Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Mäeküla piimamees" arutlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millele ta algselt nii vastu oli seisnud?
Mõistatuslik Mari
Mari oli terve teose vältel kõige mõistatuslikum tegelane. Isegi teose lõpus ei saanud ma täielikult aru, miks oli ta nõus mõisas käima. Oli seal mängus tema heaolu, Tõnu võimalused ja õnn või mõtles ta hoopis laste peale? Mis sundis Mari nõustuma lepinguga, millele ta algselt nii vastu oli seisnud? Miks ta lükkas tagasi kõik kosilased , kes pärast Tõnu surma tema juurde tulid?
Kas Mari nõustus lepingu täitmisega enda pärast? Ma arvan, et kindlasti olid mängus ka oma huvid, sest Tõnu piimameheks saamine tähendas ka ju suuremat rikkust talle. Ta sai endale lubada linnas käimise luksust ja ei pidanud muretsema nälja ega viletsuse pärast. Siiski, kui ta oleks nõustunud ainult enda heaolule mõeldes, oleks ta seda teinud ju kohe kui ettepanek tuli, kuid ta seisis sellele vastu. Mari nõustus alles pärast Tõnu haigust, olnud kuulnud meest sonimas sellest, kuidas nad kõik peavad varsti minema uut kohta otsima , sest Tõnu praegust kardab kaotada. See jutt mõjus Marile, sest oleks see ju tema südame-tunnistusel, kui nad peaksid ära minema. Mari ei mõelnud minu arvates eriti Tõnu peale. Ta ei hoolinud sellest kas Tõnu saab rikkaks ja õnnelikuks. Maril olid rohkem enda ja laste huvid mängus, oli ta ka ise natuke lapselik. Kindlasti ei nõustunud Mari lepinguga Tõnu pärast, kuna ta oli tulnud laste eest hoolitsema, oli abielu Tõnuga ainult formaalne, mingit mehe-naise vahelist armastust ta Tõnu vastu ei tundnud . Mari oli tulnud Tõnu juurde elama, et hoolitseda oma kadunud õe laste eest. Kuidas ta nende laste eest hoolitseb, kui perel pole kohta kus elada või midagi hamba alla pista. Mari hoolis neist lastest ja kui kuulis Tõnu sonivat koha kaotamisest, siis ta ju teadis, et kasvõi laste nimel peab ta lepinguga nõustuma.
Peale Tõnu surma tulid Marile kosja Ants, kes tahtis vahetada Altküla renditalu Kuru ja piimade vastu ja ka sepp Juhan, kes tahtis leske, tahtis Tõnu lastele isaks olla, lepingust ta ei hoolinud. Mari ei tahtnud kumbagi, ta tahtis vaba olla ja kuigi Juhan oli ainuke, keda ta armastas , ei suutnud ta mehele andestada, et too teda ei kaitsnud kui teda kõva häälega sepakojas solvati.
Miks Mari nii otsustas nagu ta otsustas, ei saa täpselt kunagi teada, sest raamat seda täpselt ei ütle. Jääb üle vaid oletada. Mina oletan, et Mari mõtles lastele, et neil oleks toit laual ja katus pea kohal ja natuke ka endale, sest sai lubada endale luksust, mida muidu ilmselt poleks, näiteks ilusate kingade ostmine . Peale Tõnu surma ei tahtnud ta ühtegi meest, kes tema juurde tuli, sest need olid needsamad mehed, kes olid Mari selja taga sõnadega solvanud sel ajal kui Tõnu veel elas ja nüüd tahtsid ise tema meheks saada. Mari tahtis vaba olla, nagu ta ise ütles: „Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind
Mäeküla piimamees-arutlus #1 Mäeküla piimamees-arutlus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2tlin92 Õppematerjali autor
Arutlus teemal "Mõistatuslik Mari"

Sarnased õppematerjalid

Mäeküla piimamees-Eduard Vilde
2
odt

„Mäeküla piimamees“ Eduard Vilde

,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde 1. Mille poolest erineb ,,Mäeküla piimamees" E.Vilde varasematest teostest? See raamat on süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos, mis erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. ,,Mäeküla piimamees" osutas tähelepanu tegelaste psühholoogiale rohkem kui üheski teises oma teoses. Valitud tegelased on huvitavad, tekitades probleeme ja äratades mõtteid. Vildel oli aega seda täiendada ja viimistleda, kuna tema varasemad tööd ei olnud keeleliselt nii head kui ,,Mäeküla piimamees". Näiteks teoses oli Mari nii-öelda feminist, seda kirjanik muudes oma teostes ei ole kasutanud. 2. Milliseid detaile rõhutab E.Vilde romaanis tegelaste kirjeldamisel? Kirjeldused olid väga head ja mitmekesised. Ta rõhutab väikeseid ja erilisi detaile, eelkõige inimsestes ja nende psühholoogias kui ka looduses. Mari kirjeldus: ,,Mari esimest korda paremas riides ja nii puhta, nii ime

Kirjandus
Mäeküla piimamees
3
odt

Mäeküla piimamees

Ingrid Lembavere Mäeküla piimamees Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19-dal sajandil, Mäekülas, vaikne külake Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup-ta oli mees kes ihkas paremat elu ja oli valmis, selleks isegi oma naise müüma. Ta sai piimameheks, kuid mõistis üsna pea, et oli valesti teinud Mari suhtes ja hakkas kahetsema ning käis ka härra juures raha viimas ja ütles,et ei taha enam, et Mari seal käib.

Kirjandus
Eduard Vilde-Mäeküla piimamees-
3
docx

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit

10. - 12. klassi kirjandus
Mäeküla piimamees kokkuvõte peatükkide kaupa
4
doc

Mäeküla piimamees kokkuvõte peatükkide kaupa

Viies peatükk Kui Tõnu kontorist tuli, siis ta naeris ja itsitas. Ta jäi tee äärde pikutama ning muutus kurvameelseks. Ta ei tahtnud otse koju minna ja kui inimesed teepeal vastu tulid, ei rääkinud ta kellegagi. Algul ei julge Tõnu rääkida Marile Ulrichi ettepanekust, kuid kui 2 päeva on möödunud räägib ta talle pakkumisest. Mari saab Tõnu peale pahaseks ja viskab talle kartulikoori näkku. Tõnu läks Kurule ning seal kuulis ta, et Mäeküla piim ja või on Tallinnas kuulsad. See tekitab talle tunde, et ta tahaks kohe tegutsema hakata. Ta tahaks, et Mari oleks pakkumisega nõus. Kuues peatükk Jaanipäeva hommikul Tõnu magab ning Mari on üleval ja vaatab magavat Tõnu. Tõnu on üleni karvane ja Mari tahab mehele tule otsa panna, kuid Tõnu ärkab üles. Nad vestlevad, kuni Mari läheb välja Anni ja Jukuga mängima. Seejärel meenub Tõnule Leenu. Ta tunneb

Kirjandus
Eduard Vilde-Mäeküla piimamees
2
doc

Eduard Vilde "Mäeküla piimamees"

Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 1) Tõesta teose põhjal, et Mari teele sattusid elu jooksul ainult nõrgad mehed 2) Selgita Mari ütlust "parem olen linnas varblane, kui siin kanaarilind" 3) Kas Mari ja Kremer olid seksuaalvahekorras? 4) Tõesta, et tegu oli psühholoogilise realismi teosega 5) Missuguste tegelaste vahel oli mängus tõeline armastus? 6) Selgita, kuidas avaldub teoses kapitalistliku omandisüsteemi tekkimine Eesti hääbuva mõisavõimuga küla ühiskonnas 1) Mari oli selline naine, kes teadis, mis on tema hind. Ta oskas enda eest hoolitseda ja välja astuda. Esimene mees, kes tema teele sattus oli Tõnu Prillup, kellega koosellu astumine oli praktiliselt vältimatu ning armastust mängus ei olnud. Tõnu oli vaene ja ei oleks suutnud Marile ja lastele ise pakkuda sellist elu, nagu nad väärt on. Sellepärast oligi ta lõpuks ikkagi nõus sellega, et laseb

Eesti keel
Mäeküla piimamees
3
odt

Mäeküla piimamees

Mäeküla piimamees 19. sajandi Eestis olid inimesed vaesed ning elu oli raske, tehti mõisnike juures tööd ning oma maad tavainimestel ei olnud. Talutööd tegevad inimesed pidid mõisnikele makse maksma. Selle aja eestlastel ei olnud perekonnanimesid. Mina sain vaadatu põhjal aru, et nii Tõnul kui Jaanil ei olnud perekonnanime vaid neid kutsuti nende talu nime järgi Tõnu Prillupiks ja Jaan Kuruks. Mõisnike elu oli uhke ja külluslik, nad elasid suures majas ning nende heaks töötasid teenijad ja talunikud. Mõisnikud riietusid uhketesse rõivastesse ning nende söögilaual oli serviis ja hõbenõud. Toidulaud oli mõisnikel palju külluslikum ja suurem kui tavainimestel, kel oli toitu vaid jao pärast. Talunike eluhooned olid ehitatud palkidest, uksed olid madalad ja lävepakud kõrged. Tubasid oli vähe, enamasti üks või kaks ning põrandat kattis muld. Mööblit oli toas vähe, ainult toolid/pingid, söögilaud, riidekirst ning voodid, m

Kirjandus
Mäeküla piimamees - lühikokkuvõte
1
doc

Mäeküla piimamees - lühikokkuvõte

Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Alguses jutustatakse mõisniku vaatest. Ta on suht vaene, maja (mõis) on poolikuks jäänud ja keegi ei viitsi seda edasi ehitada. Sellel mõisnikul oli üks südame klapp vigane. Tal oli ka kolm õde (3 pingviini) ja 2 venda, keda kais Särgveres nädalati külastamas . Mees käib iga päev jalutamas, mis on talle harjumuseks saanud, aga tavaliselt ühel rajal. Kuid vahest käib ka teisel, sooga äärneval rajal, kus ta märkab ka Marit. Mõisnik on juba siis tast huvitatud, aga ei taha seda endale tunnistada. Järgmine kord kui ta naist näeb, tuleb Mari mõisa aknaid pesema. Siis läheb ta Särgverre, kuid tuli migi asi ette ja ta peab hoopis linna minema. Peale linnas käiku tuleb tagasi ja mõtleb, kuidas Marit endale saada. Ta kiindub Marisse ja tahab temaga koos elama hakata. Ta otsustab teha Tõnuga (Mari mehega) tehingu, aga ei leia õiget moment, et sellest talle rääkida. Mõisnik laseb kutsuda Tõnu mõisa, joodab ta täis ning ütleb

Eesti keel
Mäeküla piimamees
4
doc

Mäeküla piimamees

"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadestamisobjektiks meestele, ke

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun