Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Question 4 Question text Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Select one: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju Question 5 Question text Ettevõtlikkuse all mõistetakse Select one: kõike nimetatut äriotsuste vastuvõtmist riski võtmist majandustegevuses uuenduste tegemist firmas Question 6 Question text
Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Küsimus 4 Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju Küsimus 5 Ettevõtlikkuse all mõistetakse Valmis
saamata jäänud tuluks. Piiratud ressursside tingimstes tähendab ühe hüvise tootmismahu suurendamine loobumist teatud kogusest teise hüvise tootmisest, see aga ongi esimese hüvise tootmismahu suurendamise alternatiivkulu. Küsimus 4 Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Yi põhjus või vastupidi uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid
Eesmärgil peab olema tähtaeg · Eesmärke sõnastamise juures tuleb silmas pidada järgmisi nõudeid: · Saavutatavus; - näitab kas eesmärk on saavutatav või mitte · Paindlikkus; · Mõõdetavus; · Arusaadavus. · Swotanalüüs on ettevõtte sisemiste tegurite ja ärikeskkonnaehk välisteteguriteanalüüs. SWOTanalüüs annab aluse strateegiate valikule. · Ärikeskkond jagatakse kaug- ja lähikeskkonnaks. Kaugkeskkonna uuring käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid ja/või varustajad. Lähikeskkond on tegevusharu, mille ulatus sõltub ärivaldkonna deinitsioonist äriidees. · Kaugkeskkonna faktorid jagatakse infosüstematiseerimise eesmärgil viide gruppi: majanduslikud faktorid, sotsiaalsed faktorid, poliitilised faktorid, tehnoloogilised faktorid, ökoloogilised faktorid.
Äriidee, missioon, visioon ja Sõnastatakse ettevõtte missioon ja visioon ning konkreetsed eesmärgid nende eesmärgid saavutamiseks. Kuna äritegevust plaanitakse esitatud visiooni ja eesmärkide saavutamiseks, siis on see äriplaani osa kogu äri plaanimise aluseks. 4. Ettevõtluskeskkonna Analüüsitakse ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid: ettevõtlust reguleerivaid kirjeldus õigusakte, makromajanduslikke ja tootmisharu arengusuundi, ressursse ning vajaduse korral ka ettevõtlust mõjutavaid kohalikke tegureid. 5. Tooted ja teenused Kirjeldatakse ettevõtte põhitoodet või -teenust, tootmis- või teenindusprotsessi ning plaanitakse nende arendamist. Seejärel kõrvaltooteid ja lisateenuseid, kui neid on. 6
tööle võtta õiged inimesed, vana inventar tuleb välja vahetada ning asendada uuema ja efektiivsemaga. Kõik helgema tuleviku nimel. Ta on eeskuju. Hea juht peab olema teiste jaoks mitte üksnes motivaator, vaid ka üldine eeskuju. Hea juht näitab teistele, kui tähtis on end ametialaselt täiendada ning käib seetõttu erinevatel kursustel, et olla oma ala ekspert. Ta võtab vastutuse. Hea juht julgeb võtta oma tegude eest vastutuse ning ei hakka süüdistama teisi inimesi või makromajanduslikke näitajaid. Hea liider saab aru nii enda kui ka teiste puhul, et kõik teevad vigu ning vigadest õpitakse. Ta valib korrektsed personali. Oskab välja valida õiged inimesed, anna neile piisavalt vabadust ja vastutust, hooli missioonist ja töötajatest ja nii saabki töö hästi tehtud. Ta julgeb ja oskab vaadata suuremat pilti. Ta oskab innustada looma uhket unistust mõtlema suurelt ja julgelt ning oskab kindlalt ka selles suunas liikuda. Nähes suurt pilti
7 6 OECD- Majandusliku Koostöö Arengu Organisatsioon 6.1 OECD eesmärgid OECD eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele. OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki. OECD ei ole finantsorganisatsioon ega anna sellest tulenevalt laene või toetusi. OECD liikmesriigid teevad tihedat koostööd. Erinevad institutsioonid käsitlevad nii üldisi makromajanduslikke kui ka erinevate majandusharudega seotud küsimusi. Peamised tegevusvaldkonnad on liikmesriikide majandusnäitajate kogumine ja analüüsi täiustamine, et tulemuslikumalt kujundada majanduspoliitilist tegevust. Selleks võrreldakse riikide statistilisi andmeid ja analüüsitakse neid. Samuti tegeleb OECD sotsiaalsete ja keskkonnakaitse probleemide analüüsimise ning nende ennetamisega, mitmepoolsete kaubandussüsteemide arendamisega, kaasa
· keskmise pikkusega (1- 5 aastat) Suuta äri viia kaugemale Eestist, luua välismaal erilisusega ja uuendusliku ideega laineid. · pikaajalistest (üle 5 aasta) eesmärkidest Välismaal teha uuendusi, teha suurim majutuspaik jahinduses, koguda sellega teatud kuulsust. Kui see saab piisavalt uuendust, on võimalik teha äri kaugemal Euroopast, teha põnevaid jahindusmajutusi turistidele kasvõi Aafrikas 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Makrokeskkonna faktorid on : · Poliitiline keskkond ei oska täpsemalt kirjeldada · Majanduslik keskkond töötus ei sega, firma pakub just töökohti · Sotsiaalne keskkond puudub, annab just inimestele võimalust sotsialiseeruda ja tutvuda. · Tehnoloogiline keskkond tootearendus on suu, kuna jahindustooted uuenevad kiirelt, ja on alati võimalik tellida uuendusi, ning majutuse jaoks on
Keynes’i kontseptsioon. Erasektori ebastabiilsus(N: töötus). Erasektori investeerimise muutumine, eratarbimisest tingitud ebastabiilsus, ebastabiilne rahanõudlus. Riigi ülesandeks erasektori tsükliliste kulutuste kompenseerimine tsüklite vastaste impulsside kaudu. Kuna rahapoliitika tulemusi peetakse ebakindlaiks, on keinsianistliku stabilisatsioonipoliitika põhiinstrumendiks fiskaalpoliitika, näiteks riigi kulutuste varieerimine. See peaks otseselt mõjutama makromajanduslikke muutujaid, tulemus peaks olema hästi ennustatav ja koheselt kasutatav. Et hinnataseme stabiilsus pole peamiseks eesmärgiks, aktsepteeritakse inflatsiooni lõivuna tähtsamate eesmärkide nagu majanduskasvu ning täieliku tööhõive saavutamisel. Monetarism. Erasektori olemuslik stabiilsus, erasektori adapteerumisprotsessid, kõikumisi põhjustab keskpanga käitumine, erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimaline absorbeerima šokke. Adaptsiooni takistavad:
otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. !!! Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Vali üks: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele !!!! uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju Küsimus 5 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõtlikkuse all mõistetakse Vali üks: äriotsuste vastuvõtmist !!!! kõike nimetatut uuenduste tegemist firmas riski võtmist majandustegevuses
9 5. ÜLEVAATED JA ANALÜÜSID OECD on tuntud oma paindlikkuse ja reageerimiskiiruse poolest - esilekerkivaid probleeme püütakse välja selgitada juba eos, et tulla õigeaegselt välja lahendustega, mis oleksid poliitikakujundajatele otsuste tegemisel abiks. OECD liikmesriigid teevad tihedat koostööd. Erinevad institutsioonid käsitlevad nii üldisi makromajanduslikke kui ka erinevate majandusharudega seotud küsimusi. Peamised tegevusvaldkonnad on liikmesriikide majandusnäitajate kogumine ja analüüsi täiustamine, et tulemuslikumalt kujundada majanduspoliitilist tegevust. Selleks võrreldakse riikide statistilisi andmeid ja analüüsitakse neid. Samuti tegeleb OECD sotsiaalsete ja keskkonnakaitse probleemide analüüsimise ning nende ennetamisega, mitmepoolsete kaubandussüsteemide arendamisega, kaasa arvatud vastav tegevus rahvusvahelistes
Seetõttu nimetatakse alternatiivkulusid vahel ka saamata jäänud tuluks. Piiratud ressursside tingimstes tähendab ühe hüvise tootmismahu suurendamine loobumist teatud kogusest teise hüvise tootmisest, see aga ongi esimese hüvise tootmismahu suurendamise alternatiivkulu. Küsimus 4 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Vali üks: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele Tagasiside Ceteris paribus - muudel võrdsetel tingimustel; muude tingimuste samaks jäädes. Majandusprotsesside modelleerimisel kasutatakse tavaliselt ceteris paribuspõhimõtet, mille kohaselt eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a
ning tuuakse välja, kuidas ettevõte nendele reageerib. See on kasulik sest nii me teeme oma töö tõhustamaks ja väldime riske. Üheltpoolt on ettevõte mõjutatud tegutsemiskeskkonnast kuid mingil määral saame me seda muuta. Ärikeskkond jaguneb kaheks: Makrokeskkond on süsteem asjadest, suhetest ja tingimustest, mis mõjutavad ettevõtet kaudselt ja mida ettevõte ise mõjutada või muuta ei saa. Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Mikrokeskkond on asjade, suhete ja tingimuste süsteem, millest otseselt sõltub ettevõtte eesmärkide saavutamine ja seeläbi ka majanduslik edukus (nt tooted, kliendid, koostööpartnerid, konkurendid). Makrokeskkonna alla kuuluvad poliitiline keskkond, majanduslik keskkond, sotsiaalne keskkond, tehnoloogiline keskkond, seadusandlik keskkond ja ökoloogiline keskkond.
püsisid. Sellele vaatamata ilmnes aasta teisel poolel esimesi märke sisenõudluse languse peatumisest. Suve lõpus peatus langus ka jaemüügis ning müügimaht hakkas aasta lõpul kasvama. Kõige enam mõjutab sisenõudluse taastumist tööturu olukord. EESTI MAJANDUS AASTAL 2011 Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis seadusliku maksevahendina kasutusel euro. Liitumine euroalaga alandab tehingukulusid, vähendab makromajanduslikke riske, tugevdab Eesti majandussidemeid teiste riikidega ning muudab oluliselt Eesti rahapoliitilist keskkonda. Jätkusuutlik eelarvepoliitika ja toimetulek ülemaailmse majanduslangusega on suurendanud usaldusväärsust Eesti vastu ja tõstnud tuleviku väljavaateid.2011. aasta alguses kasvas Eesti majandus väga hoogsalt eksporditulude kasvu toel. Langusejärgne kohandumine tugevdas tööstussektori konkurentsivõimet eksporditurgudel. Ka
piirkonda välisinvesteeringutele atraktiivsemaks, toetades jätkusuutliku tootlikkuse eesmärke. Rail Baltic arendab Balti riikide vahelist kaubandust ning tõstab olulises osas konkurentsi. Ärinduse arendamise vaategnurgast on see suur samm edasi ettevõtlusele. Ajalooliselt on jõukuse ja riikidevahelise konkurentsi põhiteguriks olnud kaasaegse infrastruktuuri kättesaadavus. Kiire raudtee infrastruktuur on selles plaanis eriti oluline. Samuti toob infrastruktuuri saadavus kaasa makromajanduslikke hüvesid ning suuremas pildis kasvab kogu turundus. (RAILBALTICA, 2017). Rail Baltic annab Eestile ning teistele riikidele vahemaade ületamise osas suure edasimineku. Projekt vähendab vahemaid nii Euroopa mõistes kui kindlasti ka Balti riikide mõistes. Kaasaegne ja kiire raudteeühendus pakub turvalist ja mugavat alternatiivi reisijateveoks ning arenguvõimalusi kaubandus vedude pakkujate võrgustiku juhtimise valdkonnas. Reisijad
otseste, kaudsete ja investeeringutest tulenevate tegurite kaudu. Uus ja kaasaegne raudtee suurendab ligipääsu Balti riikide turgudele ja suurendab kaubanduskonkurentsi, mille tulemusena muutub piirkond välisinvesteeringutele atraktiivsemaks. Lisaks võimendab Rail Baltic Eesti, Läti ja Leedu sisest ning laiemat transpordi- ja logistikatööstuse konkurentsi. Rail Baltic toob erinevat tüüpi investeeringute tulemusena endaga kaasa makromajanduslikke tegureid ja teisejärgulisi hüvesid ning on selles osas äärmiselt oluline, kuna ajalooliselt on riigi jõukuse ja konkurentsi põhiteguriks olnud kaasaegse infrastruktuuri kättesaadavus. (Kasud 2018) Rail Baltic vähendab Balti riikide eraldatust muust Euroopast. Kiire raudteeühendus pakub mugavat, turvalist ja keskkonnasõbralikku alternatiivi reisijateveoks ning arenguvõimalusi erinevate vedude pakkujate võrgustiku juhtimise valdkonnas. Rail Baltic toimib uues sujuvas
Baltimaades. Lühiajaline eesmärk on ehitada lõpuni tootmishoone. 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna analüüs Ärikeskkonna all mõistetakse kõike, mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Oluline on prognoosida sõltumatuid muutusi, nende muutuste arengut ja kasutada võimaluse korral muutusi ettevõtte huvides. Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Makrokeskkonna faktorid on näiteks: · Poliitiline keskkond (seadusandlus, majanduspoliitilised prioriteedid jne). · Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne). · Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärasused jne). · Tehnoloogiline keskkond (uurimis-ja arendustöö tase, tootearendus jne).
laenu. Ärikeskkonna analüüs Ärikeskkonna all mõistetakse kõike, mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Oluline on prognoosida sõltumatuid muutusi, nende muutuste arengut ja kasutada võimaluse korral muutusi ettevõtte huvides. Ärikeskkonna analüüs jaguneb: Makrokeskkonna analüüs. Mikrokeskkonna analüüs. Makrokeskkonna analüüs Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Makrokeskkonna faktoreid: Poliitiline keskkond (seadusandlus, majanduspoliitilised prioriteedid jne). Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne). Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärasused jne). Tehnoloogiline keskkond (uurimis-ja arendustöö tase, tootearendus jne). Seadusandlik keskkond (väliskaubandus, kaubandusbarjäärid jne).
· Kleini mudelid; · NAIRU (Non-Accelerating-Inflation Rate of Unemployment) mudelid; · HERMES (Harmonized Econometric Research for Modelling Economic Systems) mudelid; · üleminekumajanduse makromajanduslikud mudelid; · Eestis koostatud makromajanduslikud mudelid. · Eesti piimandussektori makro-ökonomeetriline mudel. · Eesti taimekasvatussektori makro-ökonomeetriline mudel; · Eesti lihasektori makro-ökonomeetriline mudel. Makromajanduslikke ökonoomilisi mudeleid kasutatakse makromajanduses protsesside analüüsimiseks ja prognoosimiseks ning riigi makromajanduspoliitika .kvantitatiivseks hindamiseks. A) Kleini mudelid- Kleini peamine mudel koosneb 3 struktuursest võrrandist e. käitumisvõrrandist ja 3 makromajanduslikku tasakaalu kirjeldavast samasusest e. seosevõrrandist Struktuursed võrrandid on tarbimisvõrrand, investeeringute võrrand ja erasektori palgavõrrand
Ökonomeetriliste probleemide lahendamiseks hangitavad arvandmed jagunevad kahte liiki: läbilõikeandmed , mis kujutavad endast valimit erinevate majandusüksuste(ettevõtete, talude, maakondade jne.) majandustegevust iseloomustavatest näitajatest. Kõik vaatlustulemused iseloomustavad ühte ja sama ajahetke või ajavahemikku.Aegread,mis iseloomustavad ühe ja sama majandusüksuse tegevust teatud perioodi kestel. Aegrida moodustavad näitajad kujutavast endast makromajanduslikke näitajaid( sisemajanduse koguprodukt, tarbijahinna indeks). Enamik ökonomeetrias kasutatavaid arvandmeid on hangitud statistikaorganite poolt, seega ökonomeetria vaatleb majandusprotsesse passiivselt. Ökonomeetrilise analüüsi põhialuseks on majandusteooria järeldused antud probleemi kohta. Ökonomeetriliseks mudeliks nim-teoreetiliste seisukohtade kogumit, mida me konkreetses analüüsis kasutame.Kokkuvõtvalt võib märkida järgmist:
aknaid tootvaks ettevõtteks Baltimaades. Lühiajaline eesmärk on ehitada lõpuni tootmishoone. 5. ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS Makrokeskkonna analüüs Ärikeskkonna all mõistetakse kõike, mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Oluline on prognoosida sõltumatuid muutusi, nende muutuste arengut ja kasutada võimaluse korral muutusi ettevõtte huvides. Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Makrokeskkonna faktorid on näiteks: Poliitiline keskkond (seadusandlus, majanduspoliitilised prioriteedid jne). Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne). Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärasused jne). Tehnoloogiline keskkond (uurimis-ja arendustöö tase, tootearendus jne). Seadusandlik keskkond (kehtivad seadused, väliskaubandusbarjäärid jne).
kasutamise juhtimisest. j) Logistika on toote kulgemise korraldamine tootjast tarbijani. Logistika tähtsus Mikro- ja makromajanduslik tähtsus – logistika mõjutab märkimisväärselt äriotsuseid ja majanduskulusid. Kui tooted ja turud muutuvad, muutuvad ka logistikakulud. Logistika on SKT üks komponentidest ja see mõjutab inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskauandusbilanssi jm makromajanduslikke näitajaid. Arenenud riikides võib öelda, et logistika on riigi vereringe, sest ilma logistikata ei toimi ükski äri. 2 1) Geograafiline tähtsus. Ükski piirkond ei suuda toota kõiki vajalikke põllumajandussaadusi ega ole ka piirkondi, kus leidus kõiki ressursse ja maavarasid, et toota vajalikke hüviseid. Seetõttu on kaupade ja inimeste
osakaalust SKTs. Ettevõtluslogistika hindamisel on esmaseks aluseks ettevõtluslogistika kulud väljendatud % netokäibest (KM vaba). Tähtsus: Logistika mõjutab märkimisväärselt äriotsuseid ja majanduskulusid. Kui tooted ja turud muutuvad, muutuvad ka logistikakulud. SKT märkimisväärse komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskaubandusbilanssi jm makromajanduslikke näitajaid. Alates käesoleva sajandi esikümnendi keskpaigast on ettevõtte logistikakulud suurenenud kogu maailmas. Kasvu põhjused: Keerukamaks muutuvad tarneahelad, puhvervarude loomine /suurendamine tarneahelas, nafta hinna kasv. Logistika arengu mõjutegurid: Inimkonna arvukuse kasv, tarbimisühiskond Inimkonna mobiilsuse (km päevas) ja sotsiaalse suhtlemise kasv
ohud. Informatsiooni analüüsimise reeglid: · Kasuta uusimat informatsiooni. · Võrdle erinevatest allikatest saadud informatsiooni, et avastada moonutusi. · Kui erinevatest allikatest saadud informatsioon on erinev, kasuta oma analüüsis sinu jaoks kõige ebasoodsamat varianti. · Statistilisi numbreid tuleb vaadata nende arengus. Võrdle erinevate perioodide näitajaid. Ärikeskkond jagatakse kaugkeskkonnaks ja lähikeskkonnaks. Kaugkeskkonna uuring käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid ja/või varustajad. Lähikeskkond on tegevusharu, mille ulatus sõltub ärivaldkonna definitsioonist äriidees. Kaugkeskkonna faktorid jagatakse info süstematiseerimise eesmärgil viide gruppi: majanduslikud faktorid, sotsiaalsed faktorid, poliitilised faktorid, tehnoloogilised faktorid ja ökoloogilised faktorid. Sõltuvalt äriideest valitakse uurimiseks ja analüüsimiseks välja need
tõsta rajatiste ja seadmete tootlikkust ja efektiivsust . Ameeriklased (P. Convers ja P. Drucker) näevad logistikas kulude vähendamise viimast piiri . Euroopa Tööstuse Assotsiatsiooni väitel on võimalik logistika abil vähendada varusid 30–70%. Sisemajanduse kogutoodangu märkimisväärse komponendina (USA-s üle 20%, Eestis üle 10% ) mõjutab logistika ressursside ja kapitali ringlust, tootlikkust, inflatsiooni- ja intressimäära, hinda, väliskaubandusbilanssi jm. makromajanduslikke näitajaid. Logistika rolli suurendavad: toodete eluea lühenemine(ajateguri tähtsus suureneb), kaupade sortimendi laienemine(keerulisemad konsolideerimis- ja jaotusskeemid), spetsialiseerumine, konkurentsi kasv (vajadus saavutada konkurentsieelis), hindade järjepidev kasv (vajadus vähendada kulusid). Varude optimeerimise tähtsust põhjendatakse sellega, et
valitsemissüsteemiga, mis lubab Euroopa kodanikel teha ühtlaselt nii ELi kui ka enda rahvusriiki puudutavaid otsuseid. Majandus (kontinentaalse mõõduga turg globaalses majanduses) EL on maailma suurim siseturg (teenuste, kaupade, inimeste ja kapitali vaba liikumine), mis loodi 1993 aasta 1. jan ja see hõlmab üle 480 miljoni inimese (loengu slaidiel 500) ning 30% maailma SKP-st. EL reguleerib konkurentsi, toote standardeid ja põhilisi tööturu reegleid. Ühtlustama on hakatud ka makromajanduslikke poliitika eesmärke ja asüüli andmise reegleid. Seevastu omab vähe mõju siseriiklike valdkondade nagu maksunduse, avalike kulutuste, hariduse, terviseabi, transpordi, riigi õiguse, kaitse, heaolu tagamise ja pensionide üle. EL loodi sõdade vältimise eesmärgil, kuid ühtlasi ka selleks, et säilitada Euroopa mõjukamate riikide (Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa ja Itaalia) inimeste harjumuspärased elamisstandardid
Selleks kasutame kahte mudelit: AD–AS mudel (kogunõudluse ja kogupakkumise mudel) ning multiplikaatori mudeli (tuntakse ka Keynes`i risti nime all). Peatüki lõpus võrdleme ka AD-AS mudelis kahte peamist majandusteoreetilist suunda: keinsistlikku ja klassikalist teooriat. Kõigepealt aga “ehitame” valmis mudelid. Alustame multiplikaatori mudelist. 2.1 Multiplikaatori mudeli olemus Kuna eesmärgiks on vaadata makromajanduslikke protsesse lühiperioodil, siis multiplikaatori mudeli üheks eelduseks on, et hindade tase on fikseeritud (st inflatsioon on 0%). Lisaks teame eelmisest peatükist, et riigis toodetud kogutoodangu väärtus on võrdne riigis selle kogutoodangu tootmise käigus tekkinud tuludega. Seega, kui kõik sissetulekud, mis riigis tekivad, kulutatakse selle sama toodangu
kui ka riikidevaheliselt, mõjutades üldist finantsstabiilsust. Finantssüsteemi stabiilsust ohustavaks teguriks ning finantskriisi eelindikaatoriks peetakse muuhulgas kõrget võlataset, kuna intresside maksmisega kaasnevad kulud eeldavad püsivat majanduskasvu ning majanduslanguse perioodil muutub võla teenindamine kulukaks. Laenu kasvanud tagasimaksed võivad veelgi süvendada majandusraskust ning võimendada makromajanduslikke probleeme. (Siibak 2011: 57) Varade hinna kiire kasvu asemel on kasutatud kriiside prognoosimise indikaatorina mingi kindla grupi laenukoormuse kasvu (Davis, Karim 2008: 4; Kindleberger, Aliber 2011: 8). Eelneva põhjal võib järeldada, et finantsturgude kriis on otseselt seotud üldise laenukoormuse, sh füüsiliste isikute laenukoormuse kasvuga. Kinnisvaraturu ja panga stabiilsuse seoseid on uurinud järgmised autorid (vt tabel 2).
jaoks määratakse maksimaalse pettuse koefitsient. *käibeloleva rahamassi uuringud – võrreldakse sularaha ja pangaülekannete mahtu. *statistilised uurimused ja vaatlused – püütakse saada infot vaatluste abil *tööaja kasutamise uuringud – püütakse teada saada varimajanduses kulutatav aeg. Eesti Vabariigi statistika Ülevaateid annab Eesti Statistkaamet oma kuukirjades ja aastaraamatutes ning makromajanduslikke analüüse teostab Eesti Panga makromajanduse osakond. Eesti majandus arenes aastatel 1995-1997 tõusujoones. SKP kasv püsihindades 1996.a. võrreldes 1995.a. oli 3,9. Kasv 1997.a. võrreldes 1996a. oli 10,6% ja kasv 1998.a. võrreldes 1997.a. 4%. Tegelikuks pöördemomendiks loetakse 1997.a. oktoobrit, kus rahvusvaheliste finantsturgude vapustused lõid alla aktsiaturu ja nõrgendasid sisenõudlust arenenud riikides. Nii oli SKP kasv 1999.a
6. uued tootmiskontseptsioonid (just in time, paindlik tootmine) 7. Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsiooniline areng (PC-d, EDI, Internet). Logistika mõjutab märkimisväärselt äriotsuseid ja majanduslikke kulusid. Kui tooted ja turud muutuvad, muutuvad ka logistilised kulud. Märkimisväärse riikide sisemise kogutoodangu (SKT) komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskaubandusbilanssi jm. makromajanduslikke näitajaid. USA majanduses ületavad kulud logistikale reklaamikulusid 10 korda ning kaitsekulutusi 2 korda. Hinnanguliselt moodustavad arenenud riikides logistikakulud vahemikus 10-17% SKP-st. Mainitud arv põhineb erinevatel hinnangutel, kuna siiani puudub üldtunnustatud metoodika nii riikide kui ettevõtete logistikakulude mõõtmiseks. Algselt kasvas logistika tähtsus tootmises (tootmislogistika) (Just in Time, postponement, single
kodanikel teha ühtlaselt nii ELi kui ka enda rahvusriiki puudutavaid otsuseid. Majandus (kontinentaalse mõõduga turg globaalses majanduses) EL on maailma suurim siseturg (teenuste, kaupade, inimeste ja kapitali vaba liikumine), mis loodi 1993 aasta 1. jan ja see hõlmab üle 480 miljoni inimese (loengu slaidiel 500) ning 30% maailma SKP-st. EL reguleerib konkurentsi, toote standardeid ja põhilisi tööturu reegleid. Ühtlustama on hakatud ka makromajanduslikke poliitika eesmärke ja asüüli andmise reegleid. Seevastu omab vähe mõju siseriiklike valdkondade nagu maksunduse, avalike kulutuste, hariduse, terviseabi, transpordi, riigi õiguse, kaitse, heaolu tagamise ja pensionide üle. EL loodi sõdade vältimise eesmärgil, kuid ühtlasi ka selleks, et säilitada Euroopa mõjukamate riikide (Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa ja Itaalia) inimeste harjumuspärased elamisstandardid (luksusliku elustiili),
Valuutafondilt jne. Laenudega kaasneb alati tagasimaksmise probleem: laenu võtmine täna on võla veeretamine järgmiste põlvkondadele. Kui riigi areng on kindel ja stabiilne, siis on võimalik ette prognoosida suhteliselt täpselt võla tagasimaksmise võimaluste graafikut, siis laenamine seotud väiksema riskiga. Kui aga areng on ettearvamatu ja ebastabiilne võib ülemäärane laenamine tuua kaasa väga tõsiseid makromajanduslikke tagajärgi. Nõuded riigi eelarvele: > täielikkus-peavad kajastuma kõik tulud ja kulud > selgus-tulud ja kulud peavad olema selgelt ja arusaadavalt esitatud > ühtsus-kassaühtsus(riigikassa) > sõltumatus eesmärgist-keelatud tulude sidumine konkreetsete kuludega(erifondid), takistab prioriteetide muutmist. > eelnevus- iga järgnev eelarve peab olema võrreldav eelnevaga > avalikkus- kõik eelarvemenetluse etapid peavad olema avalikustatud
annaabi.ee 
