Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MAJANDUS ettevõtluse mõisted: palga näidisülesanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tulumaks, aktsia, töötaja, hõive, töötuskindlustus, pensionikindlustus, ettevõtlus, tööhõive, 5240, brutopalk, töötasu, osanik, aktsiaselts, nõudlus, netopalk, maksud, sotsiaalmaks, maksuvaba, omahinna, turg, ettevõtja, väärtpaber, omakapital, võlgnik, müüja, osaühing, aktsiakapital, miinimumpalk, käibemaks, tulumaksuvabaNõudlusseadus - inimesed ostavad tooteid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga. 17. Mis on pakkumine? Pakkumisseadus? Pakkumine on kaupade/teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel. Pakkumisseadus on kui kõik tingimused on võrdsed, pakutakse kõrgema hinnaga müügiks rohkem tooteid kui madalama hinnaga. 18. Mis on tootlikkus? Kuidas saab tootlikkust tõsta? Tootlikkus on väärtuste hulk, mida töötaja teatud ajavahemikus suudab luua. Tootlikust saab tõsta arendades oskusi, teadmisi ja pühenduda täielikult tegevusse. 19. Mille leiutas Henry Ford? Leiutas auto Fordi 20. Millel põhineb mastaabisääst? Mastaabisääst põhineb toote keskmise tootmiskulu vähenemisel suurtootmis tagajärjel. 21. Mis on turundus? Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisse vahetusprotsesside kaudu, ettevõtte eesmärkide saavutamiseks,(aitab kaasa et toode
Tooted -Toode on üks turunduse põhimõistetest. Inimesed rahuldavad oma vajadusi ja soove toodete abil. Sellest lähtudes mõistetakse turunduses tootena kõike, mida võib pakkuda kellelegi tema vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Tarbijate vajadust võib rahuldada ese, teenus või info. Turunduses on kaup kitsam mõiste kui toode. Tulumaks -Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 20% Turg -Turg on üldnimi, mis tähistab mis tahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad, samuti kohta, kus selline tegevus toimub.
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks.
Mittetulundusühing 2 500 160 Sihtasutus 5 500 352 FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) 2 000 128 Välismaa firma filiaal (lisandub dokumentide 5 500 352 tõlkimistasu) On olemas erinevad maksud eestis, mida iga ettevõtja peaks teadma. · Ettevõtte tulumaks 0%; · Käibemaks 18% (5%, 0%, käibemaksuvaba); · Sotsiaalmaks 33%; · Füüsilise isiku tulumaks 22%; · Tulumaks dividendidelt 21/79 (26,58%); · Töötaja töötuskindlustuse makse (tööandja osa) 0,3%; Kui olete valmis mõelnud oma tuleviku plaanid ja olete valmis looma firma siis edu töötajate otsimisel ja firma loomisel. Kasutatud kirjandus: 1.http://www.erda.ee/ 2.http://www.corpestonia.ee/
Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum v kahjum, käesoleva majandusaasta kasum v kahjum, erinevad reservid jne. 5. Aktsia – väärtpaber, mis tõendab selle valdaja proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning, mis annab selle omanikule ehk aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused (nn aktsionäriõigused). Aktsaid on üldjuhul nimelised (registred shares), mujal maailmas esineb ka
ETTEVÕTLUS Ettevõtlus – mis tahes seadusega kooskõlas olev majandustegevus, mille eesmärk on tavaliselt kasumi teenimine. Ettevõtlus toimub ettevõtte asutamise ja selle käigus hoidmise kaudu. Oluline õigusakt on äriseadustik. Ettevõte – tööjõu, kapitali ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Valmistab tooteid ja teenuseid. Tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike varast. Ettevõtte sünonüüm on firma. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest.
sel teel ettevõttesse oma raha paigutanud / äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Aktsiisimaks- kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks / maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 3. Aktiva - bilansi vasakpool,firma varad. 4. Passiva -bilansi parempoolne osa, kohustused ja omakapital. 5. Aktsia -väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiaseltsi põhikapitalist aktsia väärtusele vastav osa. Aktsionärile makstakse dividendi näol omanikutulu. 6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 7. Mittetulundusühing - isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole kasumi teenimine 8. Aastaaruanne - kohustuslik dokument juriidilistele isikutele, mis tuleb esitada kord aastas.
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks
45. Nõudluse mõjurid on tarbijate ootused, tarbijate arv, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused, tarbijate sissetulek. 46. Kui tegelik töötuse määr on sama suur kui loomulik töötuse määr, siis inflatsiooniootused ja tegelik inflatsioon on ühesuurused. 47. Kauba X nõudluse vähenemist põhjustab tarbijate sissetuleku vähenemine. 48. Kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on antub kauba valmistatavate töötaja palga langus. 49. Sissevoog on tulu, mis lisandub. 50. Keskmine toodangu leidmiseks jagatakse kogutoodang muutuvressursi hulgaga. 51. Kui inflatsiooniootusi õnnestub vähendada 0%-le, siis tööpuudus väheneb. KONTROLLTÖÖ 1. Iseloomusta olemasolevat majandusolukorda Eestis, EL ja mujal. Maailmamajanduse aktiivsus suureneb. Kaubavahetus maailma turgudel on elavnenud. Euroala tööpuudus on suurem kui teistes piirkondades
ümberkorraldamine, teise mõtteviisi juurutamine, eksportiva sektori areng. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutustasu maksumaksja jaoks. Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaksud, käibemaks, tollimaks,aktsiid, raskeveokimaks, kindlustusmaksed( pensionikindlustus- ja töötuskindlustusmakse) Kohalikud maksud on : müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorisõidukimaks, loomapidamismaks. Maksukohustuslane on maksumaksja,maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses. § 36. Maksustatava tulu arvestamine (1) Füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised (sealhulgas ettevõtluse kulud) võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti. (2) Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. § 38. Soetamismaksumus
........................................................................................ 16 2.2.Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes?............................................. 16 3.Töötasu ja erisoodustuse võrdlus....................................................................................... 18 3.1.Kes on tööandja........................................................................................................... 20 3.2.Kes on töötaja.............................................................................................................. 21 Kokkuvõtte............................................................................................................................ 22 Kasutatud allikate loetelu...................................................................................................... 24 3 Sissejuhatus
kuule vms) vastav palga suurus. Kui sa töötad täistööajaga, siis tööandjal ei ole lubatud sulle maksta sellest väiksemat summat. (2014. aastal on tunnipalga alammäär 2,13€ ja kuupalga alammäär 355€). Sotsiaalmaksu 33% brutopalga suurusest, lisandub brutosummale. Tööandja töötuskindlustusmaksu 1,4% brutopalga suurusest, lisandub brutosummale. Töötaja töötuskindlustusmaksu 2,8% brutopalga summast. Tulumaksu 21% brutopalga suurusest, millest on enne maha arvatud tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni.
erinevus on vaid audiitori kasutamises. OÜ asutamisel ei ole nõutav, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist, ta peab seda tegema üksnes juhtudel, kui mitterahalise sissemakse suurus ületab 2500 eurot või kui kõik mitterahalises sissemaksed moodustavad kokku rohkem kui poole osakapitalist. Selline kord muudab OÜ asutamise lihtsamaks ja kiiremaks. Seadus annab võimaluse asutada OÜ ka ühel isikul. Aktsia ja osa Aktsionäri osalust AS'i varas iseloomustab aktsia ja osaniku osalust varas iseloomustab osa. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Igal osanikul võib olla üks osa. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Igale aktsionärile võib kuuluda mitu aktsiat. Aktsia ja osa Osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule.
Ettevõtlusvormide võrdlus 1. Ettevõtlusvorme kasutatakse selleks, et ettevõtteid teostada ja neid eristada. Kõik ettevõtlusvormid registreeritakse Maksu- ja tolliametis või Äriregistris, kokku on ettevõtlusvorme seitse. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib olla tööandjaks teistele isikutele ning tööandjana on ta kohustatud lähtuma Töölepingu seadusest. FIE peab pidama oma tegevuse kohta raamatupidamisarvestust ning tal on lubatud kasutada kassapõhist arvestusprintsiipi. FIE on kohustatud maksma tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning teisi vastavaid makse juhul, kui ta on käibemaksukohuslane või tööandja. Soovi korral võib FIE oma tege
sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja,
59. Segmentimine – (turu) jagamine väiksemateks osadeks, et rohkem tundma õppida kliendi vajadusi, ja kasutada paremini ettevõtte ressurssi. 60. Streik – töötajate korraldatud tööseisak. Rahulolematus palga või töötingimuste osas. 61. Suhtekorraldus – inimese, organ. , asutuse või ettevõte suhete korraldus avalikusega, eesmärgiks mõjutada selle mainet ja kajastust. 62. Tooted – väljalase, millelt tahetakse teenida tulu. 63. Tulumaks – füüsilise isiku ja ettevõttete sissetulekult võetav maks. (20%.) 64. Turg – üldnimi, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. Hüvesid vahetavad vastastikku. 65. Turundus – ehk marketing, tegevuste süsteem, kus viia ostjate soovid ja vajadused kokku müüjate eesmärkidega. 66. Tööjõud – majanduslikult aktiivne rahvastik, kes soovivad ja on võimelised töötama, sõltumata sellest, kas nad on töö leidnud. 67
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.
Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja kellele? valikuid. ( Eestis kuni 1989 aastani ) Tavamajandus üks vanimaid majandussüsteeme. Mida? Kuidas? Ja Kellele? valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik ( riigi ) sektor ning riik reguleerib majandust. Turumajandus ehk vaba ettevõtlus. Alustalad : 1) eraomand 2) hinnasüsteem 3) turukonkurents 4) ettevõtlikkus 1) kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. 2) tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. 3) tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. 4) ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus.
Äriühing - omanikule või omanikele kuuluv majandusüksus, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine 3 põhiküsimust mida toota (teenus, kaup); kuidas toota (ressursid, tööjõud, materjal jne); kellele toota (sihtgrupp) nt eraisikud vs ettevõtjad Kaup - objekt või ese, mida ettevõte toodab müügiks Teenus - ettevõtluse korras hüve osutamine tellijale Kasum - ettevõtte positiivne tulem Turumajandus - vaba ettevõtlus iseloomulik: turg, nõudlus, ostjad, müüjad, hinnasüsteem, spetsialiseerumine, eraomand, konkurents turg-koht, kus saavad kokku toodete müüjad ja ostjad
SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSE ÕPINGUTESSE LOENG 1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS 1. Ettevõtluse areng 1.1 Ettevõtluse ajalooline areng PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng... Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust). Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... KUI VANA ON ETTEVÕTLUS? KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja? KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus?
Ettevõtete liigitamisel kasutatakse sageli kolme näitajat: 1. töötajate arvu 2. ettevõtte käivet 3. ettevõtte bilansi mahtu Töötajate arvu alusel liigitatakse ettevõtteid: · Mikroettevõtted -töötajaid 0-9 · Väikeettevõtted -töötajaid 10-49 · Keskettevõtted -töötajaid 50-249 · Suurettevõtted -töötajaid üle 250 Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: · ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; 3 · oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu; · tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. Väikeettevõtluse vajadus:
kasumile; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. 9. Mis on juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgan? Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest,
8. Aktsiisimaks - kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus. 9. Alampalk - ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Miinimumpalk on kehtestatud seadusega ja kehtib enamikule täistööajaga töötajatele kogu riigis. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. Mahaarvamised on riigiti erinevad. Miinumpalga jaoks lepitakse enamikus riikides kokku kuupalga määr. 10. Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik.
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus,
s, maksta riigilõiv registreeru osakapita ja da l registre äriregistris eruda äriregis tris, maksta osakap ital Madalad OÜ on Aktsiase Puudu Puudu Mtü sobib Tulundusühist asutamisku sobivaim ltsiga b b väiksema u eeliseks on Miks/millisel lud, kui ei ettevõtlus on algka algka seltskonna osanike isiklik juhul valida see soovita vorm kergem pitali pitali huvide varalise ettevõtlusvorm partnerit, ei väikse ja kaasata nõue nõue eest vastutuse plaani võtta keskmise raha ja ja seismiseks puudumine võlgu ega suuruseg ning sobib sobib , ühistu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ ERIALA AINE NIMI REFERAAT Õppejõud: NIMI Tallinn 2014 SISUKORD: SISUKORD:........................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS:................................................................................................. 3 MÕISTED:......................................................................................................... 4 1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine...........................................................5 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.....................5 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud...........................
Käibemaksukohustus: 500*0,2=100 eurot 14) Eraisik saab 100EUR väärtuses erisoodustust(hüve) ettevõtte kulul. Kui palju tekib ettevõttel maksukohustust? Tulumaksukohustus- 100/0,8*0,2=25 EUR Sotsiaalmaksukohustus- 125(erisoodustus+TM)*0,33=41,25EUR Kokku maksudeks: 41,25+25=66,25EUR 15) Palgaarvestus kui palk on 1000EUR 330EUR sotsiaalmaksed 0,8% ehk 8EURi tööandja töötuskindlustusmakse 2%penionikindlustusmakse ehk 20 EUR Tööandja kulu 1338EUR, 1000EUR on brutopalk 14) FIEl on sama kohustus, sots maksu makstakse min palgast. Min määr on 390EUR. Maksuvaba minimum on 154EUR kuus. 390*12*33=1544.40 või 128.7 kuus FIE tulu 13 300 (kasum) 13 300/1,33=10 000 10 000/33%=3 300 390*12*15=70 200 ja sellest 33%=23 166 (MAX summa FIEle) FIE tasub sotsmaksu iga kvartali kolmanda kuu 15-ndaks kuupäevaks, OÜ iga kuu 10-daks kuupäevaks. 355(tegelik min kuumäär)*33%*3=351,45 Valikvastustega küsimused: 1
Aktsiaselts (AS) Aktsiaselts ehk AS on ettevõtlusvorm, mis tavaliselt alustavaid ettevõtjaid väga ei puuduta. AS valitakse äriühingu vormiks siis, kui on plaan minna firmaga börsile või kui on tegemist suuremate projektide ja ettevõtmistega. Kui sul siiski on huvi sellest vormist rohkem teada, siis siit artiklist leiad väikese ülevaate. AS on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Minimaalne aktsia suurus on 10 krooni ja minimaalne AS-i kapital 400 000 krooni. Aktsia omanik ehk aktsionär ei vastuta isiklikult AS-i kohustuste eest. Aktsiad võivad olla kas eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad ei anna hääleõigust, küll aga eelisõiguse dividendide saamisel. Seejuures on eelisaktsia omanikule makstava dividendi suurus kirjas firma põhikirjas (protsendina aktsia algväärtusest) ja need dividendid makstakse välja enne teistele aktsionäridele maksmist.
maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. 3 Eesti maksud Eesti riigi kehtestatud maksud · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%) · sotsiaalmaks (maksumäär 33%) · maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); · hasartmängumaks · käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%) · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks Kohalikud maksud · müügimaks
töötaja peab hoiduma kingituste vastuvõtmisest ja tööalase teabe tarvitamisest isikliku kasu saamiseks ning teavitama märgatud eksimustest. Väärtuste deklaratsioonid sisaldavad sageli lisaks ka erinevate kultuuritraditsioonide austamise, keskkonnasõbralikkuse ja ühiskonna heaoluga seotud väärtusi. 4. Ettevõtlusalane vabadus. Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. Ettevõtlus põhjustab turgudel ja tööstustes "loova hävitustöö", samaaegselt luues uusi kaupu ja ärimudeleid ning hävitades vanu. See "loov hävitustöö" põhjustab muudatusi tööstustes ja pikemas perspektiivis ka majanduskasvu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 sätestab Eesti kodanike õiguse tegelda ettevõtlusega. Kohtupraktika senised käsitlused ettevõtlusvabaduse kaitsealast on oma sisult sama üldised kui
puudub. Üldiselt valitakse aktsiaselts ettevõtlusvormiks siis, kui soovitakse minna börsile või kui on tegemist suuremate projektide ning ettevõtmistega. Vastavalt Äriseadustikule võivad äriühingu aktsiad olla kas eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Tulundusühistud on äriühingud, mille tegevust reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Mis jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. Tulundusühistu eesmärgiks on tema liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega (Ettevõtlusvormid, 2015). 1.4 Füüsilisest isikust ettevõtja
annaabi.ee 
