OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Asutati 1960. aastal Eesmärk naftahinna kujundamine ja kõrgel hoidmine Liikmesriikide heaolu tagamine 11 liiget: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Katar, Araabia ÜE, Liibüa, Nigeeria, Alzeeria, Venezuela, Indoneesia. 1 barrel = 158,92 liitrit (praegu ~ 50 USD) Organisation of Petroleum Exporting Countries Toorainekartell EFTA Euroopa Vabakaubandus Piirkond (Assotsiatsioon) Loodi 1960. aastal Eesmärk vabakaubandus Euroopa piirkonnas Ajalooline tähtsus EL-iga kauplemisreeglid samad Praegu 4 liiget: Norra, Island, Sveits, Liechtenstein. NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Loodi 1994. aastal Liikmed: USA, Kanada, Mehhiko. Eesmärk rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine ja vabakaubandus, samuti tahab saada tolliliiduks. ASEAN Kagu-Aasia Maade Organisatsioon Loodi 1967. aastal
Omavahel seotud tööjõu hind ja kättesaadavus, kutsoskused ja maine ( tööjõu maksumust mõõdetakse töötajale makstava tunnitöö tasuga. ) Madalaimad palgad arengumaades ( Kagu-aasia, ladina-ameerika ) - oskused väikesed. Järjest olulisem tööjõu kvaliteet ( kõrgtehnoloogia ) - tekivad teadusparkide, ülikoolide naabruses. Tarbjale e. turule orienteeritud ettevõtted. Toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise ( kohalik, üleriiklik, rahvusvaheline) Kohalik turg toodang kiiresti riknev, raskesti transporditav või muutuv ( ruttu reageerida turu maitsele ) Turg sõltub ka tarbjate hulgast : selle vähenedes tootmine ümber paigutada. Erineva suunitlusega ettevõtted Aglomeratsioonitööstus orienteeritud koostööle teiste ettevõtetega,vajab palju erinevaid tugiteenuseid ( pangad, kindlustus.. ) Suurtes linnastutes, vähenevad transpordikulud autotööstus.
o Edukamad neist kasvavad inforiikide hulka · Toorainemaad o Ressursirikkad arengumaad o Ei suuda industrialiseeruda o Uus tehnoloogia vähendab vajadusi tooraine järele mõistlik looduskasutus võimaldab osa vajadusi rahuldada inforiikide eneste loodusvarade arvel teenivad tooraine müügiga üha vähem o Vaesed v alla keskmise jõukad: Alzeeria, Sambia, Mehhiko, Tsiili, Indoneesia o Erandi moodustavad nafta eksportijad: Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit jt · Vaesed riigid o Pole kapitali, loodusvarasid ega usinaid tööinimesi o Muutunud globaalse maailmamajanduse seisukohalt tähtsusetuks o Afganistan, Jeemen, Nepal, Ruanda, Niger, Eritrea 1.8. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid · Suunavad riikidevaheliste majandussidemete arendamist, sh ka RVE tegevust
Innovaatilne ühiskond on selline kus pidevad uuendused ühiskonna kõigis valdkondades (tehnoloogiates, koolitustes jne), mis mõjutavad tootmist ja elukvaliteeti. 4.)Missugustes maailma piirkondades toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi? Põhja riikides 5.) Missuguste maailma piirkondade vahel liigub valdav osa raha ja kaup? Põja riikides 6.)Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed (tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel. *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks. (u 20% maa elanikonnast) Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia.
õppida, et luua uusi tehnoloogiaid ja ennast muuta. 1 Milliste näitajatega iseloomustatakse tööjõudu? Omavahel on seotud mitmed näitajad nagu tööjõu hind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine.Tööjõu maksumust mõõdetakse tavaliselt töötajale makstava tunnitöö tasuga. 3 RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED e. transnatsionaalsed korporatsioonid. Päritolumaa koht, kus rahvusvaheline ettevõte on rajatud või kus asub peakorter. Asukohamaa kus asub, kuhu on laienenud. Tootmise rahvusvaheliseks muutumise põhjused: 1) Juurdepääs loodusvaradele (uute leiukohtade otsimine) 2) Uute turgude leidmine, laienemine turgudele 3) Tootmiskulude kokkuhoid (otsiti odava tööjõuga piirk, soodsanaid loodusvarasid, teadmisi või mainet, leebemaid keskkonnakaitse seadusi. Transpordi arengu tõttu ei ole
osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide missioonidel. Riikide majandussüsteemid · Tavamajandus- põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial · Käsumajandus põhilisi majandusotsuseid langetab riigi keskvõim, plaanimajandus · Turumajandus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid kokkulepitud hindade alusel, konkurents määrab toote või teeninduse mahu ja hinna Toote valmistamine, selle seos globaalse tööjaotusega · Uurimis-ja arendustegevus: nõuab kutseoskusega tööjõudu ja suuri kapitaliinvesteeringuid, tegelevad arenenud riikide ettevõtted · Detailide ja sõlmede valmistamine: nõuab odavat tööjõudu, tegelevad odava tööjõuga maad · Toote kokku monteerimine toimub samuti odava tööjõuga maades · Müük ja hooldus: tarbijate lähedal, peamiselt rikastes riikides
w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. w Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne w Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID · On loodud vähemalt kolme riigi või nende institutsioonide omavaheliseks kooskõlastaud tegevuseks
Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus Energia Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi. Põllumajanduses levis energialiigid tuult-, päikese-, maasisene Peamine tootmisüksus - väljavaheldussüsteem, hakati aretama ja bioenergia. mõis, talu
6. RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID Riigid võivad koostööd teha järgmistes vormides: Vabakaubanduspiirkond Tolliliit Ühisturg Majandusliit Organisatsioonid võib jagada kolmeks: 1) Toorainekartell lepitakse kokku tootmismahus, mis mõjutab ka hinda 2) Piirkondlikud majandusühendused peamine eesmärk on kaubavahetuse lihtsustamine 3) Kogu maailmamajandust koordineerivad organisatsioonid 1) Toorainekartell OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon moodustati 1960 eesmärk kaitsta naftat tootvate maade sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel liikmed: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Venezuela, Alzeeria, Indoneesa, Liibüa, Nigeeria, Katar, AÜE, Angola, Albaania miks nii edukas? - toodab vajalikku asja, mida tarbivad rikkad riigid + suured varud 2) Piirkondlikud majandusühendused EFTA Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon loodi 1960
Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus loodusvarad, ressursid on ebaühtlaselt jaotatud, finantside
valdav majandusharu töötlev tööstus masinate kasutuselevõtt vabrikud kiire linnastumine toodetakse turule ja sõltutakse ise turust tekkis geograafiline tööjaotus arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. saj lõpp 19. saj algus tööstusrevolutsioon Suurbritannia aurumasin aurik auruvedur kivisüsi energiaallikana tekstiilitööstuse kiire areng metallurgia areng raudteed 19. saj lõpp 20 saj algus nafta kasutuselevõtt plastmass elekter telefoniside, raadio geograafiline tööjaotus Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega, st riikidel on kas loomulik eelis(geograafiline asend, loodusvarad) või omandatud eelis (kogemused, tehnoloogia) David Ricardo suhtelise eelise teooria Koloniaseerimise tulemusena tekksid eri tüüpi kolooniad: Ümberasumiskoloonia ülerahvastumine
maailma- kaupu,eri maailmamajandus majanduses piirkondade kaubavahetus 2.Mõisted: turumajandus, industrialiseerumine (millal algas, kus, millised olid esimesed tööstusharud), iseseisev industrialiseerumine, sõltuviindustrialiseerumine. turumajandus: majandussüsteem, kus tootjad ja tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel (arenenud riikides) põhijooned: hinna kujundab turg, konkurents, kaupade ja teenuste lai valik, omandi- ja ettevõttenormid industrialiseerumine: üleminek tööstuslikele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega Sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast. Kiirelt hakkasid arenema tekstiilitööstus, metallurgia, kemikaalide kasutus, klaasi tootmine, kaevandus. iseseisev industrialiseerimine: üleminek uuele tootmisviisile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest ise huvitatud
2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter Telefoniside, raadio süvenes veelgi geograafiline tööjaotus iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige paremad eeldused Geograafilise tööjaotuse tekkeks andsid tõuke loodusressursside ebaühtlane paigutus ning transpordi, side areng Industrialiseerimise kaks võimalust: 1. iseseisev üleminek uuele tehnoloogiale loomulikul teel, olles ise sellest huvitatud 2
näitajatest. Rikkad maad, kus inimestel oli nii aega kui raha, muutusid inforiikideks (LääneEuroopa, PõhjaAmeerika ning Jaapan). Tööstustoodang on kasvanud nn. Uustööstusmaades, mida iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on IdaAasia ja LadinaAmeerika riigid ning IdaEuroupa maad. Ressurssirikkad arengumaad, mis ei suuda undustrialiseeruda, on jäänud toorainemaadeks. Sellised riigid on Alzeeria, Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia. Erandi moodustavad nafta eksportijad Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit jt. Need riigid, kellel pole kapitali, loodusvarasid ega tööinimesi, on vaesed riigid. Sellised on näiteks Afganistan, Jeemen, Nepal, Niger jt. 1.8 Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 1948. sõlmiti Tolli ja kaubanduskokkulepe (GATT), mille ülesanne oli alandada imperiaalsete ja riiklike majanduste huvides püstitatud kaubandustõkkeid
arengumaades. Järjest olulisem on tööjõu kvaliteet, eelkõige kõrgtehnoloogia ettevõtetel. Oskustööjõudu valmistatakse ette teadusparkides, kus on kõrgharidusega kaader. Tarbijatele orienteeritud ettevõtted Toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise. Kohalikule turule orienteeritud ettevõtted on sellised, mille toodang on kiiresti riknev, raskesti transporditav või muutuv. ( piim ) Transpordi ja pakkimistehnoloogia abil on paljud neist juba laienenud väljapoole. Turg sõltub tarbijate hulgast . Aglomeratsioonitööstus Tugevalt orienteeritud koostööle teiste ettevõtetega, vajades palju tugiteenuseid (pangad, kindlustus), oskustööjõudu, koostööpartnereid jne . Autotööstus, kus paljud vajaminevad detailid toodetakse tehase lähedal, et vähendada transpordikulusid. Kõrgtehnoloogiline tööstus Iseloomustab uuringu-ja tootearenduse suur osatähtsus toote omahinnas. Koondub sinna, kus
mõjutasid Euroopa katoliiklike maid demokraatlikumalt mõtlema. Ladina-Ameerikat on mõjutanud üliautoritaarsed pärismaallaste tsivilisatsioonid, mõju on nõrgem olnud Tsiilis ja Argentiinas. Samas võib pidada siiski Lääneriikide hulka kuuluvaks või pürgivaks ning USA allregiooniks. Vene õigeusk pärineb Kreekast, Bütsansist (Istanbul). Toodi Venemaale Kiievi-Venemaa viikingitega. On kaks õigeusku (Vene ja Kreeka). Islami tsivilisatsioon levis Araabia poolsaarel kiiresti alates 7.saj. Islam tekkis Vana- Idamaade muistsetel usunditel. Muhamed sai nägemuse. Levitas rahvaga. Sai usukuulutajaks ehk prohvetiks. Elas umbes 570-632 pKr. Muhamed alistas 624-630pkr Meka. Islami tulemusena ühendusid linnarahvas ja rändrahvas (ränduri läksid ühest oaasist teise ja olid vägivaldsed). Levinud mõtlemine, et ei tohi võtta asjade pealt lisaraha. Omaette nähtus st raha ei tohi teha raha. Rõhutab väga, et vaesematest tuleb hoolitseda
kabinettide juhid 2) kirjalikult 3) delegeerides otsuse tegemise konkreetsele volinikule, kes esindab komisjoni kolleegiumit 4) delegeerides otsuse tegemise peadirektorile või mõne teenuse juhile. Volinikud saavad otsustamiseks sisendi komisjoni nn bürokraatialt. Volinikud kinnitavad komisjoni seadusandliku tegevuskava, mille alusel tegeletakse eelnõude ettevalmistamisega. Komisjoni bürokraatia: Bürokraatia jaguneb peadirektoraatideks, direktoraatideks ja üksusteks.Komisjoni organisatsioon koosneb alaliselt ametnikest,liikmesriikidelt laenatud ametnikest ja lepingulistest ametnikest. Suur hulk tegevusvaldkondi: siseturg,teenused,ettevõtlus ja tööstus,õigus, väliskaubandus, välisasjad jne. Üldised teenused nagu Eurostat. Komisjoni otsused liiguvad alt üles kolleegiumisse ja sealt edasi juba teistesse EL-i organitesse. Komisjoni valdkonnad- Seadusandlik võim-õigusloome ja poliitikate kujundamine. Administreeriv võim-(rahastamise( programmide juhtimine)
Sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. 2) Maksu- ja rahapoliitika kui majanduse reguleerimise vahendid Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse. Üks võimalus riigil majandusse sekkumiseks on maksude kehtestamine ja nende kogumine. Makse maksavad nii eraisikud kui ka ettevõtted, sissetulekute ja ka tarbimise pealt. Maksude tõstmise-langetamise kaudu on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist. Otsesed maksud - lähevad palgast otse maha: tulumaks(20%), töötuskindlustus(töötaja 1,6%, tööandja 0,8%), pensionikindlustus(2%), sotsiaalmaks. Kaudsed maksud - toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks: käibemaks, aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Maksud on riigieelarve peamine sissetulekuallikas. Inflatsioon - keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Toob kaasa palkade tõusu
olulisemaid rahvusvahelisi lepinguid. Koos tolliseadustega ja nn. nelja vabadusega rajas see aluse ühinemisele, mis viis paratamatult välja poliitilise liiduni. EUROOPA LIIDU LOOMINE Just niisugune ühinemise protsess on praegu toimumas. Maastrichti leping on Rooma lepingu parandus ja selle kaasajastamine. Nimetus "Euroopa Ühisturg" muudeti Euroopa Ühenduseks ja nüüd Euroopa Liiduks. Uus liit ei olegi enam eelkõige majanduslik organisatsioon, vaid sellel on poliitiline iseloom. Samm Roomast Maastrichti tähendab sammu majanduslikust poliitilisse liitu. Maastrichti leping kannabki nime "Leping Euroopa Liidust". Nii kaua kui seda nime on kasutatud, on selle all mõeldud Euroopa liitriiki. See on kooskõlas ka asjade tegeliku kulgemisega. Kui mitte varem, siis vähemalt nüüd võime rääkida Euroopa Liidust poliitilise ühendusena, mis haarab endasse ka majandusliku ühinemise. EUROOPA LIIDU LOOMINE I 1946-1951 eellugu
õiguskord loomine, võimu, uued heaolu teenuste ja ideed, pakub toodete huvigruppidele pakkumine, tegevust tagada rahvaringlus, konkurents, toodete kvaliteet ja mitmekülgsus Kodanikuühiskond (Mittetulundussektor, III sektor) Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. See on vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Siin pole palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises, samas edendab
· II MS järgne olukord Euroopas · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus · Rivaliteet ja vastandlikud huvid · Majanduslik madalseis Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1947 Marshalli plaan · 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine loodi Marshalli plaani koordineerimiseks. · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) sõjaline organisatsioon, loodi kartusest Saksamaa eest. Natukene vähendada potensiaalset hirmu Saksamaa eest. Suht mõttetu pärast NATO loomist. Koostööd sellest raames ei tehtud. · 1949 NATO loomine domineerib · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) ei ole EL seotud. Eraldi seisev rahvusvaheline organisatsioon inimõigused, vabadused, edendamine. Enne söe- ja teraseühendust: usa huvid ja sekkumine; puhtfüüsiliselt, et ei lase NL edasi liikuda
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast
Euroopa Liidu vanade liikmesriikide elatustaseme tõusust viimase 50 aasta jooksul tingitud globaliseerumisest. Seepärast toetab EL suuremat majanduslikku avatust. ELi kaubanduspoliitika on olnud oluline vahend maailmakaubanduse mõjutamisel liberaliseerimise suunas. Kuid üldsus seostab globaliseerumist sageli töökohtade arvu ja töötasu vähenemisega ning töötingimuste halvenemisega. Need hoiakud on tingitud hirmust selle ees, et suurenev konkurents odava tööjõuga riikidega avaldab kohalikele tootjatele ja töötajatele liiga tugevat survet, mistõttu võidakse täielikult või osaliselt sulgeda kohalikke ettevõtteid või viia tootmine välismaale. Kuigi see kartus ei ole midagi uut, tundub seda suurendavat Hiina ja India kiire ilmumine maailmaturule. Eelkõige infotehnoloogia laialdane kasutamine on muutnud piire kaubeldava ja mittekaubeldava vahel.
Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul? Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid, kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika. Kõik iseseisvad tööd on kohustuslikud (vt ÕPIJUHIS). Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem, võib õpetaja alandada hinnet ühe palli võrra. Kuu möödumisel tähtajast on õpetajal õigus töö vastuvõtmisest keelduda. Kuna koolis on tsükliõpe ja tunniplaan muutub iga kuu, antakse tööde tähtajad jooksvalt vastavates tundides. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks P
võimsaim riik majanduslius mõttes. Ameerika majandus andis umbes 53% kogutoodangust. USA valitsus sidus dollari kindla kullasisaldusega. Ameerika 35 dollarit = 1 unts ja kõik teised valuutad seoti dollari külge. Kestis kuni 70.ndate aastateni. Kõik selle süsteemiga liitunud riigid kohustusid mitte ilma põhjuseta vahetama nende käsutuses olevaid dollareid kulla vastu. Koos selle süsteemiga loodi kaks üle maailmset rahandusasutust. * IBRD majandusvaldkonna organisatsioon rahvusvaheline rekonstruktsiooni ja arengupank. (maailmapank, keskus asub Washingtonis) võitleb vaesuse vastu maailmas. IDA rahvusvaheline arengu assossatsioon aidata maailma vaesemaid riike IFC rahvusvaheline finants korpuratsioon hoobustada, kaasa aidata sellele, et rikkamad riigid investeeriksid vaesematesse riikidesse. EBRD Euroopa rekonstratsiooni ja arengupank keskus Londonis. Loodi 1980. lõpupoole. Aidata Ida Euroopa riike, kes vabanesid kommunatsiooni ikkest
Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja normid Rahvusvaheline julgeolek sõltub kolme liiki faktoritest:
Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerim
_ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48.“Euroopa Nõukogu”, “Euroopa Ülemkogu“ ja “EL Nõukogu“ mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN
_ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN
_ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN
_ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN
koosolekud, mud arengud liidus). Protsess toimub ka 48. "Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja vastupidises suunas Coreper informeerib teisi "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid liikmesriike arengutest teatud ettepanekute suhtes üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest kodumaistes ringkondades. koosnevad jne) EL Nõukogu koosseis: liikmesriikide volitatud Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, esindajad Ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. esindaja. Nõukogu liikmetel on riikide parlamentide ees Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on demokraatlik aruandekohustus. + Erinevad koosseisud inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, ja eesistujariik. haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa
see määrab nende ideaalid, eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks. (Kuidas korraldada sots. suhteid, rahvakaasamine valimistesse) Liberalism Tekkis 17.-19. saj kodanlike revolutsioonide käigus. J. S. Mill " Vabadusest". Rajaja John Lock, Inglismaal 1839 1. ülim väärtus: indiviidi vabadus, indiviid on olulisem kui kollektiiv või riik 2. inimõigused, humanism, sallivus. 3. mõistus ja teadmised peavad viima julgete reformideni Majandus: vaba ettevõtlus, konkurents, avatud turud, riigi minimaalne sekkumine. Sotsiaalpoliitika: igaüks on oma õnne sepp, pole õiglane karistada ettevõtlikke kõrgete maksudega, riiklik sotsiaalabi minimaalne. Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond. Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine Riik peab sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja. Naistele valimisõigus Vabariigi taotlemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
