Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad
a esimesed kirjapandud mõtted „Meistrist ja Margaritast“. Välismaa keeld. • 1929. a sai karjäär suure löögi. • 1932. a lahutas. Abiellus Jelena Šilovskajaga. 1935–1940 • 1935. a palus taas luba välismaale sõiduks. • 1936. a ühines Moskva Suure Teatriga, mõne aja pärast lahkus. • 1938. a lõpetas „Meistri ja Margarita“. • 1939. a Bulgakovi nägemine halvenes. Testament. • 1940. a surm. Maetud Moskvasse. Mõningad teosed Romaanid ja lühiromaanid: • lühiromaan „Saatuslikud munad“ (1924) • lühiromaan „Koera süda“ (1925) • romaan „Meister ja Margarita“ (1938) • romaan „Valge kaardivägi“ (1966) Jutustused: • „Diabolaad“ (1923) • „Morfium“ (1927) Näidendid: • „Põgenemine“ (1928) • „Batum“ (1939) „Meister ja Margarita“ • 1928. a alustas romaani kirjutamist. • 1966. a avaldas teose tema lesk Jelena (26a pärast Bulgakovi surma). • Raamatu avaldamisele järgnes Bulgakovi loomingu
Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste „romaan” võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.– 20. sajandil. Romaanil on palju erikujusid. Neid liigitatakse näiteks ainestiku (ajalooline romaan, rüütliromaan, pastoraalromaan, seiklusromaan, sõjaromaan, ulmeromaan, fantastiline romaan, kriminaalromaan, armastusromaan); kujutamisviisi (arenguromaan, filosoofiline romaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, sotsiaalolustikuline romaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja vormi järgi (värssromaan, kiriromaan). Algselt olid romaanid värsivormilised nagu eeposed, alates 13. sajandist hakati üha rohkem kasutama proosavormi. Eesti kirjandusse tuli romaan 19. sajandil Jaak Järve (1852–1920) ja Eduard Vilde (1865–1933) loomingu kaudu. Eesti tuntuim romaan on Anton Hansen Tammsaare (1878– 1940) „Tõde ja õigus” I–V (1926–33). [http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12] Romaane liigitatakse: Ainestiku järgi
saj.) Pariisi kunstnike vaba ühendus, näitus 1874.aasta Vastureaktsioon Emotsiooni, tunnete edasi andmine Looduse teema Impressionism kunstis nähtavad pintslitõmbed heledad värvid avatud kompositsioon igapäevased teemad vabas õhus Claude Monet-viljakaim impressionist "Naine päevavarjuga" Impressionism kirjanduses Tunde- ja mõttemaailma varjundid teemad- armastus ja loodus hingeelu, hetkemeeleolu, detaili rohkus luuletus, novell, lühiromaan Marie Under- "Sonetid" "Eelõitseng" Villem Ridala ''Talvine õhtu'' Üle hämara, varjudest tume, on unesse vajund. õrna ja sinava lume Mööda lõpmata teed heidab veerev, kustuv päike lähevad reed punava läike. kuu kahvatul kumal, Üle ääreta, lumise välja, eha punal, nii tühja ja palja, kaugele... viib üksik tee üle jõe, kus pruunikad pajud Impressionism muusikas
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda"
Talle hakkasid kohe imelikuna tunduma Cullenid ja ta armus ühesse Cullenisse, kelle nimeks oli Edward. Aga Cullenid olid koguaeg eraldi ega suhelnud teistega. Ta sai hiljem teada Cullenite saladuse... Minu arvamus: See oli väga ilus armastus romaan. Milles tõmbuvad kaks vastandit. Samuti on sellele raamatule ka kolm eesti keelset järge. (,,Noorkuu", ,,Päikesevarjutus" ja ,,Koidukuma".) Mis ei lõppeta üllatamast. Ja on ka ilmunud Päikesevarjutuse lühiromaan ,,bree tanneri lühike teine elu". Mina olen need kõik mitu korda läbi lugenud ja ei kahetse seda.
Hoopis põnevam...") TUNNUSTUSED · 2000: Friedebert Tuglase novelliauhind ("Liblikmees") · 2001: Betti Alveri debüüdiauhind ("Vanameeste näppaja") · 2001: Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia ("Härra Pauli kroonikad") · 2002: Friedebert Tuglase novelliauhind ("Ilus Armin") · 2007: Kultuurkapitali kirjanduse vabaauhind ("Rändaja õnn") · 2010: Friedebert Tuglase novelliauhind ("Puhkehetkel") TEOSED · Novellikogu "Vanameeste näppaja" (2001) · Lühiromaan "Härra Pauli kroonikad" (2001) · Audioraamat "Esimese eestlase jutustus. Kohtumine Taageperas" (2004) · Audioraamat "Tere/Liblikmees" (2004) · Romaan "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa" (2005) · Novellikogu "Rändaja õnn" (2007) · Luulekogu "Sügaval elu hämaras" (2009)
Vene teose analüüs 1Autor:. Ivan Turgenev. 2.Pealkiri:"Eelõhtul". 3. Esmakordselt ilmus 1860.aastal. 4.Zanriks on romaan, täpsemalt lühiromaan. 5.Meetodiks on realism. 6.Raamatu idee seisneb sellesm et tõelist armastust kahe inimese vahel ei takista ka surm, kuid kui isegi üks armastajatest peaks surema, siis teine elab ka n-ö tema eest. 7.Peategelased:Insarov-bulgaarlane, kes peab tähtsamaiks kogu elus oma kodumaad ning on iga hetk valmis ohverdama iseennast kodumaa heaks.Jelena Nikolajevna Stahhova-tundis sümpaatiat kõige abitu vastu. Leiab oma elu õnne, mõtte ja armastuse bulgaaria patrioodi Insaroviga koos olles. 8
"Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957
Ø "Vana mees tahab koju" (1983; 2. trükk 1985; 3. trükk 2002) Ø "Meie pole süüdi" (1984; 2. trükk 1996) Ø "Pariisi lõbusad naised" (1985; 2. trükk 2002) Ø "Tee isa juurde" (1987) Ø "Kas ema südant tunned sa?" (1988) Ø "Laev keset rägastikku" (1990) Ø "Postuumselt rehabiliteeritud" (1990) Ø "Peotäis tolmu" (1992) Ø "Laevad kaotavad tüüri" (1993, kirjanduslikult toimetanud ja saatesõna: Teet Kallas) Ø "Sillad põlevad" (2007, lühiromaan) Ø "Põhjavalgus" (2010) Ø "Võõra mõõga teenistuses" (2011) Novelli ja jutustustekogud Ø "60 minutit" (1968) Ø "Tuuleveskid" (1974) Ø "Külalisteraamat" (1977) Ø "Oh mis kena maailm" (1983) Ø "Kirjad laagrist" (1989) Jutustus "Keerdtrepp" (1976) Tunnustused 1984 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Vana mees tahab koju")
diderot: montesquieu: Pameau vennapoegdialood, kus vestlevad minategelane, Saladuslik vaim käsitleb inimõigusi ja usulist sallivust, vaene filosoof, nimitegelane ja rikas noormees. ta jõuab kritiseerib absolutismi ja toob esile konstitutioonilise tõdemuseni et kasvatus pole kõikvõimas monarhia. nunn lühiromaan esitab noore neiu Suzannei pihtimuse, pärsia kirjad 2 noormeest, kes rändasid euroopasse, naisel on kurb elukäik, ta on tavaline tüdruk igatsuste ja vaatavad seda enda pilgu läb ning võrglevad isa ja lääne unelmatega kultuuri ja ühiskonda defoe: robinson crusoe elu ja kummalised seiklused 28 aastat
Konrad Mäe, Paul Burmani ja Aleksander Vardi loomingus. IMPRESSIONISM KIRJANDUSES * Kirjanduses avaldus impressionism1880– 1910 (19.-20. saj.) vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas. TUNNUSJOONED * Armastus ja loodus * Vähe tegevust * Detailirohkus * Süüvimine hingeellu * Hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine * Värvirohkus * Maalilisus kirjeldustes aforistlik * Vaimukas, mänglev stiil * Lühižanrid - luuletus, novell, lühiromaan PEAMISED ESINDAJAD * Peamised esindajad: Eduard von Keyserling,Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl, jpt. * Eesti kirjandusse ulatus impressionismi mõju „Noor-Eesti” vahendusel (Friedebert Tuglas, Maria Under) IMPRESSIONISM MUUSIKAS * Muusikasse tuli impressionism 1890-datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. * Tavapärase maž.-min
Tema stiili kirjeldamine annab piisaval määrul aimu, millise autoriga on tegemist. Kuid veelgi enam aitab mõista Hemingway teoseid tema eluloo tundmine. Kirjanik toetub suuresti oma isiklikel kogemustel. Seetõttu oleks mõistlik ka tema teoseid lugeda ilmumise aja järgi, sest see annab esiteks ülevaate tema kirjanduslikust arenemisest. Teiseks jõudes ta viimase ilukirjandusliku meistriteoseni ,,Vanamees ja meri", mõistab lugeja selle raamatu sisu paremini. See lühiromaan tõi Hemingwayle nii Nobeli kui Pulitzeri preemia. Ühtlasi loetakse seda kirjaniku vaimseks testamendiks. Lisaks eelmainitule esindab Hemingway ,,Kadunud generatsiooni", mille kirjanduslik stiil kirjeldab selle põlvkonna inimeste elutahte kadumist ja pettumust esimeses maailmasõjas ja selle tagajärgedes. See teema on käsitletud teostes ,,Fiesta" ning ,,Hüvasti, relvad". Viimasena nimetatud raamatu puhul võib tuua otseseid paralleele Hemingway enda eluga
Nad pidid leppima lõpmatusega." Lõpmatust tuleb võtta lõplikuna." Raul Sulbi väidab, et teose põhipuuduseks ongi see, et ta kuhugi ei jõua. Võib-olla on asi vastupidi? Lõpetamata mõtted ja sündmused võivad olla tugevus ja tekst võib siiski kuhugi jõuda kasvõi iseeneseni. Jaan Kaplinski on oma teoses vihjanud teistsugustele maailmadele, mis on väga lootusrikas vihje. Lühiromaan ,,Silm" on filosoofiline ja ulmeline. Kui tihti me ikka mõtleme sellele, kes Jumala on loonud või mis kasu on meile kärbestest, kelle vastsed tungivad ninasõõrmete kaudu konna kehasse ja söövad ta vähehaaval ära? Raamat sobib kõigile neile, kellele meeldivad ebareaalsus, ulme ja mõtlemine. (lk 105, lk 106, lk 107) - lihtsalt nagu loeme klassile.
Albert Camus (1913-1960) Eksistenstialismi esindaja, pani kirjanduses aluse absurdi mõistele. sündis 1913 Alzeerias, oli prantslane. Isa suri I MSs. Õppi Alzeeria ülikoolis filosoofiat. 1939 tuleb ta Prle. Cst ivabadusvõitleja kui Sm Pr vallutab. Andis välja ka vabadusvõitlejate ajalehte. 1957 sai Nobeli preemia. C suri autoõnnetuses. Looming. 1942 ,,Võõras"(lühiromaan). Meursault(peateg.)>ema surm ja matused jätavad ta külmaks. On ümbritsevast miljööst võõrdunud. I osas M.tapab inimese, II osas on juttu kohtuprotsessist. Kuriteo sooritas juhuslikult, ettekavatsemata. Talle tahetakse surmanuhtlust määrata. Alles kohtuprotsessi käigus hakkab M.elu üle järele mõtlema. Prokurör üritab Mi näidata halvemana kui ta on. Mle määrataksegi surmanuhtlus. M ei avalda aktiivsust enda päästmiseks. M leiab,et
Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte lugu. Ta stiil taotleb täpsust ja objektiivsust, sõnade kokkuhoidu. Autor ei paku konkreetset lahendust, seetõttu on Undi loomingust raske üheselt tõlgendada ning konkreetseid järeldusi teha. Mati Unt pole mitte ainult eesti kirjanduse elav klassik, vaid ka omapärane ja tunnustatud lavastaja. ,,Hüvasti, kollane kass." Ilmunud 1963. aastal, oli ta esimene romaan, mille autor kirjutas keskkooliõpilasena. Lühiromaan, kus kujutab maalt pärit abiturient Aarne Veenpere viimast keskkooliaastat Tartus, suhteid korteriperenaisega tädi Idaga, tüdrukutega, sõpradega ja õpetajaga ning maailmas oma koha leidmise otsinguid. Kollases majas elav tädi Ida on ,,eestiaegne naine", kes on nõuks võtnud kasvatada Aarnest tõeline mees, vastavalt oma aja ettekujutusele. Aarnet ei rahulda väikekodanlik idüll ning ta satub tädiga korduvalt konfliktidesse. Ta süüdistab Aarnet koolist
kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk , sünd muste pikaajaline kulg. Ülekantud tähendus on... · Romaan liigitatakse: Ainestiku järgi ( ajalooline romaan, rüütliromaan, armastusromaan, seiklusromaan, sõjaromaan, ulmeromaan, kriminaalromaan, spiooniromaan). · Kujutamisviisi järgi ( arenguromaan, filosoofiline romaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan). · Mahu järgi ( lühiromaan, epopöa, jõgiromaan). · Vormi järgi ( värssromaan, kiriromaan).
sünged, püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. Terav kriitika asjade kohta, millele eriliselt tähelepanu ei pöörata. Häving teema. Inimene on bioloogiline olen. Kummalised haigused, inimeste loomalik alge. Inimesed muutuvad saatanaks ja mustadeks kassideks. Kogud ,,Saatana karussell" ja ,,Rändavad rüütlid". ,,August Gailiti surm" novell. Sokeerib lugejat, sest räägib iseenda surmast. ,,Purpurne surm" 1924. Lühiromaan, tegu on esimese eesti ulmeromaaniga. Tsivilisatsiooni häving haiguse tõttu. Ühel saarel hakkavad kõik mehed haigusesse surema. Suur mõjutus Spengleri ,,Õhtumaade allakäigu" poolt. Kogumikus ,,Klounid ja faunid" kirjanduslikud följetonid. II periood. 1914-1944. Tohutud muutused eelneva loominguga võrreldes. Rahunemine, taltumine, inetuse kultus kaob, optimistlik meeleolu on oluline. Alustab novellidega. ,,Viimne romantik" novell
puruks, jääb lootus, et sellest ringist murtakse välja. Traat väärtustab töö toimet inimesele. . ,,Irdinimene" teos käsitleb eetilisi probleeme, eelkõige inimese kohast ühiskonnas. Ollimar Arvik on teistest peajagu üle-nii vaimsete võimete kui ka eluraskustest läbirühkimise poolest. Teose skeem on üksikisiku ja kollektiivi suhe. Ei leia kellegagi kontakti (irdub), kiindub ainult masinatesse. 2. Lühiromaan . ,,Tants aurukatla ümber" 3. Polüfooniline (ajalooline+traditsiooniline) romaan. . ,,Puud olid, puud olid hellad velled"(ajalooline romaan) tegelase elavad hallis orjaajas. Lõuna-Eesti möödunud sajandi keskpaigas. Teoorjuslik ühiskond. Peategelane, renditalu peremees, Hind Raudsepp on unistaja ja hea. Ja saab pidevalt peksa elult ja inimestelt. Teos on sünge, valdav on elule allajäämine, inimeste viha ja alatus. Väga täpselt on loodud tolleaegne vaimsus ja maailmapilt.
Riim-häälikute kokkukõla, aitab värsse omavahel siduda ning kujundab salme Robinsonaad-kirjandusteos merehädalise seiklustest üksikul saare. Romaan-tavaliselt kirjutatud proosas, mitmeplaaniline tegevustik, kujutatakse pikka ajajärku, palju tegelasi, keerukas sündmustik, probleemiderohkus. Jaguneb: ainestiku(ajalooline romaan, biograafiline, armastusromaan, detektiivromaan); kujutamisaspekti(arenguromaan, psühholoogiline romaan, filosoofiline romaan); mahu(lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi(värssromaan, kiriromaan). Sonett-jaguneb stroofidesse, koosneb 14 värsireast ja lõpeb viimases salmis puändiga Sümbol-võrdkuju(nt. koit nooruse vabaduse sümbol) Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad, aga erineva kõla ja kirjapildiga Süzee-sündmuste järjestus: sissejuhatus, sõlmitus, teema arendus, kulminatsioon, pööre, lõpetus Tragöödia-kurbmäng, õilsatel eesmärkidel tegutsev inimene hukkub ebavõrdses võitluses
nad kirjutavad naiivseid ja üle piiri minevaid ulmenovelle. Trubetsky luulet on tõlgitud soome, vene ja liivi keelde. Tema loomingu tähtsus peitub selles, et tema koos Villu Tammega on põhimõtteliselt eesti pungi isad ning ta on väga hästi väljendanud pungi pointi. Raamatud ,,Pogo" (1989, luulekogu) ,,Inglid ja kangelased" (1992, novell) * ,,Anarhia" (1994, luulekogu) ,,Daam sinises" (1994, romaan) * ,,Mina ja George" (1996, lühiromaan) ,,Trubetsky" (2000) ,,Anarhistid" (2003) ,,Susi jutud" (2007, novell) ,,Eesti punk 1976-1990. Anarhia ENSV-s" (2009) * - Kirjutatud koos Anti Pathique'ga
suudavad vaatamata ränkrasketele katsumustele neist väärtustest kinni hoida. Nagu ka luules, on ka proosas Traadile oluline kõlbeliste hoiakute sisendamine ja vaimsuse kaitsmise missioon, millest tuleneb ka ta loomingu tõsidus ja eetiline pingestatus. Ta on ka erakordselt mitmekülgne, ta suudab sügavalt sisse elada ajalukku ja olevikku, linna- ja külamiljöösse ning kehastuda ümber erinevateks tegelasteks – muu hulgas esitada ka naise vaatepunkti. Traadi proosa tuumtekst on lühiromaan „Tants aurukatla ümber“, mis ilmus 1971. Jaan Undusk nimetas seda teost „külaelu ja kosmilise ringkäigu avangardistlikuks sünteesiks“ ning „avangardistliku-tartumurdeliseks Tammsaareks“. Toomas Liiv on kirjutanud romaani kohta: „Traadi jutustaja suudab esile manada selle voolamise, kordumise, kadumise ja kestmise müsteeriumi, mis võimaldab „Tantsus autukatla ümber“ näha isepärast paralleelteost „Tõele ja õigusele
" o Autobiograafiline o Paljude kriitikute poolt parimaks sõjaromaaniks tunnustatud o Pole üksnes sõjaromaan erinevate tunnete kõrval on teoses ka dramaatiline ja kirglik armastuslugu [8] · 1940. ,,Kellele lüüakse hingekella" o Peetakse Hemingway kuulsaimaks ja silmapaistvamaks romaaniks o Hispaania kodusõda 1936-1939 o Peategelane armub, kuid saab oma armastatuga koos vaid 72 tundi veeta [6] · 1950. ,,Vanamees ja meri" o Lühiromaan o Räägib looduse ja inimese vahelistest suhetes, kuidas loodus on võimsam kui inimene [7] · Tsitaadid o ,,Hea meelega ostaksin natukese õnne, kui oleks mõni koht, kus seda müüakse." ("Vanamees ja meri", 1952) o ,,Praegu ei ole aeg kõike seda taga nutta, mida sul pole. Mõtle parem, mida sa nende asjadega teha saad, mis sul on." ("Vanamees ja meri", 1952) [12] Francis Scott Key Fitzgerald (1896-1940)
Kirjanik kasutab palju sisemonoloogi tegelase nö vaimuilma ja psüühika avamises. Huvi keskendatakse tavaliselt ühele peategelasele, tema heitlusele ja arengule. Kõrvaltegelased nagu täiendavad teda. Varasem ajalooline lühiproosa kogumik ,,Klio silma all" Nt Pöördtoolitund"- J.Jannseni nn sobing rüütelkondadega, peeti rahvuslikuks reetmiseks, novell on esitatud Jannseni poja silmade läbi. Tegelase sisekonflikt-kas kaitsta isa au, või tõde jalgele seada. Lühiromaan ,,Taevakivi"- K.J.Petersoni ja O.W.Masingu konflikt, tänu millele Petersoni eestikeelne luule vajus sajandiks unustusehõlma. Eesmärk oli neil kahel küll ühine eesti kultuuri ja kirjanduse loomine, inimestena erinevad: Masing praktiline, P.-uuendaja, uljas. ,,Kolme katku vahel"(I-IV, 1970-1980) peetakse tema peateoseks. (arenguromaaniks, kuna tegelane areneb läbi ajaloo). Suurromaani (tegevustik leiab aset 16.sajandil, Liivi sõja perioodil
Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". KIRJANDUS Impressionism avaldus kirjanduses19.-20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas. TEEMAD- armastus ja loodus, vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine, värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil, lühizanrid - luuletus, novell, lühiromaan. IMPRESSIONISTID VÄLISKIRJANDUSES: Prantsuse-vennad Edmond ja Jules de Goncourt, Soome - Juhani Aho, Norra - Knut Hamsun, Saksa - Bernhard Kellermann IMPRESSIONISM EESTI KIRJANDUSES: Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20. sajandi alguses: rühmitus Noor-Eesti ( 1905 - 1916), rühmitus "Siuru" ( 1917-1919). o Friedebert Tuglas (1886-1971) - impressionistlikud novellid (kogud "Kahekesi", 1908 ja
Teose kompositsiooni analüüs J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" ,,Kuristik rukkis" on mõnest argielu päevast rääkiv lühiromaan, kus raamatu peategelne Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest, tuttavatest. Holden tundub ülbe ja isekas ning ta ise tunnistab, et on suur valetaja. Tegelikult hoolib noormees väga oma lähedastest ja on viisakas. Ta õppis Pencey koolis. Holdenil on noorem õde Phoebe. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib neljandas klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda. Peale õe oli Holdenil veel kaks venda. Noorem
Võlg on Mati Undi lühiromaan, mis ilmus esmalt 1964. aastal. Lauri istub avatud aknal ja mõtleb, viis tundi veel ja siis sõidan Mallega Pärnu, kus on liiv ja meri ja ei midagi muud. Tal oli kõigest kõrini- näha ikka neidsamu maju, ikka neid samu nägusid, sedasama taevast ja ta tahtis end lihtsalt tuulutada. Malle oli temast paar aastat vanem ja ta tutvus temaga nii, et ühel õhtul kohvikus kui oli poistega paar õlut ära võtnud läks ta välja märkas et eespool toimub mingi jama. Kaks härjataolist seltsimeest kimbutavad üht tüdrukut, kes hüüdis päris valjusti appi. Siis ärkas temas kangelane, aga kõik lõppes sellega kui ta slimad avas nägi ta taevast ja üks neiu nägu kummardus tema kohale. Siis said nad tuttavaks kuni siia maani. Nad on kaks aastat koos olnud, kuid Lauri ei tea siiani kas Malle on talle õige või mitte, see paneb teda kahtlema. Lauri on 19 aastane. Tema isa rääkis talle et tema hakkas ise leiba teenima juba neljateist aast...
1960 Luule uusromantiline, unustatud vana Juhan Smuul, Arvo Vihalemm, Juhan Smuul ,,Kihnu Jõhn", Arno Vihalemm 1960. aastate lõpul iseseisvus Ee taasavastamine, kassetluule Urve Karuks, Ilona Laaman, ,,Tsooloogia ehk Ingel lindudega", Urve Karuks noortekultuur ja hakkas mõjutam Proosa novell, miniatuur, lühiromaan, Karl Ristikivi, Jaan Kaplinski, ,,Savi", Ilona Laaman ,,Mis need sipelgad ka ära ei kirjandust. Luulekassetid ilmusid modernistlik, dokumentaalne, ajalooline P.E Rummo, Arvo Valton, ole", Karl Ristikivi ,,Inimese teekond", Jaan Kaplinski 1962-1968, neis esile tõusnud au Draama - metafoorne Mati Unt, ,,Tolmust ja värvidest", P.E Rummo ,,Lumevalgus... olnud määrav tähendus 20. Sajan
ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957
Alfred Sisley (1839-1899) "Udune hommik" "Tee väikse linna lähedal" Berthe Morisot (1841 1895) "Peitusemäng" Impressionism kirjanduses 19.20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas teemad armastus ja loodus vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil lühizanrid luuletus, novell, lühiromaan Impressionistid väliskirjanduses Prantsuse- Norra - vennad Knut Edmond ja Hamsun Jules de Goncourt Saksa - Bernhard Soome - Kellermann Juhani Aho Impressionism eesti kirjanduses Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20. sajandi alguses rühmitus NoorEesti ( 1905 1916) rühmitus "Siuru" ( 19171919) G. Suits "NoorEesti" 1
rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957
Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulud'', ''Soe õhtu'', ''Tule rüütamine'' jne. Luulekogus ''Ilmakaared'' on luuletusi aastatest 1962-1967. Kogu ilmus aastal 1970. Eesti ajaloos oli 1960ndatel nn ''sulaaeg''. Elu "raudse eesriide" taga vabamaks, ning inimesed said rohkem teada sellest,mis toimub noorte hulgas laias maailmas. Välisriikide muusikavoolud
pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati juba hilisel antiikajal. Kaasajal on romaanizanr väga mitmekülgne, see hõlmab väga erinevate tunnustega, erineva stiili ja mahuga tekste. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks zanriks kujunes see alles 19.-20. sajandil. Romaani saab liigitada erinevatel alustel, nt ainestiku järgi - ajalooline, armastus, seiklusromaan jne kujutamisviisi järgi psühholoogiline romaan, arenguromaan, esseistlik romaan. Jne mahu järgi lühiromaan, epopöa, vormi järgi - päevikromaan, värssromaan. Novelli iseloomustab tihe sündmustik ja väike hulk tegelasi, harilikult on vaid üks keskne teema. Üheks novelli oluliseks tunnuseks peetakse puänti (üllatavat lahendust, ootamatut pööret. Novellizanri looja on 14. sajandi Itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio ("Dekameron"). Jutustusel sündmustik on sageli novellist laialdasem, see ei keskendu vaid ühe peamise sündmuse ümber. Ka vorm on vabam
16 plaati Vennaskonnaga Vürst Trubetsky & J.M.K.E. Rotipüüdja (2000, MC, CD, Kaljukotkas/Melodija) The Flowers of Romance Sue Catwoman (2004, CDEP, MFM Records) Sue Catwoman (2004, CD, The Flowers Of Romance) Paris (2006, CD, Līgo) Raamatud „Pogo“ (1989, luulekogu) „Inglid ja kangelased“ (1992, novell) * „Anarhia“ (1994, luulekogu) „Daam sinises“ (1994, romaan) * „Mina ja George“ (1996, lühiromaan) „Trubetsky“ (2000) „Anarhistid“ (2003) „Susi jutud“ (2007, novell) „Eesti punk 1976-1990. Anarhia ENSV-s“ (2009) * - Kirjutatud koos Anti Pathique’ga Filmid Režissöörina "Vennaskond. Millennium" (1998, VHS, 90 min., Faama Film/Eesti Tõsielufilm/Trubetsky Pictures) {Film oli esindatud Soome filmifestivalil Pirkanmaan Viro-Viikko 10. – 17. 10. 1999.} "Vennaskond. Ma armastan Ameerikat" (2001, VHS, 140 min
toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957
"Härra Pauli kroonikad pälvis Eesti Kultuurkapitali proosapreemia. Aastal 2005 ilmus romaan "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa." Aastal 2007 ilmus jutukogu "Rändaja õnn". 3 Looming Mehis Heinsaarel on ilmunud 109 teost. Neist romaane 1, lühiromaane 1, novelle 102 ja kogumikke 5. Neist populaarsemad: "Vanameeste näppaja" (lühijutud). "Härra Pauli kroonikad" (lühiromaan juttudes). "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa" (romaan). "Rändaja õnn" (lühijutud). "Sügaval elu hämaras" (luuletusi 1992–2008). "Ebatavaline ja ähvardav loodus" (lühijutud). "Härra Pauli kroonikad" (teine trükk, sisaldab esimeses väljaandes puudunud lisalugusid). "Ülikond" (jutte 2003–2013). 4 Teose iseloomustus
Gailit Peamiselt kirjanduse, kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. NOVELLIST Elutunnestus on romantiline, kuid endine fantastika , mängulisus on taandunud. Ellusuhtumine pessimistlik. Gailiti looming jaguneb kolme perioodi: I periood (1909-1924) Põhiliselt novellid Teosed on sünged, teemaks on häving. Püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. ,,Purpurne surm" 1924. Lühiromaan. Eesti esimene ulmeromaan. Tsivilisatsiooni häving haiguse tõttu. Suur mõjutus Spengleri ,,Õhtumaade allakäigu" poolt. II periood (1914-1944) Tohutud muutused eelneva loominguga võrreldes. Rahunemine, taltumine, inetuse kultus kaob. Optimistlik meeleolu on oluline. Alustab novellidega, lõpetab romaanidega. ,,Isade maa" 1935 Sõjaromaan. On nimetatud anekdootlikuks, sõja tõsidust mõnitavaks teoseks. Teost on kiidetud ja laidetud, isegi
Shakespeare’i 4 4 4 2) Klassikaliselt oodati tervikliku mõtet, puhast, kõlavat ja sünonüümiderikast keelt Eesti - Under, Suits, Kangro, Kangur jt Sonetipärg: 15 sonetti, iga järgnev algab eelmise viimasega. Algus- või lõpusonett koosneb kõikide ülejäänute esimestest ridadest. Eestis vähe. Boccaccio Petrarca sõber, Firenzest, ise polnud nii tuntud varasem looming - poeem “Fiesole nümfid” ja lühiromaan “Fiammetta” (kes tegelikult oli tema muusa Maria d´Aquino) peetakse KLASSIKALISE NOVELLI rajajaks, täiuslikkuseni arendajaks • Maailmakuulsa novellikogu, peateose „Dekameron“ kujutab endast raamjutustust, nn üks jutustus on teise sees. • Raamat räägib 3 noormehest ja 7
Chauceri looming, samuti kütkestasid teda kuningas Arthuri legendid. Ta süüvis ka Skandinaavia kirjanikesse nagu Ibsen, Strindberg, Brandes. 22-aastaselt valmis Sigridi mahukas ajaloolise romaani tsükkel, millega ta oli alustanud juba 16-aastaselt. Romaaniseeria rääkis peamiselt Taani keskajast, teos oli kohati romantiline. Romaani trükkilaskmiseks ei saanud ta aga kirjastajalt heakskiitu. Kaks aastat hiljem valmis tema lühiromaan: see koosnes 80-leheküljest. Raamat rääkis ühest keskajal elanud Kristiania naisest, kes oli pärit väikesest taluperest. Raamatu pealkiri oli "Martha Oulie" ja see algas kurikuulsa lausega: "Ma olen oma mehele truudust murdnud." Hiljem modernistliku kirjanduse võidulepääsuga on seda lauset aktsepteeritud. Selle lühiromaaniga arvati noor Sigrid ka Norra kirjandusringkondadesse, mis tähendas ka väikest stipendiumi. Seega tegi Sigrid 25-aastaselt oma kirjandusliku
romaan. 2. autorite temperamendist lähtuv: lüüriline(romantiline) ,tendents( esitab teatud mõttemaailma), humoristlik, satiiriline(terva pilge, millegi välja naermini) 3. vormilisstrultuurilised tunnuste põhjal: minaromaan( mina vormis) kiriromaan(sõndmustik väljendatakse kirjade najal), päevik(päeviku kujul), kroonika ( ilukirjanduslik romaan, aga antakse edasi kroonika vormis), värss ( Onegin) , eksperimentaalne , lühiromaan, jõgiromaan(mitme osaline, ulatuslik tegevus, sündmused põlvnevad) 4. voolu tunnuste järgi: realistlik, romantiline, naturalistlik, eksistentsialistlik Realistlikromaan sündis 19. Sajandil . 20 sajandi moodne romaan keskendus inimese sisemaailmale ja loobus traditsioonilistest romaani printsiipidest. (Franz Kafka). Eesti kirjandusse jõudis romaan 19 sajani lõpus. (Eduard Vilde). Karakteri käsitlus romaanis:
Selles novellis näidatakse Tallinna vaimset maha jäämist, tegemist on provintslusega. 2) ,,Michelsoni immatrikuleerimine". Johann on 18.saj lõpust pärit kindral, kes oli talupoja päritoluga. 3) ,,Pöördtoolitund" Jannseni loo Eugeni (poeg) simade läbi kuidas Jannsen võttis Balti aadlikelt vastu 200 rubla. 4) ,,Kahe kaotsi läinud paberi lugu". Räägin Kreutzwaldist. Romaanid veel: ,,Tahtamaa", ,,Paigallend", ,,Kallid kaasteelised". 1975 lühiromaan ,,Taevakivi". Keskseteks tegelasteks O.W.Masing ja K.J.Peterson, samuti Masingu noor itaallannast naine Cara. Esitatud monoloogidena. Masing kritiseeris kaht Petersoni luuletõlget kirjas Rosenpläuterile, kes jättis seejärel tõlke oma ajalehes trükkimata. Kross lavastab ,,Taevakivis" kahe kirjamehe kohtumise 1821.a. sügisel Äksi kirikumõisas, (Masing oli Äksi pastor, seda on mainitud ka ,,Keisri hullus") kus laseb Petersonil oma
ajasturomaan. · 1960. aastail pöördutakse tagasi vorminõudlikumate zanrite (novell, miniatuur jms) juurde. · Noorem põlvkond kasutab palju sisemonoloogi ja kogemusi elust enesest. · Teemadeks on möödunud aegade analüüs · 1960. aastate noorsoo lemmikuks sai Mati Unt noorte elu käsitlevate lühiromaanidega. Proosa · Debüteerivad Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Mats Traat, Teet Kallasj, Aimée Beekman jt. · Uute stiilidena tulevad lühiromaan, modernistlik lühiproosa. · Märksõnadeks eksistentsiaalsed küsimused, inimese koht maailmas, vastuoluline elutaju, sisemonoloogid. Mati Unt · 1944-2005. · Tugevalt modernistlik. Rõhk on inimese mõtte- ja tunnetemaailmal. · Peetakse 60ndate tundlikuimaks portreistiks. Mati Unt · Minategelased ihkavad täiuslikku armastust ja mõtestatud elu, unistavad paremast maailmast. · Tuntuimad teosed on "Tühirand. Love
teadusliku, ühiskondliku või kirjanduskriitilise sisuga kirjutis Faabula- teose ,,Fiammetta"- Fortinbras-Norra F sündmustik ajalises ja Boccaccio, prints, kes tahab isa põhjuslikus psühholoogiline surma eest kätte järgnevuses. lühiromaan maksta ja Taanit rünnata Filosoofiline satiir- Erasmuse ,,Narruse kiitus" Grotesk- üleloomulik, G.Guinizelli algatas uudsse ,,Galatea"-Cervantese Gertrud-Hamleti ema, G madaldav liialdus nt. poeetilise väljenduse, nn uue pastoraalromaan, Taani kuninganna, Dante ,,Põrgu" maheda stiili
· ,,Üksidale uitaja mõtisklused" analüüsib kogu elu, vaateid, hingelisi ja vaimseid püüdlusi 7. Diderot- prantsuse valgustaja · Esimene prantsuse entsüklopeedia · Näidendid ,,Vallaspoeg", ,,Perekonnapea" · ,,Rameau vennapoeg ,, omavahel vestlevad minategelane, vaene filosoof, ja nimitegelane, rikas noormees. Teos jõuab tõdemuseni, et kasvatus pole kõikvõimas. · Lühiromaan ,,Nunn" noore neiu Suzanne pihtimus 8. Daniel Defoe- inglise valgustuskirjanik · ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" - üksikule saarele sattunud merehädalise jutustus 9. Jonathan Swift inglise valgustuskirjanik · ,,Gulliveri reisid" 1. Osas läheb autor liliputlaste maale, kus ta tunneb ennast hiiglasena. 2. Osas läheb autor hiiglaste maale, kus ta tunneb ennast liliputina. 3. Osas läheb ta lendavale Laputa saarele
Õpik: Ants Järv, Luule Epner, Ele Süvalep, Epp Annus, Sirje Olesk, Mart Velsker „Eesti kirjanduslugu“, Tallinn: Koolibri 2001. Lugeda eksamiks: Friedebert Tuglase novellid: „Toome helbed“, „Maailma lõpus“, „Kuldne rõngas“, „Inimesesööjad“ Peet Vallak „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ Betti Alveri luule August Gailiti kaks novelli kogust „Saatana karussell“ Arvo Valtoni novellid „Rohelise seljakotiga mees“ ja „Kaheksa jaapanlannat“ Arvo Valtoni lühiromaan „Õndsusesse kulgev päev“. Kogumikust „Üksildased ajas I“ Mart Kivastiku novell „Peegel“ (Novellikogus „Kurb raamat“ Tartu, 2008) Üks kaasaegne luulekogu vabal valikul
Ta sooritas eksamid edukalt ja sai 1841. aastal volituse. Sel aastal olevat ta kirjutanud ka oma kaks esimest romantilist etendust, mis pole aga säilinud. Dostojevski sai leitnantiks 1842 ja ta lahkus akadeemiast järgmisel aastal. 1834. aastal ta tõlkis vene keelde Balzac´i romaani ,,Eugenie Grandet", kuid sellega ei saavutanud ta üldse tähelepanu. Oma enda teoseid hakkas ta kirjutama 1844 aasta lõpus pärast sõjaväest lahkumist. 1845 avaldati tema esimene lühiromaan ühes perioodilises ajakirjas ja see sai väga palju positiivset vastukaja. Kirjandusekriitik Vissarion Belinski ja paljud tema järgijad pidasid juba selle teose põhjal Dostojevskit üheks Venemaa parimaks kirjanikuks. Järgneva aasta alguses trükitigi lühiromaan ka raamatuvormis ja Dostojevskist oli saanud kuulsus juba 24 aastaselt. Kuid Dostojevski järgmised kirjatükid said kriitikutelt palju negatiivset vastukaja ja tema kuulsus hakkas hajuma
Kuigi 17-aastase Holden Caulfieldi elu oli kirjeldatud lühidalt, pani see siiski mind võrdlema enda eluga. Holden Caulfield tundub esialgu üsna iseka ja ülbe poisina, kuid hiljem sain ma aru, et ta ju tegelikult ei tahtnud, et teda koolidest välja visatakse ja ta väga armastas oma õde. Vanemate inimestega käitus ta ka väga viisakalt, olenemata, mida ta tegelikult mõtles. II AINE JA TEEMA «Kuristik rukkis» on oma sündmustiku poolest lihtne, ainult mõnda argielu päeva haarav lühiromaan, kus Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest jne. Alguses on Holden Pencey koolis, kust ta välja visatakse ning tema ajaloo õpetaja Spencer soovis temaga rääkida ning hüvasti jätta. Varsti otsustas Holden ilma kellelegi ütlemata Penceyst lahkuda ning suundub hotelli. Ta käib linnapeal ringi, kohtab kahte nunna, saab kokku vanade sõpradega (Sally ja Luce), joob ja kõige lõpuks otsustab hiilida koju, et rääkida oma noorema õega, Pheobega
spontaansuse poolest, hiljem, eriti üheksakümnendatel, saab temast objektiivsust taotlev irooniline kõrvaltvaataja. Kui kuuekümnendatel-seitmekümnendate alguses tegeleb ta eelkõige isikupsühholoogiaga (Võlg, Tühirand), siis seitsmekümnendate lõpus pöördub ta üldiste identiteediküsimuste ning kultuuri kriisi probleemide juurde (Sügisball) Hüvasti, kollane kass (esmakordselt ilmunud 1963) on Mati Undi esimene romaan, mille autor kirjutas veel keskkooliõpilasena. Lühiromaan, mis kannab autori enese alapealkirja/zanrimääratlust "naiivne romaan", kujutab maalt pärit abiturient Aarne Veenpere viimast keskkooliaastat Tartus, suhteid korteriperenaise tädi Idaga (prototüüp Ella Jaakson), tüdrukutega, sõpradega ja õpetajaga ning maailmas oma kohe leidmise otsinguid. Kollases majas elav tädi Ida on "eestiaegne naine", kes on nõuks võtnud kasvatada Aarnest tõeline mees vastavalt oma aja ettekujutusele. See tähendab head õppimist,
tegelase kohalolekut, mineviku sündmused), sisemonoloog (jutustaja ei sekku), teadvuse voog (muljed, mõtted tegevus). Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane? Jutustava proosa suurvorm. Probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Romaane saab liigitada erinevatel alustel, nt ainestiku järgi (ajalooline, armastus, seiklus), kujutamisviisi järgi (psühholoogiline, esseistlik, arenguromaan), mahu järgi (lühiromaan, epopöa), vormi järgi (päevikromaan, värssromaan). Millised on veel eepilise teksti liigid? Novell Tihe sündmustik, väike hulk tegelasi, üks keskne teema, puänt. Jutustus sündmustik novellist laiem, mitu sündmust, vorm vabam, romaanist lühem ning ülesehituselt lihtsam. Muinasjutt sisaldab imesid jm mida reaalses elus ei esine. Maailm on imepärane, aeg ja ruum ei ole määratletud. Valm lühijutt, mis sisaldab loomi ja on õpetliku sisuga. Legend millegi saamislugu.
ringi vahtides juba pudelikorki keerutas. Kusagilt ilmus veel puhtamgi laudlina ja varsti võis näha söögist kõigeti mõnutundvaid kodanikke. Alfred keeras külge. " Aare kujutab endast fantastika ja ulme sugemetega satiirilist seiklusromaani, eestikeelset ja algupärast, mis räägib mereröövlitest ja aardejahist. "Aare" ei ole Paju debüüt, ent BAASilegi tundmatu kümnenditagune "Muinaslugu" (Metsarada 1997) on tänaseks päevaks röögatu rariteet. Aare on vormingult lühiromaan, sisaldab mitte-enam-algaja autori kümne aasta töö ometi rohkem vahvaid ideid kui mõni antoloogia. Tõsi, osa neist on tänaseks juba lauskliseed, seega on natuke kahju, et "Algernoni" toonane toimetus enne sajandivahetust teose esimest versiooni avaldamiskõlbulikuks ei pidanud, samas aga on viimistlemine, juurdekirjutamine, settimine ja ehk ka kirjastamisprotsess koos toimetamise ja korrektuuriga lõpptulemusele ainult head teinud. Stiil on Pajul endiselt muhe, kui ehk
annaabi.ee 
