kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. Kivikindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Liivi orduriigi keskse tugipunktina sai Viljandi väärilised kaitseehitised, mis paiknesid kolmel järjestikusel künkal. Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. Faktid Viljandist Viljandi on linn vilja andvate põldude keskel. Viljandi on eesti kõige mägisem linn. Viljandi on Eestis asustuse poolest üks põlisemaid kante. Viljandimaa Kivisaare kalmest on leitud eesti kõige vanem pronkssirp. Viljandi külje alt rändasid Riiga Eesti esimese luuletaja Kristjan Jaak Petersoni vanemad.
Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Maismaapiiri pikkus on 4431 km, merepiiri on 2640 km. Oma asendilt asub Saudi Araabia strateegiliselt väga tähtsas kohas Pärsia lahe ja Punase mere ääres, kus liigub enamus maailma toornaftast. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Ülevaade looduslikest tingimustest: Pinnamood: Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Mägisem on lääneosas. Kliima: Kliima on karm kõrbekliima: kuum ja kuiv. Temperatuuri kõikumised on suured. Tihti esineb põuda, tugevaid liiva- ja tolmutormisid Loodusvarad: Saudi Araabias on rikkalikult maavarasid. Inimesed tegelevad peamiselt nafta pumpamisega (Saudi Araabia on maailma suurimate nafta- ja maagaasi varudega ning suurim naftatootja), rändkarjakasvatusega, kus võimalik ka niisutuspõllumajandusega.
Pealinn Berliin Rahvastikutihedus 229 in/km2 GEOGRAAFILINE ASEND Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luxemburg, Belgia, Holland Veekogud Bodensee järv Suurim järv Saksamaal Läänemeri Põhjameri Reini jõgi Elbe jõgi Doonau jõgi Weseri jõgi Euraasia manner Euroopa maailmajagu LOODUS Vaheldusrikas maastik PõhjaSaksamaal madalamal, KeskSaksamaa künklikuma maastikuga ja LõunaSaksamaa mägisem Pinnavormid PõhjaSaksa madalik Tasane ala PõhjaSaksamaal Keskmäestik Künklik ala KeskSaksamaal Alpi eelmäestik Kõrgeim tipp Zugspitze (2962m) Siseveed Jõed : Rein, Elbe, Doonau, Weser, Oder Järv : Bodensee LOODUS Kliima Parasvööde Kliimat mõjutab Põhjamere ja Läänemere lähedus Paiguti erinev Loodusvööde Sega ja lehtmetsavöönd RAHVASTIK Rahvaarv 82,5 miljonit Iive 0,02% negatiivne
meresõitjad UusMeremaale, lõid maoori kultuuri Maoorikeelne nimi Aotearoa, tõlgitakse "pika valge pilve maa" James Cook nimetas avastatut Uus Meremaaks Oli Inglismaa koloonia HTG 1893. aastal said esimesena naised valimisõiguse 26.septembril 1907 sai Uusmeremaa iseseisvaks valitusalaks HTG Pinnamood Lõunasaar Põhjasaar suurem ja kõrgem vulkaaniline mägisem koonusvulkaan 18 mäetippu Ruapehu 2797 m kõrgeim Cooki mägi seismiline 3754 m geisrid ja vahelduv maastik mudavulkaanid Canterbury tasandik Põhjaosa liigendavad Aucklandi ja fjordirannik Coromandeli poolsaar. HTG HTG
Skanderbeg olevat kasutanud oma pitserina. Kotka kahepealisust tõlgendatakse Põhja- ja Lõuna-Albaania ühendamise sümbolina. Albaania on pindala poolest võrdlemisi väike pindalaga 28 748 km² , kuid maavarade poolest üsna rikas. Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 maavara. Samas sealsed mullad on isegi tasandikel väheviljakad. Põllumajanduslikku maad on ainult 20%. Seda vähendab ka mägede rohkus. Ligi kolme miljoni inimesega Albaania on Balkani poolsaare kõige mägisem maa. Mägede orud on asustatud tihedalt, kuid umbes pool rahvastikust elab tasasel rannikul. Rahvaarv väheneb hetkel emigratsiooni tõttu, põhiliselt Kreekasse ja Itaaliasse. Mägede vahele on loodud maanteede kogupikkus on 18 000 km, neist kõvakattega 39%. Teede ääres võib märgata betoonist mürakaid ehk sissepääse varjenditesse. Neid rajati kunagi sissetungijate kartuses maale enam kui 700 000 tükki. Sinna pidid kõik albaanlased sõja hirmus ära mahtuma, kuid nüüd seisavad
teine. Suurbritannia on arenenud riik. Suurbritanniasse on sisseränne väga suur. Sisseränne on peaaegu 3 inimest 1000 elaniku kohta. Aasiast valisin ma riigiks Jaapani. Rahvastiku tiheduse määrab põhiliselt ära pinnamood ja vahel ka kliima. Enamus Jaapani rahvastikust paikneb enamasti Jaapani lõunaosas, seda selle tõttu et seal on suurlinnad. Suurlinnad on aga tekkinud sinna hea pinnamoodi ja hea sooja merelise kliima tõttu. Jaapani põhja osas on ka mägisem maa. Suur osa rahvastikust paikneb ka Jaapanit ümbritsevatel saartel. Jaapanil on vananev elanikkond. Kuna rahvastiku keskmine elu iga on enamasti 81 aastat (2006). Rahvastik vananeb kiiresti, kuna pärast Teise maailmasõja järgset beebibuumi langes sündimuste arv 20. sajandi lõpus. Jaapan on rahvaarvu järgi ülemaailmselt suur riik. Suuruselt on ta üheksas. Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. Sellest järeldub, et rahvaarv ei kasva meeletult. Kuid iive on neil positiivne
Somaalia Koostasid: Ksenia Kolmann Mari-Liis Vähi 11A https://www.youtube.com/watch?v=Xv72Hh-9Fh0 Pealinn Mogadishu, Somaalia lipp: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/geos/so.html Riigiasend https://www.cia.gov/library/publications/t he-world-factbook/geos/so.html Kliima ja maastik • Reljeef on tasane. Põhjas veidi mägisem. • 2 jõge: Shabele ja Juba (lõunas) • Kliima on palavvöötme troopiline kliima. Enamasti on kõrbekliima. Sagedased on põuad ja tolmutormid. Kirdemussoon detsembrist veebruarini toob kaasa põhjapool mõõdukamad temperatuurid, lõunas kuuma. Edelamussoon maist oktoobrini toob põhjapool kaasa väga kuuma, lõunapool kuuma ilma. Mussoonide vahelisel ajal on kuum ja niiske – tangambili. Sel perioodil esineb üleujutusi. http://www
Riiginimed: · Akadi · Vana-Babüloonia · Assüüria impeerium · Uus-Babüloonia Senuhe jutustus elu pärast surma Gilgames igavene elu Tähestik on pärit Foiniikiast FOINIIKIA meresõitjad/kolooniate rajamine Vana-Testament · Juutide Jumala nimi jahve · Araablased Allah · Muhameedlased Allah Kreeka · Kreeka ja Rooma geograafilised olud -Sarnasused: mere lähedal, mereline kliima, põlluharimine (vein ja oliivid) -Erinevused: Kreeka oli mägisem, Rooma ei olnud nii mägine, Kreekal ei tekkinud ühtset riiki, Kreeklased oli suuremad meresõitjad Kreeka ajaloo perioodid: · Kreeta-Mükeene ehk Egeuse mere periood · Arhailine · Klassikaline · Hellenism Ateena ja Sparta võrdlus! Demokraatia, aristokraatia, türannia Kreeka jumalad Rooma jumalad Sarnasused: templid, preestris (usupidustused) Rooma ajalooetapid: · Etruskid · Kuningate ajajärk /7 kuningat · Vabariik · Keisririik Algus rooma linna asendamine 753 eKr
Ajavöönd: maailmaaeg + 2 ( Ida-Euroopa aeg) Albaania Vabariigi paiknemine Asub Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Idast piirneb Kreeka ja Makedooniaga . Idast ja põhjast piirneb Serbiaga . Põhjast piirneb Montenegroga . Lääne poole jääb Aadria meri . Edela poole Joonia meri. Lääne-Albaania madalikud piirnevad Aadria mere ja Otranto väinaga. Albaania Vabariigi pinnamood Albaaniast on mägine. (Balkani poolsaare kõige mägisem maa) Mägiseim on Põhja-Albaania, mida katavad Alpid. Keskmine kõrgus merepinnast 700 m Kõrgeim mägi on Korab (2764m) Lõuna-Albaanias on kirde-edelasuunalised mäeahelikud (koosnevad lubjakivist)Nende vahel on laiad orud. Kaetud on hõreda vahemerelise põõsastiku, tammede ja vahemere mändidega. Albaania vabariigi maavarad Maavarade poolest rikas. (35 erinevat) Albaania üks olulisemaid kroomitootjaid. Vase-ja rauasulfiidid.
Egiptus Sirli Bogdanov Liis Järveküla MJ07 Üldinfo Pealinn : Kairo Pindala : 1 001 450 km Riigikeeleks on araabia keel Rahvaarv : 76 000 000 ( märts 2009 ) Naabrid: Iisreal, Liibüa ja Sudaan. Usk : Islam. Rahaühik: Egiptuse nael Kaart Reljeef Egiptuse maastik on monotoonne Riigi loodeosas asub Quattara alang ( -133m allapoole mere taset). Mägisem on Siinai poolsaare lõunaosas, seal ka kõrgeim mägi Katherina mägi (2629m ) Loodusolud 90% riigi territooriumist on kõrbeline. Loodusolud Loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus. Loodusolud Egiptuses on ka arvukalt oaase. Kliima Kliima on kuiv, vahel tuuline, päike paistab aastaringselt. Keskmine päevane temperatuur
Portugali ranniku lähedal leidub kõige rohkem makrelle, ansoovised ja sardiine. Kalapüügiga tegelb umbes 20000 kalurit. Aastal 2008 püüti Portugalis 137500 tonni kala. 2. Majandusgeograafiline asend Portugali asend on neid väga palju majanduslikult aidanud, kuna neil on võimalik heade tingimuste tõttu kasvatada, nii karja, vilja, viinamarju, kui ka tegeleda kalapüügiga. Enamasti tegeldakse põllumajanduse riigi lõunaosas, kus on maa tasasem põhjaosa on rohkem mägisem ala. Portugali loodusvaradeks on kork, rauamaak, vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips ja sool. 3. Rahvastiku protsessid. Portugali rahvaarv on ligikaudu 10,6 miljonit elanikku. Majanduslikult aktiivsed on nendest umbes 50%. Elanike keskmine vanus on 38,2 aastat: meestel 36,06 ja naistel 40,33 aastat, eeldatav eluiga vastavalt 75 ja 82 aastat. Kirjaoskuse protsent on 93,3. Kõige
pinnamood (pinna tõustes langeb to 6o km kohta). Eesti kliimat mõjutavad tegurid: parasvöötme õhumassid, päikesekiirguse hulk, Atlandi ookeani mõju(pehmed talved, palju sademeid), kohalikud iseärasused(Läänemeri), reljeef. Eestis on paraskontinentaalne kliima (üleminek mereliselt mandrilisele). Madagaskari kliimat mõjutavad: hoovused toovad sademeid; geograafiline laius suurem päikesekiirguse hulk, kagupassaadid toovad niiskust; pinnamood idapool on mägisem, vähem sademeid. Lõunanaba ümbrus on karmim kui põhjanaba, sest hoovused teevad põhjanaba kliima pehmemaks ja sest põhjas on meri, lõunas maismaa. Mida kõrgem on õhurõhk, seda hõredam on õhk. Meteoroloogia on teadus Maa atmosfääri ehitusest, omadustest ja protsessidest. Klimatoloogia tegeleb eri paikade kliima uurimisega. Atmosfäär jaotatakse sfäärideks t o vertikaalsuunalise muutumise alusele. Troposfääris paikneb 80% õhkkonna massist, toimub järk-
Hispaania põllumajanduse iseloomustus 1. Looduslikud eeldused A Territooriumi protsentuaalne jagunemine B Hispaania keskosa katab Kesk Kordiljeeri mäestik, mis tõttu enamus põllumajandusega tegelevatest aladest on koondunud Hispaania äärealadele. Lõuna- ja Kagu-Hispaanias kus pinnamood on tasasem, tegeldakse rohkem taimekasvatus harudega ning Põhja-Hispaanias, kus on samuti mägisem, kuid piisavalt rohumaid, tegeldakse loomakasvatus harudega. C Hispaania kuulub küll lähistroopilisse kliimaväätmesse, kuid on valdavalt siiski tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga riikides on teada olevalt palav suvi, kuid vihmane ja pehme talv. Keskmine õhutemperatuur põhja- ja keskosas on talviti 8-10 °C, lõunas aga 10-12 °C. Suviti on keskmiseks õhtutemperatuuriks põhja- ja keskosas 18-24 °C, lõunas aga 24-26 °C.
Paiknemine Haanja kõrgusti on Eesti kõige suurem ja ,,mägisem" ala. Ta paikneb Lõuna Eesti piiri lähedal, mis jätkub Lätis Alüksne kõrgustikuna. Võrumaa loodeossa ulatub Otepää kõrgustik ning lääneosast piirab seda Karula kõrgustik.
44"N ja 84° 22' 44"W. Naaberriikideks on põhjas Ameerika Ühendriigid, lõunas Jamaica ja Haiti, idas Dominikaani Vabariik ning läänes Mehhiko. Kuuba on ümbritsetud meredega, põhjast Atlandi ookeani ja Mehhiko lahega ning lõunast Kariibi merega. Riigi pealinn on Havana, koordinaatidega 23°N; 82°W. Tallinnast asub Havana 8700 km kaugusel. Ajavahe Kuubaga on meil -7 tundi. 3 Pinnamood Kuuba pinnamood on enamasti tasane ja mägisem piirkond jääb riigi kagu osasse. Suurim mäestik on Sierra Maestra, kus asub Kuuba kõrgeim punkt Pico Turquino ja see mägi asub merepinnast 2005 m kõrgusel. Ülejäänud märkimisväärsed mäestikud on Sierra Cristal, mis asub samuti kagu osas, Escambray mäed saare keskel ja Sierra del Rosario loode osas. Kuuba ranniku moodustavad valge liivaga rannad ja mangroov. Kuuba rannikualadel asuvad ka sood, millest suurim on Zapata soo, pindalaga 4500 km2. Pinnamoe mõju majandustegevusele
Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Pinnamood Soome territoorium on üsna tasane, kuigi on ka mõningaid mägesid. Umbes 80% Soome pindalast on tasandikuline ala. Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m). Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd. Soome põhjaosa on mägisem, kui lõunaosa, sest seal asetseb Skandinaavia mäestik. Suuremas osas parasvöötmes ja ka põhjaosa külmvöötmes esinevad polaaröö ja polaarpäev. Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja Lapimaa puudeta tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on võrdlemisi ühtne rahvas.
aastal, samal ajal umbes, kui soome keel tunnistati riigikeeleks. Sinine värv tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis sajab maha viieks kuuks aastas. Pinnamood: Soome territoorium on üsna tasane, kuigi on ka mõningaid mägesid. Umbes 80% Soome pindalast on tasandikuline ala. Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m). Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd. Soome põhjaosa on mägisem, kui lõunaosa, sest seal asetseb Skandinaavia mäestik. Suuremas osas parasvöötmes ja ka põhjaosa külmvöötmes esinevad polaaröö ja polaarpäev. Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk- Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja Lapimaa puudeta tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on võrdlemisi ühtne rahvas
Türgi on geoloogiliselt osa Alpide vööndist, mis ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni. Türgi ala on üks maailma aktiivseimaid maavärinate ning vulkaanide piirkond. Türgi pinnareljeef on struktuurselt keerukas. Keskmaastikus on kõrgeid ning samas ka madalaid kohti. Kõrged mäestikud on koondunud aga just Ida-Türki. Rohkem, kui 80 % Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega- seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega. Maastiku reljeef on mägisem idas, kus koonduvad kaks mäestikuahelikku- keskmine kõrgus on seal 1500 meetrit. Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi(5166 meetrit kõrge)- samuti koht, kus ühtivad nelja riigi piirid.(4) Türgi riigikorraks on parlamentaarne vabariik ja rahaühikuks türgi liir.(1) Põhiosa Türgi rahvuslikust koosseisust on kuni 80% türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi.(1)
.......................... 5 Taimestik.....................................................................................................................................6 Looduskaitse............................................................................................................................... 7 Inimtegevus.................................................................................................................................7 Asend Haanja kõrgustik on Eesti kõige "mägisem" ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m üle merepinna. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht -- Suur Munamägi (317 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m). Viimane on
Aasias voolab mitu võimsat jõge : Jangtse , Ganges . Suuremad järved : Kaspia ja Araabia meri. Suuremate pindaladega riigid : Venemaa , Aasia osa , Hiina , India . Suuremate rahvaarvudega riigid : Hiina , India , Indoneesia, Pakistan. Edelaosas on pinnamood mägine , kliima on vahemereline. Mullastik on vahelduv ja mitmekesine . Kohati on pikaajaline inimtegevus seal hulgas kuivade alade niisutus, terrassi põllundus ja riisipõldude rajamine ning loomade karjatamine . Aasia on mägisem maailmajagu , umbes ¾ Aasia pindaalast hõlmavad mäestikualad. Aasia tohutu suuruse tõttu on seal tohutult palju erinevaid keskkonnatüüpe ja kliimavööndeid. Aasia looduslikud asulad hõlmavad tihedaid troopikametsi, viljakaid tasandikke, arktilisi alasid ja kõrbeid nii kuumi kui ka külmi. Aasias on kümme maailma kõrgeimat mäetippu, aga ka madalaim maismaapunkt Surnumere kaldad, mis asuvad 393 m allpool merepinda
Pekingi keskmine temperatuur on 13,1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli +28 oC ja kõige külmem Jaanuar 2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid madalamad. Loodusvööndid Suurem osa Ida-Hiina alast katab subtroopiline vihmametsade kliimavööde. Põhja- ja Kirde-Hiinas parasvöötmeline laialehine metsavöönd. Väike osa Lõuna-Hiinast katab mussoonmets. Loode osas, kus on maaala mägisem, laiub mägimetsade vöönd ning Alpi tundra vöönd. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vegetation.png subtroopiline vihmamets mussoonmets Alpi tundra mägismets parasvöötmeline laialehismets http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vegetation.png Kliimavöötmed · Nagu näha kaardi pealt, siis
suhtlemist edendanud või pidanud vajalikke läbirääkimisi, siis pidi üks või teine väike asi siiski ülemaailmse sõjani viima. Läänerindel sõdisid Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa Idarindel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi Võeti kasutusele kaevikud, tekkisid positsioonid, armeed võisid kuid olla ühe koha peal, ilma liikumata. See tekkis läänerindel, idarindel oli kasutusel ründetaktika. Idarindel oli maastik mägisem, künklikum, metsalisem, seetõttu ei saanud kaevikuid kasutusele võtta. Kasutati I Maailmasõjas Kaevikud, kuulipildujad 1904-1905 toimunud Vene-Jaapani sõja ajal võeti esmakordselt kasutusele. Mürkgaas 1915. aasta aprillis võtsid Saksa väed Ypres'i juures kasutusele mürkgaasi. Tankid Somme'i lahingu ajal 15. septembril, 1916. Allveelaevad Esimene allveesõda toimus 1915. aasta veebruaris. Sakslased võtsid esimesed allveelaevad.
Okeaanias on Uus- Meremaa omavalitsuslike aladena Cooki ja Tokelau saared ning temaga assotsieerunud Niue Vabariik (kokku 510 km2, u. 23 000 el.). 4. Pinnamood Uus-Meremaa on geograafiliselt noor, valdavalt mägine maa; rohkem kui 12% sellest asub kõrgemal kui 1000m, 67% vahemikus 200-1000 m ja ülejäänu madalamal kui 200m üle merepinna. Uus- Meremaa asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal. Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel. Mägisem ja kõrgem on Lõunasaar, selle telgmise osa moodustavad Uus-Meremaa ehk Lõuna-Alpid (kõrgeim Mount Cook ehk Aorangi mäetipp 3764 m), mille idanõlvad alanevad laugjalt maa suurimaks, Canterbury tasandikuks. Piki läänerannikut paikneb kitsas Westlandi madalik. Lõunas on fjordrannikut. Põhjasaare keskosas paikneval keskmaal 500 m kõrgusel vulkaanilisel laval on vulkaane (Raupehu 2797 m), geisreid, mudavulkaane ja kuumaveeallikaid
Prognoosi järgi tõuseb kasvutempo 2015 aataks 1,79% peale kud päras seda hakkab enamvähem stabiilselt aeglustama ning 2050 aastaks on rahvastiku kasvutempo vaid 0,64% 4.2 Rahvastiku tihedus ja paiknemine Nepali rahavastikutikutihedus on 201.85 in/km 2. Sarnase rahvastikutihedusega on riigid on Itaalia, Lichtenstein ja Põhja-Korea. Suurema rahvastikutihedusega alad painevad lõuna pool. Põhja pool on rahvastikutihedsu kõige väiksem. Põhja pool on mägisem maastik ning seetõttu elab seal ka vähem inimesi.. 5 joonis 7. Nepali rahvastikutiheduse kaart allikas: sedac 4.3 Loomulik iive Sündimus Nepalis on 23.18 ja suremus 8.97 ning loomuli iive on seega 13.21 (2008). Sdimus on võrreldes maailma keskmisega (21) kõrgem kuid suremus on võrreldes maailma keskmisega (9) veidi madalam. Rändesaldo on -3.39 (2009) Imikusuremus Nepalis on 47
ääres.Pindala on 450 tuhat ruutkilomeetrit . Balti meres talle kuuluvad saared Gotland ja Öland. Mandril Rootsi naabrid on Norra ja Soome , aga kaugel pole ka Taani , Saksamaa ja Balti riigid nad asuvad üle Balti mere . Rootsi ulatuslikul ja mitmekesisel maa alal eraldub selgelt kolm suurt piirkonda : Norrland , Svealand ja Götaland . Suuresti Lapimaaga kokkulangev polaarjoonetagune Norrland on hõredalt asustatud ning kõige mägisem piirkond . Eriti mägine on Norra piiri äärne ala, kus asub maa kõrgeim tipp Kebnekaise 2111 meetrit üle merepinna . Maa keskosa ( Svealand ) on suur järverikas tasandik , mille kliima soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub ka mitu suuremat linna , nende hulgas pealinn Stockholm . Lõuna pool asub Götaland . Sealse soise ja vähe viljaka pinnase tõttu elab neis paigu hõredalt inimesi . Rootsis on hulgaliselt vee
sobilikku maad umbes 15 %. Inimese kohta on Ida-Aafrikas keskmiselt 0.21 hektarit elaniku kohta. Pinnamood on selleks soodne pigem idapool, kuna seal on tasasem maa ning ookeanile lähemal. Lääne-Kenya on mägisem ning linnadega tihedamalt asustatud. Arendamiseks, on kahjuks enamik trumbid maha käidud, kuna seal pole väga palju kõrgelt haritud põllumehi ja põllumajandusteadlasi, siis kasutatakse väga palju väetisi ning kurnatakse maa üle ehk kokkuvõttes põllu harimises kasutatakse valesid meetodeid. Väheviljakail punamuldadel, mis on iseloomulikud kõrbe piirkondadele, ei saa kaua kasvatada, vaid peab muutma põllulappe, et niigi väheviljakaid muldasid täiesti tühjaks ei kasutataks
Riigikeeleks on inglise keel ja uelsi (walesi) keel. See saareriik asub Atlandi ookeani põhjaosas, Euroopa lääneosas mandrilaval. Suurbritanniast itta jääb Põhjameri ning Euroopa mandrialast lahutab teda La Manche'i väin (Inglise kanal) ja selle kitsam idaosa Calais' väin (Doveri väin). Mandriga on saar ühenduses La Manche'i tunneliga. Põhja-Iirimaad eraldab Iiri meri koos Saint George'i väina ja Põhjaväinaga. (LISA 1) Saar on peamiselt ühtlase pinnamoega, loe pool on pinnamood mägisem (Cumbria), järvede piirkond (Lake District) ja maa keskosas asuv Penniini mäeahelik, mida nimetatakse "Inglismaa selgrooks". Inglismaa kliima on pehme ning tuntud oma niiskuse poolest. Talvel ei lange temperatuur sisemaal oluliselt alla nulli, suvel omakorda ei tõuse temperatuur palju üle 30 kraadi. Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad
Sokolaaditööstus Konservitööstus Maitseainetetööstus Leivatööstus Lihatööstus Kui on niiskem kliima, siis rohukasv suurem parem lehmade pidamiseks Kui ei ole piisavalt soe, siis riis ja puuvill ja eksootilised puuviljad apelsin sidrun jäävad ära Niiske, soe kliima suurem saak. Istandused peamiselt lähisekvatoriaalses vöötmes. Mägisem lambad; tasasem lehmad Tasane maa soodustab põlluharimist 5. Selgita maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning nimeta probleemide esinemispiirkondi. 1 Kogu maailma põllumajandustoodang on võimeline toitma kõik inimesed maailmas. Probleem on toiduainete - ebaühtlane jaotumine - suurmaaomanikud on huvitatud ekspordikasumist (toidetakse
Allikas:http://enipedia.tudelft.nl/wiki/Portugal/Powerplants 2012 andmetel toodetakse Portugalis ühe inimese kohta elektrit 4,477 kWh. 8.Põllumajandus Pilt 7 Põllumaa osakaal kogu riigi territooriumist Põllumajanduslik maa moodustab umbes 40,3% kogu territooriumist. 8.1.Pinnamood Pinnamood põhjaosas on mägisem ja mida rohkem lõuna suunas seda tasandlikumaks maapind läheb, lõuna osas on avar madalik. Põllumaad on rajatud just lõunasse, keskosasse ja lääne küljele, kus on põllumajandusliku arengu seisukohalt väga hea asukoht põllurajamiseks, sest seal on lauge ja tänu jõgedele loodud sobivad tingimused. Kuigi ka põhjaosas on rajatud oliivi istandusi (Pilt8.1), sest need on sobilikud lõunapoolsete mäekülgedele rajamiseks. 8.2.Kliima
Türgi pinnareljeef on struktuurselt keerukas. Keskmaastikus on kõrgeid ning samas ka madalaid kohti ning annab mulje järsust platoost. Kõrged mäestikud on koondunud aga just Ida-Türki. Väga madal maa on Lääne-Türgis, Traakias, kuna seal suubuvad jõed Egeuse ja Marmara merre ning samuti asub Lääne-Türgis Must meri ja Vahemeri. Rohkem, kui 80 % Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega- seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega. Maastiku reljeef on mägisem idas, kus koonduvad kaks mäestikuahelikku- keskmine kõrgus on seal 1500 meetrit. Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi(5166 meetrit kõrge)- samuti koht, kus ühtivad nelja riigi piirid. 5 Rahvastik Ligikaudselt 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades. Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maakohtades ning nende levik oli tugevalt seotud põllumajandusega. Seega on teada, et riigi
4 rajamine . Peab leidma piisavalt laugeid alasid, kuhu on võimalik põldu rajada. Maa mis sobib põllumajanduseks, moodustab pindalast 3%. Norra paikneb Euraasia laama ääreosas. Samas mingeid vulkaanipurskeid ega maavärinaidriigis ei esine. Pilt 4. Laamad 4.1.1 Teravmäed Norrast põhjas paikneb grupp arktilisi saari, Norra arhipelaag - Svalbard. Suurim ja mägisem saar on Teravmäed (Spitsbergen). Saarel on teravad tipud, mis kerkivad astmeliselt pikkade ribide, arvukate liustike ja liigendatud rennajoone kohale. Mägede keskmine kõrgus on 800- 1300m, mõned mäed aga ulatuvad üle 1500 meetri. Teravmäed asuvad vaid 1200 kilomeetri kaugusel põhjapoolusest. Sellegipoolest on Teravmägede läänerannik jäävaba ja ligipääsetav suvekuudel. Seal on mõned Söekaevurite linnad ja arktiline uurimisjaam, kuid vähe turismirajatisi.
Suurimad linnad: London, Glasgow, Birmingham, Manchester, Liverpool, Leeds, Newcastle. Riigikeel: puudub. Laialdaselt kasutatakse inglise keelt. 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Suurbritannia koosneb neljast ajaloolis-geograafilisest osast: Inglismaast, Walesist, Sotimaast ja Põhja-Iirimaast. Suurbritannia saare lõuna- ja idaosa on lainjas tasandik, mida ligendavad lubjakivi- ja kriidiastangud. Kõrgem on saare lääne ja keskosa Cambria ja Penniini mäed, Cumberlandi massiiv ning mägisem põhjaosa Lõuna-Soti mägismaa ja fjord-rannikuga Põhja-Soti mägismaa. Põhja-Iirimaa pinnamood on vahelduv. Mererannal paikneb seal omapäraseid basaltkaljusid, mis moodustavad niinimetatud Hiiglaste trepi. Et kliima on pehme ja mereline, ei teki madalikel püsivat lumikatet, seda on ainult Põhja-Soti mägismaal. Mägede läänenõlvul sajab 1000-3000mm aastas. Sageli on pilves, tuuline ja udune. Kõige päikesepaistelisem on Kagu-Inglismaa, kus sajab 600-700mm aastas. Seda piirkonda
Jaska oja, Rõuge jõgi, Koreli oja, Iskna jõgi, Palumõisa oja, Pahtpää jõgi, Mädajõgi ja Varesmäe oja. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kus muuhulgas asuvad Võhanu jõe liivakivipaljandid, milledest kõrgeim Viira veskimüür. · Haanja kõrgustik on Eesti kõige "mägisem" ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m ü.m.p. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht -- Suur Munamägi (317 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m)
Tasmaani mere poolt üle 2000 km. Lähimateks naabriteks on põhjas on Fidzi, Tonga ja Uus- Kaledoonia. Antropoloogid on nimetanud Uus-Meremaad koos Hawaii ja Lihavõttesaarega Polüneesia Kolmnurgaks. [4] 4 Uus-Meremaa on geoloogiliselt noor, valdavalt mägine maa. Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel. Mägisem ja kõrgem on Lõunasaar, selle telgmise osa moodustavad Lõuna-Alpid. Lõunas on fjordrannikut. Saarel esineb ka geisreid, kuumaveeallikaid ja mudavulkaane. U-M on maavarade poolest mitmekesine, kuid nende varu on väike. Kõige rohkem leidub maagaasi, olulised on ka naftat, kuld ja ehituskivimid. Suurem osa U-M asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalas, ainult äärmine põhjaosa ulatub lähistroopilisse vööndisse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme.
Koreaga on Jaapani rahvastiku tihedus umbes sama, aga Venemaal on see tunduvalt väiksem. Hiinaga on Jaapani rahvastiku tihedus ka sarnane. 4.3.2 Tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, põhjused. Rahavastiku tiheduse määrab tavaliselt riigi pinnamood ja vahel ka kliima. Suurtes linnades on tihedam asustus ja suured linnad on tekkinud hea pinnamoega kohale. Jaapani lõuna osa on rohkem asustatud, sest seal on suurlinnad. Põhja osas on ka rohkem mägisem maa. Jaapani rahvastiku tihedus sõltub ka sellest et riik koosneb paljudest saartest. 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 5.1 Leian internetist andmeid Jaapani soolis-vanuselis kooseisu kohta vanus mehed naised kokku 0-4 3,111 2,957 6,068 Rahvaarvud 5-9 3,091 2,938 6,030 on antud 10-14 3,126 2,971 6,097 tuhandetes
Türgi pinnareljeef on struktuurselt keerukas. Keskmaastikus on kõrgeid ning samas ka madalaid kohti ning annab mulje järsust platoost. Kõrged mäestikud on koondunud aga just Ida-Türki. Väga madal maa on Lääne-Türgis, Traakias, kuna seal suubuvad jõed Egeuse ja Marmara merre ning samuti asub Lääne-Türgis Must meri ja Vahemeri. Rohkem, kui 80 % Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega- seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega. Maastiku reljeef on mägisem idas, kus koonduvad kaks mäestikuahelikku- keskmine kõrgus on seal 1500 meetrit. Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi(5166 meetrit kõrge)- samuti koht, kus ühtivad nelja riigi piirid. Türgi topograafiline kaart Vetevõrgustik Jõed Enamik Türgi jõgedest suubuvad meredesse, mis ümbritsevad maad. Tigris ja Eufrat ühtivad ning suubuvad Pärsia lahte. Türgi pikimad jõed Kizilirmak, Yesilirmak ja Sakarya suubuvad Musta merre
· Mõõdetud kõige madakam temperatuur 89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv. · Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi. · Metsad, stepid, poolkõrbed, kõrbed. · Põhjapool okasmetsad, segametsad siis lehtmetsad, stepid (rohumaad). Selle vöötme lõunaosas on kõrbed ja poolkõrbed. LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE · Üleminekuala troopika ja parasvöötmete alal.
pealinn. Usutunnistuselt on 24% anglikaane, 18% presbüterlasi ja 14% katoliiklasi. U-M asub Austraalia mandrist 1600 km kagus. Põhjasaart eraldab Lõunasaarest Cooki väin. Põhjasaare rannik on tugevalt liigestunud, Lõunasaarel on liigestunud põhjarannik ja fjordiderikas edelarannik. Geoloogiliselt on U-M noor ja ta asub Vaikse ookeani tulerõngas. Sagedasti on maavärinaid ja rohkesti on geisreid. Rotorua järve ümbruses on kuumaveeallikaid ja mudavulkaane. Lõunasaar on mägisem aga mööda Põhjasaare kagurannikut kulgeb kurdmäestik. Lõunasaare Lõuna-Alpides on 18 tippu üle 3000 meetri ja kõrgeim mägi on 3764 meetri kõrgune Mount Cook. Liustikke on u. 1000 km2. Põhjasaar ja Lõunasaare põhjaosa asuvad lähistroopikas, ¾ Lõunasaarest on parasvöötmes. Kliima on mereline ja ühtlane, keskmine temp. on 12oC. Lõuna-Alpides on kliima karmim ja sagedasti esineb pakast. Sajab kogu aasta ja sademeid toovad peamiselt läänetuuled. Keskmine sademete hulk on u
Columbus avastab Ameerika, kuigi uskus surmani, et sattus Indiasse. Teadlased seavad kiriklikke dogmasid kahtluse alla. Areneb kaubandus. Kasvab Itaalia linnriikide mõjuvõim ja rikkus. ITAALIA MAASTIKUD. Esimesena avaldusid uue mõtteviisi ilmingud Itaalias. Ja nagu ikka, ei saa ka renessansi juures mööda minna selle tekkepaiga keskkondlikest oludest. Kliima ja topograafia on Itaalias ebaregulaarne. Põhja pool olid tasased maastikud (Lombardia), nende taga Alpid, see oli mägisem ja jahedam koht. Põhja-Lombardias oli talvel pehme, suvel kuum; Koostanud: 40Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Lõuna-Lombardias aga troopiline kliima. Renessansspargid levisid põhiliselt kolmes piirkonnas: Toskana, Rooma ja Lombardia piirkond. 1) Renessansi tekke pesas Toskaanas oli palju metsatukki ja salusid: põhiliselt küpressidest
annaabi.ee 
