sel teel ettevõttesse oma raha paigutanud / äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Aktsiisimaks- kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks / maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 3. Aktiva - bilansi vasakpool,firma varad. 4. Passiva -bilansi parempoolne osa, kohustused ja omakapital. 5. Aktsia -väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiaseltsi põhikapitalist aktsia väärtusele vastav osa. Aktsionärile makstakse dividendi näol omanikutulu. 6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 7. Mittetulundusühing - isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole kasumi teenimine 8. Aastaaruanne - kohustuslik dokument juriidilistele isikutele, mis tuleb esitada kord aastas.
Aktsia Aktsia on väärtpaber, mis esindab väikest osa ettevõttest. Seega aktsiaid ostes kuulub Teile proportsionaalne osa ettevõttest ning Teie ise olete ettevõtte aktsionär. Aktsiatest teenitakse kasu enamasti turuhinna tõusult. Aastaaruanne - Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aktiva- ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.) Passiva - varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.).
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 7. Mittetulundusorganisatsioon on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. 8. Aktsiisimaks on maks, mis kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. 9. Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. 10.Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine 11.Amortisatsioon- põhivara väärtuse vähenemine vastavalt varade kulumisele või vananemisele 12.Börs- kindlate kauplemisreeglitega osa väärtpaberiturust 13.Bilanss- finantsaruanne, mis koondab firma varad,võlad ja omakapitali teatud ajahetkel 14.Inflatsioon- rahaväärtuse langus 15.Deflatsioon- rahaväärtuse tõus 16.Dividend- Ettevõtte kasumiosa 17
saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. 1 11. Amortisatsioon - ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. 12. Börs - organiseeritud turg väärtpaberite või teatud kaupadega kauplemiseks. 13. Bilanss ehk raamatupidamisbilanss on finantsaruanne, mis kajastab ettevõtte vara, kohustuste (kohustiste) ja omakapitali seisundit teatud kuupäeva seisuga. 14. Inflatsioon - üldise hinnataseme (kaupade ja teenuste hindade) tõus, millega kaasneb raha väärtuse ja ostujõu vähenemine. 15. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks
Majanduse mõisted 1. Aktsiaselts – äriühing, mille kapital on jaotatud aktsiateks e. väärtpaberid 2. Aktsiisimaks – tarbimismaks; kaudne riigimaks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele 3. Aktiva – bilansi põhiosa. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad. Varad jagunevad kaheks: käibevara (raha, nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte
TURUMAJANDUS – e. Vanaettevõtlus on eestis kehtiv majandussüsteem. Inimesed on vabad oma majanduslikes otsustes, lootes saada kasu. Eesmärgid: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised õiguls, tõhusus. TURG- koht, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. NÕUDLUS – hüvitiste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. DEFITSIIT – olukord turul, kus nõudlus ületab pakkumise. ÜLEJÄÄK – olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. FÜÜSILINE ISIK – inimene, kes tegeleb ettevõtlusega, kuid ei kasuta selleks äriühingut. JURIIDILINE ISIK – eesmärgistatud organisatsioon ETTEVÕTE – üksuk, mis kasutab tööjõudu ja töövahendeid mingite hüviste toomiseks või teenuste osutamiseks. ETTEVÕTJA – isik, kes riskib; organiseerib tegevust ise; kasum eesmärgiks; vastutus investorite, klientide, töötajate ees;
aktsionäridele kinnisvarateenuste osutamine. 4. Mis on import, mis eksport? Too näide. Import on välismaal toodetud kaupade ja teenuste sisseostmine tarbimiseks sisemaal, nt nafta Eksport on riigis toodetud kaupade ja teenuste müük välismaale, nt piim. 5. Mis on mikro- ja makromajandus? Mikromajandus on see, kes uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid, nt pere-eelarve, turu- uuringud, palganäitajad Makromajandus on see, kes uurib majandust tervikuna, nt inflatsioon, töötus, majanduskasv. 6. Millised on vaba ettevõtluse alustalad? (6) Eraomand, spetsialiseerumine, vabatahtlik vahetus, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus 7. Mis on alternatiivkulu ? Too näide. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiivi maksumus, millest valikut tehes loobuti. Nt talunik otsustab kasvatada rapsi, samal ajal ei saa ta seal kasvatada rukkist – rapsikasvatamise alternatiivkulu on loobumine rukkikasvatusest. 8
heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest aktiivne rahvastik – tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär – aktsia omanik alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui
spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest · aktiivne rahvastik tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul · aktiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse · aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa · aktsionär aktsia omanik · alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus
nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. Kuivõrd hind ja kogus muutuvad erinevates suundades, siis on nõudmise hinnaelastsuse väärtus negatiivne. Nõudmise hinnaelastsus mõjutavad mitmed tegurid. Üheks oluliseks elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade arv ja lähedus. Mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. 6. Kahaneva piirkasulikkuse seadus - Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks:
Suureneb kui -Asenduskaupade hind tõuseb -Kaaskauba hind langeb -Sissetulek suureneb -Rahvaarv suureneb Asenduskaubad Kaubad, millega saab teist kaupa asendada.(õun vs pirn, buss vs rong) Riiklikult reguleeritav hind- kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa loobuda. Majandusmudel skeem, kus on ringlust püütud kajastada. Partnertehing on tehing, kus raha ei kasutata Hind on rahaline mõõde ja näitab mingi asja väärtust. Hinnamõju Ostujõid Nõudlus, mis on rahaga tagatud Väheneb isiklik väärtus- kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Kahanev piirkasulikkus- - kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Asenduskaubad- Kaubad, millega saab teist kaupa asendada Turunõudlus Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Hinna elastsus Hind on elastne, kui mõnel tootel on palju asenduskaupu, toode on kallis,
torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressurss Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. Kapital Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida
mahaarvatis; võlakohustuse tähtpäevaväärtuse ja tema eest enne tähtpäeva saadava väljamakse vahe. Diskontomäär – Protsentides väljendatud osa veksli summast, mille diskonteeriv pank nõuab endale, kui ta ostab veksleid enne nende maksetähtpäeva saabumist. Diskontomäär – Intressimäär, mida kasutatakse teatava suurusega tulevikukapitali nüüdisväärtuse leidmisel. Dividend – Osa äriühingu kasumist, mis makstakse välja selle osanikele/aktsionäridele. Dividendimäär – Aktsia pealt saadava aastadividendi ja aktsia turuhinna jagatis protsentides, mis näitab aktsia jooksvat tulu. Dotatsioon – Rahaline annetus; riiklik toetus ettevõttele või organisatsioonile kahjude katteks või kindlaks otstarbeks. E Eelarve – Kavandatud tegevuse ja oodatavate tulemuste rahaline väljend. Eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, millest juhindutakse tehingute sooritamisel.
Enamasti on kõik millegi valmistamiseks vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse ETTEVÕTLUSTEGEVUSEKS - kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. Joonis 1. Maa kui ressurss. Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on
Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste otsustusi turusuhetes. Makroökonoomika on teadus , mis käsitleb rahvamajandust kui tervikut . Uurib majandust kui tervikut ;kogunäitajate abil. NT. Kogutoodang, rahvatulu, üldine hinnatase, tööhõive, inflatsioon jt. Majanduses kasutatakse mudeleid teoreetiliste seisukohtade selgitamiseks. Majandusteoreetilised mudelid kujutavad endast tegelikkuse lihtsustatud ja vähendatud variante. Eeldatakse, et mittearvestatavad tegurid jäävad muutumatuks. Ceteris paribus " muidu võrdsetel tingimustel " tähendab majanduslikes teooriates tavaliselt eeldust , et muutused toimuvad ainult teoorias arvessevõetud tegureis ja seega
1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele; võib olla ka negatiivne
õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid piiratud. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: maa rent; töö palk; kapital intress; risk kasum. Tootmistegureid on 3: maa (hülmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada), kapital (hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid) ja töö (hõlmab inimeste kehalisi ja vaimseid võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks). Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja alternatiivkulu · Nappus-tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu)- parim kasutamata jäänud võimalus
üheks suuremaks aknaid tootvaks ettevõtteks Baltimaades. Lühiajaline eesmärk on ehitada lõpuni tootmishoone. 9. Turuanalüüs, nõudlust mõjutavad tegurid, SWOT. Turuanalüüs on vajalik selleks, et teha strateegilisi otsuseid turu või selle dünaamika kohta. Tegurid, mis mõjutavad nõudluse muutumist, on järgmised: 1. Tarbijate (ostjate) sissetulek - sissetuleku suurenedes nihkub nõudluskõver paremale ehk nõudlus suureneb Tarbijatel on kulutamiseks rohkem raha ja nad on iga hinna juures nõus rohkem ostma. Selline olukord on omane majandustõusudele, kus palgad on kõrgemad ja enamikel inimestel on tööd. 2. Teiste teenuste/kaupade hinnad - need mõjutavad nõudlust kahes suunas: 3. Tarbijate ootused tulevaste sissetulekute ja hindade suhtes - juhul, kui tarbijad eeldavad, et hinnad tõusevad, on nad valmis tarbima täna rohkem. Ilmekas näide on
Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital reaalkapital- hooned, seadmed, inimkapital koos teadmiste ja oskustega, finantskapital, ettevõtlikkus, info 1) MAA maismaa pind, maavarad, taimed, loomad, territoriaalveed, õhuruum 2) TÖÖ inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogum 3) KAPITAL varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega
tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral firma finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta
5.3. 5.3.Tarbimine vajaduste rahuldamine 6. , 6. Ressursid, e. tootmistegurid, ressourses - põhiielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks, näiteks maa, töö ja kapital 1) - , 1) Maa, land - tootmisfaktor, mis hõlmab kõiki loodusressursse ( , , , (maavarad, haritav maa, mets,vesi jm), mida kasutatakse hüviste tootmisel , 2) Kapital, capital - tootmisfaktorid, mis hõlmavad eeskätt füüsilisi
tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. Makroökonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Makroökonoomika läheneb probleemide lahendamisele majanduspoliitika seisukohast lähtudes. Makroökonoomika eraldus üldisest majandusteooriast eraldi suunana 1930- ndatel aastatel nn. Suure Depressiooni ajal. Suuna põhiliseks loojaks peetakse John Maynard Keynes`it, kes pidas majandusnähtuste uurimisel oluliseks lähtuda rahvamajandusest kui tervikust. 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi:
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samal ajal saavutada ka ettevõtte enda eesmärke. Oluline on turundustegevuse eri komponentide omavaheline kokkusobivus. Turundus koosneb turundusmeetmestikust, mis omakorda jaguneb toodangu-, hinna-, turustus-, ning müügitoetuspoliitikaks. 10. Turu segmenteerimine ja sihtturu valik. Turu segmeteerimisel jaotatakse turg erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Peamiseks eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad segmendid. Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele. Segmenteerida võib ühe (nt. vanus) või mitme tunnuse järgi (nt. vanus, sissetulek ja haridus). Turu segmentimine võimaldab: (1) Täpselt määratleda oma turgu; (2) Õigeaegselt kohaneda muutuvate
soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1. · Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: o saavutada riigis majanduse kasv, o tagada madal töötuse määr, o madal inflatsioon, o stimuleerida eksporti, o kindlustada investeeringuid majandusse, 1 o samuti madalad intressimäärad. Poliitilise keskkonna all mõeldakse: õigusaktide ja käitumisnormide kogumit, valitsuse ja poliitiliste parteide arusaamade kogumit ühiskonna ülesehitusest, juhtimisest ja arengu eesmärkidest ning suhetest teiste riikidega
soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1. Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: o saavutada riigis majanduse kasv, o tagada madal töötuse määr, o madal inflatsioon, o stimuleerida eksporti, o kindlustada investeeringuid majandusse, 1 o samuti madalad intressimäärad. Poliitilise keskkonna all mõeldakse: õigusaktide ja käitumisnormide kogumit, valitsuse ja poliitiliste parteide arusaamade kogumit ühiskonna ülesehitusest, juhtimisest ja arengu eesmärkidest ning suhetest teiste riikidega
soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1. · Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: o saavutada riigis majanduse kasv, o tagada madal töötuse määr, o madal inflatsioon, o stimuleerida eksporti, o kindlustada investeeringuid majandusse, 1 o samuti madalad intressimäärad. Poliitilise keskkonna all mõeldakse: õigusaktide ja käitumisnormide kogumit, valitsuse ja poliitiliste parteide arusaamade kogumit ühiskonna ülesehitusest, juhtimisest ja arengu eesmärkidest ning suhetest teiste riikidega
5. Kapitaliprobleem ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda
· võimalus kaasata lai ring aktsionäre; · sobiv suuremate projektide läbiviimiseks; · puudub aktsionäride isiklik varaline vastutus aktsiaseltsi kohustuste eest Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Aktsiaseltsi puhul on üheks peamiseks eripäraks nõue märkida aktsiad väärtpaberite keskregistris. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Aktsiad võivad olla nimelised või eelisaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse, eelisaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
1. Majanduse põhiküsimused on kellele, kuidas, mida. 2. Majandussüsteemid jagunevad: segamajandus, tavamajandus, turumajandus, käsumajandus. 3. Majandusteadus jaotub: rakenduslik majandusteadus, majanduspoliitika, majandusteooria. 4. Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang, Eesti töötajate koguarv. 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis. 6. Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 7. Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 8. Tootmisteguriga kapital on tegemist järgmistel juhtudel: kassaaparaat toidupoes, kaubad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
