10 klass Kordamisküsimused: keskaeg 1. Dateeri keskaeg 1492. a 2. Iseloomusta märksõnadega keskaja erinevaid etappe, piiritle ajaliselt. Varakeskaeg 5-11. saj viikingid, metsik aeg, puudusid seadused, barbarite rüüsteretk Kõrgkeskaeg 11-13. saj riikide areng, keskvõim, ristisõjad, paavsti võimu suurenemine, Hiliskeskaeg 14-15. saj ketserlus, paavstivõim nõrgeneb, capitalism, bütsants langeb 3. Skisma- aeg, sisu, millised pooled kujunesid(kus asus keskus, kes juhtis) millises kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine 5. Mida tähendab Minu vasalli vasall ei ole minuvasall. kuning...
Keskaja ühiskond Eestis- linnad ja kaubandus Keskaeg kestis 5.-15. sajandini. Keskajal hakkasid tekkima linnad. Linnad tekkisid asulatest ning alguses olid need küllaltki algelised, kuid ajapikku arenesid suuremaks ja tugevamaks. Linnades oli olulisel kohal kaubandus ja käsitöö. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. Eestis sai üheksa asulat linnaõiguse. Kodanikuks sai hakata vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna valitses raad. Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Väiksemates linnades pidi raad aga oma võimu jagama maaisanda määratud linnafoogtiga ehk põhikohtunikuga. Rae võimkonda ei kuulnud aga linnade juures paiknevad maaisandate residentsid. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Raehärra pidi olema sün...
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
Mozarti isa ja tüdruku ema olid abielu vastu. Viinis oli Mozart küll oma kuulsuse tipul, kuid see ei taganud rahuldavat sissetulekut. Kuigi tema teoseid kirjastati, võttis publik paremini vastu vaoshoitumat Haydnit. Mozarti muusika leiti olevat liiga julge ja järskude kontrastidega ning tavalise kuulaja jaoks liialt keeruline. Mozart suri vaesuses ja üksinduses ning maeti vaeste ühishauda. Tema muusikat tuntakse terves maailmas. On kirjutanud kõikvõimalikes keskaaja zanrites. Looming 1. Sümfoonia. Neid on tal üle 40. Väga palju on tema sümfooniatelt pealkirju. ,,Jupiteri sümfoonia", ,,Hafneri sümfoonia", ,,Praha sümfoonia", ,,Sümfoonia nr. 40". Esimese suure orkestri jaoks kirjutatud sümfoonia tellimuse sai Mozart 1778. aastal ning sellest alates ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud.
TURBA GÜMNAASIUM Kristi Kaljundi MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 LK Sissejuhatus 3 ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 4 Vana-Idamaade majandusõpetused 4 Vana-Kreeka majanduõpetused 4 Vana-Rooma majandusõpetused 5 KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 5 Skolastikute majandusmõte 5 MERKANTILISM 6 POLIITÖKOMOOMIA 6 FÜSIOKRATISM 7 KAPITALISMIAJASTU 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 2 SISSEJUHATUS
Pikkadel ja pimedatel õhtutel kogunes pere kamina ümber või kolde ette. Tihti teen ka mina seda oma õe, vendade, ema ning kasuisaga. Keskajal oli peolaud kindlasti kaetud linaga ning söömise ajal rääkimine keelatud. Mina arvan, et need kombed ning käitumine on siiani pühad. Keskaeg on tähtis siiani, Tallinna Vanalinn on üks põhilisemaid kohti, mida Eestis külastatakse, kuna seal on keskajast väga palju säilinud. Seal korraldatakse igal suvel keskaaja päevad, mis on huvipakkuvad nii välismaalastele kui ka eestlastele enditele. Külastan ka ise Tallinna Vanalinna iga suvi ning arvan, et see on üks Tallinna kõige ilusamaid ning parimaid paiku. Paljud head asjad pärinevad tänapäeval keskajast, nii minu, minu sõbrannade, vanemate ja teiste elus. Usun, et Tallinna Vanalinn peab veel sajandeid vastu ning seda ilu näevad ka tulevased põlvkonnad.
Keskaegseid jõululaule tervest Euroopast: Inglismaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Poolast ja Böömimaalt (tundmatud heliloojad, muusika Firenze käsikirjast, Bambergi käsikirjast, Carmina Buranast jne.). 6. MYSTERIA DOLOROSA - MYSTERIA GLORIOSA - spetsiaalne kava kannatusajaks ja ülestõusmispühadeks (gregooriuse koraal, muusika Firenze käsikirjast, Krakowi käsikirjast jne.). ILMALIK MUUSIKA 1. SABBATUM - legendaarse rockansambli Black Sabbath laulud esitatud keskaaja stiilis ja ladina keeles. CD Sabbatum (Beg the Bug, 2002) on olnud väga edukas üle kogu maailma. 1. LE VOIR DIT (Tõestisündinud lugu) - prantsuse keskaja suurima helilooja ja poeedi Guillaume de Machaut' (1300?-1377) muusikat. 2. PRANTSUSE XIV-XV SAJANDI MUUSIKA - Guillaume de Machaut', Guillaume Du Fay, Gilles Binchois' ja nende kaasaegsete muusika. Seda programmi on sobiv laiendada ka prantsuse XVI sajandi muusikaga. Saadaval kassetina. 3
Meistriks saamine kulukas protseduur: tööoskuste omandamine, meistritöö tegemine, käsiraha, tsunfti meistritele joodud, abiellumine. Kaubanduseks oli Liivimaa linnadel soodne asend Hansameeste tugipunktideks mitmed eesti linnad Osadel linnadel laokohaõigus, mt, et kaupmees pidi enne sihtpunkti minekut kaubad ümber laadima Tähtsaim eksportkaup Liivimaal teravili, mida vahetati soola vastu Keskaaja kaupmeeskonda iseloomustas ebapüsiv koosseis Hoogustus sisekaubandus Ordud ja kloostrid Ristiusuga jõudsid Liivimaale tsitertlased, osalesid Liivimaa misjoneerimisel Rajasid kloostrid, nende ümber põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid Usuelu allakäik, kuna tsitertlased said vasallide annetuste tõttu suurmaavaldajateks Kerjusmungaordud, hea kontakt talupoegadega, avatud linnlastele
Vanem kiviaeg(2,6 mln-10 000) · Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg(10 000-5000) · Neoliitikum e. Noorem kiviaeg(5000-1800) Pronksiaeg: · Vanem pronksiaeg(1800-1100) · Noorem pronksiaeg(1100-500) Rauaaeg: · Vanem rauaaeg o Eelrooma rauaaeg 500 ekr-50 pkr o Rooma rauaaeg 50-450 · Keskmine rauaaeg 450-800 · Noorem rauaaeg o Viikingiaeg 800-1050 o Hilisrauaaeg 1050-1200 Ajalooline aeg:Periood keskaaja algusest kuni tänapäevani . Seda uuritakse kirjalike allikate toel. Eesti keskaeg- 1201-1558 Eesti uusaeg- 1558-1900 Eesti uusimaeg e. Lähiajalugu 1901- tänapäev Kirjalikud ajalooallikad: · Saxo Grammaticus · Liivimaa vanem riimkroonika · Läti Henriku Liivimaa kroonika Kiviaeg: Pulli asula- vanimasulakoht Eestis , 9000 ekr.Kõik mesoliitikumi asulad k.a Pulli asula kuuluvad Kunda kultuuri alla. Kunda kultuur: Suur osa maast veel vee all
Talumees jälgis preestri käitumist, osales kiriku ja selle sisustuse heakorra eest hoolitsemises. Valitsevad klassid mõjutasid vaimset elu. Nad püüdsid talupoegade teadvuses kinnistada saatusega ning neile osaks saanud rolliga alandlikult leppimise mõtet. Lihtrahvale sisendati, et kõrgemad jõud hoolitsevad nende eest ja nende enda huvides ka karistavad; hingede päästmiseks saadavad nad haigusi, loodusõnnetusi ja lubavad ebaõiglasi ning julmi valitsejaid. Keskaaja inimese kohus oli püsida seal, kuhu Jumal oli ta määranud. Kõrgemale tõusmises nähti upsakust, madalamale langemises häbiväärset pattu. Inimesi kummitas keskajal patt. 12. sajandil loendati seitset surmapattu: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus ja laiskus. Talurahva raske elu tekitas lootuse imepärasele abile kõrgemalt. Usuti mitte ainult viimsesse kohtusse, mis tuleb aegade lõpul ja tasub vastavalt igaühe tegudele, vaid ka
siruta end oma kohalt kaugele; ei laku sõrmi, ei topi suud täis, ei võta suhu nii suuri tükke, et huuled jäävad rasvaseks, ei topi korraga suhu kahte erinevat toidupala ega söö soolast eelrooga. Viimast peavad nad häbiväärseks; kui vaid mõnikord kaunid lauljannad ja peened daamid lubavad endale mõnu süüa soolast oma armukese majas ning edvistada üleoleva suhtumisega toitu ja üldnõutud toidukommetesse.'' Islamimaailma keskaaja nõutud kombed Õige toit ja õige käitumine toidulauas on Allahi teenimine ja sellele pööratakse kasvatuses ülisuurt tähelepanu islamimaailmas. Islami kasvatusmudel Juba enne islami perioodi olid araablastel-nomaadidel välja kujunenud oma järglaste kasvatamise ja õpetamise traditsioonid. Need sisaldasid nii eetikanorme kui ka inimese harmoonilise arengu printsiipe. Islamiusu hadiseid ehk korralduste kogusi tervetest eluviisidest õpetatakse igale lapsele
Rooma vabariigi lõpus tegutses kõnemees Cicero. Ta sai kuulsaks oma hiilgavate kohtukõnedega. Ajaloo kirjutus Roomlased tegid esimesi katseid oma ajalugu üles kirjutada III saj. e.Kr. need teosed pole säilinud. Caesar oli ka tuntud ajaloo kirjutada. ,,Märkmeid Gallia sõjast". Caesar õigustab oma tegusid ja vaikib maha halvad asjad. Titus Livius kirjutas teose ,,Linna asutamisest alates". II Varakeskaeg Keskaaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui uueks pealinnaks sai Konstantinopol. Aastat 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks. 476, kui kõrvaldati võimult viimane Lääne-Rooma keiser. Keskajal oli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. Ühiskond jagunes kolmeks: 1) Palvetajad ehk preestrid 2) Sõdijad 3) Töö tegijad Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud.
Kuid pärisorjus kujunes hiljem ja muudel põhjustel. Ei saa väita, et vallutuseta poleks pärisorjust tekkinud. Hiljem hakkas tähendama poliitilise vabaduse kaotust, rahvuse vabaduse kaotusest. 1920ndatel sai terminiks muistne vabadusvõitlus. Nõukogude aja fenomen oli 1930ndate idee konserveerimine. Ajalookirjutus ei teinud kaasa üldise ajalooteaduse arenguid, mida peeti heaks ja õigeks oli see mida oli võimalik võtta 1930ndate pärandist. Hiljem avastati, et rahvuslik käsitlus pole keskaaja käsitlusel mõistlik. 5. Ristisõdade käik Eestis ja nende eellugu (XII saj lõpp kuni 1227): Esimene, kes tundis huvi Eesti vastu oli Lundi peapiiskop Eskil, kes 1160. aastatel, võibolla pühitses benediktlaste kloostrist munka Fulco "eestlaste piiskopiks." 1171.-1172. aastad on esimene teadaolev läkitus, mis kutsub ristisõtta eestlaste vastu ja lubab selles osalejatele üheaastase, langenutele aga täieliku indulgentsi. Üleskutses
annaabi.ee 
