inimühenduses, kelle vahel on läbi viidud tööjaotus. Igaüks saab tegelda ainult ühe elukutsega. Platon suhtub kaubandusse põlglikult ja tema arvates võivad sellega tegelda välismaalased. Raha vaatleb Platon kui vahetusvahendit ja väärtuse mõõtu. / 1,lk 11/ Aristotelese arvates peab majandusteadus käsitlema üksnes kodumajapidamist, - poliitika aga riiklikku elukorraldust./3/ Sellest lähtudes on Aristotelese arvates olemas kaks teadust: oikonoomia ja krematistika. Oikonoomia all mõistis ta rikkust kui kasulike asjade kogumit, krematistika all aga rikkust kui raha. /1, lk 11/ 4 1.3. Vana-Rooma majandusõpetused Üleminek sugukondlikult korralt riiklusele toimus kuningate ajastul. Kujunes välja uus kord, mille raames arenesid ka roomlaste majandussuhted./1, lk 12/ Tähtsamad isikud olid Marcus Porcius Cato, Marcus Tullius Cicero ja vennad Gracchusted.
Selge ettekujutlus nappuse olemusest puudus, seepärast efektiivsust ühiskonna tasandil ei uuritud. Temalt pärineb ka sõna ökonoomika. Esmalt oli see mõiste kasutusel Vana-Kreekas , siis tähendal see efektiivset maandamist ühe tootja, majapidamise tasemel. 4 /1, lk.321-322/ Aristoteles asetas oikonoomiale, mille all mõistis ta rikkust kui kasulike asjade kogu, mille määrab tarbimine, vastu teise termini krematistika, mille all mõistab ta rikkust kui raha, millel piire pole. Oikonoomia uurib rikkust kui kasulike asjade hankimist, näiteks põllumajandus ja käsitöö. Oikonoomia on loomulik. Krematistika uurib aga ringlust ehk raha vormis rikkuse hankimist, selline rikkuse jagamine on tema õpetuse nurgakiviks. Aristotelese metodoloogias on oluline ebaloomuliku vastandamine loomulikule. Raha kasutamine väärtuse mõõduna ja vahetusvahendina on seega loomulik
Kapitalisatsiooni alla käivad samuti võlakirjad, debentuurid, eelisaktsiad jne. Kasutatakse ka väljendeid nagu Cap või Market cap. Terminit kasutatakse ka mingi aktsiaturu suuruse väljendusena, liites kokku seal kaubeldavate ettevõtete turuväärtused. · Konglomeraat (äripäev.ee) (conglomerate) on suur ettevõte, mille erinevad üksused ei oma väga tugevat sisulist seost. · Krediidireiting (äripäev.ee) - hinnang krediidivõimele ehk laenuvõimelisusele. · Krematistika (äripäev.ee) - uurib raha vormis rikkuse hankimist ehk ringlust. · Kutsetasemed (Tarkinvestor.ee) eesti kutsesüsteemis on viis kutsetaset, mille määratlemisel võetakse aluseks töökeerukus, oskuste ja teadmiste osakaal ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus. · Kvantitatiivne käitumisfinants (Tarkinvestor.ee)(Quantitative behavioral finance) on uus teadusharu, mis kasutab matemaatika ja statistika meetodeid, et mõista inimkäitumist seoses finantsturgudel toimuvaga
Tööstuslikku tootmist toetati riigi poolt subsiidiumite ning eesõigustega. Samuti toetati põllumajandust (kui tööstusliku tootmise tähtsat tooraineallikat) näiteks imporditollide kehtestamisega. Tänapäevase majandusteaduse areng sai alguse just vastuste otsimisest küsimusele, mis on rahvusliku rikkuse aluseks. Ühed pidasid selleks kaubandust, teised põllumajandust, kolmandad lihtsalt inimtööd. Merkantilistide tähelepanu keskpunktis oli krematistika, raha sünnitamine raha poolt. Majandusprobleemidele läheneti mitte normatiivselt vaid kausaalselt (nähtuste vaheliste seoste otsimine). Uurimisobjektiks oli ringlus. Hüljati keskaegne skolastika ja dogmaatika majanduse uurimise alal. Merkantilistid ei loonud ühtset, terviklikku majandusteooriat, vaid esitasid esmajoones tolleaegsete riikide poliitilisi traktaate, üksikuuringute tulemusi. Nad püüdsid välja töötada niisugust abinõude
töötajate vastastikused kohustused ja õigused · kombineeritud tollimaks tollimaks, mis on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuseline tollimaks kui lisaks sellele ka kindel tollimaks · kommertspaber lühiajaline, tuntud emitentide poolt välja lastav võlakiri · konvergents · konverteeritavus raha vahetatavus teiste rahade vastu · krematistika uurib raha vormis rikkuse hankimist ehk ringlust. · kullastandard süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega; kehtis 19. sajandi lõpust kuni esimese maailmasõjani · kulupoliitika prioriteetide seadmine maksudega laekunud vahendite jaotamisel erinevate kuluartiklite vahel eesmärgiga kehtestada või ümber kujundada teatud majanduslikke proportsioone
kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) – leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused kombineeritud tollimaks – tollimaks, mis on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuseline tollimaks kui lisaks sellele ka kindel tollimaks kommertspaber – lühiajaline, tuntud emitentide poolt välja lastav võlakiri konvergents – konverteeritavus – raha vahetatavus teiste rahade vastu krematistika – uurib raha vormis rikkuse hankimist ehk ringlust. kullastandard – süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega; kehtis 19. sajandi lõpust kuni esimese maailmasõjani kulupoliitika – prioriteetide seadmine maksudega laekunud vahendite jaotamisel erinevate kuluartiklite vahel eesmärgiga kehtestada või ümber kujundada teatud majanduslikke proportsioone erinevate ühiskonnakihtide huvides ja sotsiaalse õigluse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
