Overview
Eesti NSV
EKP
Sheet 1: Eesti NSV
1.Tabel (EESTI NSV)
Stalinism Sula Stagnatsioon 1.Aeg 1944-1953 1953-1968 1970ndad
2. Liider NSVL/ ENSV J.
Stalin N.Hrustšovi L.Brežnev
3.Sündmused 1944.31.jaanur-Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni 1953. aastal alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, 1970. aastatel muutus NSV Liidu ametlikuks rahvuspoliitikas
1944.9.märts- Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid keskseks tees, mille järgi kõik Nõukogudemaal elavad
rahvad 1944.september-J.Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse makse. sulavad üheks nõukogude rahvaks.
1944. Saab N.Karotammest EKP KK I sekretär 1954. a hakati Eesti NSVs kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas Eesti NSVs tähendas see venestamist
Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan-Eesti NSV 1954. Moodustatakse pagulasvalitsus 1970-Vabadusraadio alustab eestikeelsete saadete edastamist
Ülemnõukogu oma presiidiumiga 1955-Eetrisse jõuab Eesti Televisiooni esimene Saade 1970. aastad olid Eesti NSVs suurmajandite ja farmide
Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peam: 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressil mõistis N.Hruštšov oma kinnises loomise ajaks. Neg: ülepingutamine laostas ajalooliselt
juunikommunistidest, korpusest tulnud eestlastest, ettekandes Stalini isikukultuse hukka. välja kujunenud asustuspildi,
kurnas viljakad maad,
Venemaa eestlastest ning
muulastest Eesti NSVs rehabiliteerimine. Aegapidi represseeritute õigeksmõistmine ja halvendas keskkonna olukorda
1944.24.nov. kogu eesti
territoorium on langenud Punaarmee kontrolli alla nende vabastamine vanglaist,
GULAGi laagritest ja asumiselt. Taastus järk-järgult tsentraliseeritud käsumajandus
1944.a inkorporiteeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu
1959 . aastaks pöördus tagasi üle 30 000 küüditatu ja arriteeritu varimajanduse tekkimine
*Eestist sai jällegi impeeriumi keskvõimust täielikult sõltuv liiduvabariik 1959-Algab üleminek 8-klassili8sele koolikohustusele 1972 juuli- Viiakse läbi esimesed Eesti päevad Trontos
(Eesti Nõukogude Sotsalistlik Vabariik) 1957-1965-Eesti NSV Rahvamajandusnõukogu eksisteerimise aeg 1972. aastal koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti
1944.aastal algasid Eesti Saksa okupatsiooni aktiivsete
toetajate ja enamik tööstusest allutati vahetult liiduvabariigi kontrollile Demokraatlik Liit memorandumi ÜRO Peaassambleele
muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste
elavnes Eesti NSV majanduslik areng Nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist,
massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumaj. spetsaliseerumine. Nõukogude vägede väljaviimist.
ja sunnitöölaagritesse. Majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. 1974. jõudis memorandum alles Läände
1944-1954 Petserimaa ja Narva-tagune ala liidetakse Noorte salaorganisatsioonid tekkisid peamiselt protestivaimust järjest enam Sellele ei reageeritud
Vene NFSVkoosseisu. Territooriumi vähendamise tagajärel maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu. 1976. aastast kehtestati üleliiduline kord, et teaduslikud väite-
jäädi ilma olulisest sõjalis-strateegilistest piirialadest 1960. a. alguses lämmatas põrandaaluse noorsooliikumise valitsev režiim. kirjad tuleb kirjutada vene keeles
1944-1947 Viiakse läbi sõjajärgne maareform Tekkisid profašistlike rühmituste tegevus (minu vaenlase vaenlane on minu 1978. Juuli- EKP
Keskkomitee I sekretäriks valitakse K.Vaino,
Võõrandati (e riigistati) Eesti NSVs üle 927 000 h maad. sõber). Nende profašistlike grupikeste likvideerimisega lõppes ka põranda- partei poliitika keele- ja rahvusküsimuses muutub märgatavalt
Talude
maksim suuruseks määrati 30 hektarit. alune
noorsooliikumine Eesti NSVs. jäigemaks.
Saksa okup.võimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada 1960. aastate teisest poolest asendas
senist põrandaalust noorsooliikumist 1978. aastal Stocholmis asutatud Eesti Vangistatud Vabadus-
üle 5-6 h maad. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil ligikaudu ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad, kuid oma
olemuselt üsna eripalgelised võitlejate Abistamiskeskus pani aluse 1970. aastate lõpus
136 000 talumajapidamist. Talupoegadel lasusid mitmesugused koormised demokraatlikud liikumised. Dissidendide liikumised- eesmärk NSV Liidu tekkinud otseste sidemete tekkimine pagulasorganisatsioonide
ja kohustused, nt põllumajandussaaduste riigile müümise kohustused demokratiseerimine. ja vabadusliikumistes
osalejate vahel Eestis.
1945 aastal jagunes Eesti NSV 10 mk ja 236 vallaks 1964. a
oktoobris kukutati Moskvas võimult N.Hruštšov 1978. Hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat
Valdades loodi esmatasandi võimuorganitena külanõukogud 1965-Avatakse regulaarne
laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel. "Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis"
Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus suurem osa eestlasi Soome oli oluliseks "aknaks Läände"-
tuues lääne tarbimiskultuuri, 1978. vahetati parteijuhi kohal välja J.Käbin
pikka aega eitavalt. 1944-1953 oli selle vastupanu keskmeks otsene
tarbeesemed . Soome TV
saated olid nähtavad Põhja-eestis. Ametikohale kinnitati
Moskva - meelne K. Vaiono
relvavõitlus-metsavendlus. (Rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone, 1967-Tegevust alustavad metsaülikoolid 1978-1982- Uusvenestusaeg
tapeti nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteel). 1967-1968-nn komsomoliopositsiooni kõrgaeg Tartus 1978. a detsembris võttis EKP Keskkomitee vastava üleliidulise
1945 algab üliindustraliseerimine Noorte aktiivsuse kasv- tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev, määruse alusel vastu otsuse - algas aktiivne v.k kasulikkuse
1945.a võeti vastus määrus Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt Eesti Õpilasmalev. Taastusid otsekontaktid muu
maailmaga .
propaganda . Tekkis
kakskeelsus (vene keelt rääkivatel muulastel
laiendada põlevkivitööstust. Eesti NSVs hakati tegelema "moodsate" (psühholoogia, küberneetika jms) polnud kohustust eesti keelt osata) ning poolkeelsus (hästi ei
Eesti NSV muudeti Leningraadi majanduslikuks tagamaaks. Laiendati ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teadvuskonverentsidele. osata kumbagi keelt)
masina- ja metallitööstust, rasketööstust, kergetööstust ning enamus 1968 Nõukogude
tankid lõpetasid "inimnäolise sotsialismi" Tsehhoslovakkias, 1979-Balti Apell. Eesti,Läti,Leedu vabadusvõitlejate avalik kiri
toodangust läks valdavalt üleliidulisele turule. Tehased kuulusid NSV Liidu sellega purunesid Eesti rahvuskommunistide
illusioonid nõukogulikku režiimi NSV Liidu, Saksamaa LV,SaksamaaDV jt riikide valitsusele ning
sõjatööstuskompleksi ja allusid otseselt Moskva vastavatele ametkondadele seestpoolt reformida algas võimu aeglane, kuid pidev stagneerumine. ÜRO peasekretärile.
Tööjõudu toodi hulgaliselt teistest NSV Liidu osadest.
Praha kevad (jaanuar-august 1968) 1980.aasta sügisel toimusid noorsoorahutused
Indrustraliseerimise käigus
kadus lõplikult
erasektor .
(Venestussurve teravdas ohutunnet , et
rahvuskultuur on
1947 mai-
Luuakse esimesed
kolhoosid eestis
määratud hääbumisele). Elavnes intelligentsi protestivaim
1949.25.märts- suurküüditamine
1980 a. oktoobris-novembris koostati grupi haritlaste poolt
*deporteeriti Siberisse 20 722 inimest
"Avalik kiri Eesti NSVst". See adresseeriti keskajalehtede
*küüditamine nõrgendas oluliselt metsavendade vastupanu
toimetusele. Alla kirjutas sellele 40 Eesti teada tuntud vaimu-
*talupoegade vastupanu murdmine
inimest. "40 kirja" tulemusel edaspidi
venestuspoliitika Eesti
*hirmuõhkkonnas algas taluperede massiline kolhoosidesse astumine.
NSVs pehmenes.
1949 kevad- Eestis teostub sundkollektiviseerimine
1983.aastal muudeti "Vabadusraadio"
osakond iseseisvaks ja
1950. aasta alguseks suutis okupatsioonivõim relvastatud vastupanu
aasta pärast liideti "Vaba Euroopa"ga (RVE). Eesmärk oli
liikumise maha suruda
edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja
1950.21-26.märts-Toimub EKP Keskkomitee VIII
pleenum , millele järgneb
vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare jms sündmustest
stalinismi kõrgperiood eestis. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset
NSV Liidus ja Eesti NSVs.Välisraadiojaamade saated olid
kõrgemat juhtkonda kodanliku natsonalismi alahindamises, vääras
oluliseks informatsiooniallikaks Eesti NSVs ja aitasid säilitada
kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus.
vaimset opositsiooni valitseva režiimi vastu
N.
Karotamm vabastati parteijuhi kohalt
1983. Võttis Parlament 1983 aastal vastu resolutsiooni, millega
1950 märts J.Käbinist Eesti NSV "esimene mees"
nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist (Balti Apelli tulemus)
1950 Küüditamine Petserimaal
1950.sügis Maakondade asemel luuakse rajoonid
Rajoniseerimisel moodustati 39 maarajooni
1951.a lõpuks jõudis
kollektiviseerimine Eesti NSVs põhijoontes lõpule.
(95% kõigist talumajap oli kolhoosides)
1951. Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia
Ameerika Hääl"alustab eestikeelsete saadete edastamist
1952-Asutatakse Tallinna
Pedagoogiline Instituut
1952-1953 Eesti NSV jaguneb Tallinn, Tartu, Pärnu oblastiks
1953. Oli põllumajandus alla käinud. Ametliku propaganda järgi olid kõik
kolhoosnikud ühismajandi peremehed, kuid tegelikult olid siiski vaid palga-
töölised. Ühistöö kaotas peremehetunde ning
hoolimatus kujunes peaaegu,
et kolhoosi igapäevaelu normiks
1953. aastal elas linnades juba üle poole elanikkonnast.
Linnaelanike materiaalne olukord oli kehvem kui maaelanikel. Jagati toidu- ja
tööstuskaupu kaardisüsteemi alusel. Kollektiviseerimine laostas oma-
korda suurema osa maaelanikkonnast. Nõukogulik
sotsalism ei
kindlustanud pikka aega inimväärset elatustaset ei linna- ega maaelanikele.
4.03.1953 Suri Jossif Stalin
4.Iseloomulikud jooned Totalitaarne ainuparteisüsteem liberaliseerimine õiguste kärpimine
Äärmusteni tsentraliseeritud
riigiaparaat tsensuuri vähendamine majanduse stagneerumine, arengu peatumine
Ühiskonnaelu range reglementeerimine nõukogude süsteemiga
kohanemine sotsalismi kaitsmine
Salapolitsei jälgimine suhete tihenemine läänega
venestamine Kohustuslik bolševismi ideoloogia rohkem õigusi inimestel karmima tsensuuri
tagasitulek Juhikultus võimsa propagandaaparaadiga rehabiliteerimine rahulolematus
Vene šovinism majanduse paranemine käsumajandus
Agressiivne välispoliitika piirati julgeoleku võimu
Klassivõistluse nimel korda
saadetud massiterror oponentide vastu
Olematute rahvavaenlaste otsimine
Sheet 2: EKP
2. Tabel (EKP esimesed sekretärid) 1.Aeg. Millal? Nikolai Karotamm Johannes Käbi Karl Vaino 1944-1950 (EKP KK I sekretär ) 1950-1978 (EKP KK I sekretär) 1978-1988 (EKP KK I sekretär)
2. Kes oli siis J.Stalin J.Stalin/N.Hrustšovi L.Brežnev
NSV liidu Liider? 3.Sündmused 1940 aasta juunil suunati N.K NSV
Liidust 1941.veebruar. Tuli J.K Eestisse tööle parteiaparaati 1947. aastal suunati K.V Eesti NSV
Eestisse ajalehe "
Kommunist " toimetajaks
parteitööle oli seal kuulekas aparaaditöötaja
1941. aastast juhtis N.K sisuliselt EK(b)P-d 1948.a. Sai J.K partei ideoloogiasekretär 1978. saab K.V EKP KK I sekretäriks
1944.a.sügisel sai ametlikult EKP KK I 1950.märts- J.Kst sai Eesti NSV "esimene Tema võimuletuleku järel sunniti Eesti NSV
sekretäriks mees" Moskva otsesel heakskiidul juhtkonnast lahkuma mitmeid rahvus-
Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit J.K ei läinud kaasa lahmiva poliitikaga ega
kommunistid .
ja usaldas neid. toetanud uue küüditamise läbiviimist Eesti NSVs Põllumajanduse areng oli allutatud üle-
1944.aastal võttis N.K kasutusele mõiste-kodanlik J.K ajas valitsemisajal mõõdukat laveerimis- liidulisele toitlustusprogrammi täitmisele
natsionalism poliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning Venestamine (K.V oli ise ka umbkeelne)
1950. toimunud EK(b)P pleenium tulemusel vabastati ühteaegselt arvestada ka Eesti NSV hetkelisi olusid.
N.K parteijuhi kohalt. Head suhted N.Hruštšoviga. 1954.a. käis 1988. K.Vaino vabastati EKO KK I
N.H Käbini kutsel ka mitteametlikult Eesti NSV sekretäri ametist
oludega tutvumas.
Kohaliku põllumajandustoodangu sund-
eraldised nn liidufondi suhteliselt mõõdukad.
Kõigepealt rahuldati Eesti NSV
esmavajadused ja
ülejääk suunati liidufondi.
J. Käbin tugines oma poliitika teostamisel
valdavalt "mõõdukatele" Venemaa eestlastele.
1978. Vahetati Eesti NSV parteijuhi kohal
välja J.Käbin ning temast sai Eesti NSV Ülemnõukogu
Presiidiumi esimees- sellega oli ta liiduvabariigi
tasandil "suurest poliitikast" kõrvale lükatud
4. Iseloomulikud jooned Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega, Rahvameelsem (arvestas ENSV eripära) tegutseti Moskva käskude järgi
toetub juunikommunistidele ja laskurkorpusele Kuuletus rohkem
Moskvale venemeelne
( eestlased kes teenisid NL vägedes) laveerimispoliitika ei hoitud eesti keelt ega kultuuri
taasnõukogustamine venekeelse Parteikaadrile toetuja vanameelne
Kõik kommentaarid