I mikrökonoomika (4)

Contents

Monopol 3
Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus 3
Majandusanalüüsi keeled( võimalused) 4
Tüüpilise vead ehk eksijäreldused 4
Alternatiivkulu - ingl oppurtuniity cost 6
Nõudlus ja pakkumine 6
1.Turu olemus 6
6.Nõudluse ja pakkumise tasakaal 7
Nõudluse ja Pakkumise elastsus 7
Punktielastsus 8
Elastsus ja kogutulu 8
Nõudluse hinnaelastsuse mõjurid 8
Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid 8
Teised elastuse näitajad 9
Tarbija valik ja nõudlus 9
Traditsiooniline piirkasulikkuse teooria 9
TU ja MU 9
Piirkasulikkus ja nõudluskõver 10
Tarbija Hinnavaru 11
Ordinaalse kasulikkuse teooria (ÜKK) e samaväärtuskõverate teooria 11
3 põhiaksiooni: 12
ÜKK omadused 12
Ebaharilikud ÜKK-d 13
Eelarvejoone nihked 14
Tarbimise mõjurid 15
1.Sissetuleku muutuste mõjurid 15
3.Nõudluse muutus ja nõudlusfunktsioon 17
4.Tarbija hinnavaru 17
5.Tarbijate eelistused ja efektid 18
Sisendid ja tootmine Õpik lk 120. 19
Tootmisfunktsioon lk 125 19
Isokvant 19
Perioodid, ressursid 20
2. Kogu; keskmine ja pirprodukt 128 20
MP ja AP vaheline sõltuvus 20
3. Kahaneva piirtootlikkuse seadus- lühiperioodi seadus 21
Ap ja mp 3 staadiumi 21
Keskmine produkt AP 21
Piirprodukt MP 22
4. Pikk periood, mastaabiefekt 22
MRTS ja MP 22
Sisendid ja väljundid pikal perioodil 22
Mikroökonoomika

Nõudmise ja pakkumise elastlus

Monopol

Lugeda:
Äripäeva,
Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres , M. Randver)
Mikroökonoomika harjutuste kogu.

Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus

Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes.
Probl. On mikro ja makro tasandil.
Mikroökonoomika – teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks.
Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut . Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon , maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes `i, kes pidas maj nähtuste uurimisel oluliseks käsitleda rahvamaj kui terviku.
3 põhiprobleemi:
Mida?
Kuidas? Toota
Kellele?
Need küsimusi peab lahendama sõlutmuta sellest, milline on maj süsteem ja igas süst leiab erinevaid lahendusi.

traditsiooniline, tavamaj

plaani / käsumaja

turumaj ( seoses EL väga palju regulatsioone juures)

segamaj
Maj agendid on maj osalejad. Maj agentideks majapidamised , ettevõtted, avalik sektor ja uu maailm, kuna maj tegutsevad ainult eelnim 3, on tegemist suletud majandusega.
Majapidamise mood in kes elavad kas koos või teevad ühiseid finants otuseid. Majpidamise maj käitumise eesmärgiks on oma heaolu maximeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest resurssidest
Ettevõte ostab tootmisturgudelt tootmistegureid ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks oon kaubad ja teenused. Avaliku sektori all peetakse silmas valitsus asutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. – pakkuda avalikke teenuseid.
Muu maailm e teiste riikidega toimuv kaubavahetus – olulised ekspordi ja impordi kujunemisel.
Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tulust või riigieelarvest jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuväline- kaitsekulud, päästetööd, saatkonnad, riiklik haridus jne.
Tulude ja kulude ringkäik
Tootmisteguritega ->hüvitiste turg -> valmis kaup – >majapidamised
Teraduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs.
Positivistlikanalüüs. (on 25C)