Maailma põllumajandus

koppel, katrin

Maailma põllumajandus (3)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Kordamine geograafia kontrolltööks – Maailma põllumajandus
Õp lk 85-97

Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks.
Põllumajanduse struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest ja ka rahvuslikest traditsioonidest.
Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus e naturaalmajanduslik ( omatarbeline ) ja turumajanduslik (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük.
Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust.
Agrokliimavöötmed
Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu.
Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure – redist, sibulat, varast kartulit jms. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru.
Parasvööde – pindalalt kõige ulatuslikum . Tingimused pm tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügisesed öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele tähendab see mitmeid ebamugavusi: kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Soojushulga järgi eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde.
Jahedas parasvöötmes, kus vegetatsiooniperiood kestab vaid 3-5 kuud, levib looduslikult okasmets . Suvi on lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllumajandusega tegelemist. Sellistes olukordades saab kasvatada mitmeid teravilju , nagu rukist , kaera ja otra , kartulit ja köögivilja, lina ja rapsi.
Mõõdukas parasvöötmes, kus vegetatsiooniperiood pikkus on viis kuud või enamgi , eristatakse omakorda kolme valdkonda. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad ja õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist . Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut külm talv, mõnikord kahjustab saaki põud. Lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu (lühike kevad ja varane sügis) peab kõik tööd tegema väga kiiresti. Kaug-Ida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. Mõnel aastal raskendavad saagikoristust suve lõpu ja sügise rohked sademed.
Soojas parasvöötmes võimaldab kuuekuune või pikemgi vegetatsiooniperiood kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi , nagu hiliseid teraviljasorte, sh riisi ja maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba , viinamarju. Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee-ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse piirkonda jäävad USA nn nisuvööde ja Ukraina viljakad alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete vähesuse tõttu põldu harida vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine . Vähetootlikel karjamaadel kasvatakse lambaid ja kitsi .
Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada. Haritavat maad on umbes 300 miljonit hektarit, kuid selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad sellistes olukordades mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju , viinamarju, oliive, tsitruselisi, oma tarbeks ka talinisu ja maisi. Merest kaugemal, mandrilises valdkonnas on suur niiskusepuudus, looduslikult levivad seal kõrbed ja poolkõrbed. Lühikese, kuid üsna kplma talve tõttu ei saa kasvatada külmaõrnu püsikultuure. Põllumajanduses on võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Väljaspoole oaase laiuvatel kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Idarannikute niiskes valdkonnas, kus sademed on rikkalikult ja vegetatsiooniperiood kestab 8-11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv on lühike ja pehme ning seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Sellises soodsas kliimas kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, mitmeaastates istandikes tsitruselisi, teepõõsas jne.
Troopilises kliimas on kõige enam soojust aastas. Temperatuur ei lange kunagi alla 0-i . Ka kõige jahedamatel kuudel jääb temperatuur 15-20 kraadi vahemikku ning aastane kõikumine piirdub viie kraadiga. Neil aladel laiuvad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutatavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu , puuvilla , datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega.
Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga (alla kuue kuu) savannides on põua tõttu sageli ikaldusi. Kasvatakse põuakindlaid kultuure nagu hirss , maapähkel, sisal jms, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee-ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse peamiselt veisekasvatusega. Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi kolm saaki, seega on koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur: kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi.
Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad, peamiselt istandikke, ei ole kuigi palju, rohumaid pole peaaegu üldse. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautšuki-,kohvi – ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes.
Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. Sealgi oleneb kasvataate kultuuride ja loomatõugude valik õhutemperatuurist ning sademete hulgast ja aastajalisest jaotusest. Need omakorda sõltuvad mäeahelike asendist ilmakaarte ja valdavate tuulte suhtes ning mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist. Nii kasvatatakse näiteks Peruu Andides kolme kilomeetri kõrgusel veel kartulit ja maisi ning nelja kilomeetri kõrgusel villa- ja lihaloomadena laamasid. Nepalis viivad šeprad jakke isegi viie kilomeetri kõrgusel mägedes paiknevatele suvekarjamaadele. Siiski nendest piirkondadest saadav toodang on valdavalt omatarbeline ja pakub rahvusvahelist huvi vaid turistidele.
Põllumajandust mõjutavad tegurid:

Looduslikud tegurid
Kliima – temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood .
Mullad – viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis.
Reljeef – tasane , mägine, nõlva kalle.
Majanduslikud

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

174 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katrin koppel Õppematerjali autor

Põllumajanduse struktuur, Agrokliimavöötmed, Põllumajandust mõjutavad tegurid:: Looduslikud tegurid ja Majanduslikud tegurid
Põllumajanduse allharud
Agrokliimavööde ja Kasvatatavad kultuurtaimede tabel !!!!!
Omatarbeline põllumajandus
alepõllundus
rändkarjandus
Intensiivne omatarbeline põllumajandus
Kaubanduslik põllumajandus
Spetsialiseeritud suurtalud
Piimakarjatalud
Ekstensiivsed teraviljatalud (
Ekstensiivsed loomakasvatustalud e rantšod
Loomavabrikud
Istandused
Aiandid, köögiviljakasvatus (linnalähedane põllumajandus)

Sarnased õppematerjalid

doc

Geograafia esmasektor

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-, metsatööstus) ja paljud teenused (aretustegevus, maaparandus, nõustamine); maavarade kaevandamine kuulub nii esmasektori kui ka töötleva tööstuse alla. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%)

Geograafia

doc

Geograafia konspekt põllumajanduse kohta

Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Arengumaades on sektoris hõivatud enamus töötajaist, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algsete põllutööriistadega. MAAILMA MAAKASUTUS: 1. kõlbmatu, vähekõlblik, rikutud maa- 19% 2. Teed ja ehitised- 3% 3. Siseveekogud, liustikud- 20% 4. Metsamaa- 27% 5. Põllumajanduslik maa- 31%, Haritav maa- 10%, rohumaa 21% Kõige üldisemalt jaotub põllumajandus kaheks: 1. elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline)- põllusaadused ja loomad vaid oma pere toitmiseks 2. Turumajanduslik (kaubaline)- eesmärk toodangu müük Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed Põllumajanduse spetsialiseerumine sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest ja

Geograafia

152

ppt

Põllumajandus ja toiduainetetööstus

Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD –

Põllumajandus

ppt

Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid

· Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE · Põllumaad palju (300 mln ha) · Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima · Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid 2. Mandrilisedalad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE · Aktiivsete temp. summa 11 000°C. · Suurimad kõrbed. · Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. · Kõrbekarjamaadel kaameli- ja

Kliimav??tmed

doc

AGROKLIIMAVÖÖTMED

KaugIda mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. Mõnel aastal raskendavad saagikoristust suve lõpu ja sügise rohked sademed. 5. Soe parasvööde Võimaldab kuuekuune või pikemgi vegetatsiooniperiood kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi, nagu hiliseid teraviljaeksporte, sh. Riisi ja maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju.Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuuritaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse valdkonda jäävad USA nn. Nisuvöödeja Ukraina viljakad alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete vähesuse tõttu põldu harida vaid oaasides või kunstliku viljastamise abil

Geograafia

ppt

Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid

lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) RIIGI MAJANDUS RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine, (toetused, nõlva kalle) tollipoliitika) GEOGRAAFILI- MAA Põllumajanduse peamine ressurss Iga elaniku kohta 2ha maismaad Kasutuskõlblik 1/3 maismaast ehk 48 mln km² Maailma maakasutus 21% 19% 10% 20% 3% 27% 21% Rohumaa 10% Haritav maa 3% Teed ja ehitised 27% Metsamaa 20% Siseveekogud, liustikud 19% rikutud maa PÕLLUMAJANDUSLIK MAA HARITAV MAA 10%- (1,5mld. ha. ehk 1/10 kogu maismaast) põllud, puuviljaaiad, viinamäed, oliivisalud jms ROHUMAA 21%- (3,2 mld ha ehk 1/5 kogu

Geograafia

docx

Geografia - majandus ( kalandus, metsandus, energia )

õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. Tuumajaamade rajamine jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele (kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab suurt kapitalimahutusi.) Kolm suurriiki Prantsusmaa, Usa ja Jaapan toodavad 3/5 maailma tuumaenergiast. Tuumajaamades ei teki fosfori, lämmastiku, ega süsihappegaasi saastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed ning nende jäätmete kahjutustamine. Suurimad tuumaenergia tootjad Usa, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa, Lõuna-Korea. 3.6 Alternatiivsed energiaallikad Päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergia. Nende kasutamisega ei kaasne keskkonna saastamist. Samas on see aga suhteliselt kallis.

Geograafia

docx

Geograafia põllumajandus

1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud t

Põllumajandus

Rohkem sarnaseid