Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Mäeküla piimamees - sarnased materjalid

isnik, heks, arva, piimamees, sepa, tles, nuga, varblane, itma, kanaarilind, marit, hilja, prillup, arvab, kremer, kolida, kahtlase, laused, aktuaalsed, kaaslane, neisse, auahnus, abiellumine, seppa, tagasihoidlik, neiu, ljendus, ihkas, vilde, naiseks, saigi, idab, purjus, nalja, piimad, isas, kosilasi, kuuleb, elda, ingrid
thumbnail
4
doc

Mäeküla piimamees

nendele mitmesaja-aasta pikkuse naiste orjastamise eest kätte maksmine. Selles mõtes läks Mari oma ideedega liiga kaugele. Minu arust kohtles ta lõpuks mehi liiga julmalt, kuigi tal selleks enamasti täielik õigus oli. Kui tõmmata paralleele tänapäevaga, siis on ka feministide võitlus mõnes kohas juba enam mitte võitluseks oma ideede eest, vaid võitluseks võitluse enda pärast kujunenud. Sama toimus ka Mariga. Ta ise ütleb raamatu lõpus: "Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind." See lause kirjeldab tema tegevust kõige paremini. Mari proovis iga hinna eest sõltumatu olla, mõtlemata sellele, et vahest on sõltumine ja ka teiste inimeste soovidega arvestamine hoopis parem. Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika

Kirjandus
2280 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Mäeküla piimamees

tundis igatsust parema elu järele. Ta oskas kõiki talutöid aga tema unistused olid siiski seotud linnaga, kuid saamahimu temast võitu ei saanud. Lastele rääkis Mari sageli väljamõeldud lugusid linnast ja lapsed armastasid teda väga, nad nutsid alati kui Mari ära läks ja küsisid isalt, millal Mari juba tagasi tuleb. Filmi lõpus lähebki Mari linna, et olla sõltumatu, mida kinnitavad ka tema sõnad: ,,Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind." Minu arvates mõtleb ta selle lausega seda, et tahab küll linnas elada ja head elu nautida aga ta ei taha olla kellegi omand ja olla lõksus nagu kanaarilind, keda hoitakse puuris. Ta tahab olla varblane ehk vaba ja teha oma enda valikuid ning elada nii nagu tema ise tahab. Tõnu Prillup on lihtne ja vaene talumees, kes on maaga ühte kasvanud. Iseloomu poolest on ta kinnine ega oska rääkida oma tunnetest. Tõnu elus on esikohal materiaalsed asjad.

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mäeküla piimamees

Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik MÄEKÜLA PIIMAMEES (E.Vilde ) Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2011 Millest raamat räägib Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läbi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väikses külas mida valitseb mõisnik

Kirjandus
182 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mäeküla piimamees

"Mäeküla piimamees" Tegelased: Tõnu- Mäeküla Piimamees Mari- Tema naine Kremer- mõisnik Lapsed. Tõnu naine suri ja ta tõi oma naise õe Mari enda juurde elama ning laste ja kodu eest hoolitsema. Kremerile hakkas Mari meeldima. Tõnu abiellus Mariga, aga Kremer ei jätnud Marit rahule. Kremer tegi Tõnule ettepaneku, et kui ta saab mariga vahest "koos olla" (Mariga magada), siis saab Tõnust Mäeküla piimamees. Mari oli sellele vastu. Tõnu proovis Marit ümber veenda, käis nõia juures ja kirikus palvetamas. See aga ei mõjunud. Seejärel ütles Tõnu Marile, et kui ta ei nõustu, siis tõstab Kremer nad talust välja. Lõpuks Mari nõustus. Kui Kremer kuulis, et Mari nõustus, siis vallandas ta vana piimamehe ja Tõnust sai uus Mäeküla piimamees. Alguses Mari visiidid Kremeri juurde Tõnut ei häirinud, kuid hiljem ei tahtnud ta enam Marit "jagada"

Kirjandus
425 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mäeküla Piimamees

nädalat tagasi. Et tema aitab Tõnul rohkem lapsi kasvatada. Kuid Mõisnik on vana ja üksildane, siis armub ta ära Marisse. Ta teeb Tõnule ettepaneku, et ta nagu annaks oma naise ööseks käima tema juurde ja Tõnu saab vastutasuks endale Mäeküla piimamehe ameti endale. Mari ei ole küll ei ole sellega algul nõus, kuid hiljem muudab ta meelt. Mari on nõus käima Mõisniku juures. Tõnu oli ülimalt õnnelik, et ta sai nüüd piimamees olla, kuid turul ei läinud tal kõige paremini selle müümisega, kuna kõik küsisid, et kus on too vana mäeküla piimamees. Tõnu hakkas igal õhtul kõrtsis käima. Ja kõik mehed rääkisid muudkui kõrtsis, et Kremer teeb temast mõisniku, sellise jutu peale tegi alati Tõnu kõigile kõrtsis õlut välja. Nüüd jõudis ta igal õhtul purjus peaga koju. Ja ta nägi kuidas Mari läks nö. Oma lepingut täitma.

Kirjandus
257 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Mäeküla piimamees

Mõnikord ta tahtis isegi tegutseda just vastupidi Prillupi soovidele. Kui Kremer ja Prillup sõlmisid lepingu, siis oli Mari selle vastu, sest tal oli eneseväärikus, mis ei lubanud tal lasta kaubelda endaga kui mõne esemega. Marile küll Kremer meeldis, aga ta ei armastanud neid kumbagi, sest teose lõpus, pärast Prillupi surma, ei jäänud Mari mõisniku juurde, vaid sõitis linna. Mari tegevust iseloomustab kõige paremini lause: "Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Ta tahtis olla vaba ja sõltumatu. Raamatu põhiidee seisneb Prillupi läbielamiste kujutamises. Tõnu oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. See oli vaese talupoja suur unistus. Sellepärast oligi ta üliõnnelik pärast mõisniku ettepanekut. Oma primitiivse mõtteviisiga ei osanud ta alguses selle plaani juurde midagi halba näha. Kui praktiliselt müüs ta maha oma naise, kaotas inimväärikuse ja südametunnistuse

Kirjandus
904 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mäeküla piimamees

Mõnikord ta tahtis isegi tegutseda just vastupidi Prillupi soovidele. Kui Kremer ja Prillup sõlmisid lepingu, siis oli Mari selle vastu, sest tal oli eneseväärikus, mis ei lubanud tal lasta kaubelda endaga kui mõne esemega. Marile küll Kremer meeldis, aga ta ei armastanud neid kumbagi, sest teose lõpus, pärast Prillupi surma, ei jäänud Mari mõisniku juurde, vaid sõitis linna. Mari tegevust iseloomustab kõige paremini lause: "Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Ta tahtis olla vaba ja sõltumatu. Raamatu põhiidee seisneb Prillupi läbielamiste kujutamises. Tõnu oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. See oli vaese talupoja suur unistus. Sellepärast oligi ta üliõnnelik pärast mõisniku ettepanekut. Oma primitiivse mõtteviisiga ei osanud ta alguses selle plaani juurde midagi halba näha. Kui praktiliselt müüs ta maha oma naise, kaotas inimväärikuse ja südametunnistuse

Kirjandus
201 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mäeküla Piimamees

5. Kirjelda Prillupi kannatusi. Miks loodetud õnn ja rikkus ei saabunud? Prillup kannatas armukadeduse all. Esimesel aastal tundus äri kõik hästi minevat, ka oodatust raskemaks osutunud kauba mahamüümine võis olla tingitud vähestest kogemustest. Kui äri kuidagi ei edenenud, Mari ärakäimised järjest valusamalt mõjusid hakkas Prillup südametunnistuse leevendamiseks rohtu otsima kõrtsides istumisest. 6. Selgita Mari lauset ,,Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind." varblane tähendas Marile täielikku vabadust. 7. Mis on teose idee, sõnum? Kuidas romaan lõpeb? Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis.Peategelane muutub teose jooksul palju - kui ta alguses hoolis vaid varast, siis lõpu poole mõistis mees, et ka armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida. Võibolla mängis selles avastuses oma rolli ka südametunnistus?

Kirjandus
49 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mäeküla piimamees

eest kätte maksmine. Selles mõtes läks Mari oma ideedega liiga kaugele. Minu arust kohtles ta lõpuks mehi liiga julmalt, kuigi tal selleks enamasti täielik õigus oli. Kui tõmmata paralleele tänapäevaga, siis on ka feministide võitlus mõnes kohas juba enam mitte võitluseks oma ideede eest, vaid võitluseks võitluse enda pärast kujunenud. Sama toimus ka Mariga. Ta ise ütleb raamatu lõpus: "Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind." See lause kirjeldab tema tegevust kõige paremini. Mari proovis iga hinna eest sõltumatu olla, mõtlemata sellele, et vahest on sõltumine ja ka teiste inimeste soovidega arvestamine hoopis parem.

Kirjandus
426 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mäeküla piimamees

plaaniga nõusse. · Tõnu tahtis Marit tagasi ­ lahendamata probleem, sest Tõnu sureb ära. Ta ei saa Marit endale. Mari probleemid : · Kuidas saada lahti manguvast Tõnust ­ Mari andis ta vingumisele alla ja nõustus Kremeriga olema · Mari tahtis olla vaba ja sõltumatu ­ Mari sai mõlemast mehest lahti ja läks lastega iseseisvalt linna. Ta tahtis olla linnas vaba nagu varblane, mitte puurilind nagu kanaarilind. · Maril oli villand meeste võimust ­ ta tegi kõike risti vastupidi Tõnu tahtmisele. Mõisnik Kremeri probleemid : · Kuidas vältida üksinda vananedes kibestumuse tekkimist ­ leidis endale meeldiva noore naise. · Kuidas saada noor naine endale ­ pakkuda ta mehele raha ja rikkust Ajast ja sotsiaalsetest oludest tulenevad probleemid : · Naiste-ja meestevaheline ebavõrdsus ­ naiste vähesed õigused

Kirjandus
284 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mäeküla piimamees

Mäeküla piimamees Teemad:  Ebamoraalne ühiskond (naised olid veidi alamseisuses ehk neid kasutati ära).  Rikastumiskire võit südametunnistuse üle (tuleb esile Kremeri ja Prillupi lepingust, Prillupi soovist rikastuda).  Soovide täitumise tragöödia (Tõnu sai lõpuks oma soovitud piimaäri, kuid mõistis, et see polnud see milleks seda pidas). Tegelaskond: 1. Kremer- Mõisnik, eraklik, üksik. Talle meeldis Mari. Kremeril oli soov vanade privileegide külge klammerduda. 2. Tõnu Prillup- Lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgusele jõuda. 3. Mari-Elava fantaasiaga noor naine, ta oli kinnine ja isepärane. Maei ei ava teistele enda tegude motiive. (Sai 21, hõredate hammastega ja lõualotiga). Tehing: Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käik

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Mäeküla piimamees

Mäeküla piimamees Suureks kasvades ehk täiskasvanuks saades otsib iga inimene endale kaaslast, kellega kogu oma ülejäänud elu elada ja oma muresid-rõõme jagada. Sellest kujunebki välja abielu. Kuigi tänapäeva abielu ja inimeste kooselu on oma ilmet veidi muutnud, siis on põhimõte siiski samaks jäänud. Minu arvamus on abielust on mitmetahuline ent kui mõelda loo peale Marist, Prillupist ja Kremerist, siis on kohe näha, mis selles loos kõik valesti tehti. Prillupi naine suri. Tol ajal oli kombeks võtta endale uus naine, kui eelmine suri, sest elu oli raske, oli vaja teha tööd, lapsi kasvatada ja majapidamist korras hoida. Nimekiri võiks veel edasigi minna. Mida tegi selles olukorras härra Prillup? Ta käis kosjas oma naise nooremal õel. Loomulikult on see veider, sest kes siis põhimõtteliselt oma sugulast naiseks võtaks? Kõik ju teavad, et ega sugulastega tule alati probleeme ja seda on ju tänapäevalgi iga nurga peal näha. Teiseks oli Mar

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mäeküla piimamees

sobilik Marit lihtsalt ära võrgutada ning ta soovi sõlmida lepingu Tõnu Prillopiga, Mari mehega kellel on 2 last Anni ja Juku. Lapsed ei olnud mitte Mari vaid tema õe ja Tõnu omad. Mari hakkas Tõnuga elama sel ajal valitsenud tava tõttu. Tõnu oli Kremeri pakkumise üle väga rõõmus ning teatas seda ka Marile. Mari, aga ei tahtnud vana Kremeriga kokku kolida. Tõnu meelitas teda niikaua kuni naine lõpuks nõustus. Tänu Kremerile sai Tõnu Mäeküla uueks piimameheks. Endine piimamees Karu Jaan lasti töölt lahti. Selle üle oli Tõnul väga hea meel, sest nüüd hakkas ka tema sama head palka teenima kui varem teenis Jaan. Talle meeldis piimamehe töö alguses väga, kuid mõne aja pärast ta mõistab, et on teinud vea ning et ta on kaotamas Marit. Mari on sellega väga rahul, et ta on Kremeri armuke, sest nüüd saab temagi käia linnas omale ehteid, raamatuid, riideid ja paljusi teisi asju ostmas. Tõnu hakkab aja möödudes muutuma järjest rahutumaks ja armukadedamaks

Kirjandus
428 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mäeküla piimamees

MÄEKÜLA PIIMAMEES Kirjelda ja iseloomusta Mari Mari oli ilus ja väga huvitava iseloomuga naine. Tal oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käsutada. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu. Esimest korda võib Mari sellist iseloomu märgata juba tema esimesel kohtumisel Kremeriga, kui Mari mõisas aknaid pesi. Kremeri küsimuse peale, kas Mari mitte alla ei karda kukkuda vastas ta ainult: "Kellel mu'st siis kahju oleks -härral või?" Näha on, et Mari tajub meeste võimu, kuid hakkab sellele vastu. See vastuhakkajalik iseloom ongi põhiliseks põhjuseks, mis määrab Mari käitumise. Marit ei ole lihtne paigutada mingisse selgelt piiritletud lahtrisse. Ta käitub ootamatult ja kummaliselt. Tundub, et tema tegusid ja mõtteid pole võimalik asjalikult põhjendada. Prillupile oli Mari tulnud õe laste hooldajana, abiellumine nende isaga oli formaal

Kirjandus
287 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Mäeküla Piimamees , E.Vilde

õepositsiooni ning tema laste eest hoolitsema. Mari oli noor ja sõltumatu ning soovis olla vaba. Pärast seda, kui Mari oli Tõnu ,,omand" ning seejärel müüdi Kremerile ja pärast armastatu leidmist ei tahtnud Mari enam midagi muud, kui saada vabaks sellest kõigest. Need 3 meest olid piiranud tema otsustusvõimet ja vabadust ning just selle kõige pärast ta ütleski ära nii Kremerile kui ka Juhanile. Ta tahtis olla vaba. Mari:" Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Ta ei tahtnud olla puurilind Kremeri juures, vaid vaba ja sõltumatu linnas. 10. Tänapäeva naine ei pea õe surma korral positsiooni üle võtma ja tänapäeva abielud on üldjuhul ikkagi abielust ja keegi ei ole sunnitud selleks. On muidugi siiski mõned maad, kus naisel ei ole õigusi ning nad peavad tegema seda, mida mehed käsivad. Talupidamises on naised ehk sarnasemad, sealsed naised on kohustatud tööd tegema ja kõige eest hoolitsema.

Kirjandus
129 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

E. Vilde "Mäeküla piimamees"

E. Vilde "Mäeküla piimamees" Romaani tegevuse käivitas intriig Prillupi ja Kremeri vahel. Kremer tahtis Prillupi naist ning tegi Prillupiga tehingu.Ta annab Kremerile oma naist ning vastu saab mõisa. Romaani peategelased on Prillup, Mari, Kremer. Prillup tahab väga rikkaks ja tähtsaks meheks saada. Mari on Prillupi naine ja on üsna jonnakas ning isepäine. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaks just noorust ja värskust, et vältida kibestumis tunde tekkimist. Tõnu Prillup on primitiivse hingeeluga "orangutaja", see tähendab seda, et Prillup on algeline inimene. Tema käitumine ja teod on väga rumalad. Ta ei teadnud, et tuleks hoolida abikaasast, tema hoolis vaid varast.Hiljem küll taipas, et armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida, kuid siis oli juba hilja. Kuna Prillup tahab rikkaks saada siis näeb ta Marit vaid vahendina selle saavutamisel. Prillupi traagika põhjuseks on

Kirjandus
259 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Mäeküla Piimamees - E.Vilde

Mäeküla Piimamees Referaat Sisukord: · Sissejuhatus · Eduard Vilde · Mäeküla Piimamees · Kokkuvõte · Arvamus · Kasutatud kirjandus Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 1865 aastal 20. veebruaril. Ta oli pärit mõisateenija perekonnas. Peale sündi otsis perekond suuremat elamist ja paremat tööd. Ta kasvas Muuga mõisas. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Eduard Vilde oli kaks korda abielus 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'ga. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal

Kirjandus
152 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mäeküla piimamees, arvustus

Mäeküla piimamees 1916. aastal Eduard Vilde poolt loodud ,,Mäeküla piimamees" kuulub eesti kirjanduse klassikute hulka. Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teost peetakse Vilde tugevaimaks tööks. ,,Mäeküla piimamees" annab hea ülevaate 19. sajandi maainimeste elust ja olust. Antud teosest on tehtud täispikk mängufilm resissöör Leida Laiuse poolt, mis esilinastus aastal 1965. Teose tegevus toimub 19. sajandil peamiselt Mäekülas ja vähesel määral ka Tallinnas. Kõik saab alguse sellest, kui hädise mõisa omanik Ulrich von Kremer jõuab arusaamale, et tal oleks aeg lõpetada vallalise elu. Sobivaks kandidaadiks peab ta Tõnu Prillupi noort naist Mari, keda ta ühel pärastlõunal tema enese kodus kohtab. Kuna Kremeri majanduslik olukord on väga hea, siis pakub ta Tõnule paremat ning suuremat piimatalu, et too Mari temale annaks. Tõnu Prillup on sellest ahvatlevast pakkumisest pimestatud. Ku

Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
6
doc

"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde

Ning perenaine kostis: "Jah, nüid pead koju minema." Neljateistkümnes peatükk: Kremer oli Tõnu oleku pärast mures ja mõtles karja suurendada, et Tõnu sissetulekud oleks suuremad. Kui Prillup kais raha ära toomas ütles ta Kremerile: "Ärra võiksid nüid niisamati leppida." "Kudas niisamati?" "I l m a temata." Kuid Kremer polnud nõus. Viieteistkümnes peatükk: Et Kremeri-härra Prillupi halvast ärikäigust ei teadnud, siis tuli talle ootamata, et piimamees mihklikuu esimesel arvet pidi võlgu jääma, lubades seda tulevasel korral tagajärel maksta. Kremer mõmises ainult "hea küll", sest muud ei tulnud talle üllatuse pärast meelde. Ta ei lausunud aga järgmiselgi tähtajal enamat - seekord põhjusel, mis talle tumedaks jäi -, kui Tõnu kuuraha ära õiendas, võla aga neli nädalat edasi tellis. Härra von Kremer võttis alles esimesel novembril sõna, sest siis

Kirjandus
247 allalaadimist
thumbnail
2
docx

"Mäeküla piimamees" arutlus

Mõistatuslik Mari Mari oli terve teose vältel kõige mõistatuslikum tegelane. Isegi teose lõpus ei saanud ma täielikult aru, miks oli ta nõus mõisas käima. Oli seal mängus tema heaolu, Tõnu võimalused ja õnn või mõtles ta hoopis laste peale? Mis sundis Mari nõustuma lepinguga, millele ta algselt nii vastu oli seisnud? Miks ta lükkas tagasi kõik kosilased, kes pärast Tõnu surma tema juurde tulid? Kas Mari nõustus lepingu täitmisega enda pärast? Ma arvan, et kindlasti olid mängus ka oma huvid, sest Tõnu piimameheks saamine tähendas ka ju suuremat rikkust talle. Ta sai endale lubada linnas käimise luksust ja ei pidanud muretsema nälja ega viletsuse pärast. Siiski, kui ta oleks nõustunud ainult enda heaolule mõeldes, oleks ta seda teinud ju kohe kui ettepanek tuli, kuid ta seisis sellele vastu. Mari nõustus alles pärast Tõnu haigust, olnud kuulnud meest sonimas sellest, kuidas nad kõik peavad varsti mi

Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mäeküla piimamees analüüs

,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde 1. Miks on romaani ,,Mäeküla piimamees" probleemid mõistetavad ka tänapäeva inimesele? Antud teose probleemid on mõistetavad ka tänapäeva inimesele, kuna romaan on realistlik ja probleemid on läbi aastate ülgjuhul ikka samaks jäänud, sest need pärinevad mingil määral eelnevail ajastuil elanud inimestelt. Ka tänapäeval käib tugev võitlus edukuse poole. Ikka ja jälle võetakse eeskuju edukatelt, kogy aeg on olemas keegi eeskujuks ja see motiveerib meid rohkem pingutama. Vahel minnakse aga sellega n-ö hulluks ehk ei mõelda millelegi muule kui ainult materiaalsetele väärtustele. Vägagi heaks näiteks on siinkohal töönarkomaanid, kes töötavad pidevalt ületunde, kuna nad ei saa olla halvemad kui naaber, kes alles eile ostis endale S-klassi Mercedese. 2. Analüüsi ,,Mäeküla piimamees" probleeme, mis tulenevad tegelassuhetest Prillup-

Kirjandus
121 allalaadimist
thumbnail
2
docx

„Mäeküla Piimamees“ Eduard Vilde

Kirjandus
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mäeküla Piimamees tööleht

Sten Kangilaski 12B Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" Märkmeid, mõtteid ja häid tsitaate... - Sissejuhatus on pikk ja tundub igav - Tekst segane, raskusi loetu mõistmisega - Infot ja nüansse on palju, põhiideele pihta saamisega on raskusi - Saksad on ennasttäis ja pirtsakad, vihmaga ei julge väljagi minna, ei kõlba ! Ja siis vinguvad ka veel takkaotsa. - Kohutavad troopilised unenäod :D - Laused on kohati jube keerulised, väga palju infot, pikka kirjeldust on ühte lausesse topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" ­ Sabatu naermine ?!?! - ,,Selle mehe ninast hoiab nimelt nähtamatu käsi kinni ja lükkab seda korrapärases taktis üles ja alla, paremale ja pahemale poole. Ning eemalt

Kirjandus
91 allalaadimist
thumbnail
2
odt

„Mäeküla piimamees“ Eduard Vilde

,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde 1. Mille poolest erineb ,,Mäeküla piimamees" E.Vilde varasematest teostest? See raamat on süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos, mis erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. ,,Mäeküla piimamees" osutas tähelepanu tegelaste psühholoogiale rohkem kui üheski teises oma teoses. Valitud tegelased on huvitavad, tekitades probleeme ja äratades mõtteid. Vildel oli aega seda täiendada ja viimistleda, kuna tema varasemad tööd ei olnud keeleliselt nii head kui ,,Mäeküla piimamees". Näiteks teoses oli Mari nii-öelda feminist, seda kirjanik muudes oma teostes ei ole kasutanud. 2. Milliseid detaile rõhutab E.Vilde romaanis tegelaste kirjeldamisel? Kirjeldused olid väga head ja mitmekesised. Ta rõhutab väikeseid ja erilisi detaile, eelkõige inimsestes ja nende psühholoogias kui ka looduses. Mari kirjeldus: ,,Mari esimest korda paremas riides ja nii puhta, nii ime

Kirjandus
91 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eduard vilde"mäeküla piimamees"

Leping oli aga sõlmitud ja sellest tuli kinni pidada. Nii möödusid kuud ja aastad, mürgitades üha enam Tõnu meeli, seda enam, et piimaäriga ei läinud sugugi hästi. Teda pilgati oma naisemüümise pärast juba päris avalikult, sest loomulikult oli see kohe ümberkaudsetele teada. Tõnu tarvitas üha enam alkoholi ja kiskus Mariga pidevalt riidu. Mari aga ei pööranud sellele mingisugust tähelepanu. Tema käis Kremeri juures edasi, mässas kodus piimaga ning käis tihti ka uue sepa Jaagu tööd pealt vaatamas. Ei läinud kaua mööda, kui Jaak hakkas ka nende juures käima, ka siis, kui Tõnut kodus ei olnud. Tõnu jätkas oma piimavedu ja alkoholiga meelte mürgitamist. Ühel külmal õhtul võttis ta koduteel taas napsu ning suri poolel teel, nii et segaduses hobune mehe ise koju vedas ja Marile asjast märku andis. Õige pea, isegi enne Tõnu matuseid, käisid Maril kosjalised, kes soovisid uueks piimameheks saada. Mari lükkas kõik pakkumised tagasi, lõpetas ka oma

Kirjandus
238 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mäeküla piimamees - kokkuvõte

Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii silmipimestavalt hea

Kirjandus
460 allalaadimist
thumbnail
38
docx

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

Näide: lapsed tundsid puudust Marist, kuna Mari oli kogu aeg mõisas ning hiljem suri ka Tõnu (külmus surnuks), kuna ta ei tulnud toime piimaäriga ning oli ilma oma naisest. d) Kas Prillupi ja Kremeri tehing oli kuritegelik? Hinda asjaosaliste teguviisi moraali seisukohalt? Prillupi ja Kremeri tehing oli kuritegelik, kuna nad tahtsid vastu Mari tahtmist seda tehingut teha ning tehingu tulemusena vallandati eelmine piimamees Jaan, kes sai oma tööga hästi hakkama. Prillup ja Kremer mõtlesid tol hetkel ainult endi heaolule unustades teiste huve arvestamata. e) Arutle, milles avaldub romaanis psühholoogilisus, milles iroonia. Lisa näited! Psühholoogilisus avaldub romaanis selle kaudu, et autor on põhjalikult kirjeldanud tegelaste mõttekäike, emotsioone ja tundeid. Näiteks (katkend raamatust): Tõnu ei ihkavat ju muud, kui et tal hea oleks elada, sest paha on tal küllalt olnud. On aga

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ed.Vilde „Mäeküla piimamees“

Ed. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tööülesanded teose analüüsiks Väide Minu arvamus Vilde arvamus 1. Abielu on äritehing. Minu arvates saab abielu Abieluga üritati rikastuda ja toimuda kui kahe inimese õnnelikuks saada vahel on armastus. Kui rahaga.Prillupi ja Mari abielu abielluda selleks,et oli ka ilma armastuseta. rikastuda,siis see kaua ei kesta. 2. Naine peab mehele Kindlasti peab naine Naine peaks meest kuulama, kuulekas olema. mehele kuuletuma, aga kui aga raamatus olev Mari on mees sunnib naist tugeva iseloomuga ja ei millekski, mida naine teha kuuletu koguaeg mehele. ei soovi ja mis on

Kirjandus
128 allalaadimist
thumbnail
1
doc

E.Vilde "Mäeküla piimamees" Arvustus

E. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Teos saab alguse, kui hädise mõisa omanik Ulrich von Kremer jõuab arusaamale, et tal oleks aeg lõpetada vallalise elu. Seni pole tal õnnestunud leida endale partnerit, kellega elupäevad veeta. Kuigi mõisa ehitus pole juba aastaid edenenud, on mõisa sissetulek piisavalt suur, et jääda naistele silma. Ühel päeval kohtab Kremer temale töötava talumehe Tõnu Prillupi juures noort naist. See on Tõnu abikaasa Mari, kes abiellus temaga pärast Tõnu endise naise Mari õe surma, et hoolitseda õe laste eest. Kremerile hakkab Mari meeldima. Kuigi ta peab esialgu teise mehe naise himustamist valeks, otsustab ta siiski püüda Marit ära võtta. Ta teeb Tõnule pakkumise - naise eest saab Tõnu Jaanile kuuluva piimatalu, mis on märgatavalt kobedam Prillupi enda talust ning mille teenimisvõimalused on märksa suuremad. Tõnu hakkab Marit nõusse meelitama, mis on aga väga vaevarikas. Pärast pikka tööd ning erin

Kirjandus
488 allalaadimist
thumbnail
1
doc

„Mäeküla piimamees“ – Eduard Vilde

Kremer muutub lahkemaks Mariga koos olles. Mida aeg edasi seda rahutumaks muutub Tõnu, sest teada vaevab armukadedus. Tõnu tunnistab mõisnikule, et on teinud suure vea selle kokkuleppega. Tõnu piimaäri hakkab allamäge minema ja Tõnu hakkab viina jooma. Tõnu tuli purjus peaga koju ja tal tekkis tõsine tüli Mariga, keda ta püüdis keelata linna minemast, Mari andis Tõnule selle eest kõrvakiilu öeldes, et täidab lepingut. Kremeriga koos olles hakkas Mari tundma huvi noore sepa Juhani vastu. Mari käis koos Tõnu lastega mõisahärra juures kadrisandil ja teatas, et läheb tema juures ära linna. Ulrich von Kremeri tegelane sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on kinnine ja isepäine naine, kes ei räägi teistele oma mõtteid. Maril oli mingi väärikus olemas, aga kui teda pikalt ümber veendi siis tema väärikus muutus.

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eduard Vilde "Mäeküla piima mees"

Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" 1. Tõnu võttis Mari kui last ja tahtis teda siis mõisniku juurde saata, et ise piimameheks saada ning elu parandada. Aga Mari vaikis kui ta sellest juttu oli teinud. Sest kui ta seda kohta ei saa siis pole neil kuskil elada ega midagi süüa. 2. Hiljem aga, kui Mari mõisniku juures käima hakkas ei meeldinud Tõnule enam see ja ta ei tahtnud enam et Mari seal käiks. Pidas ennast seaks ja hakkas jooma. Ta jõi puhast piiritust ja pakase ilmaga peatusteta, soojas käimata Tallinnast Mäekülla sõitis. 3. Vägagi igavana; poissmees kes igapäev käib üksi jalutamas ühte ja sama rada. Toas jalutas muusika saatel või siis ilma lihtsalt edasi- tagasi. 4. ­ 5. Minu arust oli see tehing igati seaduse vastane, sest oma naist ikka kooskõlas minna ei saa. Arvan et see on igati rõve ja jube teguviis, mille tagajärjed head ei saa olema. 6. Päris mehe ta

Kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

MÄEKÜLA PIIMAMEES Tõnu laenatud elu

E. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu laenatud elu Raatamatu peategelane Tõnu Prillup omab unistust saada väga rikkaks meheks. Teda on alati piinanud kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani elu vastu ning ta loodab tolle kombel endale kunagi mõis osta. Tõnu naine Mari, kes oli mehe endise naise õde, jäi mõisnik Kremerile silma ning too tegi Prillupile väga soodsa pakkumise, et annab enda valduses oleva Jaani maa ning ameti Tõnule, kui too Mari Kremerile nö kasutada annab. Nii hakkabki Tõnu Marit veenma, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks Mari tüdineb ning annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu ja Kuru Jaan lastakse lahti. Tõnu hakkab elama igapäevast piimamehe elu - käib linnas oma kaupa müümas, kuigi alati küsitakse vana Mäeküla piimamehe kohta. Raskust

Kirjandus
99 allalaadimist
thumbnail
1
docx

"Mäeküla piimamees" Tõnu Prillup

Tõnu Prillupi allakäigu kirjeldus

Kirjandus
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun