Noorte internetikohviku äriplaan. Projekti eesmärgiks on pakkuda nii kohalikele, kui ka turistidele vaba aja veetmise kohta. Põhiline sihtgrupp oleks 12-20 aastased noored. Põhilised teenused : · Internetikasutuse pakkumine · Kergemate suupistete ja jookide pakkumine · Vaba aja veetmise võimalused (piljard, mängukaardid, lauamängud) Koht on kohvik-klubi tüüpi. Pakutakse külma sööki ja jooke, sealhulgas ka alkoholi. Seejuures alkohol ei ole kättesaadav päeva ajal. Koht on mõeldud noorte päevaseks vaba aja veetmiseks ja õhtusteks-päevasteks üritusteks. Kohapeal on klientidel võimalus kasutada mängukaarte ja lauamänge. Kasutada arvuteid, surfata internetis ja mängida piljardit. Kohvik-klubis on välja ehitatud eraldi, väga hea ventilatsiooniga, suitsetajatele mõeldud tuba. Olemas on väike lava esinevate muusikute tarvis. Ruum(id) võimaldab pidada väiksemaid kontserte, tantsuõhtuid
Alkoholiseadus Vastu võetud 19.12.2001 jõustumine 01.09.2002 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. § 2. Alkohol (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil
Jäätmeseadus. Mõõteseadus Toiduseadus. Alkoholiseadus. 2. Tubakaseadus. Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1 - 62) leiate vastused õpikust ning asjakohastest õigusaktidest (tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, töölepingu seadus jne.) II OSA. Küsimused kaubandusõiguse teemal. Kaubandustegevuse seadus 1. Milline on Kaubandustegevuse seaduse reguleerimisala? Kaubandustegevuse seadus sätestab: kaubandustegevuse alused ja korra, järelevalve teostamise korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Käesolevat seadust kohaldatakse muu õigusaktiga reguleerimata osas majandus- või kutsetegevusele, mille raames toimub: 1) vallasasja pakkumine ja müük ning müüdud vallasasjaga seonduva teenuse osutamine; [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 2) vallasasja valdusse või kasutusse andmine ja võtmine [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 3) vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimusel;
teostava vee- või õhusõiduki pardal. [RT I 2008, 30, 190 - jõust. 14.07.2008] (2) Alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks on lubatud ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 26 ja 810 osundatud müügikohas. Alkohoolse joogi kaasamüük on keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni. [RT I 2009, 59, 387 - jõust. 20.12.2009] (3) Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks. § 41. Keelud alkohoolse joogi jaemüügil (1) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate isikute, asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil: [RT I 2009, 59, 387 - jõust. 20.12.2009] 1) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, noorsootööasutus,
Seda, mida selliste firmade ohjamiseks tehakse, kutsutakse tarbija kaitseks. Eelpool mainitud ebaviisakad mängureeglid leiduvad eri riikide seadusandluses tavaliselt kõlvatu konkurentsi nime all. Mis asjad need mõlemad on ja kuidas nende vastu võideldakse, vaatlemegi järgnevas. 4 Seaduse reguleerimisala ja tarbija õigused Käesolev seadus sätestab kaubandustegevuse alused ja korra, järelevalve teostamise korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Seadust kohaldatakse muu õigusaktiga reguleerimata osas majandus- või kutsetegevusele, mille raames toimub: • vallasasja valdusse või kasutusse andmine ja võtmine • valmistamine või muutmine kliendi tellimusel • hooldamine või parandamine • ehitise puhastusteenuse pakkumine ja osutamine • ilu- ja isikuteenuse pakkumine ja osutamine • toitlustamine
Kaubandus õigused :D Kaubandus tegevuse seadus. Mõisted: 1.Kaupleja isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või teenust. 2.Müüja see on kaupleja nimel, klienti teenindav, füüsiline isik, kes müüb kauba või osutab teenust ka tänava või turukaubanduses. 3.Kaubanduse korraldaja see on isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames korraldab turu või tänava kaubandust või kaubandust avalikul üritusel. Enamasti tegutseb kaubanduse korraldaja kohaliku omavalitsuse juures. 4.Kaup see on müügiks pakutav või müüdav vallasasi. 5.Klient ehk tarbija on isik kes soovib teha kauplejaga tehingu 6
Arvestades kapitali kui erilise tulemiteguri staatust ja sisu on see näitaja suure üldistusjõuga kaubandusettevõtte jaoks e-kaubandus kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük Internetis ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta. kaup müügiks pakutav või müüdav vallasasi kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal. klient tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. müügikoht koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. müügisaal on kaupluses asuv ruum, mis on kaupleja valduses ja kus pakutakse kaupa müügiks ning kuhu klient siseneb kauba valimiseks ja lepingu sõlmimiseks. .
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm
12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis...............................................................................
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikku
* Saada abi ja hooldust * Osa võtta lastekaitseprogrammide * Sotsiaalsed õigused- mõtte-, väljatöötamisest 2. Kas lapselt tohib ära võtta pudeli konjakit, mille ta on laagrisse kaasa võtnud? Põhjenda. Tuleb lapselt turvakaalutustel ära võtta Noortelaagri korraldaja käsiraamat http://www.entk.ee/noortelaagrikorraldajale Alkohol ja tubakas noorteüritusel Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi (alkoholiseadus). Avalikus kohas alkoholi ja tubaka tarbimise reeglid võivad olla erinevates omavalitsustes erinevad. Alaealise puhul pole oluline, kas koht on avalik või mitte, sest alaealine ei tohi alkoholi ega tubakat tarbida, seda ütleb nii tubakaseadus kui ka alkoholiseadus. Noortelaagri pidamise õiguslikke aspekte http://www.entk
1. Põhiseaduses ei ole reguleeritud ei saa lugeda põhiõiguseks, kuna meie põhiseaduses ei ole seda õiguste kataloogis. Samas kui keegi sooviks seda põhiõiguseks lugeda, siis on selleks vajalikud tingimused täidetud. Kaudselt võib lugeda mõned sätted tarbijat kaitsvaks. 2. Tarbijakaitseseadus kohaldamissfääri kuuluvad teenused, asjad, õigused ja muud hüved, mida pakutakse füüsilisest isikust tarbijale. Seadus kohaldub ka siis, kui kaupleja üksnes vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. 3. Kaubandustegevuse seadus üldeesmärgiks on tarbijalepingu teiseks pooleks oleva kaupleja kohustuste määratlemine seoses kaubandustegevusega. KaubTS reguleerib isiku tegelemist kaubandusega majandus- või kutsetegevuse käigus. 4. Euroopa Liidu õigus ülimuslik; otsekohaldatavad EL direktiivid 5. Analoogia puudumisel teiste riikide kohtulahendid või õigusaktid Reguleerimismeetodid
Tarbijakaitse seadus Referaat Seaduse reguleerimisala · Käesolev seadus kehtestatakse tarbija õiguste tagamiseks. · Käesolev seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. · Käesolevat seadust kohaldatakse ka siis, kui kaupleja vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. · Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turustamisel kohaldatakse käesolevat seadust, võlaõigusseadust, toote ohutuse seadust ning teisi seadusi. · Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
TARBIJAKAITSESEADUS I peatükk ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (2) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte. Paragrahv 2. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab kindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, tootja ja vahendaja kohustused tarbija õiguste tagamisel ja vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse. (2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul- müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega. Paragrahv 3. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tarbija - füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks;
ÜLDSÄTTED Tarbijakaitseseadus (TKS) on kehtestatud tarbija õiguste tagamiseks. TKS kohaldatakse ka siis, kui kaupleja vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turul kättesaadavaks tegemisel kohaldatakse lisaks TKSle ka võlaõigusseadust, toote nõuetele vastavuse seadust ning teisi seadusi. TKS § 1 lg 5 määrab, et Tarbija ja kaupleja vaheliste vaidluste lahendamine ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses. Mõisted Tarbijakaitseseaduse § 2 tähenduses on: 11 tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus või kutsetegevusega;
·nõuda esmalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uue kaubaga; ·nõuda ostuhinna alandamist või lepingu tühistamist, kui: 1) müüjal ei ole võimalik kaupa parandada või asendada või 2) parandamine või asendamine ebaõnnestub või 3) müüja ei ole kauba puudust mõistliku aja jooksul kõrvaldanud. Kaupleja on kohustatud pretensiooni läbi vaatama 15 päeva jooksul ning teavitama tarbijat võimalikust lahendusest. Kui kokkulepet ei saavutata või kui kaupleja keeldub tarbija kaebust lahendamast, võib tarbija esitada kaebuse tarbijakaitseametile, kes võtab selle menetlusse. Juhul kui menetluse käik ei too tarbijale soovitud lahendit, on tal võimalus pöörduda Tarbijakaebuste Komisjoni poole. Alla 300-krooniseid tooteid või teenuseid komisjon läbi ei vaata. Komisjoni poole pöördumine on tarbijale tasuta. Kui olete ostnud jalatsid ning vaatamata õigele kandmisele ja hooldusele on ilmnenud mingi viga,
Järva-Jaani Gümnaasium Noored ja alkohol Uurimustöö Koostaja: ***** Juhendaja:***** Tallinn 2012 Sisukord 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mis on alkohol? 5. Alkohol seadustes 6. Alkohol ja tervis 7. Uurimus 14-18aastaste noorte seas 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus 2 Selles uurimustöös tutvustan teile, mis on alkohol, millised on seadused alkoholi osas ning kuidas mõjutab alkohol tervist. Uurisin ka vanuses 14-18 kümne tüdruku ning kaheksa poisi suhet alkoholiga. 3 Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH).
· Lahustavad valgulist mustust · Säästavad riidekiude · Mõjuvad pesu pehmendavalt 10. Mis märk see on · teabe asukohale viitav sümbol · kaubaga on kaasas infovoldik, kust saab lugeda olulist infot · olulist infot küsi müüjalt 11. Kuhu peab esitama taotluse isik, kes soovib tegeleda kaubandustegevusega? · tegevusjärgsele valla- või linnavalitsusele · tegevusjärgsele maakonnavalitsusele · Eesti Kaupmeeste Liidule 12. Kes on kaupleja? · isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust · isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames korraldab turukaubandust · ettevõtte nimel kliente teenindav isik 13. Kes on kaubanduse korraldaja? o isik või asutus, kes majanduse- või kutsetegevuse raames korraldab turu- või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil linna- või vallavalitsuse majandusosakond
KLIENDIINFO STEND!!! Kaupleja – isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Müüja – kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras. Kaup – müügiks pakutav või müüdav vallasasi. Klient – tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. Müügikoht – koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.
Tarbijavaidluste lahendamisel ja normide tõlgendamisel on oluline roll kohtudel ja tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise organitel. Tarbija-füüsiline isik kellele pakutakse,omandab,kasutab kaupa või teenust eesmärgil mis ei seondu tema majandus või kutsetegevusega. Kaupleja- on isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.Mis ei ole kaup on teenus ( õigusabi,juuksur) Kaup on kaupleja pakutav,müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus. Teenus on kaupleja pakutav,müüdav või muul viisil turustatav hüve,mis ei ole kaup. Tootja- on toote kavandamise ja valmistamise eest vastutav isik, kelle eesmärgiks on lasta toode enda nimel turule. Tootja peab tagama, et turule lastav toode oleks kavandatud ja toodetud vastavalt õigusaktides esitatud nõuetele ning läbinud vastavushindamise. Tootja
iseloomustaksid nõudeid tarbijale antavast teabest. Tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet, üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta. 4. Kas teenust pakkudes peab tarbijale olema kättesaadav info, mida ja mis hinnaga teenus konkreetselt sisaldab. Tarbijale teenust pakkudes või vahetult enne teenuse osutamist teavitab kaupleja tarbijat teenuse müügihinnast. Kui teenuse müügihinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse müügihinda piisava täpsusega arvutada. 5. Kas tarbijakaitse ametiisikutel on kohustus hoida teie ärisaladusi. Tarbijakaitsealase pädevusega ametiisik ning tarbijaühenduste ja
koostama ja esitama aastaaruandeid; säilitama raamatupidamise dokumente. Äriühingu raamatupidamise korraldamine on juhatuse esmaseks kohustuseks. Juhatus on kohustatud tagama, et äriühingu raamatupidamine ja finantsaruandlus oleks vastavuses riigi kehtestatud nõuetega. Juhatus vastutab äriühingu raamatupidamise õigsuse, aruannete tähtaegse esitamise ning andmete säilitamise eest, lisaks on juhatuse kohustuseks ka sisekontrolli korraldamine, sealhulgas järelevalve oma töötajate (k.a raamatupidaja) üle. 11. Tsiviilõiguslik vastutus. Tsiviilõigusliku vastutuse tekkimise alused: kahjujuhtum (varaline või mittevaraline kahju); õigusvastane tegu; põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel, s.t esimene on kaasa toonud teise; süü olemasolu, s.t kahju tekitaja peab olema kahju tekkimises süüdi. Kui üks neist neljast tingimusest jääb täitmata, siis tsiviilõiguslikku vastutust ei teki
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus
J korraldab kolmas sõltumata osapool, et tõestada käitleja kvaliteedisüsteemi või konkreetse toidu nõuetele vastavust. 1 12. Täitke lüngad § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse, toidu käitlemise alused käitleja enesekontroll ning riiklik järelvalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. § 2. Toidu käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 sätestatud aine või toode. EPja nõukogu määruses tähendab mõiste "toit" töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed.
raske hooletuse tõttu. Teadma pidamiseks saab lugeda ka need juhtumid, kus ostja oli asja lepingu sõlmimisel üle vaadanud ja puudus väga kergesti märgatav. Vaidluse korral lasub puudusest teavitamise tõendamiskoormus kauplejale. Pretensiooni esitamise õigus: Tarbijakaitseseadus annab tarbijale õiguse esitada kaebus 2. aasta jooksul pärast ostu sooritamist.Tarbija võib kauba puuduse ilmnemisel pöörduda kaupleja poole kahe aasta jookul. Selle perioodi jooksul ilmnenud tootmisdefektid kas parandatakse või kaup asendatakse. 3. Pretensiooni esitamise tähtaeg ja tingimused Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuste eest, mis ilmneb 2 aasta jooksul asja üleandmisest tarbijale (seaduslik garantii). Üldreeglina peab puuduse olemasolu asja üleandmisel tõendama ostja. Seadusest tulenev
• kui suure osa moodustab kaup tarbija ostukorvist ja kui oluline see kaup tarbijale on, • millised on selle kauba vm maksuobjekti omadused, millised maksu kehtestamise v maksumäära tõstmise tagajärjed jne. 1 9. Milliseid aktsiisisüsteeme te teate? Iseloomustage lühidalt. limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vähemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas, alkohol ja kütus) ja maksustavate kaubaartiklite arv ei ületa 10-15; keskmiseks, kui aktsiisiga maksustavate kaubagruppide arv on 15-30; laialdaseks, kui enam kui 30 kaubagruppi on aktsiisiga maksustatud. 10. Nimetage mõni aktsiisiga sarnane maks ja põhjendage oma valikut, miks ta on sarnane? Käibemaks-kuna ka aktsiis on kaudne maks. Maksukoormust kannab lõpptarbija. Maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad,kes kaupu toodavad või impordivad. 11. Millal tekib aktsiisimaksu kohustus?
• Nikotiin on värvitu vedelik, mis põletamisel omandab iseloomuliku pruuni värvuse ja tekitab tugevat sõltuvust. • ATKEAS § 15 kohaselt on tubakas taim perekonnast Nicotiana. TUBAKATOODE • TubS § 3 lg 1 kohaselt ontubakatoode kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks. • TubS § 3 lg 2kohaselt rühmitatakse tubakatooteid suitsetatavateks ja suitsuvabadeks. • Suitsetatavateks tubakatoodeteks on sigaret, sigar, sigarillo ja suitsetamistubakas ATKEAS § 16 lõigete 2–4 tähenduses. • Suitsuvabadeks tubakatoodeteks on närimistubakas ATKEAS § 16 lõike 5 tähenduses ja muu tubakatoode, mille eesmärgipärasel tarvitamisel ei teki suitsu. TUBAKAAKTSIIS • Tubakaaktsiisiga maksustatakse sigaretid, suitsetamistubakas, sigarid ja sigarillod ning närimistubakas. • Tubakaaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest EL liikmesriigist Eestisse toimetatud ja
mis on signaaliks kehalise sõltuvuse tekke kohta, mitmepäevased joomasööstud, mälulüngad, oma seisundi mõistmine, kuid suutmatus joomist lõpetada. Kolmas staadium - taluvuse alanemine, organismi kurnatus, kehalised haigused, kontrolli täielik kadumine joodava hulga ja oma käitumise suhtes. Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Alkohol mõjub kahjulikult valgetele verelibledele. Need kaotavad võime võidelda haiguse tekitajatega. Sellepärast lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke, põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi ning taluvad neid harvemini. Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid, magu ja soolestik. Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle
kuid mis ei ole isiku ametlik nimi. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust võib teha erandi, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav. https://www.riigiteataja.ee/akt/832979 9. Kuidas seadusejärgselt jagunevad alkohoolsed joogid kanguse järgi? (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.
elektronpostiaadressid; 10) avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude-kulude aruanded; 11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende täitmise aruanded; 12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta; 13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta; 14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates; 15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel; 16) ministri ja kohaliku omavalitsuse organite määruste eelnõud koos seletuskirjadega enne nende vastuvõtmiseks esitamist; 17) kontseptsioonide, arengukavade, programmide ja muude üldise tähtsusega
............................................... 8 1.2 Majandusaasta aruanne................................................................................ 8 Töökeskkond ja personal...................................................................................... 8 1.1 Töötajate värbamine...................................................................................... 8 1.2 Personaliotsingu- ja tööjõurendifirmad........................................................10 Tarbijakaitse...................................................................................................... 10 1.1 Tarbijakaitse-alased nõuded........................................................................10 1.2 Hind............................................................................................................. 11 1.3Garantii........................................................................................................ 11 1.4 Vaidlused...........................
õiguslausetena (pidamislausetena) aga mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletavad õigusnormid määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu elemendi või täieliku õigusnormi õigusliku tagajärje. Näited RS-ist seletavate õigusnormide kohta: § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Reklaamiseadus sätestab reklaami mõiste, reklaamile kehtestatud üldnõuded, keelud ja piirangud ning järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. § 1. Seaduse reguleerimisala (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 1. Seaduse reguleerimisala (3) Kui reklaam on reguleeritud teise seadusega, kohaldatakse käesolevat seadust teisest seadusest tulenevate erisustega. § 3. Reklaami põhinõuded
5. Milline on seadusandja poolt mõeldud akti õiguslik ideoloogia? Õigustloova akti õiguslik ideoloogia on tavaliselt sätestatud deklaratiivse õigusnormi näol seaduse esimeses paragrahvis eesmärgina või reguleerimisala ühe osana. Käesolev seadus sätestab tubakatootele ja selle pakendile kohaldatavad nõuded, tubakatoote käitlemisele esitatavad erinõuded, spondeerimispiirangu ja tubakatoote müügiedenduse keelu ning keelud ja piirangud tubakatoote tarbimisele, samuti järelevalve seaduse täitmise üle ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Tubakaseaduse esmane eesmärk on tagada inimese tervise kaitse11. Seaduse esmaseks eesmärgiks on tagada inimese tervise kaitse. Selle tagamiseks on riik võtnud kasutusele vastavad abinõud. On loodud tubaka tarbimisele teatud keelud ja piirangud. Näiteks ei tohi alla kaheksateist aastat vana isik suitsetada ega tarbida suitsuvaba tubakatoodet. Et tagada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
