Nõukogulik kultuuripoliitika Eesti nõukoguliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine, mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Inimestel lubati tegeleda rahvatantsuga, käia laulukoorides või rahvamuusikaansamblites, kuid samal ajal jälgiti kogu aeg, et see tegevus ei oleks liiga rahvuslik ja ei tekiks vastupanu nõukogude korrale. Peale selle oli üheks osaks eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Jälle sellepärast, et ei tekiks valitsevale korrale vastupanu õhutavat meeleolu. Lisandus veel tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada rahvast valitseva reziimi kontrollile. Pidi jääma mulje, et rahvuskultuur on olemas, kuid tegelikult kontrolliti rangelt kõikide raamatute, filmide ja isegi tantsude sisu. Eesti kultuuri lõhustasid kaheks Teine maailmasõda ja n...
kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati Ateistliku propagandaga ja ilmalikud tavad Ilmalikud matused ja abiellumised said juurde pidulikkust Kirik Eesti NSV-s jäi kirik ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud täies ulatuses muuta
nõrgestamine 1940-1950 aktiivne metsavendlus 1960-dissidentlus e. teisitimõtlemine 1970- avalikud vastuhakud Nõukogude kultuuripoliitika eesmärk: sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamise ühiskonnas Eesti kultuurielu jagunes kaheks välis- ja kodueesti kultuuriks EKP III pleeniumi tagajärjel olid paljud haritlased sunnitud oma loomingu ümber hindama ja taluma repressioone Laulupidude tähtsus- need olid eestlaste poolt tehtud massi- üritused, eestlaste isetegevus maakultuuri hääbumine- linnastumine tekkis kohustuslik 8-klassi haridus kirik-riigistati, määrati kogutustele maksud dissidendid-teisitimõtlejad; ,,40kiri" eestlaste kiri ajakirjadele mida ei avaldatud, rõhuti probleemidele (vene ajaloo rõhutamine, eesti keele kasutamise piirangud) plaanimajandus- majanduse määramine ja suunamine riigi poolt sundkollektiviseerumine-sunniviisiline majapidamiste ühendamine kolhoosidega; industraliseerimine- suurtööstuse arendamine
· 1991... Taasiseseisvunud Eesti. + eestlaste haridustaset tõsteti ; Eestil võrreldes teiste NSV riikidega oli suurem kontakt välismaailmaga; Helsingi-Tallinna laevaliin; rahva kultuuriaktiivsus. - piirati eesti keele kasutamist ja kirjanike kirjutamist; Eesti ei saanud ise enda riigi tulevikku reguleerida, vaid selle otsustas kõrgem võim; Eestile omapärase kultuuri hääbumine ja asendamine vene kultuuriga; maakultuuri hääbumine; elanikkonna igapäevaelu vajaduste rahuldamine teisejärguline. · Vastupanu vormid - 1940. - Metsavendlus suurküüditamine nõrgendas metsavendade vastupanu - 1950. põrandaalused noorterühmad, mitte avalikud. - 1970. Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. · Info läänemaailmast välisraadiojaamad (Ameerika Hääl), Soome televisiooni saated, teadlased.
Kasvas massiteabevahendite osatähtsus Suurenes Eesti Raadio saatemaht, 1967 lisandus Vikerraadio ja seejärel Stereoraadio 1955. alustas tööd Eesti Televisioon Värviteleritele ülemineks 1970.ndatel Ajakirjandusväljaanded jaotatud: vabariiklikeks ning linnaja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ja ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Lääneliku eluviisi juurdumist soodustas Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine elujärg paranes populaarsemaks teatrid, kinod, kunstinäitused Kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise, isetegevus taandus. (jäi ainult rahvatants ja koorilaul) Kiriku koht ühiskonnas Vormiline usuvabadus, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele takistusi Kiriku hooned ja varad riigistati, tuli maksta üüri
· Vooremaa maastikukaitseala (Jõgevamaal, nõgudes loode-kagu suunalised järved, voored) · Naissaare looduspark (Tln lähedal, sõjaväeobjektid) Võrumaa maastikukaitsealad · Haanja looduspark · Verijärve maastikukaitseala · Paganamaa maastikukaitseala Karula rahvuspark asub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla ja Mõniste vallas ning on loodud Eestile iseloomuliku looduse hoidmiseks ning säästliku eluviisi ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamiseks. Seal asub palju järvi ning ligikaudu 70% on rahvuspargi territooriumist katab mets. Kõrgemaid taimi kasvab siin 300 liiki. Aastate vältel on siin vaadeldud 140 eri liike linde. Siin asuvad ka mitmed loodusõpperajad. Haanja looduspark asub Haanja kõrgustikul. Loodusparki kuuluvad * Suur munamägi koos vaatetorniga * Vällamäe ürgmets * Rõuge ürgorg * Kütiorg. Looduspargi pindala on 20 000 ha.
lõhestasid eesti kultuuri kaheks:välisja kodueesti kultuuriks. Pärast 1950a toimunud EKP VIII pleenumit olid paljud garitlased sunnitud oma loomingut ümberhindama. Rahva kultuuriline aktiivsus väljendus eelkõige istungites, nt näitering, tants, laulukoorid. Nõukogude aja rahvusliku värvinguga massiürituseks kujunesid laulupeaod. Laiemat kultuuritarbimist soodustasid linnastumine, majanduslike võimaluste kasv. Maakultuuri hääbumine. 1960a. hakkasmaakultuur hääbuma, sest linnastumine mõjus. Maakoolid, klubid,raamatukogudpandi kinni. Osa siirdus emala linnadessem teised ostsid paremaid eluja töötingimusi teistes maapiirkondades. Hardidusolud Üleminek kohustuslikule keskharidusele tõi kaasa probleeme, nt. Keskhariduse väärtus langes. Ümberkorraldusi tehti ka kõrgkoolide õppetöösnt. Viidi sisse kursuste süsteem. Kirik
raamat", ,,Keeristuli". 3. periood: 60ndad-80ndad. Joonatani triloogia loomingu tipp. ,,Joonatan kadunud veli", ,,Puu saarel on alles", ,,Öö astmes x". Mats Traat sünd 1936. üks 70ndate parimaid kirjanikke, prosaist, luuletaja, stsenarist, tõlkija. Hetkel vabakutseline kirjanik. Tuntuks sai proosaga. Lühiproosa kogu ,,Koputa kollasele aknale". Räägib eesti külaprobleemidest (majad tühjad, inimesed lähevad linna, külade tühjaksjäämine, kardab maakultuuri kadumist). Romaan ,,Tants aurukatla ümber" algselt mõeldud filmistsenaariumiks. Räägib ühest rehepeksjast, aga erinevates ajastutes. ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" realistlik romaan kolhoosielust. Räägib erinevatest tõekspidamistest. Hakkab kirjutama ajaloost: "Puud olid, puud olid hellad velled", ,,Pommeri aed" Räägi kooli tähtsusest Eesti kultuuris 20. saj alguses. Arvo Valton sünd 1935. Vabakutseline, avaldab palju ajalehtedes
kodukäsitööks, harrastuskunstiks, külahullude kunstiks, tagaaia kunstiks jms. Eesti Rahva Muuseumi teadur Heiki Pärdi on kirjutanud, et üha vähem leidub kaasajal uurijaid, kes kasutavad rahvakultuuri mõistet, kui vaatlusaluseks objektiks on rahva tegelik kultuur. Tema arust on rahvakultuur teadlaste ja ideoloogide ühislooming konstruktsioonina, mitte rekonstruktsioonina sellest, "mis tegelikult oli". Pärdi räägib ka linna ja maakultuuri tasandumisest, ning sellest, et kaasajal on rahvakultuur koondunud pigem linnadesse, samuti viitab ta eesti keelse terminoloogia puudumisele ja ebaselgele 2 kasutamisele nn rahvakultuuri uurimisalas (Pärdi: 263-265). Selles suhtes nõustun täielikult Heiki Pärdiga. Samuti on osa tänapäeval rahvakultuuri nime all peetavast (laadad, festivalid ja muud nn. rahva üritused) sageli kommertsimaiguline rahvakultuuri imitatsioon
riigistati ettevõtted. Põllumajandus-Suundkollektiviseerimine, sureti välja erasektor. Kolhoosid ja sovhoosid. Majanduse juhtimine-plaanimajandus, võõrtööliste sissevool. 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. -Võõrtööliste sissevool IIst liiduvabariikidest (eestlaste osatähtsus ühiskonnas langes 60%-le) -Hoogne linnastumine-kaasnes traditsiooniline maakultuuri hääbumine -Keskkonnaprobleemid-maavarade hoolimatu kasutamine ja suurtööstusega kaasnes reostus. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Tööstuse peamine tegevusala. Tööstus vajas põlevkivi ja fosforiiti, toodi palju võõrtöölisi sisse. Toodang kasvas koguaeg kordades. Puuduliku põlevkivi kasutamise tõttu jäid järele suured tuhamäed ja reostus vesi ja õhk. 9
1) Positiivne. a) Laulupidude traditsioon säilis. b) Meelelahutusvõimalused säilisid. c) Urbaniseerumine. d) Haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. e) Massiteabevahendite leviku ja tähtsuse suurenemine(tänu sellele sai Põhja-Eestis juurduda läänelik eluviis) 2) Negatiivne. a) Paljude loomeinimeste põgenemine läände. b) Kultuuripärandi ja maakultuuri hävitamine. c) Väikesed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni. d) Maarahva seotus enda kodukohaga nõrgenes. e) Paljud inimesed olid asjatult Siberisse saadetud.
üldlaulupeod Kultuuritarbimist soodustasid linnastumine, rahva haridustaseme tõus, materiaalsete võimaluste avardumine. 1960ndatel hakkas maakultuur hääbuma, sest maaelanikkond linnastus 11. MILLISED OLID NÕUKOGULIKU KULTUURIPOLIITIKA TAGAJÄRJED EESTI JAOKS? PLUSSID: * laulupeod * isetegevusharrastused MIINUSED: * tsensuur kirjanduslikel teostel * haritlaste elu raskendamine ja nende vallandamine ametitest * maakultuuri hääbumine * hävitati E kultuuripärandit * kiriku olulisuse vähendamine * hariduse väärtuse vähendamine
isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajas käimist ning näitemängude ja laulukooride traditsiooni. Mida aeg edasi seda rohkem kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus. Suurenes Eesti Raadio saatemaht [Vikerraadio, Stereoraadio, Eesti Televisioon]. Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks, linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jne. Kõik massiteabevahendid oli allutatud tsensuurile. MAAKULTUURI HÄÄBUMINE: Kuna paranes elujärg olid inimesed võimelised ostma raadioid, telereid ja magnetofone ning populaarseks muutusid teatrid, kinod, kunstinäitused. See tõttu hakkas maa-asulates juurduma linlik eluviis. Kuna kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa väikeste maakoolide , klubide ja raamatukogude sulgemise. Kõik see aitas kaasa rahvakultuuri hääbumisele. KIRIKUKOHT ÜHISKONNAS: Säilis vormiline usuvabadus. Kiriku kasutada olevad
Bernard Kangro oma-otsival seltskondlikul ja kirjastustegevusel, Uku Masingu usundite võrdlusel ja omausu filosoofial, Paul Ariste soome-ugri rahvusluste toetamisel ja ühendamisel, Ilmar Laabani otsingutel etnograafia ja sürrealismi ühendamisel, Vello Salo vaadetel eesti kultuuri ja kirjanduse kurioosumitele maarahva seisukohalt, Rein Sepa maailma ürgmüütide toomisel Eesti kultuuri, Ain Kaalepi maakultuuri tunnetus võrrelduna muude kultuuridega ja poleemilistel keskusteludel, Arvo Valtoni soome-ugri rahvaste müütide ja elulaadi võrdlustel ja tutvustustel, Jaan Kaplinski käsikirjaliste artiklite tunnetusel, Lennart Meri etnograafilistel filmidel soomeugrilastest, Veljo Tormise rahvamuusikatöötlustel ja -kasutusel. Etnofuturismi taassünd Eestis on seotud Eesti taasiseseisvumise ettevalmistamise ja iseseisvuse taastamise ajaga aastatel 1986-91.
aastal Eduard Vilde nimelise aastapreemia. Tungla luule on valdavalt traditsiooniline, see rakendub nii nõudlikes klassikalistes luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides. Tungla luulet on korduvalt viisistatud ning ta on kirjutanud palju ka otseselt laulutekste. Tungal on avaldanud inimsuhteid ja perekonnaprobleeme puudutava jutukogu "Ilus vana naine", on esinenud publitsisti ja kriitikuna ajakirjanduses, käsitledes eriti viimase aja maakultuuri ja kooli staatust. Viljakas ja mitmekülgne on olnud Tungla tegevus lastekirjanikuna. Mudilastele ja nooremale koolieale on Tungal avaldanud sõnaleidlikud värsiraamatud ja vihikud "Karune lugu", "Koera elu", "Hundi lugemine", "Mooni avastamine", "Väike ranits", "Tere-tere", "Põrsas Pamp" jpt. Tungla laste- ja noorsooproosat on ilmunud raamatutes "Neitsi Maarja neli päeva", "Pool koera", "Kirju liblika suvi", "Kristiina, see keskmine", "Kartul, lehm ja
· 1941 juunis küüditati Eestist ~11 000 inimest. · 1941 suvi kuni1944 sügis oli Eesti Saksa okupatsiooni all. · 1944 septembris tehti Otto Tiefi valitsuse poolt ebaõnnestunud katse Eesti omariikluse taastamiseks. · 1944 sügisel taasokupeeriti Eesti Nõukogude vägede poolt. · 1940-ndate lõpul alustati Eestis kollektiviseerimist (kolhooside rajamist) ja kiirendatud tempos industrialiseerimist, millega kaasnes taditsioonilise maakultuuri hävitamine, muulaste massiline migratsioon Eestisse jne. · 1944-1953 pidasid eesti metsavennad võitlust Nõukogude võimu vastu. · 1949 märtsiküüditamisega viidi Siberi vangilaagritesse ja asumisele ~20 000 eestlast. · 1950 toimus EKP VIII pleenum, mille tulemusena süvenes stalinism ja isikukultus ning juunikommunistidest juhtkond asendati Moskva-meelsemate tegelastega. · 1967 1968 oli Tartus nn. komsomoliopositsiooni kõrgaeg. · 1978 algas seoses K
seetõttu väheneb, st üks turist häirib teist. 8. Loodusturismi positiivne roll- Riiklikul tasandil- loob uusi haridustasemele ja huvidele vastavaid töökohti, oluline naiste ja noorte tööhõive seisukohalt. Loob linna ja maa kontakti, väärtustab maapiirkondi ja maaelu, suurendab sisemajanduse kogutoodangut, tasakaalustab maksebilanssi. Suurendab riigi tulusid, tagab maapiirkonada elujõulisuse ja kinnistab inimesed kodukohta. Tutvustab Eesti maakultuuri, ja loob Eesti mainet turismi maana. Piirkondlikul tasandil- mitmekesistab ja elavdab kohalikku majandust, suurendab kohalikku eelarvet maksude laekumise näol, suurendab ettevõtlusaktiivsust, võimaldab talude toodangut, annab noortele perspektiivi maale jääda või tagasi pöörduda. Ettevõtja tasandil- tööhõive ja sissetulekute suurendamine, huvi pakkuv tegevus kõigile pereliikmetele, toetab põllumajandustootmist luues toodangule turu, arenemisvõimalus,
on põlised inimtekkelised pool-looduslikud kooslused, eelkõige puisniidud, alvarid, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. PKÜ loomise ajendiks oli tõdemus, et 20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii nende koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses. Pärandkoosluste hoidmise kaudu toetab PKÜ ka eesti traditsioonilise maakultuuri ja külaelu säilimist. PKÜ liikmeteks võivad olla kõik, kes soovivad Eesti pärandkoosluste säilitamisele kaasa aidata. PKÜ liikmeskonnas on üliõpilasi, teadlasi, talupidajaid, looduskaitsetöötajaid, eraettevõtjaid ja teisi. PKÜ senise tegevuse võib laias laastus jagada kolmeks: informatsiooni kogumine pool-looduslike koosluste kohta, nende kaitse ja majandamise organiseerimine ning tutvustamine laiemale ringile. (PKÜ, üldinfo)
eestlaste väljarännet. Rahvastiku migratsioon muutus Eesti NSV töölisklassi täienemise põhiliseks allikaks kogu sotsialismi ehitamise perioodi jooksul. 1945.1949. aastal moodustas loomulik juurdekasv vaid 1,7% vabariigi rahvastiku üldisest juurdekasvust ja 5,2% linnarahvastiku juurdekasvust. Sisseränne 1940-ndate lõpul alustati Eestis kollektiviseerimist (kolhooside rajamist) ja kiirendatud tempos industrialiseerimist, millega kaasnes taditsioonilise maakultuuri hävitamine, muulaste massiline migratsioon Eestisse. Aastatel 1945 - 1990 käis läbi 1,5 miljonit inimest. 600 000 tuhandest muukeelsest inimesest valdas eesti keelt alla 10 % . Kindlasti on need faktorid, millest järeldusi oskab ennast eestlase olukorda panev inimene isegi teha ja mis mõjutavad eestlaste suhtumist rahvusvähemustesse tänapäevani. 1989.a. andmeil on Eestis suuremad rahvused venelased 474 834, ukrainlased 48 271,
Ajakirjandusväljaanded jagunesid vabariiklikeks ja linna- ning rajoonilehtedeks, ajakirjadeks, ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik olid allutatud tsensuurile. Massiteave oli peamiseks toeks ideoloogia levitamisel, kuid Eesti Televisioon, Eesti Raadio ja ajakirjandus tegid tänuväärset tööd: tõid koju uudiseid Eestist ja mujalt NSVL-st, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Põhja-Eesti kultuuri hakkas mõjutama Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine 1960. aastatel tõusis ühiskonna haridus- ja elatustase; osteti raadioid, telereid ja magnetofone. Külastati kinosid, teatreid, kunstinäitusi. Maaelanike elujärje paranemine lubas neil rohkem linnas käia. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis. Kolhoosikorra põlistumine aga tõi kaasa väikeste maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise. Maaelanikkond muutus aina elavamaks: osa siirdus linna, osa otsis paremaid elutingimusi mujal maakohas.
Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid vabariiklikeks ja linna- ning rajoonilehtedeks, ajakirjadeks, ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik olid allutatud tsensuurile. Massiteave oli peamiseks toeks ideoloogia levitamisel, kuid Eesti Televisioon, Eesti Raadio ja ajakirjandus tegid tänuväärset tööd: tõid koju uudiseid Eestist ja mujalt NSVL-st, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Põhja- Eesti kultuuri hakkas mõjutama Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine 1960. aastatel tõusis ühiskonna haridus- ja elatustase; osteti raadioid, telereid ja magnetofone. Külastati kinosid, teatreid, kunstinäitusi. Maaelanike elujärje paranemine lubas neil rohkem linnas käia. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis. Kolhoosikorra põlistumine aga tõi kaasa väikeste maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise. Maaelanikkond muutus aina elavamaks: osa siirdus linna, osa otsis paremaid elutingimusi mujal maakohas
.................................................. 12 2 xxix. Haritlaskonna uus põlvkond................................................................................................ 13 xxx. Kultuuritarbimine ja massiteave........................................................................................... 13 xxxi. Maakultuuri hääbumine....................................................................................................... 13 xxxii. Kiriku koht ühiskonnas....................................................................................................... 13 xxxiii. Haridusolud....................................................................................................................... 13 7. Eestlased maailmas...................................................................
14. septembri valimistel suurendas NSDAP oma valijatetoetust hoobilt 2,6-lt 18,3 protsendini. Senise 12 koha asemel sai partei 107 kohta Riigipäevas (parlamendis). Seni riiki juhtinud parteidel ei olnud enam rahva enamustoetust ja Hitleri NSDAP oli lõplikult muutunud võimuteguriks riigis. Hitler saab Riigikantsleriks Pärast vabatahtlikku loobumist Austria kodakondsusest 1925. aastal oli Hitler kodakondsusetu. Seoses Hitleri riiginõunikuks võtmisega Braunschweigi Maakultuuri- ja Mõõtmisametis 1932. aastal sai ta saksa kodakondsuse. Sellise olukorra vastu anti 30. jaanuaril 1934 välja Seadus Riigi taas ülesehitamise kohta, mis kaotas liidumaade eriõigused, sellega viidi sisse tsentraalne riigikodakondsus, mis kehtis kogu Riigi territooriumi kohta. Nüüd poleks pidanud Hitler pidanud kõigepealt saama braunschweiglaseks, et saada sakslaseks. Selle seadusega eksisteerisid edaspidi vaid saksa riigikodanikud. Kodakondsena
laulukooride traditsiooni. 1950.aastate teisel poole taandus isetegevusharrastus kõrgkultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti raadio maht, 1955.aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkonlikeks väljaanneteks. Maakultuuri hääbumine Maaelanike elujärje paranemine võimalda ka neil senisest rohkem käia linna kultuuriasutustes (teater, kino, kunstinäitus). Maarahva seotus oma vanavanemate kodukohaga nõrgenes, kuna maaelanikkond muutus liikuvamaks, kes siirdus elama linnadesse, kes otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. Kiriku koht ühiskonnas Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus. Kirikuõpetajad said väljaõppe
meisterdamisi. Samuti on hinnas 4 korda päevas toitlustamist. Eriti hakkasid mulle pakutavast silma naeruteraapia koolitus ning maiustuste valmistamise koolitus 62. Olustvere mõis 63. Vastseliina linnuse külastuskeskus 64. Nõiariik 65. Alatskivi mõis 66. Eesti Põllumajandusmuuseum- asub Tartu lähedal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Sellel muuseumil on väga oluline roll Eesti maakultuuri, põllumajandusliku tootmise kommete, põllumajandushariduse ning maa omandisuhete säilitamisel ja eksponeerimisel. Esmalt oli huvitav tutvuda paiga ajalooga. Tegemist on Ülenurme mõisaga, kus vanasti oli peamiseks sissetulekuallikaks piimakarja kasvatus ning teravilja- ja kartulikasvatus. Hiljem rajati mõisa kompleksi Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Vahepeal anti hooned üle aga Eesti Põllumajandusmuueumile
*Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jt. Ajakirjandus, ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. *Lugemishuvi ja madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. *60ndaid iseloomustas veel tehnifitseerimine: kodudesse osteti raadioid, telereid, magnetofone jm. *Kasvasid teatri-, kino-, muuseumi- ja näitusekülastused. *Kõik see põhjustas maakultuuri hääbumise: maa-asulates juurdus linlik eluviis, suleti maakoole, klubisid ja likvideeriti raamatukogusid. *ENSV ajal säilis usuvabadus, aga usklikele ja kogudustele tehti takistusi: riigistati kiriku valdused ja varad, kõrge üür jm. *Kaotati Tartu Ülikooli usuteaduskond, mispärast kirikuõpetajate väljaõpe koondus Tallinnasse Konsistooriumi juures asuvasse Usuteaduse Instituuti. Kiriku mõju püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmete ilmalike tavade juurutamisega.
3) Põlvkondade loodud vaimupärandi valikuline hävitamine 4) Propaganda, et allutada võimule 1950. ndate keskpaigast alates sulaaeg, enesetaastumine, uus põlvkond haritlasi. Rahva kultuuriaktiivsuse väljundid: 1) isetegevusharrastus: näite- ja pillimängud, koorid. Laulupeod, rahvatants 2) professionaalne kõrgkultuur 3) massiteabevahendid 4) lugemishuvi 5) tehnifitseerimine rohkem raadioid, telereid. Tekitasid lääneliku eluviisi kultuse teket. 6) Maakultuuri hääbumine 1955. ETV alustas tööd. 1970. värvitelekad. Usutunnistusvabadus oli olemas, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele otseseid ja kaudseid takistusi. Hakati ka ilmalikke tavasid juurutama. 1960ndateks aastateks oli kirik minetanud oma traditsioonilise ja moraalse tasakaalustava koha eestlaste igapäevaelus. Kirik ometigi ei allunud nii palju Nõukogude valitsusele, seega oli ta justkui vaimne opositsioon. Koolikorralduse aluseks võeti ühtluskooli süsteem
· EL struktuurabi programm põllumajanduse ja maaelu arengu prioriteetsete probleemide lahendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides · Põhimõtted: o Keskkonnakaitsele ja maaelu säilitamisele suunatud põllupidamisviiside arendamine o Alternatiivse tegevuse arendamine maal (metsamajandustoodete tootmine, taluturism) o Külade taastamine ja arendamine, maakultuuri säilitamine ja kaitse o Pool-looduslike maastike hooldamine ja taastamine o Maade viimine põllumajanduskasutusest välja (metsastamine) SOTSIAALPOLIITIKA 43. EL sotsiaal- ja tööhõivepoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus Põhieesmärgid o luua ühisturg, tagada kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine ühest liikmesriigist teise- majandsulik liit o elu- ja töötingimuste parandamine o võitlus tööpuuduse vastu
Maaparanduse ajalugu Eestis: II aastatuhande algus e. m. a. alepõllundus 1650 kraavkuivendus Tallinnas 1769 Saaremaal sooaladekuivendus, peakraavide võrk 1820 Läänemaal latt- ja kividrenaaz 18191839 koostati Liivimaa kaart, mis andis võimaluse planeerida tegevust suurematel aladel 1853 ehitati 1,8 ha savitorudrenaazi 1869 Jakobsoni raamat ,,Teadus ja seadus põllul" mis propageeris eesti keeles kuivendust 1897 Liivi ja Eestimaa Maakultuuri büroo esimene maaparandusalane projekteerimisfirma Eestis 1910 Tooma Sookatsejaama asutamine 1927 asutati esimene veeühing 1956 ekskavaatoritehase ,,Talleks" asutamine drenaazi ekskavaatorid 1965 algas maaparandustööde finantseerimine riigi eelarvest 21)Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Meie tingimustes annab kuivendus garantii vahelduvate ilmastikutingimuste korral saada ikkagi kindel saak. Teiseks suureneb ka tootlikkus ja väheneb omahind
vormikasutused, uued väärtushinnangud ning ideaalid · Hakati viljelema dzässi, moodsat kunsti, levis tehnokraatlik mõtteviis · Massiline isetegvusharrastus hakkas taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees · Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises · Kodust kultuuritarbimist iseloomustas alates 1960. aastatest süvenev tehnifitseerimine: osteti järjest rohkem raadioid, telereid, magnetofone · Maakultuuri hääbumine 3. Pessimism, süvenev venestamine 1970. aastad ja 1980. aastate I pool · Tugevnes kultuuride administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur · Taas tõusis päevakorda ideoloogilise võitluse loosung · Venestuslaine põhjustas valitseva reziimi vastase protesti ,,40 kiri" · Iseloomulik oli tulevikuväljavaadete puudumine, see sundis tagasi vaatama minevikku, et vastu pidada kaasajas
Poliitiliste küsimuste kõrval pühendasid naljalisad tähelepanu ka aktuaalsetele eluprobleemidele, nagu kadakasakslus, kitsad haridusolud, joomarlus, eesti ajakirjandus ise (nahutada said Postimees, Valgus, saksameelsed lehed) ning muidugi tehti nalja naiste, armastuse ja abielu teemadel, püüdes rahva moraalset palet positiivselt mõjutada. Uue ajakirjatüübi kultuuri-poliitilise tõi Noor-Eesti liikumine. Kirjanike ja kunstnike noorem põlvkond soovis hüljata talupoeglikku "maakultuuri" ideed, pürgides eestlaste endi rajatava euroopaliku kõrgkultuuri poole. Ajakirjad "Noor- Eesti" (1910-1911) ja "Vaba Sõna" (1914-1916) tõstsid uuele tasemele ühiskondlik- kultuurilise esseistika, hakates kasutama erinevate distsipliinide moodsaid termineid. Eesti kulturi piiride avardamine ei jäänud pelgalt kitsa haritlaseliidi mõtteharjutuseks. Ajakirjandus oli ukseks "suurde" kirjandusse ja seda juba enne kirjandusajakirjade
annaabi.ee 
