Tunnikontroll 1 1. On teada Kauba hind (p) 6 5 4 3 Kauba x nõutav kogus 100 110 120 150 Kauba y nõutav kogus 100 150 225 325 Arvuta nõudluse hinnaelastsuse koefitsient iga hinnamuutuse korral (6-lt 5-le, 5-lt 4-le jne) ja otsustada kumma kauba nõudlus on elastsem. |ED|=|Q1-Q2/Q1+Q2 : p1-p2/p1+p2| x: |ED| = | 100-110/100+110 : 6-5/6+5 | = 11/21 < 1 (mitteelastne) |ED| = 9/23 < 1 (mitteelastne) |ED| = 7/9 < 1 (mitteelastne) y: |ED| = 2,2 > 1 (elastne) |ED| = 1,8 > 1 (elastne) |ED| = 1,27 > 1 (elastne) Vastus: Kauba Y nõudlus on elastsem. 2
GT sagedused: P=113/201=0,5622 Q=76/201=0,3781 R=12/201=0,0597 JAH Need, mis ei ole tasakaalus, nende puhul on tegemist kas loodusliku valikuga või mittejuhusliku ristumisega. Võib olla ka liiga väike populatsioon või mutatsiooni tekkest on liiga vähe aega möödas. 2) Milline on retsessiivse a alleeli homosügootse genotüübi vastu suunatud valiku koefitsient (s), kui dominantse A alleeli sagedus kasvab ühe põlvkonna jooksul 0.5784-lt 0.6-ni? Kui see s püsib kui suur on A alleeli sagedus veel viie põlvkonna möödudes? s=? s = p/p'q2 p=0,6-0,5784=0,0216 q2=(1-p)2 =(1-0,5784)2=0,1777 p'=0,6 s= 0,0216/0,6*0,1777=0,2025 1) p=0,6 p' =? p'=p/(1-sq2) q2=(1-0,6)2=0,16 p'=0,6/(1-0,2025*0,16) = 0,6201 2) p=0,6201 q2=(1-0,6201)2=0,1443 p'=0,6201/(1-0,2025*0,1443)=0,6388 3) p=0,6388
2. osa Väljavõte AS Tallinna Sadama tulude kohta 2006 2007 2008 2009 2010 1. Selleks, et leida variatsioonikoefitsiente, pean kõigepealt leidma aritmeetilise keskmise, amplituudi, keskmise lineaarhälbe ning standardhälbe (sh dispersiooni). Aritmeetiline keskmine on . Amplituud on . Keskmine lineaarhälve on . Dispersioon on . Standardhälve on ruutjuur dispersioonist, seega . Variatsioonikoefitsientide leidmine: Amplituudi koefitsient on . Keskmise lineaarhälbe koefitsient on . Standardhälbe koefitsient on . Dispersiooni koefitsient on . 2. Tulude 2-sammu (ehk 2 aasta kaupa) tasandus. Selleks leian iga 2 aasta keskmise, seejuures asetan keskmise aastate keskele, tegelikkuses aastate vahele. Hiljem tsentreerin, et saaks teatud aasta juurde märkida. Tsentreeritult: Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 Tulu 2-sammu libisev keskmine 2-sammu tsentreeritud libisev
1 25 5,5 4. b; nõudluse muutus tähendab seda, et muutub hinna ja nõutava koguse vaheline seos e nõudluskõver nihkub; (vt ka eelmine teema ,,Nõudlus ja pakkumine"); 5. b; täiesti elastne pakkumiskõver on horisontaalne joon; seega nõudluse kasv e nõudluskõvera nihe (üles) paremale e väljapoole toob kaasa ainult koguste suurenemise, hind jääb aga samaks; 6. c; hinnaelastsuse koefitsient 2,5 saadakse nõutava koguse protsentuaalse muutuse ja hinna protsentuaalse muutuse jagatisena; kuna hind muutub 10%, siis nõutav kogus peab muutuma 25%, et koefitsient võrduks 2,5-ga; 7. a; nõudluse hinnaelastuse koefitsient väljendab tarbijate reageerimist kauba enda hinna muutumisele, mida mõõdetakse nõutava koguse protsentuaalse muutumise ja hinna protsentuaalse muutumise võrdlemise (jagamise) teel; 8
Seega normtunde = kal tööpäevade arv * 8 tundi = 176 tundi Tegelikult töötatud ja tasustatavad 176 tundi Baastöötasu = tegelikult töötatud tunde kokku * tunnitasu = 528 eurot Ületunde (tegelike ja normtundide vahe) 0 tundi Ületunni lisatasu = ... ületundi * ... koefitsient* tunnitasu = 0 eurot Öötunde (22:00-06:00) 8 tundi Öötunni lisatasu = ... öötundi * ... koefitsient* tunnitasu = 6 eurot Riigipüha tunde 5 tundi Riigipüha lisatasu ... riigipüha tundi * ... koefitsient* tunnitasu = 15 eurot
Nõudluse ja pakkumise elastsus 1. Nõudluse hinnaelastsus Elastsus selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient arvutatakse järgmiselt: ED= kauba x koguse muutus %-des / kauba x hinna muutus %-des Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust. Keskpunkti valem. Kaarelastsue valem -> joonis nr 3 Elastsuse liigid: 1. mitteelastne ED<1 2. elastne ED>1 3. ühikelastne ED=1 4. täielikult elastne ED=lõpmatus 5. täielikult mitteelastne ED=0
Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus Valmis mitteelastne. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene
Andmete analüüs
What-If-Analysis. Goal Seek
Materjal töövihikus: Exc_Andmeloendid.xlsm
Goal Seek
c_Andmeloendid.xlsm
On olemas kaks krediidi tagastamise skeemi:
annuiteetne (kõik kuumaksed on võrdsed) ja
diferentseeritud (põhiosa tagastatakse võrdse kuumaksudega, aga intresside summa kahaneb iga kuuga
kuumakse ka kahaneb iga kuuga).
1. Annuiteetne skeem
Valemid:
k = a^n*(a - 1)/(a^n - 1) - kuumakse koefitsient, kus
a = 1 + p / 12 - jada tegur
Sümbol ^ ("katus":
23 GRINNA Netomahutavus NT 4600 Kogumahutavus GT 5232 Dedweit (t) Dw 6419 Puhas kandevõime (t) Dp 4600 Veetud lastikogus (t) Q 4133 Läbitud miilide arv L 8880 (meremiili) Laevareisi ekspluatatsiooniliste näitajate arvutamine ja hindamine Koormatuse koefitsient: K�= �/ �� kus: �� – koormatuse koefitsient Q – lasti kogus �� – puhas kandevõime Puhta veovõime kasutamise koefitsient: K���= ΣQL / ΣD�� kus: ���� – puhta veovõime kasutamise koefitsient Σ�� – tonn-miilide arv reisis Σ��� – tonnaaži-miilide arv reisis Ekspluatatsiooniperioodi koefitsient – näitab, millise osa aastast kulutab laev (laevastik) kasulikuks (põhi-) tegevuseks. Näitaja arvutatakse alljärgneva valemi alusel:
tohi. Elastsus Nõudluse hinnaelastsus - kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele Nõudluse hinnaelastsus koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E= : Q= Q2-Q1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on < 1. Kaarelastsuse valem:Koefitsient leitakse punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel. E= : = : Kogutulu ja elastsuse seos: kogutulu (TR) - on rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist. TR = Q * P
muutust Elastsuskoefitsient = nõudluse suhteline muutus / vastava teguri suhteline muutus Nõudluse elastsuse mõjurid – nõudlus on elastsem: mida rohkem on hüvisel asenduskaupu, mida vähem tähtis on hüvis, mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus Elastne – kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on suurem, kui 1 Mitteelastne – nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on väiksem, kui 1 Ühikuelastne – nõutava koguse suhteline muutus on sama suur, kuihinna suhteline muutus. Koefitsient võrdub 1 Kaarelastsuse valem – lähtutakse nii hinna kui koguse algväärtuse ja uue väärtuse aritmeetilisest keskmisest Täielikult elastne nõudlus – nõudluskõver on horisontaalselne sirge (kõvera tõus on 0).
erinevate põllu- ja metsamaa üksuste ning kasvava metsa väärtuse alusel. Tabelis 5 on välja toodud olemasolevate ja planeeritavate maaüksuste pindalade ja väärtuste võrdlus, samuti väärtuste vahe ja selle erinevus protsentides. Kõik protsendid jäävad lubatud piiridesse. Enne ümberkruntimist olid enamus maatükke, välja arvatud number 6 ja 7, väga välja venitatud ja ebaotstarbekate kujudega. Pärast kruntimist oleksid enamus maatükid kompaktsema kujuga. Kompaktsus koefitsient kasvaks ainult maatüki number 6 puhul, aga see kasv on väga väike, ainult 0,01 võrra, mis pole väga märkimisväärne. Maatüki number 7 puhul jääb kompaktsuskoefitsient samaks ning maatükkide 1-5 puhul koefitsient väheneb tunduvalt. Ümberkruntimise käigus kaoksid ära kõik pikad kitsad maasiilud. Tabelis number 6 on välja toodud olemasolevate ja planeeritavate maaüksuste kompaktsuse koefitsientide võrdlus. 1
.......................................................................................................................................................... ............................................................................................................................................................................................................ ........................................................................ 16. Nõudluse hinnaelastsust iseloomustab nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Nõudlust nimetatakse hinnaelastseks, kui : a) nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on suurem kui üks b) nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on väiksem kui üks c) nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on võrdne ühega 17. Optimaalne on hind, mille puhul on: a) Kaetud kauba müügiga seotud kulud b) Müügist saadava kasu ja müügikoguse suhe on keskmisest madalam
Veetud lastikogus (t) Q 42 000 42 000 Läbitud miilide arv L 1459 1459 (meremiili) Tabel 9. Laevade Delta Pioneer ja Deep Blue kvantitatiivsed näitajad 9.2. Laevareisi ekspluatatsiooniliste näitajate arvutamine ja hindamine Ühe lihtreisi puhul: 30 Koormatuse koefitsient: K= / kus: koormatuse koefitsient Q lasti kogus puhas kandevõime Puhta veovõime kasutamise koefitsient: K= QL / D kus: puhta veovõime kasutamise koefitsient tonn-miilide arv reisis tonnaazi-miilide arv reisis Ekspluatatsiooniperioodi koefitsient näitab, millise osa aastast kulutab laev (laevastik) kasulikuks (põhi-) tegevuseks. Näitaja arvutatakse alljärgneva valemi alusel: DpTe Ke= DpTr kus: ekspluatatsiooniperioodi koefitsient laeva puhas kandevõime
Seega on tegemist mitteelastse nõudlusega (väike hinnamõju). NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Sellisel teel leitud elastsust nimetatakse ka punktelastsuseks. Probleem: tulemus sõltub sellest, kummas suunas me piki nõudluskõverat liigume. Arvutame elastsuskoefitsiendid, kui hind tõuseb 12 14 Toode A: Algne: 12 ja 25 tk päevas Uus: 14 ja 10 tk päevas 10 - 25 15 15 12 E = 25 = 25 = = 3,6 > 1 14 - 12 2 25 2 12 12 Elastne nõudlus, aga koefitsient on erinev hinna languse korral arvutatust. 4 10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Sellisel teel leitud elastsust nimetatakse ka punktelastsuseks. Probleem: tulemus sõltub sellest, kummas suunas me piki nõudluskõverat liigume. Arvutame elastsuskoefitsiendid, kui hind tõuseb 12 14 Toode B: Algne: 12 ja 43 tk päevas
Seega võib öelda, et piluga eeltiib parandab tiiva tõsteomadusi suurtel kohtumisnurkadel. Õige vastus on: parandab tiiva tõsteomadusi suurtel kohtumisnurkadel. Induktiivtakistus on Induktiivtakistus väheneb kiiruse kasvades (mahajäävad otsakeerised avaldavad suuremal kiirusel lennukile väiksemat mõju). Lennuki induktiivtakistus on pöördvõrdeline kiiruse ruuduga. Õige vastus on: pöördvõrdeline kiiruse ruuduga. Induktiivtakistuse koefitsient on Et induktiivtakistuse arvutamiseks kasutada muude takistuste arvutamisega sarnast valemit, kus takistus on võrdeline kiiruse ruuduga, defineeritakse induktiivtakistuse koefitsient nõnda, et induktiivtakistus ise tuleks pöördvõrdeline kiiruse ruuduga(nagu see tegelikult ongi). Seetõttu on induktiivtakistuse koefitsient pöördvõrdeline kiiruse neljanada astmega. Õige vastus on: pöördvõrdeline kiiruse neljanda astmega.
○ Organiseerimis õigus ○ Isiklik turvalisus ○ Õigusriigi põhimõtted ○ Sõnavabadus ○ Võrdsed võimalused Kultuurilised ● Tihti seotud haridusliku tõrjutusega ● Kultuuridevahelised lõhed ○ Keelelised raskused ○ Töövõimaluste nappus ○ Väärtuste erinevused Sotsiaalne tõrjutus Eesti ● Näitajad ○ AVM/SVM: 2,4% ja 21,7% (2018) ○ Ilmajäetuse määr: 7,6% ○ Arvestuslik elatusmiinimum: 221,4€ ○ Gini koefitsient: 0.26 Allikas: http://jetsport.ee/toetajad/estonian-flag-colors-in-country-map/ Sotsiaalne tõrjutus Saksamaal ● Näitajad: ○ AVM/SVM: 0,1% ja 16,7% (2015) ○ Ilmajäetuse määr: 3,7% ○ Arvestuslik elatusmiinimum: 137€ ○ Gini koefitsient: 0,29 Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_map_of_Germany.svg Allikad ● https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalne_tõrjutus (10.09
t 3 - supordi juurdetoomine spoonipakule, sek t 4 - tsentreerimise ja treispooni lõikamise aeg, sek [ 30 ( k + 0,02 ) D - d p ] t1 = = = 22 sek. s xn 10 k spoonipaku vormi koefitsient D spoonipaku läbimõõt ülemisest otsast ilma kooreta, mm dp - pliiatsi (südamiku ) läbimõõt, mm s märja spooni paksus, mm n spindli pöörete arv 0,02 koefitsient, mis arvestab supordi kaugust spoonipakust Koefitsiendi k suurused on järgmised : Kase spoonipakud pikkusega Kooritud Koorimata
t 3 - supordi juurdetoomine spoonipakule, sek t 4 - tsentreerimise ja treispooni lõikamise aeg, sek [ 30 ( k + 0,02 ) D − d p ] t1 = = = 22 sek. s xn 10 k – spoonipaku vormi koefitsient D – spoonipaku läbimõõt ülemisest otsast ilma kooreta, mm dp - pliiatsi (südamiku ) läbimõõt, mm s – märja spooni paksus, mm n – spindli pöörete arv 0,02 – koefitsient, mis arvestab supordi kaugust spoonipakust Koefitsiendi k suurused on järgmised : Kase spoonipakud pikkusega Kooritud Koorimata
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Lahendus: Leian difusiooni koefitsiendi: 3 D=D o exp ( ) −Qd RT =2,3∗10−5 exp ( −148∗10 8,314∗ 273,15+980 ( ) ) =1,56∗10−11 m2 / s kus, D – difusiooni koefitsient (kiirus), m2/s ; Do - temperatuurist sõltumatu suurus, m2/s (tabelis 2); Q - difusiooni aktivisatsioonienergia, kJ/mol (tabelis 2); R - universaalne gaasi koefitsient (8,314 J/mol*K); T - temperatuur, K (273,15). Protsessiks kuluva aja t leidmine: C x −C0 x C s−C 0 =1−erf ( 2 √ Dt ) kus, Cs – pinnakontsentratsioon (keskkond); Co - lisandi lähtekontsentratsioon materjalis;
[ 30 ( k + 0,02 ) D - d p ] = 30[(1,2 + 0,02 ) 210 - 70] 5586 = = 20,53 t4 = s n 1,36 * 200 272 sek k spoonipaku vormi koefitsient D spoonipaku läbimõõt ülemisest otsast ilma kooreta, mm d p - pliiatsi (südamiku ) läbimõõt, mm s märja spooni paksus, mm n spindli pöörete arv 0,02 koefitsient, mis arvestab supordi kaugust spoonipakust Koefitsiendi k suurused on järgmised Kase spoonipakud pikkusega Kooritud Koorimata 1,3 meetrit 1,15 1,21
teha. Esialgse variandi joongraafik on toodud joonisel 2, kus punasega on märgitud kriitilise tee peal asuvad tööd. Joonis 2. Esialgse variandi joongraafik Tööjõu vajadus antud variandile on toodud joonisel 3. Joonis 3. Esialgse variandi tööjõu vajadus Maksimaalselt on korraga objektil 17 töölist, kokku on tööjõu vajadus 312 töölist, seega keskmine tööjõu vajadus on 312/24=13. Tööjõu ebaühtlase kasutamise koefitsient on 0,76. 2.2 Lühendatud variant Ehituskestust tuleb lühendada 25% võrra, seega on vaja juurde tööjõudu nii palju, et varasema 24 päeva asemel saaks töö tehtud 18 päevaga. Selle saavutamiseks lisasin ühe lisa brigaadi töödele L, F, G, D, J ja B. Uus võrkgraafik on joonisel 4 ja uue võrkgraafiku arvutused on tabelis 3. Lühendades töö kestust, muutus ka ehituse kriitiline tee. Joonis 4. Muudetud võrkgraafik.
Tallinn 2009 Sisukord Töö eesmärk 3 Katseseadme põhimõtteskeem 3 Mõõtetulemused tabelites 4 Kuullahendi abil gradueeritud pingeallika primaarpinged ja iga primaarpinge 5 gradueeritud koefitsiendid, ning otsitav gradueerimis koefitsient Mõõdetav kõrgepinge U2 funktsioonina elektrostaatilise voltmeetri näidust 6 graafilisel kujul Elektrostaatilise voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine 7 Pingekõvera ostsillogramm ja moonutuste hinnang 7 Tulemuste analüüs 7 Töö eesmärk Tutvumine kõrgepinge saamise viiside ja pinge mõõtmise meetoditega. Katseseadme põhimõtteskeem a.) b
Andmed teede pikkuste kohta ja nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 2. Joonisele 1 on kantud punktide A, B, C ja D geograafilised asukohad, kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud skeem 1 Maakorralduse põhikursus Alvar Halling Töö tulemused: Valitud teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,744, mis tähendab, et teed mööda mõõdetud teede pikkus on teede otsepikkusest keskmiselt 1,744 korda pikem. Seejärel arvutasin teede pikkused, kasutades selleks teede otsekaugust ja keskmise kõverjoonelisuse koefitsienti. Järgmisena leidsin keskmise ruuthälbe, mille väärtuseks tuli 1512,17 m. Selle abil saab hinnata arvutatud teepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes. Seega on maksimaalne eksimus +/- 1,744 m. Tabel 2. Mõõtmistulemused ja arvutused
1. Töö eesmärk Etüülatsetaadi hüdrolüüsireaktsiooni kiiruskonstandi temperatuurisõltuvuse katseline määramine 2. Teoreetilised alused Keemilise reaktsiooni kiiruskonstandi sõltuvust temperatuurist kirjeldab Arrheniuse võrrand E kc=Aexp(- A ), (1) RT kus A - koefitsient, EA - aktivatsioomenergia, R - universaalne gaasikonstant, T - temperatuur, K. Gaaside kineetilise teooria põhjal on teada, et E kc ~ T1/2 Aexp(- A ) (2) RT ning statistilise mehaanika järgi E kc ~ TAexp(- A ) (3) RT
pakkumiskõverate horisontaalsumma). 3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS. Nõudluse hinnaelastsus- kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E = Q/Q : P/P Nõudluse hinnaelastsuse liigid- Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on < 1. Lineaarne nõudluskõver- nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Täielikult elastne nõudluskõver- nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on
tõuseb. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question18 Punktid: 1 Elastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude suurenemise. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question19 Punktid: 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question20 Punktid: 1 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question21 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question22 Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu. Vastus: Õige Vale Õige
Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise noolega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti X ja Z geograafilised asukohad, punktide X, Y, Z, W vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis . Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem 1 Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,082, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mööda mõõdetud teede pikkus teede otsepikkusest keskmiselt 1,082 korda pikemad. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teedepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes, on leitud teed mööda mõõdetud pikkuste ja arvutatud teede pikkuste vahede kohta keskmine ruuthälve
Tudengi nimi: Auditi kindluse mudel, olulisus, valimid Leidke alljärgneva lähteinfo põhjal: a) Auditi läbiviimise (planeerimise) olulisus b) Kontrollisüsteemide testi valimi suurus (tegevuskulud) c) Detailide testi valimi suurus (tegevuskulud ja varud) Lahendus: 1) Materiality: 2,5mln*0,1=250 000 eur Performance Materiality: 250 000*0,8=200 000 eur 2) Valimi suurus = kindluse koefitsient / kõrvalkaldemäär = 1,2/0,05 = 24 3) Valimi suurus = Populatsioon/LV olulisus*kindluse faktor 3.1 Valimi suurus = 25 000 000 / 200 000 * 0,8 = 100 3.2 Valimi suurus = 3 000 000 / 200 000 * 3 = 45
tasakaaluhind tõuseb. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question18 Punktid: 1 Elastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude suurenemise. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question19 Punktid: 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question20 Punktid: 1 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question21 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question22 Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1.
2. PAKKUMINE kasvab ROHKEM kui NÕUDLUS: tasakaalukogus kasvab, -hind langeb 4 Mare Randveer, TTÜ 3. PAKKUMINE ja NÕUDLUS kasvavad ÜHEPALJU: tasakaalukogus kasvab, -hind jääb samaks NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS NÕUDLUSE HINNAELASTSUS kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE KOEFITSIENT mõõdab hinna protsentuaalsest muutusest põhjustatud nõutava koguse protsentuaalset muutust nõutava koguse protsentuaalne muutus Q P Ed = - Ed = : hinna protsentuaalne muutus Q1 P1 NÕUDLUS: ELASTNE, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsient on suurem kui üks.
3. on iilimuslikud rahvuslikestandarditesuhtes(vastuolukorral kuulub
rakendamiseleISO standard)
Mida tiihendabtciostusornandi territoriaalsus?
1. tcicistusomand kehtib ainult sellesriigis, kus ta on registreeritud
2. td
Ammooniumnitraadi lisamisel toimus soojuse eraldumine, sest temperatuur langes. Naatriumsulfaadi lisamisel aga soojuse neeldumine, sest temperatuur tõusis. Seega ammooniumnitraadi lisamisel toimus eksotermiline reaktsioon (eraldub soojust, soojusefekt negatiivne) ning naatriumsulfaadi lisamisel endotermiline reaktsioon (neeldub soojust, soojusefekt positiivne). Katse 4: Vask(II) sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Töö eesmärk: Arvutada katse tulemustest kristallvee koefitsient (n) vask(II)sulfaat kristallhüdraadis (s.o vee moolide hulk ühe mooli CuSO4 kohta) Kasutatud töövahendid: kaal, tiigel, gaasipõleti, eksikaator Kasutatud reaktiiv: CuSO4 · nH2O vask(II)sulfaat kristallvesi Töö käik: Kaaluti kuiv ja puhas tiigel (±0,01g). Tiiglisse kaaluti 1-1,2 g CuSO 4 · nH2O. Kristallvee eraldamiseks kuumutati tiiglit ettevaatlikult gaasipõleti leegil (u 220 oC), mille juures sool muutus veevabaks. Tekkinud CuSO4 oli värvitu ühend
· Veel on suured erinevused RT ja siseriikliku turunduse vahel järgnevates punktides ärikeskkonna stabiilsus, rahanduskliima ühtlus, valuuta ühtsus, äritegevuse reeglid, üksikfirma mõju (RT puhul on suurte firmade ümber ,,gravitatsioonivälja" moonutused) ja erinev on ka juhtkonna vastutuse ja kontrolli jaotus. 3. Mida näitab Gini indeks? Kumb on parem, kas väike või suur indeks. Kui suur on Eesti ja Soome GI? Gini indeks (koefitsient) on kasutusel tulujaotuse ühtluse üldnäitajana, mis leitakse tulugruppide kumulatiivset osatähtsust kogutulus väljendava Lorenzi kõvera ja perfektselt ühtlase tulujaotuse korral joonistuva sirge vahelise pindala suhtena mainitud sirge alusesse pindalasse (protsentides). Täiesti ühtlase tulujaotuse korral oleks Gini koefitsiendi väärtus null ja juhul, kui kogu tulu saaksid vaid kõrgeimasse tulugruppi kuuluvad isikud, sada. Eri riikide (ja perioodide) tulujaotuse võrdlemisel on
vale 32.Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siiis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup.Vale 33.Majandusliku ratsionalismi eeldusel sõnastas 19. saj majandusteadlane ja filosoof Alfred Marshall. õige 34.Ühiskond ei saa toota punktis mis asub väljaspool võimalikku tootmise piiri kuna inimeste vajadused on piiramatud. õige 35.Isiklikuks kasutatavaks tuluks nim tulu enne maksude mahaarvamist. vale. 36.Kui kauba nõudluse hinnaelastuse koefitsient on 2,5 siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. õige 37.Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. õige 38.Üks põhjus miks kauba nõutav kogus kasvab kui tema hind alaneb on see et hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule. õige 39.Nahtamatuks käes pidas Smith konkurentsi mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid ebaefektiivselt. vale 40
n.e. Heaks asukohaks on näiteks vanalinna lähedal asuv hotell või siis kesklinnas. Hästi populaarsemaks on muutunud need hotellid, mis asuvad mere ääres ilusa vaadega, see tõmbub turiste alati. Hea väikemajandusettevõtte algab personaalist ja juhtimisest. Kui klienditeenindajad, direktorid, sekretärid, kokkad on rahul oma töökohaga ja palgaga, siis töötavad nad oma töökohal rohkem ning hotelliettevõtte ei pea koolitama uusi töötajaid. Järelikult hotelli kasuliku mõju koefitsient kasvab. Väikehotell saab tulusid suurendada mitmesuguseid lisateenuseid pakkudes. Järgnevas loetelus on nimetatud lisateenused, mis suurendaksid väikehotelli tulu: 1. Puhtus 2. Tee ja kohv kõigile 3. Ilus disain 4. Stabiilne Wi-Fi 5. Töötav konditsioneer 6. Joogivesi 7. Mängukonsoolid neile, kes soovivad 8. Hea restoraan/baar Võimalusi väikeettevõtte kujunemisel on mitu. Peamiselt sellele aitab teenindus, hea juhtivus ja head teenused.
spetsiaalset pressi. Viimistluseks eraldatakse korpuse sisemine ja välimine osa. Estonia Klaverivabrik meisterdab mitmeid puitviimistlusi - tulemahagon ja mahagon, bubinga-must "Peidetud Iludus" ja Aafirka bubinga, India roosipuu, hele ja tume pahkel, valge. Kõlalaua valmistamisel valitakse resonantskuusk puusüü järgi ja sobitatakse omavahel kokku. Siin kasutatakse ainult radiaalsuunas välja saetud laudu, sest radiaalsuunas on puidu kuivamis-kahanemise ja paisumise koefitsient ligikaudu kaks korda väiksem kui tangentsiaalsuunas. Kõlalaua materjalis kasutatakse puutüve alumist osa, mis on okstest puhtam. Materjali valib vilunud meister. Ribitatud kõlalauale kinnitatakse roop. Roobi kõrgus määratakse igal klaveril individuaalselt sõltuvalt malmraamist. Kõlalaud liimitakse rastile, seejärel kinnitatakse viimane koos kõlalauaga korpusesse ja monteeritakse malmraam peale. Klahvide reguleerimine. Kõla
Pühapäev Pühapäev Juuli 7 August 8 September 9 Oktoober 10 November 11 Detsember 12 Leia kõrvalolevast tabelist väärtusele vastav koefitsient. Kopeeri valem ka allpool asuvatesse lahtritesse. NB! Funktsiooni MATCH režiim Väärtus (vahemKoefitsient Tegelik väärtus Koefitsient 0 1 26 1.21 10 1.1 5 1 20 1.21 91 2.357947691 30 1
Proovikeha tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga: Valem 2. Rp = k*( 3Pl / 2bh2 ) Rp paindetugevus [N/mm2], P purustusjõud [kgf], l tugedevaheline kaugus [cm], b proovikeha laius [cm], h- proovikeha kõrgus [cm], k ülemineku koefitsient Survetugevuse määramisel kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40±5 O C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutatakse valemiga: Valem 3. Rs = k*( P / F0) Rs Survetugevus [N/mm2], P purustav jõud [kgf], F0 survepindala [mm2], k ülemineku koefitsient 5. Katsetulemused 5.1 Jahvatuspeenuse määramine JP = ( Mj / M ) * 100% Tabel nr
segamise momendist alates) Seejärel katsetatakse proovikehad paindele ja hiljem moodustunud poolprismad survele. Paindetugevus arvutatakse valemiga: 3P l Rp = k 2bh2 (Valem 1) Kus, Rp- paindetugevus, [N/ mm2 ] P-purustatav jõud, [kgf] l- tugedevaheline kaugus, [cm] b- proovikeha laius, [cm] h- proovikeha kõrgus, [cm] k- ülemineku koefitsient 4.5 Survetugevuse leidmine Survetugevus arvutatakse valemiga: = k FP (Valem 2) 0 Kus, Rs- survetugevus, [N/ mm2 ] P- purustatad jõud, [kgf] F 0 - survepindala [ mm2 ] k- ülemineku koefitsient 5. Tulemused 5.1 Jahvatuspeensuse määramine. Kipsi kaalutis: 50 g Jääk sõelal: 4,49 g Jahvatuspeensus: 8,98% 5.2 Kipstaigna normaalkonsistentsi määramine. Kipsi kaalutis: 300 g Tabel 1
a* = xB - B 3; b* = xB - B 3; n'1 = nP1; n'2 = n'3 = 1 .. n's-1 = n xi xi 1 > kus i=2,3,.., s-1; n's = n 1 b * xs 1 ja k=s-3 b * a * b * a * 48. Valimi korrelatsiooni koefitsiendi olulisuse hüpoteesi kontrollimine Normaalne kaheparameetriline !X, Y@ põhikogum on jaotunud normaalselt. Sellest kogumist on võetud valim mahuga n ja nende järgi on leitud empiiriline korrelatsiooni koefitsient r 0. Kontrollida hüpoteesi, et põhikogumi korrelatsiooni koefitsient on null: n2 Yj% rU = 0; THA rB & k=n-2 1 rB2 49. Kahe sõltuva valimi kontrollimine d 2 d t = d / s ( d), kus s d i
· minimaalne tegevuskaugus · kauguse lahutusvõime · kiiruse lahutusvõime · asimuudi lahutusvõime · kauguse ja kiiruse lahutusvõime muutus, kui täisnurkses raadioimpulsis kasutatakse lineaarset sagedusmodulatsiooni deviatsiooniga f = 12 MHz. Ülesanne nr. 4. Raadiosignaalile sagedusega 60 MHz mõjub harmooniline müra sagedusel 68 MHz.. Kui signaali ja müra suhe on 3 dB, leida · signaali ja häire segu kuju; · parasiitse amplituudmodulatsiooni koefitsient; · parasiitsagedusmodulatsiooni deviatsioon ja spektri ribalaius. Ülesanne nr. 1 0.1 Efektiivne hajumispindala : Metallplaadi pindala: S = a * b = 0.13 * 0.15 = 0.0195m 2 Lainepikkuse leidmine: c 300000000 = = = 0.04412m f 6800000000
-55,8 – (-58,5) = 2,7 2,7 / 55,8 * 100 = 4,8% 1 TÖÖ 7: LAHUSED JA 1.2 KATSE 4 – VASK(II)SULFAAT-5-VEE LAHUSTUVUS KRISTALLVEE KOEFITSIENDI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 3 – SOOJUSEFEKT AINE LAHUSTUMISEL Töö eesmärk: Töö eesmärk: Leida kristallvee koefitsient Uurida temperatuuri muutust aine vask(II)sulfaat kristallhüdraadis. lahustumisel Töövahendid: Töövahendid: Tiigel, tehniline kaal, vask(II)sulfaat, 2 Katseklaasi, destileeritud vesi, gaasipõleti, statiiv, eksikaator. ammooniumnitraat, naatriumsulfaat, termomeeter. Töökäik:
Piirprodukti väärtus C-tarbimiskulutused C=MPC-tarbimise piirkalduvus Töö piirprodukti tulu mittetäieliku konkurentsi D-hoiused ehk deposiidid korral D-amortisatsioon E-kogukulutused Kogukulutused (E) Eq;p-nõudluse hinnaelastsuse koefitsient Sisemajanduse puhasprodukt FC-püsikulu NDP=SKP-D, kus D on amortisatsioon G-avaliku sektori kulutused NDP=C + ( I D ) + G + (X-M) GDP-sisemajanduse koguprodukt Kogutoodang i-intressimäär I-investeerimiskulutsed Kasutatav tulu Id-plaanitud investeermis,-,
ülejäägi kõrvaldamisse turult.
Maksimumhind
äraandmiseks, võiks olla õhemad riided seljas. PAV-i saab määrata ka Harris-Benedicti tabelite abil!!!!!!!!!!! Ainevahetus on tegelikult suurem, vastavalt kehalisele aktiivsusele. Tegeliku energiavajaduse leidmiseks tuleb ainevahetus korrutada kehalise aktiivsuse koefitsiendiga. Naistel neli erinevat kehalise aktiivsuse gruppi. Üliõpilased loetakse teise gruppi. Kehalise aktiivsuse koefitsient 1.7 vist. Põhiainevahetuse võrdlust kasutatakse PAV standardiga. PAV-i standard leitakse HB tabelitest. Normaalseks kõrvalekandeks +-15%. Kroghi spirograaf hingab sisse/välja seda õhku, spirograafi kaas langeb vastavalt, leitud hapnikukogus korrutatakse kalorilise ekvivalendiga, siis võrreldaks HB tabeliga. VITAMIINID JA MINERAALAINED LOE ISE!!!!!!!!!!! RAAMATUSTTTTTT!!!!!! Uuri 1) kuidas vitamiine saada, mis toiduainega 2) mis on vitamiini funktsioon organismis
!! nõudluse elastsus on muutunud nõutav kogus muutub, kui hind muutub nõudluskõver on nihkunud on toimunud liikumine piki nõudluskõverat Tagasiside Nõudluse struktuuri muutusena käsitletakse nõudluskõvera nihet, mis toob kaasa seoses muutusega mõnes muus teguris peale hinna (näiteks tootmise kallinemine tööjõu kallinemise, mõne uue maksu kehtestamise vms tõttu). Küsimus 5 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2.5, siis hinna langus 2 kaasa Vali üks või enam: nõutava koguse vähenemise 2,5% võrra !!! nõutava koguse kasvu 25% võrra nõutava koguse kasvu 2,5% võrra nõutava koguse kasvu 250% võrra Tagasiside Kui elastsuskoefitsient leiti koguse suhtelise muudu ning hinna suhtelise muudu ja siis sellest tulenevalt ning Kuna E>1, siis hinna langus toob kaasa nõutava koguse suhteliselt suurema kasvu langus 10% toob kaasa nõutava koguse suurenemise 25%. Küsimus 6 Valmis
B O o A C Selgitav joonis: Raadiomajakate asukohad on vastavalt A, B ja C. Majakate vahelised baaskaugused on antud. Ülesanne nr.2. Raadiosignaalile sagedusega g MHz mõjub harmooniline müra sagedusel d MHz. Kui signaali ja müra suhe on 2 dB, leida · signaali ja häire segu kuju; · parasiitamplituudmodulatsiooni koefitsient; · parasiitsagedusmodulatsiooni sageduse deviatsioon. Ülesanne nr.3. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a (pikkus) × b (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast, mis töötab sagedusel f GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on kraadi. Võrrelda saadud tulemusi
(aken suletud) I Loomulik valgustustihedus/valgustatus. Kaugus, m Ruumi 0 1 2 3 4 5 Ühtlustegur Loomulik valgus kaugus aknast, 1056 403 263 174128 98 0,3 Valgustustihedus, lx (filter aknapoole) Määra koefitsient: 58,9 22,514,7 9,7 7,1 5,5 Eloomulik= (Esise/Evälis ) 100%, joonista graafik) II Kuvar mitmendas reas: Teine kuvar kolmandas reas. Mõõda valgustustihedus kuvari asukohast lähtuvalt piki rida iga meetri tagant kuvariga töötaja silmade kõrgusel Kaugus, m Ruumi 0 1 2 3 4 5
Kui elektroodil toimub reaktsioon OksOks + ze- = RedRed (kus Oks ja Red on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e - elektron, - RT a Oks Oks koefitsient), siis on tema potentsiaal arvutatav Nernsti valemi järgi: = + 0 ln , kus 0 - zF a ReRedd elektroodi normaalpotentsiaal, T - temperatuur, F - Faraday arv, a - aktiivsus. Temperatuuril 298 K RT 8,314x 298x 2,303
annaabi.ee 
