Võrtsjärv Võrtsjärv on suuri m tervikuna Eesti territooriumil olev järv. Võrtsjärv piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga. Võrtsjärve pindla on 270.7 km, keskmine sügavus on 2.8m, suurim sügavus on 6m, rannajoone pikkus 109 km. Järve kaldad on enamasti madaladlõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda asub järvelubjal. Setete kogupaksus suureneb põhjast lõunasse ja ulatub 7,6 meetrini. Järves elab 35 liiki kalu. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas
aju ja paguvesi jne. Osad neist nähtustest on perioodilised osad aperioodilised. Rand- a vahemaa mille piires rannajoon võib nihkuda, st ala ajuvee kõrgema taseme ning paguvee madalama taseme vahel ,b keskmise rannajoone ning ajuvee kõrgema taseme vaheline maismaaosa Rannak- ala keskmisest veepiirist sügavuseni, kus lainete môju merepõhjale lakkab Randla - mere v suurjärve madalaveeline osa koos temaga piirneva lainetusest môjustatud maismaaribaga. Koosneb järelikult rannast ja rannakust. Rannik- rannajoonega piirnev maismaa ja madalaveeline merepõhi, mille piires on jälgitavad vanad rannamoodustised Rannamoodustised- rannikul leiduvad pinnavormid, millised on kujunenud merelainetuse kulutaval või kuhjaval tegevusel. Vanad rannamoodustised on tänapäevasest randlast kõrgemal v. madalamal paiknevadrannamoodustised, millised on lainetuse mõju piirkonnast väljas
Kalapüük VÕRTSJÄRVEL KIRJELDUS Suuruselt teine Eesti siseveekogu (pindala: 270,7km²; pikkus: 35km; laius 15km) Saari vähe (Ainsaar, Heinassaar, Pähksaar, Tondisaar) Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja (suurimad: Väike Emajõgi, Õhne, Tänassilma, Järvejõgi) Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi Järve kaldad madalad (lõunaosas soised, põhjaosas liivased, Idakallas on suhteliselt kõrge) Madalaveeline Sügavaim koht - Sapi süvik 6m, keskmine sügavus 2,8m Eutrofeerunud KALAFAUNA 31 kalaliiki Püsivalt elab Võrtsjärves ojasilm Peamisteks töönduskaladeks on koha(25-50t), angerjas(20-45t), latikas(30-100t) ja haug(20-40t). Järves leidub palju ahvenat ja särge. Kaitsealused liigid: Säga ja Tõugjas Viimase 50 aasta jooksul asustatud hulgaliselt angerjamaime Võrtsjärve kalavarud heal tasemel Võrtsjärve koevad erinevad kalaliigid peaaegu aasta
saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tiivad tumedate hoosulgedega. Lennul hoiab lind oma kaela ja saba keha keskjoonest madalamal. Lend on enamasti planeeriv, üksikute tiivalöökidega. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad), ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi
Vihterpalu jõgi Kasari jõgi LääneEesti järved on enamasti kujunenud maapinna kerkimise tagajärjel ( rannajoone taantumine). Loodeosa on järvederikkam osa , näiteks Tantsujärv, Veskijärv , Tänavjärv. Lõunaosas Tõhela ja Ermistu järved . Rabades laukajärved. Suurimaks veekoguks on paekõrgendiku läänepiiril paiknev 12,8 ha suurune madalaveeline ja tugevasti mudastunud pruuni ja vähe läbipaistva veega Nedremaa järv Jäänukjärv kunagisest suuremast veekogust mille kohal tänapäeval laiub Nedremaa raba. Ermistu jv. Tõhela jv. Lk. 5 Muld ja Taimekate Muld Mullastiku kujunemise on määranud paekõrgendikku kattev põhimoreen. Rabade äärealasid ümbritsevad siirdesoo ja madalsoomullad
Tööleht a) Väike aurumine, magevesi (aurab vähem kui vett tuleb) b) Noorem-magedam c) Halb ühendus- soolsus väike d) Jõed toovad magevett 6. Miks on Läänemeri reostusele ülimalt tundlik? Kes ja millega on peamised reostajad? Tööleht 1) Madal meri 2) Vee vähesus 3) Halb veevahetus Tööstus, reondus, põllumajandus, olme. 7. Selgitada mõisted: rand, rannik, rannajoon. Vihik · Rand-Rannajoonega piirnev maismaa osa · Rannik-Rannajoonega piirnev maismaa ja madalaveeline merepõhi ulatab sügavuseni, mille lainetus enam merepõhjale mõju ei avalda · Rannajoon-Vee ja maismaa piir(muutuv) 8. Mis on skäärrannik, fjordrannik ja laidrannik ning kus neid esineb? Tunda nad ära ka pildil, sh pankrannik. Vihik · Laidrannik- rtüüp, kus on madalat rannajoont liigestavad madalad väiksed saared ehk laiud esineb Eestis Väinameres ja vahemeres. · Skäärrannik- rtüüp, kus erkival laugrannikul paiknevad skäärid esineb Rootsis, Norras.
1. Milleri katse •anorgaanilistest ainetest (vesi jne) → orgaanilised ained •orgaanilistest ainetest aminohapped Tekitas elektrilisi laenguid 2. Sidney Fox •aminohappetest →algelised valgud(polüaminohapped) Tõestas polümeeride tekke Elueelsed tingimused 1) Atmosfäär •hapnik puudus •osoon puudus •kosmilised, vulkaanilised gaasid 2) Ürgookean •madalaveeline •soe (soojuse andis Maa sisemus – maakoor õhuke!) pidev vulkaaniline tegevus •väga palju erinevaid keemilisi aineid Aatomid →lihtsad molekulid→orgaanilised ained ‽Sünteesi võimalikud energiaallikad: 1)äike e elektrilaengud →Milleri katse! 2)Maa soojus 3)UV 4)radioaktiivne kiirgus 5)erinevatel plahvatustel tekkiv energia ‽Ei ole tõestatud
Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve PärnuViljandiTartuPeipsi veetee, mis tänaseks on maakerke tagajärjel kadunud. Järve kaldad on enamasti madalad - lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Keskmine sügavus järves on 2,8 m ja suurim sügavus 6 m. Sügavaim koht, Sapi süvik paikneb Tondisaare ja idakalda vahel, Väikese Emajõe sängi pikendusel. Võrtsjärve nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid seda on mõjutanud ka mandrijää. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. See on kaitsealune 3-8 meetri kõrgune Tamme paljand. Foto 1: Tamme paljand 3
Miilmets. 1981. Matsalu. Tallinn <
jôus paiskudes vastu rannanôlva veepealset osa. Selge, et selline lainetus pôhjustab ulatuslikku purustust Lainetuse purustavat tegevust nimetatakse abrasiooniks.Abrasioon viib eriliste pinnavormide kujunemisele (erinevad astangud, suure kaldenurgaga rannanôlv e järsakrand aga ka n abrasiooniliste tasandike kujunemisele kerkivate rannikute puhul) ning selliseid rannikuid nimetatakse ka abrasioonirannikud.Lauge rannanôlvaga aladel kujuneb lai madalaveeline vöönd, kus lained kaotavad merepôhjaga hôôrdumise tagajärjel oma avaveel kogutud energiat pikkamööda. Rannajoone lähedal on sellistel lainetel vaid setteid liigutav jôud. Sellised lained paiskavad setteid rannajoonest kôrgemale, kus kujunevad akumulatiivsed rannamoodustised. Selliseid lauge rannanôlvaga akumulatiivsete rannavormidega rannikualasid nimetatakse ka akumulatsioonirannik . Rannaprotsessid laugrannikutel-ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga
suurenenud,eeskätt Natura tõttu.Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene looduskaitseala,millest nüüdseks on saanud tunnustatud Vilsandi Rahvuspark. Peale väike saarte on kaitse all ka Linnulaht,mis on tähtis pesitsus-ja rändeala,veelindudele.Linnulaht on merest eraldunud madalaveeline järveke,mis on pikka aega olnud ornitoloogide uurimisala. Üks kuulsamaid ja ka laiemalt tuntud loodusobjekte on Saaremaal Kaali meteoriidikraatrid.Kraatrid tekkisid vähemalt 3000 aastat tagasi langenud hiigelmeteoriidi tükkide löögi plahvatustest.Peakraatri läbimõõt küündib 110meetrini ja sügavus 16 meetrit,kõrval kraatreid on kokku kaheksa.Kaali kraatrivälja peetakse Euroopa kõige esinduslikumaks. 6 Oluliseks vaatamisväärsuseks on Angla tuulikud
............................................................... 8 2 SISSEJUHATUS Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linna on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja suvepealinna. 1 PÄRNU LINNA AJALUG 1.1. Vana ja uus pärnu Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna: Vana–Pärnu ja Uus-Pärnu. Vana-Pärnu hävitati mitu korda, viimane kord Poola -Rootsi sõjas. Poola võimu ajal
suurenenud,eeskätt Natura tõttu.Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene looduskaitseala,millest nüüdseks on saanud tunnustatud Vilsandi Rahvuspark. Peale väike saarte on kaitse all ka Linnulaht,mis on tähtis pesitsus-ja rändeala,veelindudele.Linnulaht on merest eraldunud madalaveeline järveke,mis on pikka aega olnud ornitoloogide uurimisala. Üks kuulsamaid ja ka laiemalt tuntud loodusobjekte on Saaremaal Kaali meteoriidikraatrid.Kraatrid tekkisid vähemalt 3000 aastat tagasi langenud hiigelmeteoriidi tükkide löögi plahvatustest.Peakraatri läbimõõt küündib 110meetrini ja sügavus 16 meetrit,kõrval kraatreid on kokku kaheksa.Kaali kraatrivälja peetakse Euroopa kõige esinduslikumaks. 6 Oluliseks vaatamisväärsuseks on Angla tuulikud
RAHVUSVAHELISE TÄHTSUSEGA MÄRGALAD EESTIS Matsalu märgala Matsalu on Eesti märgaladest kahtlemata kõige tuntum see on üks Euroopa suuremaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid, mis arvati Ramsari märgalade nimekirja juba Nõukogude Liidu lipu all 1974. aastal. Pärast ühinemist Ramsari konventsiooniga 1992. aastal taasesitas Eesti Matsalu konventsiooni büroole esimese rahvusvahelise tähtsusega märgalana (Kuresoo, 1998). Matsalu märgala moodustavad madalaveeline Matsalu laht sellesse suubuva Kasari deltaga ja neid ümbritsevad kooslused- niidud, roostikud, puistud ning lahega piirnev Väinamere osa rohkem kui 40 saarega. Matsalu märgala peamiseks väärtuseks on selle rohkete rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimisalade linnustik. Samuti leidub seal veel rohkesti mujal Euroopas haruldaseks jäänud või kaduvaid poollooduslikke taimekooslusi- luhu-, ranna- ja puisniite (Kuresoo, 1998). Matsalu lahe pindala on 67
Lahed- suhteliselt väike maismaasse lõikuv ookeani- või mere osa. Lahe hüdroloogiline reziim on põhiveekogu omast erinev. Abajas- sügavale maasse ulatuv väike madal laht. Väin merekitsus, kitsas veeala, mis ühendab maailmamare osi (merd ookeaniga, meresid või mereosi) või eraldab saari üksteisest või mandrist. Mõnd väina nimetatakse kurguks (Hari Kurk ja Voosi Kurk), mõnda väravaks (Kara väravad). Mandrit ääristab madalaveeline mandrilava ehk self, mis mandrinõlva kaudu laskub mandrijalamiks. Süvaookeanis, mis asub mandrijalamil, on ahelikke, mägesid ja tasasepõhjalisi nõdusid. 2 Mandrilava, mandrinülv ja mandrijalam Rannikualad paikenevad mandrilava piiril. Rannikualad- meresid ja lahti ääristav vöönd. Lainetuse mõjule alluvat maapinnavööndit nimetatakse
klinti-see kuulutati vaata, et suurimaks teadaolevaks varinguks pankrannikul ning imetlejaid vooris kokku igast ilmakaarest. Põhjus miks varingud tekivad on meri pangaastangute lähedal. [11] Aastas väheneb astang 8cm võrra. Enam kui 240 aastaga on astang taganenud ligi 20 meetrit ehk ligi 8 cm aastas. Klint püsib kui mere tegevus on väikesem ( lainetus, tormid jne). Kui meri ründab ja veeseis on kõrge, siis võin klint päevadega meetreid kaotada. Kui aga klinti kaitseb lai madalaveeline murrutuslava või rannikumadalik, võib pank seista muutumatult aastatuhandeid. [11] Põhja-Eesti klint kuulub UNESCO maailmapärandite hulka. [3] Pilt 7 2008. Aasta varingu jäljed Pakri neemel [12] KOKKUVÕTE Paekivi on olnud juba avastamisest saati väga hea materjal nii ehituses kui ka muudes valdkondades nagu ehted jms. Paekivi on väga tugev ehitusmaterjal kui teda õigesti töödelda ja kasutada. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit
Lahe idaosassa toovad oma ja arvukate lisajõgede veed Kasari ja Rannamõisa jõgi. Kuna mõlemad jõed läbivad intensiivse põllumajandusega alasid, on vete toitainete sisaldus suur. See on aga pannud veetaimestiku intensiivselt kasvama, mistõttu lahe idaosa eutrofeerub (Miilmets, 1981). Matsalu laht on Eesti rannikumere üks taimestikurikkamaid piirkondi. Taimestiku rohkuse tingivad siin mitmed ökoloogilised tegurid, eelkõige suhteliselt head valgustingimused, sest laht on madalaveeline, enamus lahest on madalam kui 3 meetrit. Põhjataimestikust on ida poolsemas lahe osas leitud üksikid agariku eksemplare, leidub ka rohevetikat, karedat mändvetikat ning sinivetikate kolooniaid. Siin seal kinnitub põhjale kaelus-penikeelt, mis võib kasvada kuni 1,5 m pikkuseks (Kumari, 1985). Matsalu lahes kasvab ka Eestis haruldane näkirohi (Haberman, 1970). Liigi ellujätmiseks on oluline iga-aastane viljade valmimine,
kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Piltlikult meenutab ta lendavat vaipa. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel sööb ka raipeid. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa ehitab
Norra meri ei külmu tänu põhja-ida suunda liikuvale soojale Norra hoovusele. Triivjääd võib kohata mere põhja - läänepoolses osas. Sügisel ja talvel esinevad tihti tugevad tormid. Maksimaalne tõusu mõõna vahe kuni 2,5 m, pinnavete temperatuur talvel 1,5º C, suvel 7 - 11º C. Soolsus 33 35. Põhjameri Mõõtmed: põhjast lõunasse 420 miili, idast läände 360 miili. Põhjameri on madalaveeline, põhjareljeef ebaühtlane. Vaatamata sellele, et rannikuala on külmunud detsembrist märtsini, ei takista see oluliselt laevaliiklust. Tihti esineb tugevaid torme ja udu. Pinnahoovus on suunatud kellaosutile vastassuunas. Suurim tõusu mõõna vahe on 7,6 m. Temperatuur pinnal talvekuudel + 3 kuni + 8º C, suvel 13 - 17º C. Soolsus 31 - 35. Vahemeri Mõõtmed: idast läände üle 100 miili ja piki meridiaani 840 miili. Vahemeri jaguneb omakorda basseinideks: Türeeni meri;
Referaat Kodukoha kultuuriline identiteet 2012 Kodukoha kultuuriline identiteet Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linn on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja suvepealinna. Pärnu ajalugu algab aastal 1251, kui linna esmakordselt mainiti. 14.-15. sajandil oli Pärnu tähtis hansalinn, 17. sajandil kuulus Rootsi võimu alla, 19. sajandil algas Pärnu kui kuurortlinna areng. 1996. aastal sai Pärnust Eesti suvepealinn ning 2005. aastal valis Briti ajaleht The Independent
Mis piirkonnas on neid rohkesti? Need on tekkinud liustiku küljest lahti murdes. Neid on peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas ja Antarktise ümbruses 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme Eesti ala on pidevalt kerkinud peale eelmist jääaega 13 000 a tagasi. Voored, oosid, mõhnad, liivikud, kulutusnõod, paetasandikud, moreentasandikud, -künkad ja -seljakud 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik - rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv - maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannavall - rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid maasäär - meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees mandri- ja mägiliustik self - Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud.
(12 nn müüri) kaitseks. Jõgi voolab kaitseala piires kuni 35 meetri sügavuselt aluspõhjakivimitesse lõikunud ürgorus. Kaitseala lõunapiiril on vaatamisväärsuseks 1342.a ehitatud ja Põhjasõjas hävinud Vastseliina ordulinnuse varemed ning 19. sajandist pärinev Piiri kõrts. Kaitseala lõunapiirile jääb ka Vastseliina mõisa park. Ürgorus voolav Piusa jõgi on Eesti jõgedest suurima langusega ja suhteliselt suure kaldega. Kaitseala piires on Piusa madalaveeline, keskmiselt kümme meetrit lai, väga looklev ja sageli kärestikuline. Langus on sellel lõigul eriti suur 70 meetrit. Ürgoru veerud on järsud, kohati kuni 35-kraadise kaldega. Kaitsealale jääb 14 Devoni liivakivipaljandit ehk kohalikus keeles müüri, mille kõrgus ulatub 630 meetrini. Peale nende veel 18 väiksemat liivakiviavamust. Paljandid paiknevad enamasti jõe paremal kaldal, vaid kaks Kurja ja Pärgi müür seisavad vasakkaldal
(bakterid) lestad) Karnivoorid (ämblikud) Troofiline tasand Organismi troofiline tasand on astmete arv, mis teda eraldab primaarsetest produtsentidest, millised asuvad esimesel troofilisel tasandil. Kui kaks organismi asuvad ühekaugusel produtsentidest, on nad samal troofilisel tasandil. Trophic level the position that an organism occupies in a food chain. -- , . Madalaveeline ökosüsteem troofiliste tasanditega Neljas tursk troofiline tiir tasand Kolmas troofiline kilu mudakrabi hoburaudkrabi tasand Teine zooplankton troofiline krevetid austrid tasand pindmised vetikad ja detriit Esimene diatoomid veepiiril troofiline tasand (produtsendid)
) 2. PILET Terminoloogia- rannik, randla jt alljaotused. Rannik randla, koos seda piirava maismaa ja merega. Tavaliselt kuulub ranniku koostisesse maismaariba ning see osa väljaspool randlat olevat merepõhja, kus on jälgitavad vanad rannamoodustised. Ranniku maapoolseks piiriks loetakse ka lahe pärasid, merepoolseks piiriks aga poolsaarte tippe või rannikusaarestiku välissaari ühendavat joont. Randla mere või suurjärve madalaveeline osa koos teda palistava lainetusest mõjutatud maismaaribaga. Nimetatakse ka rannavööndiks. Rand randla, maismaa osa. Keskmise rannajoone veepiir ja aju- e ründeveega kaasneva tugevaima tormilaine mõjupiiri vahel paiknev randla maismaaosa. Rannak randla veealune osa. Ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus kus lainete mõju merepõhjale lakkab. Lainetus mõjutab merepõhja 1/2 - 1/3 lainepikkusega võrdse sügavuseni. Et Läänemeres on
Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme. Mandrijää tõttu on tekkinud voored, moreenitasandikud, moreenkünkad, rändpangad, jääkriimud, kaljuvoored ja kulutusnõod. Mandrijäätekkelised pinnavormid: jäätekkelised ehk glatsiaalsed, jääsulamisveetekkelised ehk fluvioglatsiaalsed ja jääpaisjärvetekkelised. 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik, rannanõlv, rannavall, maasäär, mandri- ja mägiliustik, šelf, firn e sõmerlumi rannik-rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv-maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madaveelises osas rannavall-rannajoonega paralleelne ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgune ja kuni paarisaja meetri pikkune kruusast või liivast koosnev vall või seljak maasäär-meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees mandriliustik-ulatuslik paks jääkeha, mille pealispinna kuju ei sõltu oluliselt aluspinna
telliste ja drenaaztorude. Savi kasutatakse Kundas tsemendi toorainena. Ordoviitsiumi - kambriumi põhjaveelade Häädemeeste jaVärska mineraalvesi tuleb kambriumi kihistustest ja valdav osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab kvaliteetse põhjavee Lontova veepidemel (Lontova savil) lasuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest. ORDOVIITSIUMI ladestu 480-443 milj. a. tagasi. Eesti ala kattis jätkuvalt madalaveeline rannikulähedane meri. Kliima muutus kuivemaks ja merre settis üha vähem terrigeenset materjali (liiva, aleuroliiti), ülekaalu sai karbonaatne settimine (lubikojad, millest tekkis 70-180 m paks settekompleks - lubjakivid). Lubjakivid on tekkinud erineva sügavusega merebasseinis ja on erineva koostisega ja värvusega põhja pool hallid, lõuna pool punakad. Varem settinud setted muutusid dolomiitideks jne. Rannalähedases meres settinud fosfaadirikastest karpidest on
· päevakivid 3,6% · vilgumineraalid 1,1% · savimineraalid 0,7% · rasked mineraalid (põhiliselt Ti-maakmineraale) 0,23% 5. Piusa koopa Ürgorg Ürgorus voolava Piusa jõe lätteks on eutroofne Plaani Külajärv, mille absoluutseks kõrguseks on 238 m. 109 km pikkune Piusa jõgi (mille alamjooks jääb Vene Föderatsioni) on meie suurima langusega ja suhteliselt suure kaldega jõgi. Jõe langus on 212,4 m ja keskmine lang 1,95 m/km. Kaitseala piires on jõgi madalaveeline, keskmiselt 10 m laiune, väga looklev ja sageli kärestikuline. Langus on sellel lõigul eriti suur - 70 m. Ürgoru veerud on järsud, kohati kuni 35 kraadise kaldega. Kaitsealal põhilisteks vaatamisväärsusteks on 14 devoni liivakivi paljandit, mille kõrgus ulatub 6-30meetrini ja mida kohapeal kutsutakse müürideks. Lisaks suurematele leidub kaitsealuse jõelõigu kaldal veel 18 väiksemat liivakiviavamust. Paljandid paiknevad reeglina jõe paremal kaldal
1770.a. laguuni Vallrahu ja ranniku vahel, pidi seal veetma nädalaid, enne kui jõudis avamerele. Kuna Austraalia kontinent triivis aeglaselt polaar- laiustelt troopiliste laiusteni, on siinsed korallrifid suhteliselt noored. Suur 11 Vallrahu pole vanem kui 18 milj aastat, mõned osad on ainult veidi üle 1 miljoni aasta vanad. Vetikaliike300, endeeme 2%. Rannikupoolne vallrahu osa on üllatavalt madalaveeline, mõõna ajal katab teda ainult10-80 cm vett. Pole korallidele eriti sobiv, selle asemel on siin rohkesti vetikaid ja mererohtusid, st. õistaimi (Thalassia, Halophila). Merepoolses osas valitsevad korallid ja Corallinaceae, teisi vetikarühmi vähe. Vaikse Ookeani keskosa saared pole kunagi kuulunud mandrite külge, nad on vulkaanilise päritoluga. Bentose liigid on immigrandid, siia sattunud mujalt, nad võivad olla vanemad kui saared, millel nad elavad. Liikide arv sõltub saare
Evald Laanpere, Kreegi tollase õpilase ja hilisema kolleegi meenutuste järgi, käisid nad koos kõigil tolle hooaja sümfooniakontsertidel ning musitseerisid õhtuti elavalt kodus. Ometi jäi ka Tartu aeg vaid ühe aasta pikkuseks ja 1921. aasta suvel kolis Cyrillus Kreek koos oma perega tagasi kodusesse Haapsallu. Ta armastas Haapsalu ülekõige ning see linn jäi tema kodulinnaks kuni surmani. Haapsalu on tõeline merelinn, sest kolmest küljest piirab seda madalaveeline ja soe Haapsalu laht.Cyrillus Kreegi kokkupuude merega oli igapäevane, samas tähelepanelik ja uuriv, eriti alates 1939. aastast, kui ta kolis elama otse Väikese viigi kaldale. Iseäranis suurt huvi pakkus talle veelindude jälgimine. Ornitoloog Aleksander Lint, Kreegi sõber ja kolleeg Haapsalu koolidest mäletab, et helilooja oli hoolas ja terane lindude rände vaatleja.Maa poolt ümbritsesid Haapsalut möödunud sajandi esimesel poolel kõrged
Tänapäeva mereökoloogia on ennast välja murdnud traditsioonilistest võtetest ja mõistetest. On hakatud rõhutama ka seost bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemis toimuvate protsesside vahel. Tuleb meeles pidada ka kultuuri, nt vaalade küttimine) Maailmamere põhja ehitus Maad katab vesi, millest me kõige vähem teame. Mandreid ääristab madalaveeline mandrilava (vee sügavus ligi 200m; ala laius u 100-200(?)km). Madrilava laskub mandrinõlva kaudu mandrijalamile (laius 1000km; 51% on umbes 4000m sügav, seal elab palju erinevaid
Peipsi kitsamas mõttes on veidi sügavam kui järve teised osad Suurjäve keskmine sügavus on 8,3 m, suurim 13 m. · Veehulk 25,1 m3 · Eestile kuulub 44% kogu järve akvatooriumist, Venemaale 56%. · Peipsi valgala 44 260 m2 (ilma järve enda pindalata): 1/3 on Eestis, 2/3 Venemaa territooriumil. Peipsi valgala on valdavalt kergelt lainjas jääpaisjäve- või moreentasandik. · U 30 m kõrgusel - võib kõikuda. · Madalaveeline · Rannavöönd on vaheldusrikas, moreenrannad. Iseloomulik devoni liivakividesse murrutatud pankrand. · Põhjasetted on õhukesed ja kohati puuduvad. Kõige paksemad Lämmijärves. · Peipsi veebilansis on määravaks sissevool ja väljavool, mis mõlemad moodustavad üle 80% bilansi tulemi- ja minemipoolest · Suurimad lisajõed: Velikaja, Emajõgi, Võhandu ja Zeltsa. · Äravool Narva jõe kaudu (u 10 miljardit m3 aastas)
Põõsarinde moodustavad pajud, vaevakased. Puhmarinne on liigirikas. Seal kasvavad kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas. Rohurinne – ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, alpi jänesevill, tupp- villpea, ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, valge nokkhein. Samblarinne – harilik karusammal, raba-karusammal, turbasamblad, harilik palusammal. Rannikualad Rannik on mere või suurjärve madalaveeline osa koos seda piirneva maismaa ja merega. Seega kuulub ranniku koostisse maismaariba ning see osa merepõhjast, kus on jälgitavad vanad rannamoodustised. Eestile on iseloomulik suur rannikutüüpide mitmekesisus väikesel territooriumil. Eesti rannad on väga eriilmelised ja nende vaheldusrikkus on suuresti seotud Läänemere arenguga geoloogilises minevikus. Tänapäevase Läänemere ja Eesti rannajoone kujunemine sai alguse
annaabi.ee 
