ülemnõukogusse.Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel.Uueks valitsusjuhiks kinnitas ülemnõukogu Edgar Savisaare.30 märtsil 1990.aastal võttis ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest.Sellega kuulutati välja üleminekuperjoodi,mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.Sama aasta mais taastati Eesti vabariigi nimetus ning lõpetati Eesti NSV sümboli kasutamine. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve.Moskvas ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike.Kekvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda.1991 aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte,oli ka inimohvreid.Eestis suudeti verevalamist vältida. 20.08.1991 aastal taastati Eesti vabariigi iseseisvus.
Eesti kongress * Eesti kodanike esindusorgan * valimised toimusid 1990.a veebruaris * esimesed demokraatlikud valimised alates 30ndate algusest * esimene istung toimus märtsis Istung: * läbirääkimised lääne riikide ja NLga, et lõpetada okupatsioon ja taastata oma riik * kuulutati välja üleminekuperiood 30.03.1990, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega * mai kuust võeti kasutusele nimetus Eesti Vabariik * NL ähvardas majandusblokaadiga 1990.a pärast märtsi valimisi sai valitsuse eesotsa Edgar Savisaar, Arnold Rüütel ENSV Ülemnõukogu president, Lennart Meri välisminister. 1991.a Interliikumine aktiveerub. NL kavandab uue liidulepingu sõlmimist. Balti riikides toimus ennetav rahvaküsitlus ehk referendum. Referendumil võitis ülekaalukalt iseseisvumine Augustiputs *pinevas olukorras kuulutati 20.08 õhtul välja Eesti Vabariik IME * Isemajandav Eesti
ümberkorraldusi. Ta kaotas revolutsioonikalendri ning pöördus tagasi kristliku ajaarvamise juurde, tegi Prantsusmaast monarhistliku riigi, ta korrastas seadusandlust ning võttis vastu seadusi inimeste võrdsuse osas, vallutatud riikidest kaotab ta pärisorjuse. Pärast võidukaid sõdu saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu ja Napoleon püüdis vallutada Inglismaad. Napoleon sai aru, et nii ta Inglismaad alistada ei suuda, ning otsustas Inglismaa põlvili suruda majandusblokaadiga, kuid ka see ei õnnestunud. Ta sai sellest aru ja lõpetas Inglismaaga sõdimise, mis näitab et ta oli hea kaotaja ja teadis, kunas tasub edasi minna. Napoleon ei olnud siiski täiuslik väejuht. Kuulsas Borodino lahingus läks Napoleon oma väega Venemaad ründama. Napoleon jõudis Moskvani ja vallutas selle, venelased aga keeldusid alla andmast ja taganesid Venemaa põhjapoolsetele aladele. Nüüd jäid prantslased
vastu. Rahvuslik suund + rahvarinne mõõdukas suund, kes ei nõudnud alguses Eesti eraldumist NSV liidust vaid suuremaid vabadusi, hiljem aga hakkasid iseseisvust taotlema. Äge suund tahtsid iseseisvuda kohe ja pidadaläbirääkimisi teiste rahvuslike jõududega. 3. Üleminekuperiood iseseisvusele - pidi lõppema omariikluse taastamisega. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. 4. 1991 jaanuari kriis Leedus Erimiilitsa salk ründas teletorni kaitsjaid, et lõpetada iseseisvumise
hinge milleski kellelegi alla jäämine. Napoleon ei saanud Inglismaa vastu ka Saksamaa abiga. Ta liitis saksa väikeriigid kokku Reini liiduks ja hakkas ise seda juhtima. Peale saksamaa ühendamist Reini liiduks ja Prantsusmaa liitalaseks püüdis Napoleon vallutada Inglismaad. Kuid selles ta põrus. Inglismaa ja Hispaania ühendlaevastik hävitas Prantsuse laevastiku. Napoleon sai aru, et nii ta Inglismaad alistada ei suuda, ning otsustas Inglismaa põlvili suruda majandusblokaadiga. Tal ei õnnestunud blokaadi täielikult kontrollida, mistõttu levis salakaubandus. Napoleon üritas igatepidi aga Inglismaad vallutada, aga ta ei suutnud. Ta sai sellest aru ja lõpetas Inglismaaga sõdimise, mis näitab et ta oli hea kaotaja ja teadis, kunas tasub edasi minna ja kunas asi rahule jätta. Napoleonil oli ka mitu tulusat vallutuskäiku. Inglismaa rahule jätnud, suundus Napoleon vallutama Preisimaad, mille ta ka endale sai ja seejärel
Ülemnõukogu esimeheks sai Arnold Rüütel ja uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaar. 30ärtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine ning kehtisid vaid enda vabariigi seadused. Sellega kaasnes aga ka Impeeriumimeelsete jõudude surve ning Moskva ähvardas Balti riike Majandusblokaadiga ning Eestis kohapeal korraldati streike, proteste ning poliitilisi miitinguid mis olid keskvalitsuse meelsed. Moskva ütitas peale suruda ka Balti riikidele liidulepingut, millega aga Balti riigid ei nõustunud ning 1991. aasta jaanuaris püüdis Moskva maha suruda omariiklikuspüüdlusi Balti riikides sõjaliste jõududega, Eestis küll suudeti verevalamist vältida kuid Riias ja Vilnuses rünnati tsiviilobjekte, ning esines ka inimohvreid.
(Iseseisvuse taastamine [http://www.estonica.org]) 4. Üleminekuperiood 30 märtsil 1990 kuulutas Ülemnõukogu välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Kasutusele võeti Eesti Vabariigi nimi ja sümboolika. Veidi varem oli samuti toiminud Läti ja Leedu. Leedu kuulutas end koguni iseseisvaks ja pöördus (esialgu edutult) lääneriikide poole tunnustuse saamiseks. Moskva vastas sellele majandusblokaadiga algul Leedu, seejärel ka teiste Balti riikide vastu, siinsete impeeriumieelsete jõudude avaliku toetamisega ja ettevalmistusega Balti rahvaste vabaduspüüete jõuga lämmatamiseks. Tekkis terav puudus bensiinist ja mitmetest esmatarbekaupadest. Algasid kokkupõrked Balti riikide esimeste vastselt moodustatud piirivalvereformeeringute ning eriotstarbeliste miilitsasalkade vahel
aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Omariikluse taastamine Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.augustil 1991.aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. Põhiseaduse vastuvõtmine 1980ndate lõpul alanud vabanemise tulemusena kuulutati Eesti iseseisvus 20.08
1.1980. alguseks oli kommunistlik maailmasüsteem jõudnud sügavasse kriisi (majanduskasvu peatumine, raha ostujõu vähenemine, rahva elatustaseme langus) 2.nõrgenes NSVL rahvusvaheline positsioon (ebaõnnestunud sõda Afganistanis, kontrolli nõrgenemine Kesk- ja Ida Euroopa riikides) 3.Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist ja toetasid kommunismivastast liikumist nii Poolas kui Afganistanis 4.lääneriigid vähendasid NSVl sissetulekuid naftahindade alandamise ja majandusblokaadiga, mis viis NSVL pankrotti NSVL tasand 1.Gorbatsovi võimuletulek. Eesmärgiks kehtiva süsteemi säilitamine, selleks et päästa NSVL pankrotist ja vähendada Lääne survet, tuli ühiskonda demokratiseerida 2.perestroika, mille eesmärgiks oli valitseva reziimi kriisist väljatoomine, täiustamine ja reformimine. Eesmärk ei täitunud. Perestroika tähendas lõppkokkuvõttes lammutust, mille tagajärjel ei kadunud mitte üksnes NSVl impeeriumi, vaid varises
Eesti riiklikust staatusest.Sellega kuulutati välja üleminekuperiood,mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus,lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn,lipp,vapp) kasutamine.Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused.Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee,Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve.Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike.Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda.1991 aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati tsiviilobjekte,oli ka inimohvreid.Eestis suudeti verevalamist vältida.Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi.1991
koosseisus!). Võeti kasutusele uus (tegelikult vana) lipp, vapp ja hümn. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. * august sini-must-valge sai taas ametlikuks riigilipuks * 21.oktoober maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda K.Päts * Elavnes ka Interliikumine. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike.15. mail korraldas impeeriumimeelne interliikumine ilmselt NSV Liidu juhtkonna õhutusel suure meeleavalduse Tallinnas Toompeal, üritades siin võimu üle võtta. Kohale rutanud rahvas ajas aga meeleavalduse laiali. Nüüd hakkas NSV Liidu keskvõim pooldama liidulepingut (mida kaua aega tagasi tõrjuti). Kuid oli juba hilja
mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord, sest: 1. Hakati kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu 2. 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kui 300% 3. Inglismaa suurendas kaubavahetust ülemerekolooniatega 4. Oli suur nõudlus Briti odavate kaupade järele. 4. Prantsusmaa ja Venemaa ettevalmistused sõjaks teineteise vastu.
Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid
rahvuslased olid alaesindatud. Sellega oli ette määratud konflikt Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu vahel. Valimistel oli edukas Rahvarinne, mille esindajana sai E Savisaar peaministriks. Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks valiti Arnold Rüütel. 30. märtsil 1990 kuulutas Ülemnõukogu üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti vabariigi taasiseseisvumisega. Kasutusele võeti EV nimi ja sümboolika. Varem olid samamoodi teinud Läti ja Leedu. Moskva vastast sellele majandusblokaadiga ja ettevalmistustega Balti rahvaste vabadusepüüe jõuga maha suruda. Eesti pääses ainsana inimohvriteta. 15. mail 1990 üritasid interliikujad vallutada Toompea lossi ja viia eestis läbi riigipööre, mis ebaõnnestus. E Savisaare poliitika proovis kasvõi näiliste järeleandmiste hinnaga pidevalt vähendada Eesti sõltuvust Nõukogude Liidust. See ärritas Eesti Komitee poliitilisi jõude. 1991. aasta jaanuaris proovis NL kukutada Balti riikide seaduslikud valitsused.
Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991
kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppe ma o mariikluse taastamisega. Sa ma aasta mais taastati Eesti Vabariigi ni metus, lõpetati Eesti NSV sü mbolite (hü mn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidi kehti ma üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koost ööd Eesti Ko mitee, Üle mnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Sa mal ajal tugevnes i mpe eriu mi m e elsete j õudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ni kohalik Interliiku mine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus p üüdis kol m ele Balti riigil hinna e e st liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati o mariiklusp üüdluste mahasurumiseks
Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991.
Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991
Relvakokkupõrked kestsid kaks kuud, hukkus kümneid tuhandeid inimesi, Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti ning ametisse pandi Moskvale kuulekas valitsus. USA kritiseeris küll NLi tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. KUUBA KRIIS 1962.a Poliitiline karikatuur: Hrustsovi ja Kennedy mõõduvõtmine 1959.a jaanuaris kukutati Fidel Castro juhtimisel Kuuba senine USA-meelne diktaator. Uus valitsus kuulutas end kommunistlikuks ja hakkas abi saama NLlt. USA vastas majandusblokaadiga ja üritas Sigade lahe operatsiooniga Castro valitsust kukutada. Dessant ebaõnnestus ja Kuuba nihkus veelgi enam Moskva embusse. Oktoobris 1962 märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud NLi tuumalõhkepeaga keskmaarakette. Arenes terav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, mis on ajalukku läinud kui Kuuba ehk Kariibi mere kriis. Kuuba kriisi on iseloomustatud kui kõige ohtlikumat ja pingelisemat aega kogu külma sõja jooksul
Kasutusele võeti ka Eesti Vabariigi sümboolika: lipp, hümn, vapp. Leedus samad sündmused, märtsis deklareeriti juba, et kehtib vana põhiseadus. Reaalset katet sel polnud, sest seda ei tunnustanud maailmas keegi. Lääneriigis soovisid hoida NSVL lagunemast. Kardeti, et NSVL võiks laguneda sõjaliselt, kardeti sõda. Samuti kardeti, mis saab tuumarelvast. Kardeti seda, mis Jugoslaavias täide läks (toimus sõjalisel teel). Kuidas NSVL keskvõim vastas Eesti üleminekuperioodile? Vastas majandusblokaadiga. Kui juba varem oli tekkinud puudus esmatarbekaupadest, siis nüüd see süvenes (kütusega varustamine veelgi viletsam, katlamajadel puudus kütus vs oli seda minimaalselt, esmatarbekaubad – seep, hambapasta, pesupulber. Osad kaupadest läksid talongide peale). Varustatud kogu NSVL-s suhteliselt vilets. Mai kuusse jääb ka Interrinde rünnak Toompeale, kus jõuti välja lossi hoovi, lossi mitte. Kaitsma kutsus Savisaar inimesi. Suuri üritusi rohkem sellesse aastasse ei jäänud. 1991
Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus ja lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast vastati iseseisvustaotlusele majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Mihkel Tiks: ,,Tervet Baltikumi vallanud üldises vabadusetuhinas mõjusid
kodakondsusseadused. Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 15. mail 1990. aastal korraldas impeeriumieelne interliikumine ilmselt NSV Liidu juhtkonna õhutusel suure meeleavalduse Tallinnas (ründasid Toompea lossi), üritades siin võimu üle võtta. Kohale rutanud rahvas ajas aga meeleavalduse laiali. Samal ajal üleminekuperioodi väljakuulutamisega tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991
(majanduskasvu peatumine, raha ostujõu vähenemine, rahva elatustaseme langus) nõrgenes NSVL rahvusvaheline positsioon (ebaõnnestunud sõda Afganistanis, kontrolli nõrgenemine Kesk- ja Ida Euroopa riikides) Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist ja toetasid kommunismivastast liikumist nii Poolas kui Afganistanis lääneriigid vähendasid NSVl sissetulekuid naftahindade alandamise ja majandusblokaadiga, mis viis NSVL pankrotti NSVL tasand Gorbatšovi võimuletulek. Eesmärgiks kehtiva süsteemi säilitamine, selleks et päästa NSVL pankrotist ja vähendada Lääne survet, tuli ühiskonda demokratiseerida Perestroika, mille eesmärgiks oli valitseva režiimi kriisist väljatoomine, täiustamine ja reformimine. Eesmärk ei täitunud. Perestroika tähendas lõppkokkuvõttes lammutust,
Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kutsuti üles end registrateerima, et valida endale esindusorgan – Eesti Kongress. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990.a kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga. Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. Seda tänu E.Savisaare, T.Made, S.Kallase ja M.Titma varasemale ettepanekule. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ja oma eelarve ning rahasüsteem. Senise
nõudsid vabadust. *Moskvas kardeti natsionalistliku hüsteeriat ja 1989. a. lõpus NSVL Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja tühistas need. *1990 varakevadel valitud uus Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest, millega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. *Mais taastati EV nimetus ja lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. *Moskva ähvardas Eestit majandusblokaadiga ja eriolukorra kehtestamisega. Kohalikud internatsionalistid korraldasid 15. mail 1990 Toompeal kärarikka miitingu, varsti algasid liidutehastes streigid, Moskva eesmärgiks oli sundida Balti riike liidulepingut vastu võtma, et neid taas NSVLga siduda. *1991 jaanuaris rünnati sõjalise jõuga Vilniust ja Riiat, aga Eestini ei jõutud. Kõik see pani muu maailma toetama Baltikumi rahvast. *1991 märtsis toimus Balti riikides ennetav referendum. Eestis vastati küsimusele ,,Kas Teie
staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991
ühinenud mitte kaks Saksa riiki, vaid taasühendati Saksa rahvas ja selle territooriumid (liidumaad ehk Länder) ühise Saksamaa alla. Riigiõiguslikult räägitakse Liitvabariigi põhiseaduse mõjualuse territooriumi laiendamisest, poliitiliselt aga DDR liitmisest Liitvabariigiga. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lagunemine 11.märtsil 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva alustas majandusblokaadiga. 1990 aastal suurenes Gorbatsovi peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju. 13. jaanuaril 1991 ründasid Nõukogude sõjaväeüksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. Kavatseti rünnata parlamendihoonet, kuid selle kaitseks oli kogunenud tohutu rahvahulk. 20. jaanuaril 1991 ründasid Lätis impeeriumimeelsed siseministeeriumihoonet. Eestisse agressioon ei jõudnud, kuna maailma reageering oli suhteliselt tugev, lubades lõpetada majandusliku abi Nõukogude Liidule.
staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991
15) Balti kett moodustati MRP aastapäeval, 23. augustil 1989. See oli protestiaktsioon: 600km inimketti, milles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Üleminekuperiood kuulutati välja 1990. a. 30. märtsil, see pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais hakkasid Eestis kehtima Eesti seadused. 16) Eelmise peale aktiveerisid impeeriumimeelsed jõud oma tegevust. Eestit ähvardati majandusblokaadiga, kuid kohalikud "internatsionalistid" algatasid 1990. aasta mais streike selle vastu. 1991. aasta jaanuaris impeeriumimeelsed jõud "taltsutasid" Vilniuses ja Riias inimesi otsese sõjalise jõuga. 17) Isemajandava Eesti konseptsooni(IME) aluseks oli 26. septembril 1987. a. ajalehes "Edasi" avaldatud ettepanek: "kogu Eesti NSV täielikule isemajandusele". Siis oleks pidanud Eestile tegema oma juhtkond, eelarve ning ka raha. Eesti NSV juhtkond ei pidanud seda õigeks, kuid rahvas pidas. 1989
elatustaseme langus; · nõrgenes NSVL rahvusvaheline positsioon (ebaõnnestunud sõda Afganistaniga, kontrolli nõrgenemine Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikes riikides); · Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist (tähesõdade programm) ja toetasid kommunismivastast liikumist nii Afganistanis kui ka Poolas; · Lääneriigid vähendasid NSVL sissetulekuid naftahindade alandamise ja majandusblokaadiga, mis viis NSVL pankrotti jne. NSV Liidu tasand: · M. Gorbatsovi, kes oli nooremasse põlvkonda kuuluv poliitik, võimuletulek märtsis 1985. Tema eesmärgiks oli kehtiva süsteemi säilitamine, kuid et päästa NSV Liitu pankrotist ning vähendada Lääne survet, tuli ühiskonda demokratiseerida; · perestroika, mille eesmärgiks oli valitseva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Eesmärk ei täitunud;
Eestiga rahuläbirääkimisi. Esmane ettepanek rahuks tehti juba 31. augustil 1919 välisasjade rahvakomissari Georgi Tšitšerini telegrammis. Otsustai, et ettepanekut ei saa võtta üleliiga tõsiselt, aga ka keelduda ei saanud. Enne seda otsustai selgitada Moskva motiive ning hädavajalik eeldus oli Antanti nõusolek ja Balti riikide koostöö. Antand ei andnud nõusolekut. Prantsustmaa ähvardas Eestlasi majandusblokaadiga, kui enamlastega rahu sõlmitakse. Balti riikdiest oligi ainsana rahust huvitatud Eesti(Balti riikide esimene konverents 15 sept 1919). 17-18 sept Pihkvas tominud Eesti-Vene kõnelused olid informatiivsed. Läbirääkimised lükati edasi, kuni Balti riigid on kõik vastuse andnud. Petrogradi operatsioon: Loodearmee pealetung ja Rahvaväe osalus selles. Rahvavägi tegi Petrogradi operatsiooni käigus Kaporje lahes 15. oktoobril 1919 Vabadussõja
annaabi.ee 
