On . Lapsehoidja Varka, kolmeteistkmneaastane tdruk, kiigutab hlli, milles lamab laps, ja miseb vaevu kuuldavalt: "iu- kussu magama- unelaulu laulan ma..." Ikooni ees pleb roheline ripplambike; le kogu toa, nurgast nurka, on tmmatud nr, millel ripuvad mhkmed ja suured mustad aluspksid. Lambikesest langeb laele suur roheline laik, ja mhkmed ning aluspksid heidavad pikki varje ahjule, hllile, Varkale... Kui lambike vilkuma hakkab, siis elustuvad laik ja varjud ja liiguvad nagu tuule kes. On umbne. Ninna tungib kapsaleeme ja saapanaha lhna. Laps nutab. Tema hl on nutust ammu juba khisema hakanud ja ta on rammestunud, kuid kisab ikka veel, ja pole teada, millal ta rahuneb. Varka aga tahaks magada. Ta silmad vajuvad kinni, pead kisub allapoole, kael valutab. Ta ei saa liigutada ei silmalaugusid ega huuli, ja talle tundub, et ta ngu on ra kuivanud ning kangestunud, et pea on muutunud vikeseks justkui npnelapea. "iu- kussu magama,"...
Minu eesmärgid 1. Sooritada edukalt kõik sügissemestriks valitud ained. 2. Õppida piisavalt hästi, et järgmisest semestrist saada õppetoetust. 3. Leide endale soodne korter kooli lähedal. 4. Püüda paremini planeerida oma aega. 5. Sooritada edukalt esimene õppeaasta TTÜ-s. 6. Leida ülikoolist uusi tutvusi ja sõpru. 7. Veeta piisavalt aega lähedaste inimestega. 8. Arendada oma füüsilist vormi. 9. Elada tervislike eluviise järgides. 10. Koguda raha, et minna välismaale puhkama. 11. Leida suveks tasuv ja meeldiv töökoht. EESMÄRK Tähtsus, Edasilükkamatus Summa olulisus ehk kui kiire asjaga minu jaoks on 1 2 3 4 1. So...
,,Minna midagi nõudmata udu hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rahu rohevas ringis, mesilindele jagada viimased lahtuvad leinad, mooniväljadel magada, ümber sinised seinad." (Kersti Merilaas-Sang) Essee Kui kauni pildi saab maalida sõnadea, ilusa kujutise luua. Kui ilus oleks uinuda kesk moonivälju, õilis mitte midagi nõuda, uidata kuhugi jõudmata ning lõppeks jagada oma valu ja mure mesilindudele. Oleks ilus unistustes. Kas reaalsus aga looduse rüpes sama hea oleks? Tuginedes Arved Viirlaiu romaanile ,,Ristideta hauad", tuleb tõdeda, et unelus ja reaalsus võivad kohtudes põrkuda, mitte aga üheks heleroosaks utoopiaks ühtida. Kui kaua oleks tegelikult hea nii olla kas üldse? Kui kaua tahaks näiteks Kersti Merilaas- Sang ise käia kuhugi jõudmata? Tunnikese, päeva? Kuidas oleks aga aastaga? Ja mis siis, kui polekski kohta, kuhu tagasi minna? Nimetatud...
,,Magada tahaks" 1.Ta tapab selle lapse ära keda ta hoidis. 2.Teda viib selleni roheline laik ja varjud mille poole ta vaatab ning ta leiab selle kurjuse mis ei lase tal magada ning see kurjus on laps, kes olekas vaja ära tappa, et lõpuks Varka magada saaks. 3.Süüdi on härrased, kes ei lase üldse Varkal puhata ja kogu aeg sunnivad teda tööle, et ta ei saaks magama jääda. ,,Kurbus" 1.Tal suri poeg palavikku. 2.Sest ainult hobune kuulab tema muret ning ei rutta kuhugi. 3.See räägib kuidsa inimene kaotab oma poja ja keegi ei taha tema muret kuulata. Tsehhovi novellid ,,Naela otsas" 1.Sest keegi oli Katja juures keda kõik inimesed väeosadest teadsid ja kartsid. 2.Sest tema juures oli Prokatilov ning ta ei tahnud sinna minna kui Prokatilov seale tema naise juures on. 3.Ta ei saa koju minna tähistama, sest Prokatilov oli tema naise juures ning ei saanud süüa. 4.Pilgatakse seda , et Prokatilov istub tema naise juures ning kuidas ta ...
Tolstoi Looming : EI OLE teost ,mis ei sisaldaks autobiograafilisi jooni. Näidendid: ,,pimeduse võim" realistlik,traagiline pilt vene külaelust. ,,elav laip" inimesest,kes tunneb ennast kõrgseltskonnas valesti , otsib mujalt positiivsust oma ellu, sümboolne, ülekantudtähenduses- elab, aga emotsionaalselt surnud. Proosa: Jutustused: ,,sevastoopoli jutustused" tugineb lahingutele ja sõjamuljetele. Lihtsõdur ei ole midagi muud,kui kahuriliha ja vahend. ,,kasakad"- tegelane teeb kõik,et leida sidet talupoegadega. Usaldus probleemid. Analüüsib tegelaste sisekonflikte. ,,Luzern"- sveitsi tänavamuusikule ei antud raha,kuulati lihtsalt niisama tema ilusat esitlust ja siis jalutati külmalt minema. Kõrgklass on tänamatu, inimesi tuleb kohelda võrdselt. ROMAANID: ,,Lapsepõlv, poisiiga.noorus" põhineb päevikutel, temast endast. ,,ülestõusmine"- lõpuperioodil kirjutatud, püüab näidata, kuidas sotsiaalne ülekohus hakkab psüühikat mõjutama, Tol...
Kust algab kodu ? Meie kõigi jaoks on kodul erinev tähtsus. Mõnele inimesele piisab sellest, kui tal on koht, kus süüa ja magada, teistele jääb selleks väheks. Kust algab kodu minu jaoks ? Koht, kus ma saan süüa ja magada, ei tee sellest veel kodu. Kodu on minu jaoks koht, kus on mu süda, inimesed, kellest hoolin, ning rahulik õhkkond. Sellist kodu, kus hoolimist välja näidatakse ja kus ei riielda, näeb tänapäeval järjest vähem. Kui me hoolime, mis on seda siis nii raske välja öelda ? Ma arvan, et inimesed kardavad oma tundeid välja näidata, sest see teeb nad haavatavaks. Tead, mis tunne on elada majas, kus vanemad omavahel riidlevad. Vaidlused tekivad järjest tihedamini ja lõpuks on iga lahkarvamuse pärast tüli. Minu arust ei saa olla selline koht kodu, kus pole rahulikku õhkkonda. Kodu peaks olema koht, kust kunagi ära ei taha minna, ning koht, kus ma tah...
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM Daniel Moppel 7.B KAHE ELUETAPI VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Ülle Irdt Tartu 2015 Mina valisin lasteaialapseea (3-7 aastat) ning murdeea (13-16 aastat). Neid kahte vanuseiga hakkan ma võrdlema ning toon välja põhjused erinevustele ja sarnasustele. Selleks kasutan ma internetti ja raamatuid. Lasteaialapsed käituvad enamjaolt samamoodi. Nad tahavad mänguasju, nutavad pisikeste asjade üle, ei oska korralikult lugeda ega kirjutada ning on väga energilised (Woolfson, R 2001). Samas kui murdeealised tunnevad end tihti ebakindlana ja rahutuna (Hell, I 2007). Murdeealised tahavad pigem olla omatte või mõne ja sõbraga ja käia kinos või kusagil mujal. Tüdrukutele meeldib eriti käia sõpradega poodides ning endale riideid või muud osta. Murdeealiste käitumine on väga muutlik. Üks päev on nende ema nende suurim vihavaenlane, järgmisel aga parim sõb...
Võõrsõnad Doomino-lauamäng 1)Ma kasutan enda pea pesemiseks 11)Meie koolis õpetajate toa kõrval šampooni. asub direktori kabinet. Šampoon-vedelik pea pesemiseks Direktor-asutuse juhataja 2)Mu sõbra ema on piraat. 12)Õpetajal on kodus 7grammofoni. Piraat-mereröövel Grammofon-plaadimängija 3)Iga hommik paneme riided 13)Koolis on keelatud kanda dresse. garderoobi. Dress-spordiriietus Garderoob-Riietehoid 14)Õpetaja kasutab bussi peale kooli. 4)Mu isal on bass hääl. Buss-ühissõiduk Bass-meeshääl 15)Õpetajal on kodus brikett. 5)Mu õpetajal on gripp. Brikett-pressitud turvas Gripp-külmetushaigus 16)Pass on tähtis isikutunnistus. 6...
Fenomenoloogia ja depressioon 1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni sellisel viisil, et kui inimene jätab kõrvale eelarvamused, eelnevad teadmised ja kogemused ning suudab ära kuulata depressioonis oleva inimese ja saadud informatsiooni töödelda enese jaoks justkui esimest korda kuuldut, siis on see fenomenoloogiline lähenemine konkreetse isiku haigusele. 2) Depressioonil on hulganisti erinevaid väljundeid. Depressioon kaotab lühidalt kokkuvõttes igasugused emotsioonid. Inimene ei suuda tunda rõõmu, uudishimu ning sageli laialt levinud arvamusele, et depressioon on kurbus, ei suuda inimene väga sügavas depressioonis isegi seda tunda, kuna depressiivse inimese elus üldjuhul ei toimu mitte midagi sellist, mis võiks tundeid esile kutsuda. Depressioon ei ole vaid mentaalne seisund, vaid hõlmab ka kogu füüsilist keha. See tähendab, et depressioonis olles, tunneb inimene end füüsiliselt väsinuna nagu tahaks vaid magada ja voodis olla,...
Anton Pavlovits Tsehhov'i elulugu . Anton Pavlovits Tsehhov , sündis 29. jaanuar 1860 Taganronis ning suri 15. juuli 1904 Badenweileris , Saksamaal . Ta oli vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna. Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst. Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis ta Moskva ülikoolis arstiteadust. Sel ajal alustas ta Antosa Tsehhonte varjunime all kaastööd huumoriajakirjadele. Ta külastas 1890. aastal Sahhalini saare sünnitöölaagrit, tutvus vangide elutingimustega ning kirjutas sellest raamatu ,,Sahhalini saar" (1893-94). Kirjanduslukku on Tsehhov läinud eelkõige oma novellidega, mida ta kirjutas Moskva lähedal Melihhivos. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Ta suri Saksamaal sanatooriumis. Ta abiellus 1901. aastal Moskva Kunstiteatri näitlejanna Olga Knipperiga Aastal 1886 ilmus tema esimene jutustuste kogumik ja 1887 teine kogumik. Tema teo...
Täiesti tavaline päev Ärkan üles. Kuradi naabrimees puurib jälle. Mille kuradi pärast peaks keegi hommikul kell üheksa ehitama? Ahvikari. Tõmban kardinad ette, klapid pähe ja püüan veel natukene magada. No ma ei või! Nüüd on haamriga vaja kopsida. Viskan klapid nurka ja tõusen voodist püsti. Sirutan ennast ja panen püksid jalga, särki üles ei leia. Võtan paar lonksu mahla. Kurat, halvaks läinud. Kallan tossud liivast tühjaks ja lähen korterist välja. Koputan naabri uksele. Noh, tule juba! Naabrimees teeb siseukse lahti ja vaatab mind uksesilmast. Karjun talle: ,,Mis sa vahid! Tee uks lahti!" Teeb siis ukse lahti ja küsib minu käest: ,,Mis teie siin nii vara teete?" Annan lollile küsimusele sama lolli vastuse: ,,Tulin kella küsima." Paus. ,,Kurat, mis sa arvad mis ma teen? Mida sa ehitad siin kell üheksa hommikul? Muhku kerjad või? Hambad pigistavad või?" Naabrimees ehmub ja hakkab mulle midagi vastu...
Anton Tsehhov 1860 Taganrog 1904 Saksamaa Vanaisa oli olnud pärisori, kuid ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva kari all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing mängis viiulit, laulis kirikukooris. Oli isale poes abiks. Isa ütles, et õppimine pole oluline. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst. Pärast ülikooli töötabki mõnda aega arstina. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võlgu. Tsehhov jäi Taganrongi ülikooli ja kauplusesse tööle. Teenitud raha saatis ta perele Moskvasse. Kuna sellest rahast...
Tänapäeva tempoka elu juures on kohustusi rohkem, kui aega neid täita. Näpistades vajalikku aega unest ja puhkusest, tundub olevat ainus lahendus. Kuidas muidu jõuda teha piisavalt tööd, elada igapäevaelu ning seejuures veidi elust rõõmu tunda ja näiteks lubada endale üks teatriskäik või võtta päevakorda mõni huvitav hobi? Loomulikult tundub seitse-kaheksa tundi magusat und äärmiselt ahvatlev, aga kas sellise kiireloomulise elu juures on meil piisavalt aega, et seda endale lubada? Kas me üldse tohime riskida täisväärtuslikust unest loobumisega? Uni on organismi füsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Und iseloomustab toimiva teadvuse puudumine, kuid see ei ole tegevusetu seisund. Uurimused on näidanud, et uni on aeg, mil aju töötab täie võimsusega ja võtab vastu elektroneurootilisi ja hormoonvõnkeid. Magades keha ja vaim justkui valmistuks ette taas järgnevaks päevaks....
Lugemiskontroll 8. Lassile- õpetajale M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? Õppima 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 18.a, 11. klassis 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) Tädi Idal olid klassikalised näojooned: kõrge laup, sirge nina. Raamatu tegevuse ajal oli ta üle keskea vanatüdruk. Natuke halliga segunenud mustad juuksed. Korralik inimene, kellel on arenenud au- ja kohusetunne. 4. Kus elas tädi? Enda kollases majas. 5. Kes veel elas tädiga? Pime õde Amalie 6. Kes on Linda? Tädi juures Tartus Aarne korterinaaber ning klassiõde. 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? Ta arvas, et selles majas võis hulluks minna. 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tar...
"Tuhkatriinu" Kolmapäeval 8. detsembril 2010. aastal toimus Estonia Teatrisaalis G. Rossini ooper "Tuhkatriinu". Tuhkatriinu osa mängis tol päeval Helen Lokuta. Ooperi üldine ülesseehitus oli suhteliselt korralik ja arusaadav. Väga hea oli see, et seda kava oli muudetud, muidu oleks olnud juba ette teada, mis seal edasi tuleb. Muusikateosed old vägagi kuulatavad: mitte liigagi valjud egai ka mitte liigagi tasased. Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei tahtnud kasutada üleloomulikke elemente, nagu oli esialgses muinasjutus, kus haldjast ristiema muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina) ...
Kuidas elad, Ann? Autor: Aidi Vallik Tegelased: Ann, Villem, Timo, rita, Reena, Kätlin, Ann käib koolis nagu iga teinegi laps. Tal läheb koolis hästi, kuni jõuab kätte viimane kuu suvele ning koolis muutuvad asjad raskemaks ning ta ei viitsi enam õppida. Kui koolis küsitakse temalt maha vaatamiseks vihikut ning ta vastab, et tal on tegemata, siis klassikaaslased ei usu teda, kuna ta on ju ikkagi üks parimaid õpilasi klassis. Ühel päeval teatavad vanemad Annile, et oleks vaja keldris suurt puhastust teha ning Ann võiks sealt vaadata, mida ta tahab alles hoida ja mida mitte. Nii, Ann läks keldrisse, pikka tuhnimise peale leidis ta ühe vihiku, see oli ema päevik. Ta võttis selle tuppa kaasa ning hakkas seda lugema. Ta luges sealt välja, et ta ema on koguaeg ainult pidutsenud, peaaegu et kodus pole olnudki. Seda vaadates jäi ta mõttesse, kuna temal ema käseb alati helistada, kui ta...
Anton Pavlovits Tsehhov 29. Jaanuar 1860 Taganrog 15. Juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa Lapsepõlv Vanaisa oli olnud pärisori, kes ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva käe all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing - mängis viiulit, laulis kirikukooris. Anton oli isale poes abiks. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Noorusaastad Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1884 aastal. Pärast ülikooli töötaski mõnda aega semstvoarstina. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võl...
Anton Tsehhovi looming Tsehhovi novellide väikekodanlase põhitunns on inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus `'kõrgemate'' ees. Selline motiiv leidub novellides `'Ametniku surm'' ning `'Paks ja peenike''. Humoristlike sa satiirliste novellide kogumik `'Kirjud jutud'' põhjustas kriitikas rohkesti vastukajasid. Koomilise ja traagilise põimumise esimesi näiteid on novell `'Mure'', mis räägib vanast teialist, kes viib hobusega oma haiget naist Matrjonat haiglasse. Mees tahaks naisele öelda, et neil neljakümnel koos elatud aastal on ta tegelikult naisest hoolinud, kuigi elu on möödunud kakeldes, riius ja viletsuses. Suurlinna inimese põhjatust üksildusest räägib novell `'Kurbus'', vaeslaste kibedast elust võõraste voli all räägib novell `'Vaska'' ja `'Magada tahaks''. 1887. Aastal ilmunud jutustuses `'Vaenlased'' on võimalik leida vääriliselt obejktiivses esituslaadis kirjanikule sümpaatsed ja antipaaatsed ini...
Sulo Saar 11b Ettekanne Anton Tsehhov 1860-1904 Lapsepõlv ja noorus · Lev Tolstoi Tsehhovist: ,,Tema meisterlikkus on klass omaette. Ma lugesin ta jutustused uuesti suure naudinguga läbi. Nii mõnigi jutustus, nagu ,,Lapsed", ,,Magada tahaks" ja ,,Kohtus", on tõeline pärl. Ma lugesin kõik suure vaimustusega joonelt läbi..Tsehhovil on kõik illusiooni tekitavalt tõepärane.Tema lugudest jääb mulje nagu mingist stereoskoobist. Pealtnäha pillub ta sõnu otsekui süsteemitult ja saavutab niisama hämmastavaid tulemusi nagu kunstnik-impressionist oma pintslitõmmetega." · Anton Tsehhov sündis 29. Jaanuaril 1860. Aastal Aasovimere ääres Taganrogis väikekaupmehe pojana. Tsehhovi vanaisa oli olnud pärisori, kuid ettevõtliku ja tugeva tahtejõuga mehena suutis ta koguda kolm ja pool tuhat...
ANTON TSEHHOV (1860-1904) Sünnib Taganrogis, oli väikekaupmehe poeg. Tema sünni ajal oli Venemaal pärisorjuse kaotamine (1861). Tema vanaisa oli kogunud 3500 rubla ja pere juba varem pärisorjusest vabaks ostnud. See näitab, et mehel pidid olema suured võimed majandamises. Ka isa oli järelikult vaba mees. Isa oli loominguliselt andekas, mängis pilli, joonistas hästi, juhatas kirikukoori, poepidaja. Need anded avaldusid ka lastel. Antoni kaks vanemat venda olid andekas kunstnik ja teine ajakirjanik. Kodused olud olid üsna ranged. Sai küll koolis käia, pidi ta samas aotama isa poepidamises. On hiljem kibestumusega öelnud, et tal ei olnudki õiget lapsepõlve. Ei saanud isegi koolitööd teha, sest tint oli potis külmunud. Vaatamata sellele sai gümnaasiumihariduse. Enne seda huvitas teda ka teater. Grimeeris end vanemaks, et saada teatris käia (koolis oli seadus, et ilma saatjata ei või omapäi etendustel käia). Ka kodus esitasid lapsed etüüde....
Uni ja unenäod Ma valisin selle teema, kuna esiteks mul on unega probleeme, et ma ei jõua magada nii palju kui vaja oleks. Teiseks ma lihtsalt lugesin paar lauset õpikust selle kohta ning see oli nii huvitav, et ma tahtsin selle kohta kirjutada. Kolmandaks haarasin teemasse kaasa veel unenäod sellepärast, et mulle meeldib unenägusid näha ja tahaks neid ka mäletada. Varem ma teadsin , et me näeme öösel unes rohkem kui ühe unenäo, kuid mitte nii täpselt nagu nüüd teada sain. Varem teadsin/arvasin ka, et unenägu, mida sa näed, juhtub sul kunagi elus kindlasti ja ka seda, et sa näed unes, mida sa tahad näha. Ma kunagi kuulsin mingi sõbra käest, et unenägu mida sa näed kolm korda läheb kindlasti täide. Teadsin, et noored inimesed vajavad uneaega rohkem kui vanemad inimesed ja inimene magab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Püstises asendis ei saa magada, sest lihased lõtvuva...
Sisukord · Uni ja Une staadiumid..............................................................................LK 2 · Miks on uni vajalik?..................................................................................LK 3 · Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 · Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5 · Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 · Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7 · Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9 · Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11 · Kokkuvõte........................................................
,,Mida arvan Tsehhovi novellide tegelastest?" Anton Tsehhov oli 19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse üks nimekamaid novellimeistreid ja draamakirjanikke. Kooli ajal hakkas teda huvitama teater. Tal oli hea näitlemis- ja improviseerimisoskus. Ta õppis arstiteadust ja samal ajal tegi kaastööd huumoriajakirjaga. Vahepeal käis ta reisil Kaug-Idas, e aidata sealseid inimesi ja õppida paremini tundma sealset piirkonda. Kui ta sealt naases, ostis ta endale mõisa ja avas seal haigete vastuvõtu ning lisaks sellele rajas ta ka kooli. Tsehhovi novellid on väga lihtsa süzeega. Ta suudab edasi anda elu katkematut voolu. Ta tähtsustas elu pisiasju- need olid kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad. Paljud tegelased olid väikekodanlased - eri rühmade esindajad. Tsehhov ise oli samuti pärit väikekodanlaste perekonnast. Ta mõistis, et väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest. Novellis ,,Pala...
III kursus Ave Altvälja 09.01.2009 TÖÖLEHT nr 3 Tsehhovi novellide analüüs 1. "Inimene vutlaris" Koosta Belikovist sõnaline portree- Belikov oli inimene kelle jaoks olid kõige tähtsamateks asjadeks käsud ja keelud. Seda nii iseenda kohapealt kui ka teiste suhtes. Ta kartis pidevalt, et midagi võiks juhtuda. Tal oli oma elu väga täpselt paika pandud ja ei tulnud kõne allagi et midagi võiks teisiti teha. Tema jaoks oli olemas ainult see mis oli õige ja kombeline. Iseloomusta Belikovi elumentaliteeti, lisage näiteid- Ta elas täiesti üksildasena ja iseenda jaoks. Ta peitis oma tundeid ja isiksust kõigi ja kõige eest, kaasaarvatud tema ise. Ta elu pidi olema k...
Kaheksajalg [Tegevus toimub Hollandis. 2 venda, Kalev ja Olev, on äsja riiki saabunud. Astuvad baari, kus on hubane keskkond ja vähe inimesi. Kõnnivad leti äärde.] Baaridaam: Mida teile, härrased? Kalev: Palun 2 kannu teie parimat õllepruuli. Olev: Kuuldavasti on siinkandis palju kalamehi. Sattusime äsja siia ja tahaks kohalikke tegevusi nautida. Oskate mõne sõbralikuma püügimehe juurde ehk juhatada? Baaridaam: Siit kõigest kahe kvartali kaugusel elab siinkandi parim kalamees Roy. Ta on alati valmis teisi aitama. [Baaridaam kallab vendadele joogid ja läheb leti teise otsa järjekordsete klientidega tegelema. Vennad räägivad omavahel.] Kalev: Kala püüdma? Seda saime Eestis ka tehtud, naudime parem siinsete naiste seltsi! Olev: Ei ma nende kohalike naistega väga askeldada taha. Kuuldavasti neil siin igast veidranimelised haigused küljes. Merel aga saame püüda midagi, mida meil polnud ka...
Kunstireis Tartu Käisime 15.oktoober Tartus õppereisil. Sellega seoses külastasime Tartu kunstimuuseumi Pallast ja Mänguasjade muuseumi. Tartu Kunstimuuseumis oli näitus Pallasest. Pallas oli kunstikool, kus õpetati maalimist, skulptuuri, joonistamist, graafikat. Kunstikooli Pallas kunstnike maalimine on sarnane, kuid samas on igal kunstnikul välja kujunenud väga omapärane stiil. Tuntumad kunstikool Pallas kunstnikud olid Konrad Mägi, Anton Starkopf ja Ado Vabbe, Nikolai Triik, Eduard Wiiralt. Mulle meeldisid kunstimuuseumist Pallas mõned maalid. Näiteks meeldis mulle Karin Luts´u (1904-1993) ,,Õnnesaar". Maal on õli lõuend. See maal jätab väga kauni mulje. Kuid kui maali lähemalt uurida, siis on see täiesti absurdne. Maali keskmes on kaks pika kasvu meremeest. Kaks tumesinises riietuses meremeest sõidavad väikse paadiga. Taust on ühetooniliselt tumehall ning mere ja taeva piir puudub....
Ohvrilaev- Gert Helbemäe Peamised tegelased: Martin Justus (45a), Isabella (Isebel) (22a) Martin Justus pidas lõpuaktusel kõne, mis meeldis väga usuteaduse õpetajale. Justus oli alles hiljaaegu teada saanud, et tema lemmik ajalooõpilane, Boris Mänd sai 5 , on oma suurepärased tööd maha teinud vene vähetuntud ajaloolase Sterdjaevi raamatust. Justus otsis Boris Männi üles, et uurida tema alatu teo ja edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist. too vastas talle jultunult, et miks Justus siis talle 2 ei pannud poiss on päris kurb ja kohkund, et õpetaja sellest teab. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Rääg...
SIRET LUUGIMA: "Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames." Paljud ehk ei teagi kui andekas ja suurepärane inimene on sirgunud Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist. See talent on nimelt Siret Luugima. Siret on kogu oma elu ja töö kohandanud just noorte ja lastega tegelemiseks. 9. jaanuaril oma viiendat hooaega alustanud tantsukool on Sireti ainujuhtimisel kogunud palju tantsijaid, keda on üle 300. Siret on sündinud ja koolis käinud Raplas, aga elanud hoopis Kehtnas. Koos temaga oli peres kolm last, üks tüdruk ja kaks venda. Luugima armastab tantsu üle kõige. "Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames,...
MOLIERE (Jaen - Baptiste Poquelin) 1622-1673 1. Moliere pidas oma loomingu põhieesmärgiks ajastu pahede väljanaermine ja ta arvas, et selleks on kõige sobilikum komöödia koos köitvate õpetustega. Ta ütles, et komöödia ilma õpetusteta oleks lihtsalt irvitamine. Veel mainis ta RAVIDA neid lõbustades. Ainult seda kaudu on võimalik paljastada ajastu pahesid. Esitades neid naeruväärsetena, natuurilt just sellistena, nagu nad elus eksisteerivad. Tänu sellel on võimalik esitada koomilist ja tõsist läbisegi. ÜKS JA SAMA ISIK EI VÕI OLLA NAERUVÄÄRNE ÜHTEDEL NING ÜLLAS TEISTEL JUHTUMITEL. Seega tõdes Moliere, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku. Ning seetõttu olid nad ühekülgsed ja mitte arenevad. Molierele oli tähtis IDEE. Mida ta karakterid kehastasid. 2. ...
Traditsioonid peres Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, I kursus, VIII rühm Katrin Sikk TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Essee Juhendaja: Kalmer Marima, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2007 2 TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Igaüks meist tahab olla vaba ning omaenda elu peremees. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida ma tahame või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritud kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me siis oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks...
METALLICA Metallica on Ameerikast pärit heavy metal bänd, mis alustas oma tegevust 21.oktoobril 1981 ja tegutseb siiamaani. Metallica lõid 1981. aastal Californias trummar Lars Ulrich ning kitarrist ja vokalist James Hetfield. Ulrich ja Hetfield kohtusid, kui mõlemad olid pannud Los Angelese kohalikku lehte kuulutuse. Ulrich oli ka varem üritanud bändi teha, aga 28. oktoobril sai see lõpuks teoks. Bändi esimene proov toimus Lars Ulrichi garaazis. Sel hetkel olid bändis ainult kolm liiget: Lars Ulrich, James Hetfield ja Lloyd Grant. Metallica esimene bassimees Ron McGovney liitus mõni päev hiljem. Bänd kasutas ka paar asendusbassisti nagu näiteks Brad Parkerit ja Jeff Warnerit. Lehte pandi ka teine kuulutus, et leida bändi juhtkitarrist. Kuulutusele vastas Dave Mustaine ja nähes tema kallit kitarrivarustust, võtsid Ulrich ja Hetfield ta bändi liikmeks. Bänd sai oma nime, kui Ulrich küsis oma sõbralt R...
Raamatu kokkuvõte ,,Päikesevarjutus" Stephenie Meyer Tegelased: Peategelane: Bella Swan- tüdruk kes unistab saada vampiiriks, kellel juhtub alati midagi, nimetab ennast ,,õnnetuse hunnikuks". Talle ei meeldi üritustel käia talle ei meeldi kingitused talle ei meeldi, kui tema peale raha kulutatakse. Charlie Swan- Bella isa, on politseiülem Bella emast elab lahus ja elab koos Bellaga. Renee- Bella ema elab koos teise mehega Phil-iga. Edward Cullen- Bella eluarmastus, Vampiir, Elab koos teiste vampiiridega,on nagu perekond käituvad normaalsete inimestena, lapsed käivad koolis vanemad tööl. Edwardi võime on teiste mõtteid lugeda, ainuke kelle mõtetesse ta tungida ei suuda on Bella ja see isegi meeldib talle kuigi vahest ka häirib. Carlise Cullen- Arst, Edwardi isa, sammuti vampiir näeb väga noor välja ja väga kena nagu kõik tema pe...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Andrei Aleksejev LKT 11 KOOLISTRESS Juhendas: Ennu Olavi Valga 2012 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................3 Koolistress ......................................................................................................4-8 Kokkuvõte ......................................................................................................9 Kasutatud kirjandus .......................................................
Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool ******** õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: ************* *************** Tartu 2017 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. HAIGE KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED.............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................
Vastseliina Gümnaasium Reis Hispaaniasse Loovtöö Koostaja Sigrifild Sikk 8.klass Juhendaja Eve Gross Vastseliina 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. REISIPÄEVIK...................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE....................................................................................................................... 17 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 18 3 SISSEJUHATUS Minu töö räägib meie pere Hispaania reisist 2009. aasta septembris. Minu arvat...
Surm probleemide eest põgenemine või lahendus? A. H. Tammsaare ''Tõde ja õigus'' I, III ja IV osa Mõne lähedase lahkumine või kadumine on alati valuline protsess. Ma ei kujuta ette, et keegi tunneks rõõmu sellest, et kaotab kellegi, kes talle lähedane. Kuidas saada üle oma kõige kallimate kaotusest? Iga inimene leevendab oma valu erinevalt. Armastatu lähedus tavaliselt aitab, kuid kui ta ei pööra asjale tähelepanu või tegeleb oma asjadega, siis võib see tekitada masendava tunde. Miks lastakse armastusel minna nii kaugele, et keegi saab viga või surma selle tulemusena? Oma tõelisi tundeid mõistetakse liiga hilja ja siis ei anna enam midagi teha. Hoolimatus põhjustab sageli kibestumist ja ka soovi teiste elu põrguks teha. Miks tekib inimestel tahtmine teistele kätte maksta? Võibolla tahetakse hingevalust nõnda vabaneda või seda kergendada. Kuid tegelikult ei võta viha midagi ära, te...
Kittyt on külastanud mitmed arstid ja kui lõpuks külastab teda kuulus arst on ta ema lootusrikas. Kitty on armuvalus. Ta lükkas Levini abieluettepaneku tagasi ja lootis Vronskile, aga tutvudes Annaga läks ta tagasi Peterburi. Kui arst on lahkunud teeb Kitty ema ees rõõmsamat nägu, sest teab, et ema tunneb ennast süüdlasena. Neil on plaanis minna reisile. Kitty tunneb, et sa mõistab teda ainukesena täielikult ja isa sõnade peale puhkeb ta nutma ning jookseb toast välja, Dolly läheb temaga rääkima. Ma arvan, et Kittyl on kaks valikut, kas nukrutseda ja elada oma hingevaluga edasi või võtta ennast kokku ja leida enda elus õnne ning siiski abielluda Leviniga. Kui Kitty ja Levin peaksid uuesti n-ö taasavastama üksteist, muudaksid nad üksteist õnnelikuks. Kitty koliks Levini juurde mõisa, Levin ei tunneks ennast enam nii üksikuna seal suures majas. Nad saaksid lapsi ning mõlemad oleksid rahul oma eluga. Minu arvates poleks Kitty pidanud Levin...
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasv...
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kas...
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati ...
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti k...
sõltlase analüüs Kerti juhtum. Kert on lihtne ja tore Kesk-Eestis elav mees. Kuid ka kõva viinamees. Küsitlesin Kerti, sest tahtsin aru saada, miks saab ühest mehest alkoholilemb. Usun, et põhjuseks, miks mees jooma hakkab, on sageli just suhted naistega. «Eks see jooma hakkamine käib oma rada pidi,» vestab Kert, hõõrudes sõrmenukkidega silmi, millest kiirgab selgesti välja väsimust, kurnatust. «Alguses tekib mõte, et võtaks mõned õlled. Ja siis, kui mõned õlled hakkavad maitsema, tuleb ikka üks viin, siis teine viin ja... ei saa enne pidama, kui pudelipõhi paistab. Stress hakkab tekkima ja pinged üle pea kasvama. Eks see viin ole nagu narkootikum, ma arvan. Pole küll narkootikumi proovinud, aga ka viin tekitab sõltuvuse. Kui pikemat aega pole võtnud, tekibki sees tunne, et peaks stresse maandama. Näiteks kui aeg-ajalt tarbida õlut või muid kergeid alkohoolseid jooke stabiilselt päevast päeva, ...
Maret Nukke Minu Jaapan Tallinna 21. Kool 12C Klass 50. Lauset teosest "Minu Jaapan" ja nende kohta kommentaarid 1) „See räägib loojajumalatest, õest-vennast Izanamist ja Izanagist, kes sonkisid Taevastel Väljadel elades pika piigiga mudast ollust, mille käigus tilkusid selle otsast mõned piisad, moodustades müütilise Onōgoro saare, kuhu õde ja vend asusid elama ning kus nad lõid üheskoos veel saari ja jumalaid“– See lause on väga huvitava konseptsiooniga, eriti tore oli lugeda seda lauset. Selles peitub väga sügav sisu kuid samas ka väga palju erinevaid mõtteteri. 2) „Treeningprotsessi juurde kuulus paratamatult ka karate terminoloogia omandamine ning ajapikku tekkis huvi’’ – Ka minule pakuks huvi karate vastu huvi kasvatamine selliste põhimõtetega. Eriti veel siis kui käin veel treeningutel. See aitaks huvi kasvatamisele kaasa. 3) „Kui 1989. aasta sügisel...
Sõprus/Armastus *Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. *Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid puudutab su südant... *Armastus ei tähenda seda, et inimesed vaatavad üksteist, vaid et nad vaatavad samas suunas... *Olgu sul alati: Õhk hingamiseks, Tuli soojendamiseks, Vesi joomiseks, Maa elamiseks ja Sõber armastamiseks. *Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust *Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult *Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust *Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem *Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! *Meie sõbrad teevad meile rohkem kurja üksnes sellepärast, et vaenlased meile ligi ei pääseks! *Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. *Sõbrast on vaid samm vaenlaseni, sest ta teab meist palju. *Õige sõber on see, kes hoiab sul k...
27.11.2014 MICHAEL JOSEPH JACKSON (1958-1975) Elulugu Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. Mõlemad vanemad olid musikaalsed. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud. Siiski teenis ta oma R&B ansambliga kohalikes klubides esinedes perekonnale lisaraha. Ansambli proovid toimusid Jacksonite elutoas, nii et lapsed kasvasid algusest peale muusika sees. Ema Katherine mängis klarnetit ja klaverit ning oli andekas laulja. Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie, Tito, Jermaine, Marlon ja Randy. Kuues vend Brandon suri imikuna. Joseph J...
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Irina Raha KOOLISTRESS x klassi uurimistöö Juhendaja: Ülle Alev koolipsühholoog 2008/2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1.Stress kui elu lahutamatu koostisosa.................................................................................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus.........................................................................
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli na...
Katk algas kevadel mai alguses. Näis, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, välja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud kehapinnal märgata. Kujutleldagu vaid meie väikse, seni nii vagase linna jahmatust. Mõne päevaga oli ta roopast välja paisatud nagu terve inimene, kes lööb äkki vistrikke täis. Arst Bernard Rieux aitas katku epideemia ajal tervet linna. Ta ei kartnud, et võib ise ka nakatuda. Isa ,preester Paneloux Ajakirjanik Raymond Rambert oli jäänud lõksu linna, sest ta oli Oranisse ainult artiklit kirjutama tulnud ja ta armastatud oli jäänud Prantsusmaale. Algul pöördus ta ametnikke poole, et tehtagu talle erand, kui see ei õnnestunud. Siis sai ta sõbra Cottardi kaudu tuttavaks salakaubavedaja, kes omakorda teadis kaht valvurit, kes oleks Rambertile abiks. See plaan aga venis ning lõpuks kui oli aeg lahkuda, otsusta ajakirjanik linna jääda ning haig...