Teise maailmasõja majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed? II maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. a Jaapani kapitulatsiooniga. Ei enne ega pärast pole olnud sõda, mille tulemused ja tagajärjed oleksid olnud nii ulatuslikud. Kuigi II maailmasõjas olid USA, Inglismaa jt lääneriigid ühises Hitleri-vastases koalitsioonis NSV Liiduga, algasid vastuolud juba sõja ajal ning päädisid külma sõja, ehk suurima II maailmasõja poliitilise tagajärjega. II maailmasõja tagajärjel kujunesid välja kaks üliriiki USA ja NSVL ning külm sõda oli enneõike vastuolu nende kahe riigi vahel, meetodeiks sel sõjal olid vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, võidurelvastumine ja nii avalikud kui ka varjatud ähvardused. Positiivse külje pealt võiks välja tuua, et tänu vastaseisule ja soovile üksteist üle trumbata, soodustas külm sõda tehnoloogilist ja teaduslikku arengut. ...
Silver Kruusalu MAA- JA LINNAINIMESE TARBIMISERINEVUSED ESSEE Õppeaines: MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 31 Juhendaja: lektor Inga Stelmak Esitamiskuupäev: 13.10.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused Põhjusel, et olen suurema osa oma elust maal elanud, oskan hästi hinnata maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevusi. Vaatamata sellele, et nii maal kui ka linnas elava inimese majandustegevuse aluseks on ressursside piiratus võib väita, et inimeste tarbimise valikud sõltuvad suuresti nende elukohast. Kõige suuremad erinevused algavad juba sellest, et maal elava inimese tarbimise vajadused, harjumused, on totaalselt erinevad linnas elava inimesega. Kui linnainimene pöör...
Majanduslike tegurite ja tehnoloogia arengu mõju põllumajandusele. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika MAJANDUSLIKUD TEGURID KAPITAL (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) TÖÖJÕUD (tööjõu kvaliteet, traditsioonid) RIIGI MAJANDUS POLIITIKA (toetused, tollipoliitika) Mehhaniseerimine ja väetised ...kasutama hakati XIX saj. II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11 milj.(1910a) 3 miljonile (1970a) Tänapäeval suudavad 2 inimest hooldada 500ha nisupõldu, 10 inimest 2000 pealist veisekarja VÄETISED parandavad taimede toitumistingimusi, suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti 1) ORGAANILISED- 2) MINERAAL- 3)MELIORANDID 4) BAKTER- Mineraalväetiste kasutamine 1ha põllumaa kohta XX saj. lõpul GPS -põllumajanduses ...
Iraani ja Saksamaa põllumajanduse võrdlus Kliima Iraani kliima on vaheldusrikas ning sõltub piirkonna eripärast. Kiltmaal valitseb mõõdukas ja kuiv kliima. Kiltmaal on taimestik suhteliselt hõre, kuid Alborzi mägedes kasvavad tamme-, pöögi-, jalaka- ja kadakametsad. Kliima mõju põllumajandusele Sellise kliima tõttu on põllumajanduse jaoks rajada niisutuskanaleid. Sooja kliima tõttu kasvatatakse pistaatsia pähkleid ja suhkrurooga. Kiltmaid kasutatakse looma kasvatuseks. Kliima Saksamaa on parasvõõtme merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Lõunaosas asuvad mäed ja orud, põhjaosas tasandukud Kliima mõju põllumajandusele Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele sest mägedesse ei saa põlde rajada. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on ...
Milline oli majanduslike, poliitiliste ja usuliste probleemide osa Inglise reformatsioonis ? Inglise reformatsioon erines paljugi poolest Euroopa reformatsioonidest. Seda majanduslikult, poliitiliselt ja usuliselt. Tekib küsimus, et milles siis ikkagi need probleemid seisnesid ja kas need said lahendatud ? Inglismaa majanduslikuks probleemiks oli see, et tekkis vajadus lambavilla ja kalevi tooraine järele. Lambakasvatused tõid kaasa seda, et talupojad aeti nende maadelt välja ja majad lõhuti. See andis väga suures ulatuses ruumi, et kasvatada lambaid. Kuna lammaste kasvatamine ei vaja erilist tööjõudu nagu näiteks põlluharimine, siis need endised asukad kas rändasid mööda ilma ringi otsides tööd või hakkasid varasteks ja pättideks. Riik ja uued suunad ei mõelnud üldse sellele, kuidas natukene vaesemad inimesed hakkama peakid saama. Sellel ajal võis see kõik kahesilma vahel...
väärtuste ja sellega seotud vaimse kultuuri väärtuste ,,tervis" jääb küsimärgi all. Teiselt poolt, aga selle tehas positiivselt mõjutaks Eesti majanduslikku aspekti suurendaks Eestile lisanduvat rohelise energia toodangut, looks töökohti, soodustaks SKP ja ekspordi kasvu (CENTAR 2017, 7-9). Seega selle kahe teraga mõõga probleemi valguses ilmneb küsimus kuivõrd Eestis peetakse olulisteks vaimseid väärtusi majanduslike huvide kõrval ja kuidas saaks seda olukorda lahendada? Seda teemat võib seostada neo-liberalismi, globaliseerumise ja finantsialiseerumise tagajärjega, et selle tõttu tähelepanu keskel on rohkem majanduslikud motiivid ehk kasumi maksimiseerimine, turu laienemine ning konkurentsivõime ja positsiooni tõstmine rahvusvahelisel areenil, sotsialseid eesmärke ohverdades (Epstein 2005). Ja see essee ESTFOR
rahvastiku kvaliteet- haridustase,tervis,kaasatus jne.Eestis suremus suurem kui sünd.Põhimõtted:*sotsiaalne õiglus:kõikidel inimestel õigus puhtale keskkonnale,*keskkond-keskkonnakaitse,*kultuur- mitmekesisuse väärtustamine,*elukvaliteet-inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile,*majanduse ja keskkonna ühendamine-majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju,*kohustus tulevaste põlvkondade ees-silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele
Dokumendihaldurite Ühing asutati 2004. aastal Viljandis ja praegu on see ka seal olemas. Dokumendihalduriks saab õppida Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias info- ja dokumendihalduse erialal. Nende eesmärkideks on: · Dokumendihalduri kutse populariseerimine ja väärtustamine ühiskonnas · Dokumendihaldurite kutsealase suhtlemise ja koostöö korraldamine · Erialaste teadmiste ja kogemuste levitamine · Dokumendihalduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide kaitsmine · Dokumendihaldurite huvide esindamine Eesti Vabariigi teadus- ja hariduspoliitika kujundamisel ning rakendamisel · Koostöö arendamine kõigi ühinguga sarnaseid eesmärke taotlevate isikute ja organisatsioonidega dokumendihalduse valdkonna edendamiseks Eestis. Väärtustatakse dokumendihalduri kutset ja teadvustavad dokumendihalduse vajalikkusest tööandjatele, spetsialistidele ja ka kõigile teistele inimestele
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protesside. Peamiseks tõukejõuks edusammud tehnika arengus. Globaliseerumine on muutnud maailma väiksemaks, globaalseks külaks. Peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse üleilmne levik, üleilmne tööjaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Eeldused: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng Riikidevaheline koostöö Finantssfääri rahvusvahelistumine
Rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine leidis aset 19. sajandil. Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest ning nõuti võrdseid õigusi baltisakslastega. Liikumise juhtideks olid Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler ja Koidula, ning ma kavatsen rääkida lähemalt esimese kolme mehe tegemistest, ettevõtmistest. Esimesena räägin ma rahvusliku liikumise juhist Jakob Hurdast. Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal vaese koolmeistri peres, kuid vaatamata raskele majanduslikule olukorrale sai ta hea hariduse. Jakob jõudis isegi doktori kraadini, selle ta omandas 1886. aastal Helsingis. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i e...
Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta Kliima (parasvööde, lähistroopika), Veekogu lähedus (Niiluse delta), Tasandikuline pinnamood (Mesopotaamia madalik). b) majanduslike tegurite kohta transport-meretransport (hansa linnad- tartu, pärnu), põllundus( Suur-Hiina tasandik), maavarade leiukoht-kaevandused( Jõhvi, Sillamäe) 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju
Koondamine ja selle rakendamine töösuhtes Koondamine on tööandja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine. Lepingu ülesütlemisel peab olema mõjuv põhjus mis on seotud tööandja ettevõttega ehk tegemist on majanduslike põhjustel töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Koondamise puhul on tegemist töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamisega vöi muude töö lõppemis juhtudega, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest. Koondades eksitakse sageli selle vastu, keda eelistada tööle jäämisel ja millest üldse lähtuda valikute tegemisel. Tööandja peab alla 3-aastase lapse vanema välistama
Teooriad sündimuskäitumise kohta Warren Thompsoni teooria Ühiskonna üldise arengu teooria Nõudluse vähenemine laste järele Ratsionaalsed teooriad Esitas lapse kulu mõiste: Lapsesaamise ja kasvatamisega seotud kulud on Gary Becker samasugused nagu igasuguste kaupade puhul ning need mõjutavad laste arvu Lapse maksumuse tõttu peaksid väiksemate majanduslike võimalustega inimesed saama vähem lapsi Majandusliku heaolu tõustes suurenevad ka kulutused lapsele ning inimesed muutuvad lastele tehtavate kulutuste osas vähem järeleandlikuks Lapsesaamise otsus võistleb teiste elusündmustega Soov lapsi saada ja laste arv Soov lapsi saada võib olla üks olulisemaid sündimust mõjutavaid tegureid Soovitud laste arv on seotud vanusega Üllatuslikult soovivad mehed naistest enam lapsi
Maarja-Liisa Suitso 11a Henrik Ibseni ,,Nukumaja" probleemid kaasajal Henrik Ibseni ,,Nukumaja" esmatrükist on möödunud 129 aastat, kuid teos ei ole kaotanud oma populaarsust. Selle on taganud käsitletud probleemid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval. Muutuvad aastanumbrid, kuid mured ja arusaamatusi tekitavad asjaolud on jäänud sarnasteks. Teos kajastas keskklassi elu selle välises headuses ja mugavuses. Inimeste hoiakud muutusid majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste survel. Olulisim teema on abieluliste suhete ebavõrdsus ja ühiskonna julmus naiste suhtes. Mees pidas tol ajastul naist lollikeseks, kes ei suutnud omapäi midagi otsustada. Pidevalt nägime olukordi, kus Helmer Norat suunas ning talle sõnaõigust ei andnud. Naine ei oleks mehe arvates tohtinud tegeleda käsitöö...
majanduse põhiküsimust: 1) millised eesmärgid tuleb ellu viia, tuginedes ühiskonna nappidele vahenditele (ressurssidele) ehk missuguseid kaupu ja teenuseid ( mida?) toota ja kui palju; 2) mil viisil tahetakse ühiskonna nappe ressursse ühendada vajalike kaupade tootmiseks (kuidas toota?); 3) kuidas tahetakse toodetud kaupu ja teenuseid ühiskonna liikmete vahel jaotada (kelle jaoks toota?). Majandusteaduse ülesandeks on: 1) majanduslike nähtuste ja nende seoste uurimine nappide hüvede jaotamisel indiviidide ja kollektiivide vahel ning ka ajaloolise jaotuse mõjude uurimine; 2) majanduslike protsesside ja struktuuride kujundamise eesmärkide ja vahendite analüüs. 2 Uurimuse tulemused tootmises esinevate majanduslike suhete ja nende baasil kujunevate
5.1 Riigi majandusressursid lk 138-140 Triin Rannak Riigi majandusressursid · Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab sageli majanduse areng. · Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes? Tootmistegurid · Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. · 1) Looduslikud ressursid- maa, mets, maavarad, kliima -> MAA · 2) Inimestega seotud ressursid- rahva arv, haridustase, kogemused -> TÖÖJÕUD (INIMKAPITAL) · 3) Tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased jms -> KAPITAL : a) reaalkapital b) finantskapital · [4) Ettevõtlikkus] Alternatiivkulu · Tuleb langetada otsuseid. · Ühte ressurssi ei ole võimalik kasutada mitme toote tootmiseks või tarbimiseks.
mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. 1. Inimõigused on kõigil inimestel. 2. Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt. 3. Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt. Rahvusvahelised lepingud? · Allkirjastamine · Aruanded · Komiteed Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Inimõiguste komitee Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1992. · Järelvalvet teostab Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastane konventsioon · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Piinamisvastane komitee Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta
tööjaotuse süvenemine • Põhiülesanded: turunõudlusele vastavate tootmisvõimaluste arendamine ja nende efektiivne kasutamine; tootmise ainelise ja regionaalse struktuuri selline täiustamine, mis vastaks rahvamajanduse kõige mitmekülgsematele vajadustele ja tagaks kõigi piirkondade majandusliku arengu kiirendamise Majandusõpetus • Põhiküsimused: mida toota? kuidas toota? kellele toota? • Majandusteaduse ülesanded: 1) majanduslike nähtuste ja nende seoste uurimine nappide hüvede jaotamisel indiviidide ja kollektiivide vahel ning ka ajaloolise jaotuse mõjude uurimine 2) majanduslike protsesside ja struktuuride kujundamise eesmärkide ja vahendite analüüs • Tegeleb nappide ressursside jaotamisega omavahel konkureerivate eesmärkide vahel • Uurimuse tulemused formuleeritakse majandusteoorias: 1) Majanduslike kategooriatena(hind, omahind, kasum) 2) Majanduslike protsessidena (spetsaliseerimine,
Tootmistegur-majanduslike ressursside kugum,mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks.Ettevõtlus-inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel.Alternatiivkulu-kulu,mida inimene teeb valides ühe toote tootmise või tarbimise,loobudes teisest.Ühiskonna optimum-ressursside optimaalne paigutamine.Deflatsioon-raha ostujõu langus/riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Inflatsioon-riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioonimäär-inflatsiooni mõõteühik
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts
Ühiskond- Sotsiaalne kooslus. Pluralistlik- Mitmekesine ühiskond. Demokraafilised tunnused: sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht (nt maa, linn). Sotsiaalsed tunnused: haridustase (alg-, kesk- või kõrgharidus), ametigrupp (nt oskustööline, tööline, ametnik, spetsialist, juht jne), klass (alam-, kesk- või kõrgklass), hõvestaatus (töötu, pensionär, õpilane, töötav inimene). Sotsiaalne kihistumine- Erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega. Rahvuslik v rassiline kihistumine- seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus. Regionaalne kihistumine- lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ning ligipääs teenustee ja hüvedele (nt haridusele). Kõrgklass- kuulub kõige jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab endale tihti lubada üsna luksuslikku elustiili.
seaduslikud või ebaseaduslikud. MKS § 84 on tegemist maksudest kõrval hoidumise takistava üldnormiga ei välista see kõrvale hiilimist täielikult.. Paragrahv hõlmab maksunormist kõrvale hiilimist õiguskujunduste kuritarvitamise kaudu. Seadusandja lähtub pigem eeldusest, et kindlatele majanduslikele toimingutele või suhetele vastavad kindlad õiguskujundused. Seetõttu tuleb maksukoosseisudes kasutatud õiguslikke kujundusi mõista kui majanduslike asjaolude tüüpkirjeldusi. MKS § 84 eeldab õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamist. Õiguslik kujundus peab olemas vabalt loodud majanduslike suhete või tehtud toimingute suhtes kohatu, et pidada silmas saavutatud majanduslikke tulemusi või nende säilitamist. Näiteks kasutatakse müügilepingu asemel kinkelepinguid.
4. Eesti rahvastikutaaste probleemideks on rahvastiku vananemine ja vähenemine, sündivus jääb alla suremusele. 5. Rahvaarvu kõrval on oluline ka rahvastiku kvaliteet sellepärast, et inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal ja kaasatus ühiskonda määravad ära inimarengu ja need näitajad annavad ettekujutuse, kuidas ühiskond inimressurssi kasutab. 6. Ühiskonna jätkusuutlikkuse arendamise põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse. Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile.
kvalitatiivses mõistes · Mida tähendab demograafiline jätkusuutlikkus? - Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Arenenud riikides on rahvastiku probleemid-rahvastik vananeb ja väheneb. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust, et see ületaks suremuse. Teise võimalusena nähakse sisserände soosimist Mida tähendab sotsiaalne jätkusuutlikkus? Ühiskonna jätkusuutlikku arendamise põhimõtted. Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse. Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel.
- riigivõim - erakonnad - huvirühmad - EL Totalitaarsete riikide meediapoliitika - on piirava iseloomuga ja peab kindlustama riigi meediamonopoli - meediumid alluvad otseselt poliitilisele juhtkonnale ja on osa riigivõimust - sellised meediumid täidavad juhtimis- ja esindusülesannet. Nad on tahtekujunduse instrument valitsejate käes. Kommunikatsioonipoliitika Meediapoliitika Majanduslike, ühiskondlike ja poliitiliste On majanduslike, ühiskondlike ja poliitiliste suhete raames toimiv reeglite süsteem suhete raames toimiv reeglite süsteem, mis (seadused, määrused, standardid jne), mis hõlmab meediumide organisatsiooni, puudutab informatsiooni andmise, kogumise, kättesaadavust, tööviisi ja õigusi. levitamise ja vastuvõtu tingimusi. Meedium vahelüli, vahendaja Auditoorium kuulajaskond Tsensuur ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt
tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial Käsumajandus - majandussüsteem, mida kontrollib riik Turumajandus - majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Majandusressursid (=tootmistegurid)- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahulda-miseks Makromajandus uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi riigi, piirkonna või globaaltasandil Mikromajandus uurib indiviidi, leibkonna, firma käitumist turukeskkonnas SKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud riigis aasta jooksul sõltumata sellest, kellele kuuluvad tootmistegurid RKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud kodumaistest tootmisteguritestlähtuvalt aasta jooksul kas riigis või välismaal
indiviid pole enam seotud ainult oma elukeskkonnaga, vaid terve maailmaga, suhted on ebaisikulised ja toimunud on reflektiivsuse ning ebakindluse kasv Ühiskonna refleksiivsus - regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil (teadmiste mittetäielikkus ja individuaalne vastutus otsuste tegemiseks) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside (maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel) · Põhjused: kommunikatsioonitehnoloogiate areng, uut tüüpi informatsioon (teadlikkus globaalsetest teemadest), mobiilsus, globaalne tööjaotus Mõjutegurid: - Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood (aja ja ruumi kokkutõmbumine;
tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ning kritiseerida valitsuse poliitikat. Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted: majanduse ja keskkonna ühendamine majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevate põlvkondade ees silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkkond keskkonnakaitse. Elukvaliteet inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile.
Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas. ) Sündide arv peab ületama surmade arvu. Abielupaaridel peaks olema 2-3 last. Sisserände soosimine. rahvastiku kvaliteet. (inimeste haridustase, tervis, igal lapsel võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonna asjades osalejaks. ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted: -majanudse ja keskonna ühendamine: majanduslike otsuste tegemisel tuleb arvestada nende mõju loodusele -kohustus tulevaste põlvkondades ees: silmas tuleb pidada preaguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgnevatele põlvedele. -sotsiaalne õigus:kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale -keskkond: keskkonnakaitse -elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile -osalemine:erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel.
Koostas: Ragnar Villemson 10b Ideoloogiad, poliitilised suunad, liikumised 19. sajandil Euroopas. Konservatism Liberalism Romantism Majanduslik liberalism Sotsialism Marksism Konservatism Konservatism on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi toetajaid leidus kõikides ühiskonna kihtides. Pooldati ilma sotsiaalsete ja majanduslike vapustusteta kulgevat ühiskondlikku arengut. Oldi vastu muutustele. Konservatiivne maailmavaade oli üldise valmisõiguse vastu, nad ei pooldanud naistele meestega võrdsete poliitiliste ja majanduslike õiguste andmist. Konservatiivid Nende arvates oli mõeldamatu saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega. Neile ei meeldinud riigivõimu avalik kritiseerimine.
3)Nato peaminister: Andres Fogh Rasmussen 4)kaitseplaneermisie komitee 5)sõjaväekomitee Asutajariigid: USA, Norra, Belgia, Holland, Itaalia, Prantsusmaa, Kanada, Saksamaa, Portugal, Luxeburg, Taani. ÜRO- moodustati 1945 San Fransiskos. Eesmärgid ja ülesanded : 1)säilitada rahvusvaheline julgeolek ja rahu 2) arendada rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte alusel riikide vahelisi sõbralikke suhteid 3)Organiseerida rahvusvahelist koostööd , majanduslike , sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarsete probleemide lahendamisel . Ülesehitus: 1) ÜRO peamisi organeid 6 a)peaassamblee kõik liikmesriigid b)julgeolekunõukogu- 15 liikmesriiki (neist 5 alalist: USA,Venemaa, Prantsusmaa, Hiina, Suurbritannia) c)majandus ja sotsiaalnõukogu d)hooldusnõukogu e)rahvusvahline kohus f)sekretariaat ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon ÜRO Abi ja tugiorganisatsioonid:
Dzihaad Anete Siig Dzihaad Püha sõda, püha võitlus, võitlemine pürgimine Islami usukohustus Sisemine pingutus halbade kommete kogukonnas või üksikisikus Sõda uskmatute või õigest usust kõrvalekaldunute vastu Dzihaadi läbiviimine Dzihaadi viiakse läbi usu kaitsmiseks, seda võidakse läbi viia kõigi vahenditega nii juriidiliste, diplomaatiliste, majanduslike kui poliitilistega Islam lubab kasutada ka jõudu, aga selleks on ranged reeglid Üks dzihaadi vahend on sõda aga see on haruldane võimalus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/D%C5%BEihaad http://karavanserai.bluemoon.ee/Kultuur/Usundid/dzihaad.php
uurimismeetod. On kaks lähenemisviisi uuritavale probleemile: 1) Induktsioonimeetodi kasutamine liigutakse üksikutelt faktidelt üldistele, osalt tervikule. 2) Deduktsioonimeetodi kasutamine üldistelt faktidelt liigutakse üksikule, tervikult osale. Seejärel asutakse faktilise materjali kogumisele ja eristada majanduslikud faktid mittemajanduslikest. Lahendades mingit majanduslikku probleemi, uuritakse siseliselt majanduslike muutujaid, mis on inimese majanduskäitumise väljundiks või mõjutavad viimast. Kodumajapidamiste turukäitumise uurimisel on majanduslikeks muutujateks nt hind, siisetulek, hüvise nõutav kogus jne. Muutujad võivad olla: 1. Endogeensed(sisemised): sõltuvad, nähtuste poolt põhjustatud(mõjutatud). 2. Eksogeensed: sõltumatud, autonoomsed, mõjutavad endogeensete muutujate vahelisi seoseid. NT: Tootja turukäitumine teraviljaturul
Iseloomulikud jooned: kujunes välja kogu maailma hõlmav terviklik majandussüsteem toimub järjest süvenev spetsialiseerumine, kavavad rahvusvahelised kaubavood. uurimisja arengutegevus erinevate detailide valmistamine erinevate detailide kokku panemine müük/hooldus Riikide majanduslik sõltuvus üksteisest suureneb. Tehakse majanduslikku koostööd. REGIONALISEERUMINE Regionaliseerumine samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide majanduslike sidemete tihenemine ja selle alusel riikide ühendavate majandusliitude loomine. ! Eesti on juhtriigiks keskkonnakaitse ja säästva arengu valdkonnas! Ettevõtlusvõrgustik iga osaleja annab panuse toote valmistamiseks ning nad kõik sõltuvad üksteisest ( nt toormega varustajad, toodangu müüad jne). RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED 1. tegutsetakse paljudes riikides 2. firmasisesed majaandussidemed ületavad riigipiire 3. majandustegevuse maht on suurem kui väikestel riikidel
harmooniat. Kuid nüüd on see vaatenurk mingil määral muutunud. Enam ei vaielda majanduskasvu ja keskkonna ühendamise vahel, vaid püütakse neid kahte omavahel ühendada. Asja tuumaks on muutunud inimene ise ja teda ümbritsev keskkond. Jätkusuutlik areng on niisugune arengu tee, mis rahuldab praeguse põlvkonna probleemid, vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik areng lähtub mitmetest punktidest: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõjuga loodusele, silmas tuleb pidada majanduslike ja poliitiliste otsuste mõju järgmistele põlvedele, keskkonnakaitse jne. Kas Eesti on üldse jätkusuutlik riik? Kas väike Eesti riik suudaks tulla toime kõigi nende punktidega? Jätkusuutlikus riigis mängib väga suurt rolli valitsemine. Valitsemine aga on tihedalt seotud sellega, kuidas kasutada võimu, samuti valitsus peab oskama otsuseid peale suruda ka teistele( rahvale)
Riigi majandusressursid Aleksander Kohlap 12C Ühiskonnas toimuvad protsesse mõjutab sageli majanduse areng. Majanduse keskseks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi. Paraku on inimeste soovid piiramatud, ressursside hulk, mile abil soove rahuldada, aga on piiratud. Seetõttu ei ole inimesel kunagi võimalik saada kõike, mida ta tahab. Nii on pea igaüks kogenud, millised piirangud seab tarbimisele raha- või ajapuudus. Samamoodi võib kaupade ja teenuste tootmist piirata vajalike seadmete, haritud spetsialistide või koguni puhta vee nappus. Ka avalikkuses palju tähelepanu pälvivad vaidlused riigieelarve umber on tingitud ressursside nappusest. Riigieelarves ei ole kunagi piisavalt palju raha, et maksta pensione ja lastetoetusi ning pidada üleval sõjaväge nii, et kõik, kellele toetud on määratud, ka selle suurusega rahule jääk...
näol tekib maksumaksjale koormus, millest keegi kasu ei saa. Maksumaksja küll kannab koormust, kuid keegi sellest ei võida. Piltlikult öeldes tekib justkui olukord, kus keegi näiteks sööb meelega mingit toitu, mis talle üldse ei maitse. Seega sööjal on toitu süües ja võib-olla ka pärast seda väga halb enesetunne, aga sellest ei võida mitte keegi. 16. Elastsus - Elastsus selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega 17. Maksuintsidents – näitab konkreetsest maksukoormusest majanduslike hüvede jaotusele avalduvat mõju. Maksuintsidenti „kannab“ rühm, kes peab lõpuks maksukoormust kandma. Kas tarbija või müüja? Tarbimismaksude puhul on ostjad. 18. Maksevõimelisuse printsiip - Maksevõimelisuse printsiip annab selge aluse, et suurem maksukoormus peabki ühiskonnas langema neile, kelle majanduslik heaolu on suurem
Rahvuslik liikumine-rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg-ajajärk Eesti ajaloos, rahvuse teadvustamine, rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Pärisorjuse kaotamine Eestis 1916a Venemaal 1961a. Vallaseadus(mõisnike eeskostest vabanemine)1866a. Valla eesotsas vallavanem:jälgis, et seadusi täidetaks, ja vallas kord valitseks. Valla eelarvet käsutas volikogu:kehtestas maksud ja määratles kulutused. Rahvusliku ärkamise eeldus-haridustaseme kasv. Tartus Eesti üliõpilaste selts1870a.Sinimustvalge Johann Voldemar Jannsen-Eluolu edenemine, õpetused talumeestele, Perno Postimees(1857) Vanemuine(1865), I üldlaulupidu Tartus(1869) Jakob Hurt-Eesti kirjameeste seltsi(1872)president, Hariduse parandamine, Rahvaluule kogumine, Aleksandrikool-eestikeelne kreisikool Carl Robert Jacobson- ajaleht Sakala(1878) Majanduslike olude üldine parandamine, õpetused talumeestele näid...
iivekasvab kuni 2530 Rahvastiku vanuseline koosseispalju lapsi, vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab HIINA TAGAJÄRJED Toiduraskused Taastamatute loodusvarade kiire kahanemine Saastuse kasv Elukeskkonna halvenemine Ohtlikud nakkushaigused Narkomaania LAHENDUSED PROBLEEMILE 1979. aastal sai alguse Hiina ühelapsepoliitika, millega seati juba ühe lapse saanud ja uuesti rasedaks jäänud naised valiku ette teha abort või langeda raskete (enamasti majanduslike, kuid tihti ka füüsiliste) karistuste ohvriks. KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Demograafiline_plah vatus http://www.seit.ee/sass/print.php? keel=ge&type=hagus2&word=G www.biogeoliit.ee/mater/rahvastik.ppt geo1.weebly.com/uploads/1/9/.../rahvastik_dem ograafiline_siire1.esitlus.ppt http://www.abort.ee/mis_on_abort/juriidika
Globaliseerumine- ehk üleilmastumine.. on maailma vastastikuseseotuse suurenemine majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonna alaste protsesside kaudu. iseloomustavad näitajad : riigi sisemine kogutoodang, osalemine ÜRO rahumissioonidel, Interneti ühendus kodudes, rahvusvaheliste telefonikõnede arv jne. Pos. Suureneb rahvusvaheline konkurents, riigid vähendavad kaubandusbarjääre Neg. Loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine, rahvusvaheline konkurents sureb välja, maailm muutub ''väiksemaks'' GATT tolli ja kaubandusliit
tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks inimkapital e tööjõud alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ressurss SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne...
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Mis tegurid ja kuidas on soodustanud üleilmastumist ? A Infotehnoloogia ja transpordi kiire areng- maailma on muutunud nö väiksemaks. Saab ühenduses olla reaalajas ja vaadata internetis koguaeg, mis maailmas toimub. B Kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv- masskaubad ja teenused, üle
(vaktsineerimine). 4. puudulikudturud; 5. infotõrked (tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ja arvamus, et turg pakub ise liiga vähe informatsiooni), lemon market, kindlustusturg; 6. tööpuuduskoosinflatsioonijatasakaalutumajandusega.(Stiglitz,1995). 12. Turutõrgete analüüsi kriitika Traditsiooniline majandusteadus eeldab turu toimimist piiravate tegurite olemasolu. Isegi majandusteadlased, kes tavaliselt eelistavad majanduslike probleemide lahendamisel turulahendeid, möönavad turutõrgete olulisust. Valitsuselt nõutakse poliitikat, mis muudaks turul toimuvaid arenguid. Paraku saab tõrget defineerida ainult seoses “nirvaana-lähenemisega”2 neoklassikalisele Pareto-optimumile. Turg kui konkurentsiprotsess on vaid avastamisprotseduuriks, mis aitab leida paremaid lahendusi, kuid mitte staatilist optimumi. Selline optimum ei saa ka olla majanduspoliitika eesmärgiks.
Sotsiaalteadused: 1. Sotsiloogia 2. Psühholoogia 3. Majandusteadus 4. Politoloogia 5. Õigusteadus 6. Ajalooteadus 7. Inimgeograafia 8. Keeleteadus 9. Jpt Psühholoogia vs sotsioloogia Psühholoogia uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslust Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike" Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloolase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmus...
Eesti 17. sajandil Rootsi aeg Rootsi aja algus Eestis Liivi sõja (1558-1583) järel jagatud Eesti ala kolme kuninga vahel: 1) Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang- Rootsi 2) Lõuna-Eesti (ja Põhja-Läti) ehk Liivimaa- Poola-Leedu kuningas 3) Saaremaa-Taani Antud võimupiirid ei püsi kaua 17. Sajandi algul Pool-Rootsi sõjad 1629 Altmargi vaherahu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645 Brömsebro rahu Saaremaa läheb Rootsile 1660 Oliwa rahu Ruhnu saar Rootsile Mõis ja talu Rahvaarvu vähenemine tõi kaasa tööjõu vähenemise. Teokohustused omandasid suurema tähtsuse. Talupojad muudetakse sunnismaisteks. Pagenud talupojad tuli mõisnikule tagasi anda. Talupoeg Talurahva elujärg halb Elati korstnata suitsutaredes. Talvel toas ka loomad. Põhiline toit: rukkileib, jahukört, kala. Näljahädad. Aadlikud koonduvad oma huvide kaitseks Rüütelkondadesse. Rootsi kuningavõimu esindasid siin kubernerid. Riik soovib oma si...
diktaadiks?---- Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Miks teranes 1930.a. rahvusvaheline olukord? 1930.aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam oma rolli täita. Organisatsiooni osatähtsus kaotas oma mõjuvõimu ning hakati tegema katseid suure sõja ära hoidmiseks, kuid rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.a. võimule diktatuurid? Sest, majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatiasse ja jäid lootma, et diktatuur asja parandab. 1930.aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu igas Euroopa riigis. Riikidevahelisi tülisid aga üritati lahendada sõjaga mitte läbirääkimistega. Mis olnuks USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks? Võitjateta rahu sõlmimine. Ta esitas rahukava 1918a. Jaanuaris, mida hakati nimetama Wilsoni 14 punktiks.
ning see ebakõla Mississippi ja ülejäänud riigi vahel on näha ka osariigi rahavstiku- ja majandusprobleemidest. Mõlemad eelmainitud piirkondlike probleemide tekitajad tulenevalt mingil määral piirkondade inimestest enesest. Inimesed ise ongi oma keskkonna kõige suuremad kujundajad, kuid tihti määrab üles kasvamise keskkond milliseks kujunevad inimese hoiakud. Nagu nii poliitiliste kui majanduslike piirkondlike erinevuste puhul on ka kultuuriliste erinevuste problemaatilisteks tagajärgedeks just sotsiaalsed probleemid. Utah Ülikooli geograafide tehtud uurigu kohaselt, kus võrreldi vihkagruppide esinemist kõikides USA maakondades. Uuringu tulemusena leiti, et kõike rohkem vihagruppe on konsetreeritud piirkondadesse, kus on kõige kriitilisemad sotsiaalsed probleemid ning muutused. Olulisteks aspektideks on vihagruppide
SOOME ida ja lääne vahel Koostajad: Charlie, EvaMar ia, K ärol, Eliisa Sissejuhatus Raske olukord Iseseisvus, okupatsioonide ärahoid Majanduse taastamine Sõjahüvitis NSV Liidule Idanaabri surve Soome loovutas 1/10 aladest NSV Liidule NL sekkus Soome siseasjadesse Järelvalve Soome üle - liitlaskomisjon NL nõudis Soomelt sõjakurjategijate üle kohtumõistmist Uus president: Juho Kusti Paasikivi Ülesandeks riigi taastamine Põllumajandusmaast tööstusriigiks Majanduslike ja ühiskondlike muutuste aeg Metalli- ja metsatööstuse areng Ühinemine mitmete liitudega 1950.a. - infrastruktuuri rajamine 1960.a. - sotsiaalkindlustuse ja hariduse areng Üldine linnastumine ja industrialiseerumine Talupoeglikule maailmavaatele lisandus tugev linlik maailmavaade Sisepoliitika Palju erinevaid parteisid Kommunistid valituses kuni 1970.aastateni Paasikivi-Kekkose joon Soome üritas säilitada oma iseseisvust Proovis tegutseda ...
majanduskasv viimased kümme aastat 8 kuni 10 % Aasiasse on hinnanguliselt koondunud 2/3 maailma valuutareservidest (ainuüksi Hiinal üle 3,9 triljoni USD) Aasia riikide eksport on kasvanud perioodil 1990.a kuni 2010.a ca kümnekordistunud. Kiire majanduskasv Hiinas, Indias jt. arengumaades loob uut nõudlust toorainetele(uued konfliktid). Globaliseerumine Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Majanduse globaliseerumine Kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Riikide riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu. Riikide majanduste omavahelist lõimumist. Kriis 2000–2001 – Türgi majanduskriis 1999-2002 – Argentiina majanduskriis 2001 – dot-com majandusmulli lõhkemine 2008-2011 - Islandi majanduskriis
1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Majanduslike geosüsteemide, kujunemise, toimimise ja arengu iseärasuste käsitlemisega. 2. Millega tegeleb regionaalpoliitika? Üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämuse vähendamisega. 3. Kuidas jagunevad majandusharud majandussektoriteks 1)hankiv majandus- põllumajandus, kalandus,jahindus,metsandus 2) teenindav majandus- haridus,tervishoid,kaubandus,veondus,riigihaldus,muud teenindusharud 3)Töötlev majandus- 1. Tööstus- toiduaine-, puidu-, metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmarterjalitööstus, energeetike (elektoenergeetika,kütusetööstus), kergetööstus(tekstiilitööstus, naha ja jalatsitööstus) 2. Ehitus 4. Eesti tööjõu jaotumine majandussektorite vahel. Teenindav majandus 60,7 %, Töötlev majandus 35,4% ja Hankiv majandus 3,9%. 5. Mis on SKT? Sisemajanduse kogutoodang, millega mõõdetakse selle riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust. 6....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
