kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritud varad (Venemaa keeldus) Rapallo leping (Venemaa ja Saksamaa vahel) taastati suhted, loobuti nõudmistest, Saksamaa sai kasutada Venemaa sõjatehaseid ja polügoone Locarno konverents (Ing, Pr, It, Belg, Pol, Tsehhoslovakkia, Saks vahel) sõlmiti Reini tagatispakt, millega kindlustati Saksamaale Versailles´is paika pandud piirid Briand´i-Kelloggi pakt (Pr välisministeri ja USA riigisekretäri järgi nime saanud lepe)
Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks Briti Rahvaste Ühendus- 1931, pani Westminsteri statuur aluse sellele ühendusele. Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS- "mein kampf"- Hilteri programmi tutvustav teos ( "minu võitlus"), milles kuulutas saksamaale suurt tulevikku Füürer- ehk Hilter, saksamaa diktaator Aarja rass- Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile Nürnbergi kogunemised- NSVL- Nõukogude sotsialistliku Vabariigi Liit, 1922
rahulolematud . Juhtis Adolf Hiltler. Hitlerist sai Saksamaa diktaator. SS- Hitleri võimu tugisambaks oli SS, mida juhtis Hitleri lähim kaastööline H.Himmler. Gestapo- Riiklik salapolitsei. SS'i alus. NSVL- 1922.a ühendati Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. NEP- 1921.a uus majanduspoliitika (Novaja Ekonomitseskaja Politika) isikukultus- Stalini võimuletulekuga järgnes tema lõputu ülistamine. industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine viisaastak- kulak- jõukas talupoeg. GULAG- Ülemaailmne Sunnitöölaagrite Süsteem.Siberis surid paljud ! Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel. NKVD- lapua liikumine- 1920.aasate lõpul tekkis rahvuslikparempoolne liikumine. Selle mõjul suruti kommunistid Soome
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhi
3. Liberaalid kaotasid konservatistidele ja sotsiaaldemokraatidele valijaid 4. 20 saj Tööpartei ehk Leiboristlik Partei SBR sotsiaaldemokraadid Ameerika Ühendriigid 1. Kasvas väline võimsus, kodanike jõukus, taheti teha lõpp alkoholi tarbimisele nn kuiv seadus (inimesed ei loobunud- kuritegevus e maffia, rikastus salaalkoholi toel ja mõju suurenes) 2. Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa Ameerika üheks rikkaimaks meheks tõusnud president Herbert Hoover 3. 1929 majanduskriis, massiline vaesumine 4. 1932 USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia 5. Roosevelti reform NEW DEAL (uus kurss) tuleb soodustada tarbimise kasvu, elanike sissetulekute suurendamine, tõstis makse, suurendas riigivõlga 6. Tähtsaimad reormid: uute töökohtade loomise toetamine riigi poolt, kehtestati seadusega
diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal
Itaalia oli 1. maailmasõjas kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukorda teravdasid majanduslikud raskused ning kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, paisates Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse. Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini, kes 1922. aastal määrati peaministriks. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse. 1925. aastal kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce'le anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid. Ulatuslik terror Itaalias siiski puudus (Mussolini head suhted katoliku kirikuga).
kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. Kommunistide reformid- 1921 NEP- Olulist osa majanduse stabiliseerimisel etendas rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest, nagu näiteks suurtööstus, jäi riigi kontrolli alla. Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalus tuli see likvideerida. Lenini surm 1924- Lenin suri pika põdemise järel ning soovitas enda järglaseks Lev Trotskit. Võimuvõitlus- Peale Lenin surma pidi saama järglaseks Lev Trotski, kuid järgnenud võimuvõitluses ei suutnud Trotski end maksma panna. Esile tõusis J. Stalin
juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. · KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. · MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. · CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. · DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. · MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. · ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel
Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses.
Inimesed ei tahtnud alkoholist loobuda ning hakkasid otsima ebaseaduslikumaid viise selle omandamiseks Salaalkoholi vahendamisel kogus võimu organiseeritud kuritegevus ehk maffia Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa Seda hoiakut toetas 1920.aastatel riiki juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduses ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust Sellise mõtteviisi kehastuseks oli lihtfarmeri perekonnast pärit president Herbert Hoover, kellest sai Ameerika rikkaim mees 1929.a. algas Ühendriikides suur majanduslangus, mis tõi kaasa massilise vaesumise 1932.a. valiti presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia 1932.a. valiti presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia Reformikava sai nimeks New Deal, mis tähendab uut kurssi
inimeste mõtteavalduste ja tegevuse(kogu elu) üle; hirmuvalitsus; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks võimuks on diktaatori suva Diktatuuride kujunemine Itaalias, Saksamaal ja Venemaal Itaalia: Pettuti Pariisi rahukonverentsi tingimustes(ei tunnustatud Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito Mussoliniga. Mussolini lubas taastada riigis korra ja Rooma impeeriumi. Mussolini korraldas 1921.a marsi Rooma, mille abiga määrati ta aasta hiljem ka peaministrik ja sealt edasi ei olnud enam keeruline võimu saavutada. Saksamaa: Kannatati ulatuslike kaotuste all I maailmasõjast ja Hitler lubas sakslastele suur tulevikku, kuid selleks oli vaja tühistada Saksamaad „ahistavad” lepingud ja tahtis muuta Saksamaa taas üheks juhtivaks riigiks Euroopas.1930
Hirmuvalitsus. Pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgemaiks seaduseks on diktaatori suva. Eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ja Stalini diktatuur NSV Liidus Fasistlik dikatatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati esimene dikatatuur Itaalias. Itaalia oli pettunud Pariis rahukonverentsi tulemustes Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini. Lubas taastada riigis korra, ning muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium Mussolini õpetuses oli tähtsamail kohal rahvusluse terviku heaolu, klassihuvid tuli allutada rahvuse huvidele 1922.a määrati Mussolini peaministriks, likvideeris demokraatliku riigikorralduse. 1925.a kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce´le anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid
· Kontrollitakse inimeste tegevust, mõtteavaldusi ja isklikku elu · Rikutakse inimõigusi · Kõrgeimaks võimuks on diktaatori tahe FASISTLIK DIKTATUUR ITAALIAS · Esimene riik Euroopas, kus hakkas kehtima diktatuur · Majanduslikud raskused ja tööpuudus halvendasid riigi üldist seisukorda · Kommunistid korraldasid streike, tekitasid riigis kaose · Kommunistide vastu astus fasistlik liikumine (Itaalia fasistide juht Benito Mussolini) · 1922 sai Mussolini peaministriks (majanduskasv fasistide võimuperioodil madalaim) NATSIONAALSOTSIALISTLIK VÕIM SAKSAMAAL · Maailmasõja tulemustega rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistliku Saksamaa Töölisparteisse (juht Adolf Hitler) · Hitleri arvates tuli riigis likvideerida demokraatia, kommunism ja juudid · Aaria rass kuulutati puhtaimaks ja kõrgeimaks rassiks · Ülemaailmne majanduskriis tõstis natside populaarsust · 1933 sai Hitler kantsleriks (valitsusjuhiks)
D. Roosevelt (1933-1945) o ,,Uus kurss" ameerikas viidi ellu ulatuslik reformi kava: Riigi kontroll panganduse üle (üle poolte pankade suleti, Riigi kontroll põllumajanduse üle (vähendatakse vilja tootmist, et hinda kasvaks) Riik hakkas maksma pensione ja abirahasid o Neutraliteedi seadus USA kuulutas ennast erapooletuks riigiks Itaalia ja teised autoriaalsed riigid Benito Mussolini (1883-1945) Itaalia pärast I maailmasõda 1. Itaalia oli kaotanud I maailmasõjas raskeid kaotusi 2. Oldi pettunud pariisi rahukonverentsi tulemustes 3. Majandusraskused ja tööpuudus 4. Kommunistide algatatud ulatuslik streigiliikumine 5. Tekkis kommunistide võimuhaaramise oht Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid: 1. Katolik kirik 2. Sõjavägi 1919 Fascio di Combattimento (võitlusliit)
-sotsiaaldemokraatide võimuletulek -vasakpoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid -töölistele valimisõiguse andmine suurendas vasakpoolsete erakondade toetajaskonda Diktatuuride tekke põhjused -Valimisõiguste laienemine tõi valitsemise juurde kogenematud rahvakihid -Pettumine Versailles' süsteemis -Pettumine demokraatias -Majandusraskused Fasistlik Itaalia: Mussolini võimuletulek, muutused 1922-fasistide võimuletulek Itaalias -isikukultus- Duce Benito Mussolini -mustsärklased-fasistide relvastatud pool -1925-üheparteisüsteemi kehtestamine -heade suhete hoidmine Vatikaniga -majanduse tsentraliseerimine -agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialistlik Saksamaa: Müncheni puts Ebaõnnestunud riigipöördekatse Hitleri poolt, arreteeriti lõpuks 1933. aasta sündmused Jaanuaris 1933- Hitler sai kantsleriks Veebruar 1933-riigipäeva hoone põleng
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab
· Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine
See soodustas kommunistlike liikumisi. 1919. aastal moodustati Komitern ehk rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ. Kommunistid tahtsid kiiresti võimule saada vägivaldsete riigipööretega. Organiseeriti sõjalised mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid mässukatsed suruti maha. Komiterni katsed maailmarevolutsiooniks kukkusid läbi. Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist edu-1922. aastal tulid nad Itaalias võimule, neid juhtis Benito Mussolini. 6. Kommunistlikud riigipöördekatsed pärast I MS detsembrimäss Detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924 Kommunistide relvastatud riigipöördekatse nurjus, mis tähendas et Eesti riik suutis üksi toime tulla ning püsima jääda. Mõeldi rohkem riigikaitsele. Kaitseliit äratati ellu. pöörati tähelepanu avaiku korra kaitsele. Asutati politseikool.
1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjanduseselts 1909 Eesti rahvamuuseumi rajamine 19141918 I maailmasõda 19181920 Vabadussõda 1919 Komiterni loomine 19191920 Pariisi rahukonverents 1922 Genova konverents, Itaalias tulevad võimule fasistid 1922 Itaalia tulevad võimule fasistid 1922 Mussolini võimuletulek Itaalias, Nõukogude liidu moodustamine, Stalin sai kommunistliku partei peasekretäriks 1925 Locarno konverents 1926 Autoritaarse korra kehtestamine Leedus 1928 BriandiKellogi pakti sõlmimine 19291933 suur ülemaailmne majanduskriis 1933 Roosevelti uue kursi rakendamise algus, Üheparteisüsteemi kehtestamine Saksamaal, Hitler saab Saksamaa kantsleriks
kehtestada ''proletariaadi diktatuur'' · Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes Euroopa riigis · 1923. aastal valitses Saksamaal sügav poliitiline kriis · Isegi tänu kriisile ei õnnestunud Kominternil maailmarevolutsiooni käivitada · Tekkis ka äärmuslik natsionalistide liikumine, mis Saksamaal esialgu läbi kukkus · Itaalias saatis edu fasistlikuks nimetav liikumine · 1922.a tulid fasistid Itaalias võimule · Neid juhtis Benito Mussolini UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD · 1920.ndate a. keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju seoses majandusliku tõusuga · USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsiooni koormat, pikendati maksete tasumise tähtaega · 1920.ndate teisel poole oli USA-s kiire majanduskasv · Majandus püsis mõnda aega tõusu teel · Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920. AASTATEL · 1925
valmistamise ja levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia, rikastudes salaalkoholi toel ja suurendades seega märkimisväärselt oma mõju. Ameerika justkui tuhande võimaluse maa, kus võib tõusta ajalehepoisist miljnäriks. Seda soodustas ka vabariiklaste poliitika, mis piiras järjest riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtlust. Selle kõige parimaks kehastuseks oli lihtfarmeri perest pärit ning hiljem üheks rikkaimaks meheks saaud president Herbert Hoover. Suur majanduskriis oli eriti ränk just Ameerikale, kus kiire elatustaseme tõus oli tuginenud heldele tarbimislaenude jagamisele ning aktsiaspekulatsioonidele. Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed oma kodud ja kogu varanduse. 1932.a. valiti USA presidendiks demokraat Franklin D. Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Roosevelti reformikava sai nimeks New Deal ehk nn uus kurss. Roosevelt tugines arusaamale, et
PRANTSUSE SISE: Oli demakraatlik vabariik, kus tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul vahetus 41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta. USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja
rahvas ei läinud kaasa nendega. Katse maailma revolutsiooni korraldada kukkus läbi. Komiterm tõi kaasa paljudes kohtades öörmuslikke liikumisi, nt Itaalias tuli võimule fasism. 6. Miks 1923. aasta oli Saksamaal ohtlik äärmusliikumiste poolest? Saksamaa majandus oli kokkukukkumisäärel ja sellest üritasid kasu lõigata nii kommunistid kui natsid. 7. Kuidas olid omavahel seotud Saksamaa reparatsioonid ning Euroopa ja maailma majandus? USA laenas raha Saksamaale, kes maksis reparatsiooni Prantsusmaale, kes maksis võlga tagasi USAle 8. Miks võib väita, et Locarno lepetesse oli peidetud nii tugevus, kui ka nõrkus? Nii kaotajad kui ka võitjad osalesid Locarno konverentsil võrdsetena. Pandi paika Reini tagatispakett, mis määratles Saksamaa läänepiirid. Lepped polnud piisavalt konkreetsed, et hoida ära edaspidiseid konflikte. 9. Mis põhjustas suure depressiooni?
Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki.
- 8. novembril (vkj 23.–26. oktoobril) 1917 toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse.; NSVL-nõukogude sotsialistlike vabariikide liit,mis ühendab erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike. Välispoliitika- kommunismi kuulutamine, hispaania kodusõda, punaarmee ettevalmistamine sõjaks sõjakommunism ja NEP (vihik)- Paljud asjad tasuta, toiduainete andmis kohustus riigile NEPis vaba majandus, maksustaud Vladimir Lenin ja Jossif Stalin - revolutsionäär, NSV Liidu riigitegelane, kommunistliku partei asutaja ja juht. Oli 1897–1900 väljasaadetuna Siberis, 1900–05 ja 1907–17 pagulasena välismaal. Juhtis novembris 1917 bolševistlikku revolutsiooni, oli 1917–24 Venemaa (aastast 1922 NSV Liidu) Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister). Nõukogude repressiivsüsteemi alusepanijaid. Marksismist lähtudes lõi partei diktatuuril põhineva ühiskonnakorra teooria (leninismi). ja Jossif Stalin- (1878–1953),
Diktatuur: ühe partei/juhi ainuvõim, parlamendi tegevus piiratud v formaalne, demokraatlike vabaduste piiramine, avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes, autoritaarne; totalitaarses kasutati inimeste vastu vägivalda- massitapmised, koonduslaagrid jms. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932. Majanduskriisi põhjused: suur ületootmine, pankadelt suur laenamine. Tunnused: langesid põllumajandus toodangu hinnad, inimsed ei suutnud tagasi maksta laene- kokku varises pangandus, pankrotide laine tööstuses- tööta jäid miljonid; inimeste ostuvõime langes järsult, tootmist vähendati veelgi. Mõju: USA hakkas Euroopa
· Ameerika arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti, kasvas Ühendriikide väline võimsus ning ka kodanike jõukus. · Tehti lõpp alkoholi tarbimisele nn. Kuiv seadus, kuid inimesed alkoholist ei loobunud, alkoholi levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia. · Vabariiklaste poliitika piiras riigi osalemist majanduselus ja rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust- sellist mõtteviisi pooldas Ameerika rikkamaks meheks tõusnud president Herbert Hoover. · 1929 algas aga siiski majanduskriis ning sellega koos massiline vaesumine. · 1932 valiti USA presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Reformikava sai nimeks New Deal, mis tähendab uut lepet ehk uut kurssi. Roosevelt tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab elanike sissetulekute suurendamist.
>suured erinevused Põhja-Itaalia (arenenum) ja Lõuna-Itaalia (mahajäänud, suur väljaränne, maffia tegevus) vahel >agressiivne välispoliitika: tahtmine saada suurriigiks =>püüd kolooniad vallutada (prestiiz, tooraine) =>sõda Etioopias ebaõnnestus =>1912. a Türgilt Liibüa (kulukas sõda=>streigid) >Itaalia polnud ühtne =>pettumus ja rahulolematus, tekkisid äärmuslikud rühmitused, nt revolutsiooniline grupeering, mida juhtis Benito Mussolini (idee: sotsiaalne revolutsioon kodanluse vastu) Hispaania >1898. a sõda USAga näitas Hispaania mahajäämust, allakäiku >20. saj alguses mõjukas jõud armeel, kloniaalpoliitikal tugevad toetajad >pole ühtne: vähemusrahvuslased moodustavad 1/3 elanikkonnast (nt baskid, kataloonlased) >vilgas kultuurielu: Picasso, Dali Skandinaaviamaad >suhteliselt rahumeelne piirkond, ei sõdi omavahel, ei ahnitse kolooniaid >raha kulutati sotsiaalsete probleemid lahendamiseks
a Ühendriigid hakkasid majanduskriisist üle saama, olid siiski veel järelnähud. Osa tööd oli küll enne Roosevelti võimuletulekut tehtud majanduskriisi ületamiseks, kuid rahvas luges just Roosevelti meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule. 1936. a presidendivalimised võitis võimsalt Roosevelt. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid maailmasõdade vahel isolatsioonipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. Franklin Delano Roosevelt · Ameerika Ühendriikide 32. president. · On 4. korda järjest Ühendriikide presidendiks valitud. · Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane
Poola võit. Maailma kahe maailmasõja vahel. 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu. Saksamaa hakkas oma sõjatehnikat ikkagi arendama Vene sõjatehaseid kasutades. Saksamaal hüperinflatsioon. Komintern. Maailma kommunistlikud parteid. Tahtsid ülemaailmset sotsialistlikku proteraalste revolutsiooni. Riigipöördekatsed. 1. depts. 1924. ka Eestis. 1922. tulid fasistid Itaalias võimule, Mussolini. Saksa kommunistid spartakistid Locarno konverents 1925. Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Tsehhoslovakkia, Poola, Saksamaa. Seal sõlmiti Reini tagastuspakt, mis kindlustas saksamaale Versailles's paikapandud läänepiiri. Briand'i-Kellogi pakt 1928. Rahu unistused. Pransusmaa, USA, kõik konfliktid peab lahendama rahumeelselt. 15 riiki + 48 riiki. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Esmalt põllumajandus, USA aktsiaturg, 29. okt 1929 New Yorgi börsi paanika
Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur, lisaks võimu koondamisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse üle, massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkonna tõttu võib totalitaarset diktatuuri nimetada ka hirmuvalitsemiseks: pidevalt rikutakse inimõigusi. Esimesena kuulutati diktatuur Itaalias,kommunistide vastu astus välja endisi sõdrureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhti Benito Mussolini, ta lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia sama võimsaks kui Rooma impeerium. 1922. korraldas Mussolini mustades särkides toetajatega marsi ja ta määrati peaministriks ja mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse, 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti
Miks just nemad? Talupojad, sest neil oli toiduainete andmise kohustus. 3. Mis aastal hakati ellu viima uut majanduspoliitikat? Kuida seda nimetati? Ieloomusta uut majanduspoliitikat kolme näitega. Aasta 1921 Nimetus NEP Näited: · Toiduainete andmise kohustus asendati kindla suuruse maksega. · Rahareform, mis taastas raha väärtuse. · Kauplemisvabadus ning eraettevõtlus võis tegutseda. 4. Kes ja kuidas sai kompartei juhiks pärast Lenini surma? Jossif Stalin 1. Iseloomusta Stalini isikukultust kolme näitega. 1) Ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks" 2) Kompartei ajalugu kirjutati tema pärast ümber. 3) Noorsugu üritati kasvatada talle ustavaks. 2. Pärast oma võimu kehtestamist viis Stalin ellu uued muudatused. Too viis näidet. 1) Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. 2) Industrialiseeriminen (suurtööstuse eelisarendamine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
