Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandusalused bilansi ja kasumiaruanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võlg, töötuskindlustus, finantstulud, aktiva, passiva, omakapital, kasumiaruanne, 35000, rendikulu, palgakulu, 50000, ärikasum, intressitulu, 9400, intressikulu, kahjum, bilanss, arvelduskonto, kassa, kaubavaru, inventar, pensionikindlustus, eelmistenr. päev Deebet 1 03.03. D: arvelduskonto 41000 K: OLA 2 04.03. D: kassa 3500 K: arvelduskonto 3 08.03. D: kaubavaru 163000 D: käibemaks 32600 K: TTA 4 09.03. D: võlg töövõtjatele 19935 K: arvelduskonto 5 09.03. D: kaubavaru 249500 D: käibemaks 49900 K: TTA 6 10.03. D: OLA 109200 K: tulud kaupade müügist K: käibemaksu võlg D: kaubakulu 69860
2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr 61 3 08. märts D: Kaubavaru 163000 D: Käibemaks 32600 K: TTA 195600 Kaup lattu/arve nr 1329 4 09. märts D: Võlg töövõtjatele 19935 K: Arvelduskonto 19935 Palgaväljamaks/palgaleht 2/2 5 09. märts D: Kaubavaru 249500 D: Käibemaks 49900 K: TTA 299400 Kaup lattu/arve nr 3358 6 10
K D K D K 1000 25500 21800 21800 8000 12000 0 22800 41800 25500 0 925000 19000 0 17,229.00 sotsiaalmaks 3,544.00 võlg K D K D K 10000 3,544.00 0.00 3,544.00 0.00 0.00 10,000.00 0.00 0.00 10,000.00 Tulu Kulu D K D K Tulu Kulu D K D K 91800
100 000 1 260 15 000 8 000 Kasumiaruanne Müügitulu Tulud toodangu müügist Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Muud äritulud Kasum valuutakursi muutusest Kaubad, toore, materjal ja teenused Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Osutatud teenuste kulu Muud tegevuskulud Rendi kulu Elektrikulu Telefoni kulu Andmeside kulu Komandeeringu kulu Transpordi kulu Soojus Ostetud teenused Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksu kulu Töötuskindlustuskulu Pensioni kulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud Intressi tulu Aruandeaasta kasum (kahjum) 100 000 150 000 49 000 1 000 30 000 25 000 50 000 24 000 6 000 1 000 6 000 500 4 000 800 2 000 90 000 29 700 1260 700 960 200 27 880 80 27 960 Bilanss Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva
Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Maksude arvestus; · Juhtimisarvestus; · Kuluarvestus; · Finantsanalüüs; · Eelarvestamine; · Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist. 1 Bilanss · On momentvõte, näitab ettevõtte 31.12. kell 00.00 seisu jääki. · Bilanss on staatika, kasumiaruanne dünaamika. · Bilanss koosneb aktiva ja passiva poolest.
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
Aruandeaasta kasum ? Autode kasutusrendi kulu 7 621 Autode kütuse kulu 5 590 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 46 985 Elektri kulu 2 682 Ettemakstud rent 13 692 Intressikulud 7 687 Isiku tulumaksu võlg 2 390 IT teenuste kulu 3 034 Kantseleikulud, postikulu 1 834 Kogumispensioni makse võlg 114 Kohustuslik reservkapital 4 800 Käibemaksu ettemaks 327 Masinad ja seadmed 18 320 Muu materiaalne põhivara 18 588 Muud ärikulud 1 464
Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
..................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis............................................................ 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine.....................................
BILANSS algjääk lõppjääk 01.01.20xx 31.12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara
1.) 01.02. saadi bürootarvete arve summas 154 EUR 2.) 03.02. tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 3.) 04.02.arveldusarvelt kantakse üle töötajatele jaanuarikuu töötasud 4.) 07.02. väljastatakse kliendile konsultatsiooniteenuste osutamise arve 200 EUR, milline tasutakse sularahas kassasse 5.) 09.02. väljastatakse kliendile suveniiride müügiarve 600 toodet hinnaga 15 EUR/tk 6.) 10.02. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7.) 14.02. saadi inventari ostuarve summas 650 EUR. Inventar võeti arvele põhivarana. 8.) 17.02. saadi mobiilteenuste arve 95 EUR, tasuti arveldusarvelt 9.) 23.02.saadi ja tasuti arveldusarvelt käekella ostuarve summas 80 EUR. Käekell on juubelikingituseks firma töötajale. Arvutage tekkinud erisoodustustelt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu- ja Tolliametile 10.)25.02. Viiakse kogu sularaha kassast panka arveldusarvele 11.)25.02
Kulu Tulu Kohustus Vara Tagasiside Õige vastus on: Kohustus . Küsimus 3 Milliste sünteetiliste kontode juurde võib moodustada analüütilised kontod: Kõikide püsivate kontode Kõikide kontode Ainult kasumiaruande kontode Ainult bilansikontode Tagasiside Õige vastus on: Kõikide kontode. Küsimus 4 Aktivakonto lõppsaldo arvutamine: Algsaldo miinus deebetkäive pluss kreeditkäive Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive Aktiva konto on ajutine konto ja sellel lõppsaldot ei arvestata Algsaldo pluss deebetkäive miinus kreeditkäive Tagasiside Õige vastus on: Algsaldo pluss deebetkäive miinus kreeditkäive. Küsimus 5 Milline alljärgnevast loetelust ei kuulu dokumentide põhinäitajate hulka? Tehingu sooritamise eest vastutava isiku allkiri Kuupäev Pitser Tehingu osapoolte nimed Tagasiside Õige vastus on: Pitser . Küsimus 6 Kui tihti tuleb läbi viia täielik inventuur
järjestuses algdokumendilt. Varaobjekt - raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav (valitsev mõju) ressurss, mis on tekkinud mineviku sündmuste tagajärjel ja millest loodetakse tulevikus saada majanduslikku kasu. Varaobjekt võib kuid ei pruugi omada materiaalset vormi. Varaobjektide kajastamisel tuleb lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. Kohustis (liability) raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustus (obligation) vajadus või vastutus tegutseda või käituda kindlal moel. Praktikas kasutatakse ebakorrektselt kohustise tähenduses. Tulum (gain) mittepõhitegevuslik tulu, mis tekib majandusüksuse ebaregulaarsetest majandustehingutest. Tulu (income, revenue) on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu
....................................................................................................................................24 11. Raamatupidamise aastaaruanne.......................................................................................................................... 25 10.1 Bilanss..............................................................................................................................................................26 10.2 Kasumiaruanne................................................................................................................................................28 10.3 Rahavoogude aruanne.....................................................................................................................................29 10.4 Omakapitali muutuste aruanne........................................................................................................................30 10.5 Lisad.............
· dokumenteerimisülesanne majandustehingute dokumenteerimine, nende krono- loogiline ja süsteemne registreerimine arvestusregistrites; · kontrolliülesanne vara allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, samuti saavutatud majandustulemuste vastandamine plaanitutele. Finantsarvestuse tüüpilisemad koondaruanded on: · bilanss ettevõtte finantsseisundi aruanne teatud kuupäeva seisuga, kajastab vara ning vara moodustamise allikaid (kapitali); · kasumiaruanne mõõdab ettevõtte tulemit teatud perioodil; · rahavoogude aruanne kajastab finantsseisundi muutumist (teatud perioodil saadud raha ja selle kasutamist); Juhtimisotsuste tegemiseks nii ettevõttesiseselt kui ka -väliselt kasutatakse finantsanalüüsi. Finantsanalüüs kujutab endast ettevõtte rahandusliku olukorra hindamist minevikus, olevikus ja tulevikus. Selleks, et info välistarbijad võiksid langetada
bilansivälised kontod (renditud põhivarad, jne.) Kontoplaan peab olema ülevaatlik kuid samas piisavalt põhjalik, tegelik olukord RMP-s on tunduvalt keerulisem ning nõuab üha detailsemat info säilitamist. (analüütiliste kontode loetelu) Kontoplaani koostamine tugineb RM- pidaja teadmistele, ning kontoplaani tuleb pidevalt täiendada vastavalt vajadusele, mis sõltub mitmetest teguritest. Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad) 2) passiva kontod ( kohustused, kapital) 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu) 4) muud äritulude kontod 5) ärikulude kontod 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud) 7) tulude-; kulude koondkontod Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11 - raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused
Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks;
Kapitali rendi lühiajaline kohustus 15 090 Lühiajalised kohustused kokku 177 529 Pikaajalised kohustused Pikaajaline laen 100 000 Pikaajaline kapitalirendi kohustus 32 910 Pikaajalised kohustused kokku 132 910 Kohustused kokku 310 439 Omakapital Aktsiakapital 406 000 Ülekurss 79 100 Kohustuslik reserv 40 000 Jaotamata kasum 14 000 Aruandeaasta kasum 200 766 Omakapital kokku 739 866 PASSIVA KOKKU 1 050 305
Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised kohustused kokku 6 077 241 5 009 499 Pikaajalised kohustused Tulevaste perioodide tulud 12 2 116 985 2 185 688 Pikaajalised kohustused kokku 2 116 985 2 185 688
......................25 15 TUHA TALU OÜ OMAKAPITALI ARVESTUS......................................... 28 LISAD .....................................................................................................................30 LISA 1 KONTOPLAANI NÄIDIS...............................................................................30 LISA 2 31.12.2008 TUHA TALU OÜ BILANSS.......................................................35 LISA 3 TUHA TALU OÜ KASUMIARUANNE 2008..................................................36 LISA 4 TUHA TALU OÜ LOOMADE INVENTUURI TABEL SEISUGA 10.10.2009......38 3 Sissejuhatus Tallinna Majanduskooli raamatupidamise üliõpilasena läbisin teise ettevõttepraktika. Praktika sooritasin 22. novembrist 23. jaanuarini raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes Tulutee OÜ. Töökoha hallata on kokku üle 35 eriilmelise osaühingu või FIE raamatupidamise.
maksete kinnipidamine, arvestamine ja ülekandmine ning töötajatele tehtud erisoodustuselt maksude arvestamine ja ülekandmine Maksu-ja Tolliametile toimub kehtivate maksuseaduste järgi. Maksude arvestuse õigsuse eest vastutab raamatupidaja. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu-ja Tolliametile elektrooniliselt. Maksude ülekandmise aluseks on maksudeklaratsioon. Pearaamatu kanded: 1. Viitvõla ja palgakulu kohustuse tekkimise laused: D 6010 Palgakulu 5800 K 2610 Võlad töövõtjatele 4935 K 2541 Kogumispensioni viitvõlg 116 K 2521 Isiku tulumaksu viitvõlg 714 K 2531 Töötuskindlustus maksu viitvõlg 35 D 6020 Sotsiaalmaksu kulu 1914 K 2551 Sotsiaalmaksu viitvõlg 1914
varasid ja varade moodustamise allikaid ehk kapitali. Aktiva: · Varad ehk firma käsutuses olevad ressursid · Käibevara · Kassa · Pank · Debitoorne võlg- debitoor on see kes on võlgu. Kõik kes mulle võlgu on on debitoorid · Materjal · Kaup · Põhivara Passiva: · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital · Lühiajalised · Pikaajalised · Omakapital akstia- või osakapital · Kasum Vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss ( asi või õigus) a) Mis on tekkinud minevikus sündmuste tagajärjel. b) Mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel ( mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel. Finantsaruannete elemendid Tulud-income Kulud-expenses Tulude ja kulude eristamine võimaldab välja tuua ettevõtte tulemuslikkuse Bilansivõrrand
Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste
Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärismiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, tuleb ostja arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks. Kui kuludesse kantud nõudesumma või osa nõudesummast siiski hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). 3.4.1 Muud nõuded Muude nõuetena arvestatakse kõik lühiajalised nõuded tütar- , ema- ja sidusettevõtjate vastu, kaasa arvatud lühiajalised laenud ning aktsionäride võlga, mis on tekkinud aktsiate ostmisel.
Muud võlad partneritele 96 96 Pikaajalised kohustused kokku 12 943 15 688 KOHUSTUSED KOKKU 78 762 60 219 OMAKAPITAL Aktsiakapital 19 657 19 657 Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554 Jaotamata kasum (kahjum) 8 597 12 486 OMAKAPITAL KOKKU 30 808 34 697 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 109 570 94 916 Kasumiaruanne 01.01.20x1 – 30.06.20x1 Müügitulu 54 316 Müüdud toodangu kulu -55 857 Brutokasum (-kahjum) -1 152 Turustuskulud -164 Üldhalduskulud -2 124
väheväärtusliku põhivara kulu 8928 Muud ärikulud pangateenustekulu 463 muud tegevuskulud 654 Kulud kokku 341757 Ärikasum (-kahjum) -50702 Finantstulud ja -kulud Panga intressid 63008 Kasum valuutakursi muut. Laenulepingust 6840 Realiseeritud kasum valuuta kursist 8770 Kokku finantstulud ja -kulud 78618 Aruandeaasta kasum(kahjum) 27916 Aktiva Käibevara Raha Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank 8995 Swedbank SEK 6720 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Ostjate laekumata arved 403335 Käibemaksu ettemaks 3474
................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19 6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk.......................................................19 7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest...................................................................19 8. Bilanss ja bilansi ülesehitus.............................................................................................. 20 9. Kasumiaruanne..................................................................................................................22 10. Rahavoogude aruanne.....................................................................................................23 11. Rahavoogude aruande koostamine..................................................................................24 12. Omakapitali muutuste aruanne........................................................................................25 13
Laenukohustused Kapitalirendi kohustus 16,800.00 Pikaajalised kohustused kokku 16,800.00 Kohutused kokku 574,413.02 Omakapital Aktsiakapital 126,530.50 Koh reservkapital 36,530.50 Eelmiste per jaotamata kasum 212,244.00 Aruande a kasum 130,236.57 Omakapital kokku 505,541.57 PASSIVA kokku 1,079,954.59 KASUMIARUANNE Jaanuar 2014 Müügitulu 473,138.33 Müüdud toodangu kulu 236,942.98 Brutokasum 236,195.35 Turustuskulud Üldhalduskulud 32,852.67 Muud äritulud 500.00 Muud ärikulud 2,092.00 Ärikasum 201,750.68 Finantstulud ja -kulud muud finantstulud 35.00
K kulu D kassa,pank,ostjad K KM K tulu Ebatõenäolised arved tekivad, kui ostjad on ettevõttele jätnud arve tasumata juba pikemat aega ning ettevõte on alustanud võla sissenõudmist (nt saadetud järelpärimiskirju, millele pole vastatud vms). Ostjatelt laekumata arve, mille laekumine on ebatõenäoline tuleb kanda kuludesse. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ka ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). Bilansis kajastatakse nõuded ostjate vastu korrigeeritud soetusmaksumuses. Müügi puudumisel kajastatakse summa ettemaksuna. Inventuuri läbiviimiseks saadetakse saldoteatised teisele osapoolele ja saadakse teiselt osapoolelt tagasi saldokinnitus
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara).
e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.blrt.ee OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 Rahavoogude aruanne 6 Omakapitali muutuste aruanne 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad 8 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8
annaabi.ee 
