Majandusajaloo II harjutustund/seminar (2013 sügis) 1) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid selle koolkonna esindajad vabamajandusse? 2) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus ja selle esindajate eesmärgid? 3) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel, põllumajandusliku kapitalismi ideoloogid. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile. Füsiokraadid olid vabakaubanduse ja vabamajanduse pooldajad, pidasid rikkuse...
iseloomulikuks erinevuseks võrreldes inglise klassikalise poliitilise ökonoomiaga. Põllumajanduse kaitsjana ja merkantilismi kriitikuna oli ta füsiokraatide koolkonna eelkäijaks. /1, lk 33/ 5. FÜSIOKRATISM Francois Quesnay töötas välja oma majanduspoliitika, mille alusel kujunes oma koolkond. Oma üldiselt maailmavaatelt oli ta materialismi äge vastane. Tema loodud majandussüsteemil oli küll suur, kuid lühiajaline tähtsus. Üsna varsti jäi füsiokratism arenevatele kapitalistlikele majandussuhetele piduriks. /1, lk 35/ Quesnay ei teadnud, et uurib uut, turumajanduslikku tootmist. Quesnay peab väliskaubandust riigile kahjulikuks, kuna annab ära kasulikke asju vähem kasuliku s.o. raha vastu. /1, lk 36/ Anne Robert Jacques Turgot pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele ja krediidile. /1, lk 37/ Füsiokraatide teooria:
.............. (ettevõtte majanduskasum/ SKP/töötuse määr) 16 6. Reastage ajalises järgnevuses majandusliku peavoolu koolkonnad: ·füsiokratism ·keinsism ·merkantilism ·monetarism ·neoklassitsism ·klassikaline poliitökonoomia 17 6. Reastage ajalises järgnevuses majandusliku peavoolu koolkonnad: 2. füsiokratism 5. keinsism 1. merkantilism 6. monetarism 4. neoklassitsism 3. klassikaline poliitökonoomia 18 7. Viige vastavusse mõiste ja tähendus VÄIDE TÄHENDUS .merkantilism 1. Majanduses peavad leidma kasutamist peasja- likult liberaalsed põhimõtted, regulatsioon peaasjalikult rahamassi muutmise abil B.füsiakratism 2
Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Merkantilism on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18-sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama 17.sajandi keskel, mil hakkas levima füsiokratism. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Füsiokraatia teooria Füsiokraadid pooldasid moderniseeritud monarhiat. Majandusteaduse uurimisojektiks sai ringluse asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Pooldasid omanike-feodaalide maksustamist ja tööstuse ja kaubanduse toetamist. Olid seisukohal, et riik peaks loobuma ettevõtluse ja tööstuse toetamisest
Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Merkantilism on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18-sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama 17.sajandi keskel, mil hakkas levima füsiokratism. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Füsiokraatia teooria Füsiokraadid pooldasid moderniseeritud monarhiat. Majandusteaduse uurimisojektiks sai ringluse asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Pooldasid omanike- feodaalide maksustamist ja tööstuse ja kaubanduse toetamist. Olid seisukohal, et riik peaks loobuma ettevõtluse ja tööstuse toetamisest
neil oli riiklik tagatis julgesid ja tahtsid ettevõtjad võõral maal tegutseda. Tänu riiklikule tagatisele elavnes uues süsteemis Tuleks kasut.inflatsiooni (devalveerida raha, mille tulemusena 5) Füsiokratism oli majandusteooria mille kohaselt rahvuste suureneb raha mass, raha muutub odavamaks).Kui majandustegevus. Prantsuse Ida-India kompanii, Inglise Ida India rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest (nad taotlesid inimeseletuleb>odavrah,ostetakse>,tootmine elavneb,tööpuudus kompaniiookeani taha. põllumajanduse eelisarendamist teiste tööstusharude kõrval) väheneb,Raha hakkab uuesti ringlema.Infl
Keskaeg ja uusaeg 1. Keskaja algus: 476 a. (kokkuleppeline) Lääne-Rooma keisririigi võimu ära võtmine germaani võimu poolt Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid sündmusi: 1) 1492 a.- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 2) 1517 a.- luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus) II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus → seal toimis feodalism 2) iseloomulikud tunnused: 1) katoliiklus 2) feodalism ...
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism
algatuse õigust. Fraktsioonide tegevus on reguleeritud seadusega. föderalism riigiehituse põhimõte, mis annab riigi osadele (liidumaadele, osariikidele, kantonitele) mõningaid riigile omaseid volitusi (näiteks õiguse luua oma seadusi, koguda makse jmt.) füsiokraadid Prantsuse XVIII saj. majandusteadlased, kes pooldasid vabamajandust jakaubandust. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile halduspoliitika vt. avalik poliitika haldusriik Max Weberi termin tähistamaks riiki, kus ametnikkond ja haldusinstitutsioonid on saavutanud ülemäära suure mõjujõu poliitiliste esindusorganitega võrreldes. identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või
fraktsioon (3) - ühe erakonna või valimisliidu baasil loodud rühmitus parlamendis, kes omab seadusandliku algatuse õigust. Fraktsioonide tegevus on reguleeritud seadusega. föderalism (3) - riigiehituse põhimõte, mis annab riigi osadele (liidumaadele, osariikidele, kantonitele) mõningaid riigile omaseid volitusi (näiteks õiguse luua oma seadusi, koguda makse jmt.) füsiokraadid (3) - Prantsuse XVIII saj. majandusteadlased, kes pooldasid vabamajandust ja -kaubandust. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile haldamine - vt. administreerimine halduspoliitika (3) - vt. avalik poliitika haldusriik (3) - Max Weberi termin tähistamaks riiki, kus ametnikkond ja haldusinstitutsioonid on saavutanud ülemäära suure mõjujõu poliitiliste esindusorganitega võrreldes. heaoluriik (1) - riik, mis tungib majandusliku tootmise ning jaotamise protsessidesse, selleks et pehmendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimeste toimetulekule
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus loodusvarad, res...
Käsitöö samuti prioriteediks. Soovis tagada madalad maksud, hinnad, intressid. Võitles korruptisooni vastu. Lõppkokkuvõttes polnud edukas, kuna riik sekkus liiga palju ja ei lasknud asjadel ise areneda. Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus 1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale. Teema 7 Füsiokratism, Quesnay ja Turgot. Füsiokraadid olid Prantsusmaa 18 saj teise poole majandusteadlased. Sarnanesid mõtlemise poolest valgustajatega. Ratsionalistid, ,,loomuliku korra" pooldajad. Püstitasid majandusvabaduse loosungi, kattes samal ajal ideed feodaalse ümbrusega. Franqois Quesnay (1694-1774) pooldas vaba konkurentsi, majandusvabadusr, igasugune monopol võtab inimeselt initsiatiivi. Raha mõtet näeb ainult ringlusvahendina. Kaubaringluse abistajaks
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...