoorsed töid: töö käiku tundmine, vahendite kasutamine (mida mõõdeti ja mida arvutati?) 3. Mis on keemia (valdkonnad). Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Valdkonnad: Füüsikaline, Orgaaniline, Anorgaaniline keemia. 4. Keemia kolm taset: Mikroskoopiline tase, Makroskoopiline tase, 5. Teadusliku meetodi põhimõte: Teadus algab sealt, kust hakatakse mõõtma. 6. Millega tegeleb keskkonnakeemia? uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi, ülesanneteks on keemiliste ühendite keskkonda sattumise allikate väljaselgitamine, nende ühendite edasised mõjud ja liikumine, eeskätt õhu- ja veekeskkonnas, aga ka mullakeskkonnas. 7. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline, Bioanalüütiline, Roheline,
T Aktinomütseetide spoorid ja sporangiumid. Vasakul Actinoplanese sporangiumid Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Microbisporal on sporangiumis 2 spoori. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseetide sporangiumid Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Müksobakterid on bakterid, kellel on omapärane elutsükkel, mille üheks osaks on makroskoopiline viljakeha. Pildil Chondromyces'e viljakeha. Müksobakteritel on suur genoom: 2x suurem, kui E. coli oma ja moodustab ca 2/3 S. cerevisiae genoomist. Myxa so. kreeka k. lima. Müksobakterid on gramnegatiivsed, saledate rakkudega, painduva kestaga bakterid, liiguvad tahkel pinnal libisedes. Eritavad lima ja jätavad liikudes enda järele limase raja. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid
Nt kui viskate vastastikku üksteisele tennisepalle või korvpalle. Millal on tõenäosus suurem, et pallid kokku põrkavad? Miks on metsad rohelised? Mis vahe on valguse peegeldamisel ja hajumisel? Miks paistavad kauged mäed sinised? Aga miks on piim valge? Miks paistab päike õhtutaevas punane? Miks ei paista tähed mustas taevas? Miks paistab aknaklaas läbi serva vaadates värviline? Miks on pipar, porgand ja tomat punast värvi? MAKROSKOOPILINE AINE Kui palju kaalub 1 mool valku, mille molekulkaal on 50 kD? 50 000 Da 50 000g. Milleks kulub keha poolt neelatud soojus? Mikson nano-ja makromaailm nii erinevad? Sellepärast, et kõik osalevad juhuslikus termilises tantsus RT: Kas suur või väike ühik? Miks võrreldakse BoltzmannifaktorisEa-d RT-ga, mitte3/2 RT-ga? Sellepärast, et Boltzmanni faktor põhineb antud T-l kõige tõenäolisemal kiirusel vmax(mitte RMS) Miks ei lenda kogu Maa atmosfäär maailmaruumi laiali
Anorgaaniline keemia kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Analüütiline keemia objektide keemilise koostise määramine. Biokeemia bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 2Mg(t) + O2(g) 2MgO(t) Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. Keemik reeglina mõtleb mikroskoopilisel tasemel, s.t kuidas sidemed tekivad, katkevad jne. Eksperimenti tehakse reeglina makroskoopilisel tasemel. Mõlemal tasemel toimuvaid protsesse kirjeldatakse keemiliste ja matemaatiliste valemite abil. 6
Kõrrelistel jääb iduleht seemnesse, läbi mulla tungib pung Juur Tüüpiliselt on polüsümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti Ülesanded: ◦ Imab mullast vett ja mineraalaineid ◦ Kinnitab taime substraati ◦ Teostab sidet mulla mikroorganismidega ◦ Varuainete ladestumiskoht ◦ Vegetatiivse paljunemise elund ◦ Sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid Juure makroskoopiline ehitus Kuju: niitjad, nöörjad, koonilised, käärjad, muguljad, rõigasjuured jne. Juurte tüübid päritolu järgi: Peajuur, Lisajuur, Külgjuur Substraadi järgi: mulla-, vee-, õhujuured Juurestik – taime kõigi juurte kogum; Peajuurestik, lisajuurestik, segajuurestik Sammasjuurestik (tüüpiline kaheidulehelistele), narmasjuurestik (tüüpiline üheidulehelistele), harujuurestik (tüüpiline puittaimedele) Juure mikroskoopiline ehitus
omaduste – temperatuur, rõhk, ruumala. Molekulaarfüüsika (statistiline füüsika) – soojusnähtuste iseloomustamine läbi molekulide omaduste – kiirus, impulss, mass jm molekule iseloomustavate suuruste. Mikroskoopiline lähenemine Lisaks: Aine ehitus – käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel. Aine ehitus: Universum koosneb 68.3% ulatuses tumeenergiast, 26.8% ulatuses tumeainest ja ainult 4.9% on „tavalist ainet“. Makroskoopiline keha koosneb paljudest mikroskoopilistest aktiivsetest osakestest: Molekulid (osad: aatomid) Aatomid (osad: elektronid, prootonid, neutronid) Prootonid ja neutronid (osad: kvargid) Molekul: Reeglina mitmest aatomist koosnev aineosake. Soojusfüüsikas kasutatakse terminit kõigi gaasi osakeste kohta s.h. monoaatomilised. Metallid ei koosne molekulidest! Aatom: Keemilise elemendi väikseim osake ᴓ 10-10 m Tuuma ᴓ 10-14 m Mass:10−27 – 10−25kg Aatom- ja molekulmass (M)
liigiteke ilma geograafilise isolatsioonita 5. BM areng Maal, varajane elu areng, muutused Maa atmosfääris, hulkraksete teke, Ediacara ja Kambriumi elustik, Kambriumi plahvatus ja selle põhjused. ● 43,5 miljardit aastat tagasi elu teke Maal. ● 2 miljardit aastat tagasi – vanimad bakterite kivistised Kanadast. ● 1,9 miljardit aastat tagasi – vanim makroskoopiline eukarüoodi (päristuumne) kivistus. Muutused Maa atmosfääri koosseisus: Maal elasid bakterid ja nende sarnased organismid. Puudus vaba hapnik. 2 miljardit aastat tagasi hakkas atmosfääri kogunema vaba hapnik, mida tekitasid merelised ainuraksed. „Suur oksüdatsioon“ on see, et Maa atmosfäär hakkas järkjärgust täituma hapnikuga, see oli tõenäoliselt kõige suurem liikide vahetumise protsess Maa ajaloos,
10.Kuidas sõltub elektrijuhtivus pooljuhtides temperatuurist? Omane on juhtivuse suurenemine temp. Kasvades. 11.Mis iseloomustab faasi? 12.Kuidas leida faaside suhtelist hulka kahefaasilises alas? 7 1.Millised on materjali struktuuri erinevad astmed? Struktuur aatomtasandil- esineb aatomite ja molekulide paigutuse materjalis. Struktuur mikroskoopilisel tasandil käsitleb suurte aatomite gruppide omavahelist koosmõju. Makroskoopiline struktuur käsitleb materjali struktuuri mida on võimalik jälgida palja silmaga. 2.Mis on footon? Footon on elektroni poolt vabanev energia hulk 3.Iseloomustage juhuslikku dipoolsidet. Väga nõrk side, mis on tingitud aatomite elektronpilve. 4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke lämmastiku molekulis? Toimub p elektronide jagunemisel molekuli moodustavate aatomite vahel. N2 aatom, mis omab välimises elektronkishis 5 elektroni, saavutab pärast kolme 2p elektroni jagamist
eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kraniaalne ots— peapoolne, Kaudaalne ots — sabapoolne Proksimaalne (lähimine) — kerele lähemal seisev jäseme või jäsemeluu osa ja distaalne (kaugmine) — kaugemal seisev osa. Keha välispinna suhtes —välimine ehk eksternne ja sisemine ehk interne asend. 3. Organite ja kehaehituse printsiibid: Organ — karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopiline ehituslik üksus organismis. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1. Liikumisaparaat, (kuhu kuuluvad skeleti- ja lihastesüsteem). 2. Seedeaparaat. 3. Hingamisaparaat. 4. Kuse-suguaparaat (kuhu kuuluvad kuse- ja suguorganid 5. Soontesüsteem. 6. Närvisüsteem. 7. Meeleorganid. 8. Endokriinnäärmed. 9. Keha väliskate. 4. Luude ehitus ja jaotus:
tangentsiaallõikel e trahheiidid ( puidukiud); f vaigukäigud g poorid. Joonis 27. Okaspuu makroskoopiline ehitus _____________________________A. Roos______________________________ 14 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Lehtpuu makroskoopiline ehitus a kevadpuit; b sügispuit; c aastarõngas; d säsikiired; e puidukiud e-libriform; g f soon (redel-perforatsioon); f g sooned e juhttorud. Okaspuud Okaspuu koosneb peamiselt trahheiididest (90-95%) ja salvestusrakkudest (joonis 29b, c)
On olemas 3 eritüüpi materjale: elektrijuhid, pooljuhid ja isolaatorid. 10.Kuidas sõltub elektrijuhtivus pooljuhtides temperatuurist? Omane on juhtivuse suurenemine temp. kasvades 11.Mis iseloomustab faasi?faasidiagramm 7.pilet 1.Millised on materjali struktuuri erinevad astmed?Struktuur aatomtasandil -- esitab aatomite ja molekulide paigutuse materjalis Struktuur mikroskoopilisel tasandil -- käsitleb suurte aatomite gruppide omavahelist koosmõju. Makroskoopiline struktuur -- käsitleb materjali struktuuri mida on võimalik jälgida palja silmaga. 2.Mis on footon?on elektroni poolt vabanev energia hulk .3.Iseloomustage juhuslikku dipoolsidet?Vaga nõrk side, mis on tingitud aatomite elektronpilve 4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke lammastiku molekulis?Toimub p elektronide jagunemisel molekuli moodustavate aatomite vahel. N2 aatom, mis omab välimises elektronkihis 5 elektroni saavutab pärast kolme 2p elektroni jagamist väga
biostratigraafilisi kui keskkonda puudutavaid Pinnakate - pudedatest kõvastumata setetest ja 14.5 KB, 26.02.2010 ) , mis jagab aluspõhjalised geoloogilisi järeldusi. Rakenduslik setenditest (meie alal kvaternaariajastu savidest, kivimid vanuse järgi erinevatesse ladestutesse *Makroskoopiline kirjeldus – kihilisus, ainelise ja biostratigraafia, näiteks naftabasseinide liivadest, moreenist ja turbast) koosnev ülemine ( 628.88 KB, 2.03.2010 ) . Muuhulgas antakse kaardil informatsiooni aluspõhjaliste murrangute mineraalse koostise hinnang, värvus. geoloogia selgitamisel, tugineb tänapäeval osa. ja litostratigraafiliste üksuste stratotüüpide kohta. *Mikroskoopiline kirjeldus - õhikud
(sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: orgaaniline keemia- süsinikuühendite uurimine, anorgaaniline keemia- kõigi teiste elementide ja nende ühendite uurimine, füüsikaline keemia- keemia põhimõtete uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näided). Makroskoopilisel tasandil tegeleb keemia suurte ja nähtavate objektide omadustega, käsitledes muutusi, mis on hästi jälgitavad, nt. Kütuse põlemine, lehtede värvi muutumine sügisel. Mikroskoopilisel tasandil käsitleb keemia muutusi aatomite ümberorganiseerumise kaudu, nt. Magneesiumi ja hapniku aatomid moodustavad magneesiumoksiidi, tekib uus ainevorm, kuid aatomeid ei teki juurde ega kao. 6
NB! Võimsust ja rõhumisjõudu tähistatakse mõlemat N-ga, neid ei tohi segi ajada! Kuna tööd tehakse ainult keha liikumisel, peavad võimsus ja liikumiskiirus omavahel seotud olema. Asendades töö võimsuse valemis jõu ja pikkuse korrutisega, saame uue valemi: . Selle seosega on võimalik keskmist kiirust kasutades leida keskmist võimsust ning hetkkiirust kasutades hetkvõimsust. 21. Mikro- ja makrokäsitlus. Ainehulk. Mool. Avogadro arv. Molekulmass. Molaarmass. Aineosakeste kont. Makroskoopiline ehk makrokäsitlus on viis iseloomustada gaasi kogust tervikuna. Seda tehakse kasutades füüsikalisi suurusi, mida nim makroparameetriteks(samuti olekuparameetrid), milleks on mass(m), rõhk(p), ruumala(V) ja temp (T-kelvinites). Selleks, et määrata gaasikoguse olekut on vaja makroparameetritest p, V ja T. PVT konkreetsete väärtuste kogum ongi gaasikoguse olekuks. Massi(m) tavaliselt ei kasutata, sest gaasi olek ei sõltu sellest, kas gaasi on 1kg või 100 kg.
Seda soojusjuhtivust nim. soojuse leviku mikrovormiks. Soojusjuhtivus leiab aset kõikides kehades, nii tahketes, vedelates kui gaasilistes, kuid mõnedes kehades on see väga intentsiivne. Puhtal kujul ainult esineb see soojusjuhtivus ainult tahkes kehas. Tahkes levib kõige paremini. Eriti halvad soojusjuhid on gaasid. Vedelikud jäävad sinna vahepeale. Teine soojuslevi on konvektsioon. Gaaside ja vedelike puhul tänu nende voolavusele tekib alati iseenesest erineva temp. osade makroskoopiline liikumine ja sellist soojusülekannet kus kuumemad vedeliku või gaasi makroosad liiguvad ja segunevad omavahel ja sellega antakse soojus kuumematelt massidelt külmemale. Konvektsioonile esineb ka vahest juhtivus. Seda soojuselevi vormi nim. soojuse levi makrovormiks. Tehakse vahet loomuliku konvektsiooni (vaba konvektsiooni) ja sundkonvektsiooni vahel. Vaba konvektsioon tekib. Sundkonvektsiooni põhjustavad välisjõud
Anorgaaniline keemia – kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Keemia eriharud Analüütiline keemia – objektide keemilise koostise määramine. Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. Põhilised makroskoopilisel tasemel jälgitavad omadused on värv, vorm ja suurus. Lisaks on tuvastatavad ka aine olek (tahke, vedelik, gaas), viskoossus (kui aine olek tingib) ning aine tiheduse sõltuvus keskkonnateguritest. N: raua roostetamine, mee viskoossuse muutumine temperatuuri kõikumisel, vee
Nende kolooniapind on hüdrofoobne. Aktinomütseetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Aktinomütseetide koloonia koosneb pinnas hargnevast substraadimütseelist ja selle kohal kõrguvast õhumütseelist. Õhumütseelil arenevad suguta paljunemise spoorid ehk koniidid. Müksobakterid (mitte segi ajada mükoplasmaga; tuberkuloosi tekitajatega): Müksobakterid on bakterid, kellel on omapärane elutsükkel, mille üheks osaks on makroskoopiline viljakeha. Limabakterid Müksobakterid on gramnegatiivsed, saledate rakkudega, painduva kestaga bakterid, liiguvad tahkel pinnal libisedes. Roland Thaxter- müksobakterite esmakirjeldaja 1892. aastal. Tema näitas, et varemalt seenteks peetud organismid olid tegelikult bakterid. Müksobakterid jagatakse toitumise järgi kahte rühma: 1) Bakteriolüütilised (teistest bakteritest nt bakteriolüütilised müksobakterid.) 2) Tsellulolüütilised.
edukad. Pikka aega peeti seenteks, kuna neil on mütseel nagu seenelgi. Neil on võime sünteesida antibiootilisi aineid. Erinevalt seentest puudub neil rakutuum ja hüüfides rakuvahesein. On ka patogeenseid liike nt tuberkuloositekitaja, difteeriatekitaja. Aktinomütseetidel on suured genoomid, lineaarsed kromosoomid paljudel. Mõnes ka suured lineaarsed plasmiidid. · Müksobakter müksobakterite elutsükli üheks osaks on makroskoopiline viljakeha. 2x suurem genoom kui E.coli oma. On gramnegariivsed, saledate rakkudega, painduva kestaga bakterid, liiguvad tahkel pinnal libisedes. Eritavad lima ja jätavad liikudes enda järele limase raja. Toitumise järgi jagatakse 2 rühma: bakteriolüütilised ja tsellulolüütilised. Bakteriolüütilised toituvad bakteritest. Tsellulolüütilised lagundavad tselluloosi. Müksobakterid
Miks on koletsüstokiniin/pankreosümiin kaksiknimega-Sest esimese avastas Ivy ja Oldberg, nemad nimetasid selle nii, sest avastasid, et see on hormoon, mis stimuleerib sapipõie tühjenemist. Teise hormooni avastas Harper ja Raper. Alles 1966 said laboris Jorpes ja Mut'i nende ainete puhas ekstraktid ning indentifitseerisid nende AH koostise ning tuli välja et see on üks ja sama aine. 62.Maks Maksa paiknemine-Maks asub paremal pool roiete all Makroskoopiline ehitus- Maksasagariku ehitus- Maksa vereringe Maksa funktsioonid talletusorganina-varuainete talletamine(rasvad, vitamiinid A,D,K,E ja glükogeen) Maksa funktsioonid ainevahetuse reguleerijana-Süsivesikute ainevahetus(glükoosi taseme tõstmiseks lagundatakse glükogeen glükolüüsiks ja langetamiseks glükoos muudetakse glükogeeniks.) lipiidide ainevahetus(lagundab rasvhappeid, sünteesib uusi kolesteroole ja
Sümpatriline (olemasoleva liigi paiknemise sisene) liigiteke ilma geograafilise isolatsioonita. 5. BM areng Maal, varajane elu areng, muutused Maa atmosfääris, hulkraksete teke, Ediacara ja Kambriumi elustik, Kambriumi plahvatus ja selle põhjused. 4-3,5 miljardit aastat tagasi- elu teke Maal. 2 miljardit aastat tagasi vanimad bakterite kivistised Kanadast. 1,9 miljardit aastat tagasi vanim makroskoopiline eukarüoodi (päristuumne) kivistus. Muutused Maa atmosfääri koosseisus: Maal elasid bakterid ja nende sarnased organismid. Puudus vaba hapnik. 2 miljardit aastat tagasi hakkas atmosfääri kogunema vaba hapnik, mida tekitasid merelised ainuraksed. ,,Suur oksüdatsioon" on see, et Maa atmosfäär hakkas järkjärgust täituma hapnikuga, see oli tõenäoliselt kõige suurem liikide vahetumise protsess Maa ajaloos, mille käigus surid välja hapnikku mittehingavad primitiivsed eluvormid
Sellest reeglist pole seni kõrvalekaldeid leitud. Esita-tu põhjal võib anda termodünaamika teise printsiibi üldise sõnastuse: mistahes looduslikus protsessis suvalise süsteemi ja tema ümbruskonna koguentroopia suureneb: S > 0. Entroopia kui süsteemi seisundit kirjeldava parameetri lahti-seletamiseks võib anda veel ühe lähenemisnurga. Molekulide soojusliikumise oluliseks erinevuseks teistest lii-kumisvormidest on kaootilisus, korrapäratus. Gaasi antud makroskoopiline seisund teatud keskmiste parameetrite väär-tustega on tegelikult lähedaste mikroseisundite pidev vahel-dumine, kus mikroseisundid erinevad üksteisest molekulide tiheduse jaotuse ning molekulide energia jaotuse poolest. Mikroolekute arvu, millele vastab üks kindel makroolek, nimetatakse termodünaamiliseks tõenäosuseks _. Soojus-liikumise korrapäratuse mõõduks saab siis kasutada entroo-piat S, mis avaldub seosega (Max Planck, 1906)
Puit jaguneb omakorda ristlõikelt vaadelduna kaheks- maltspuiduks ja lülipuiduks. Puitu kaitseb nii külma, kuuma, putukkahjustuste ja seenkahjustuste ees korp e puitunud ja peamiselt surnud korkkoest moodustunud puitu kattev kiht. Säsikiirtes, säsis, juurtes salvetatakse talve üleelamiseks vajalikud toitained. Puu on jõudnud raieküpsesse ikka, kui aastane juurdekasv hakkab vähenema ja perifeersesse ossa tekivad kitsamad aastarõngad. PUIDU MAKROSTRUKTUUR Puidu makroskoopiline ehitust saab uurida palja silmaga nagu reedab sõna makro. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud omadused, mis võimaldavad puuliikide eristamist. Need jagunevad põhitunnusteks e malts- ja lülipuidu esinemine, aastarõngaste nähtavuse aste, kevad- ja sügispuidu eristatavus, säsikiirte suurus ja nähtavus, okaspuidu vaigukõigud ja abitunnusteks e puidu värvus, tekstuur, läige, lõhn, kõvadus , tihedus, koore värvus ja ilme. Nt on tähtis teada millised liigid
o `spoorid' (koniidid) taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas o Tungivad kasvades mullaosakeste vahele ja eritavad sinna eksoensüüme lagundamiseks o Suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas o Kiirikbakterid paljunevad rakkude jagunemisega, mütseeliga vormid ka hüüfitükikeste ja õhumütseelil moodustuvate koniididega Müksobakterid on bakterid, kellel on omapärane elutsükkel, mille üheks osaks on makroskoopiline viljakeha o Gram negatiivsed, liiguvad pinnal libisedes, painduva kestaga o Bakteriolüütilised toituvad bakteritest o Tsellulolüütilised lagundavad kristallilist tselluloosi ja toituvad taimejäänustest Klamüüdiad on rakusisesed parasiidid, 2-tsüklilise eluvormiga o kasutavad peremeesraku ATPd o põhjustavad haigusi loomadel, lindudel ja inimesel
annaabi.ee 
