LIMUSED 1.Limuste elupaigad. Kõige rohkem on limuseid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. 2.Kes kuuluvad limuste hulka? Limuste hulka kuulvad teod, karbid, peajalgsed. 3.Tigude ehitus ja eluviis. Kehakatte- nahakurru e. mantel. Hingamiselund- lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Toitumine- enamik taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Meeleelundid- tähtsamaks meeleks on kompimis- ja maitsmismeel. Paljunemine- liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. 4.Limuste rühmade põhitunnused ja elupaigad. Teod- * keha katab mantel; * spiraalne lubikoda; * pea, kere ja jalg; * silmad ja 2 paari kombitsad; * avatud vereringe; * süda 2- osaline; * suus on hõõrel; * liitsugulised; * meeled kompimis- ja maitsmismeel; * seedenõresid tootev nääre maks; * hingavad kopsu või lõpustega; * toituvad taimedest. Karbid- * koda koosneb 2-st koolmest; * pea puudub; * jalg; * kombitsad ja ...
Kõigusoojasus- loom, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist Kehavereringe- osa vereringest, mis varustab kogu keha hapnikkurika verega Kopsuvereringe- osa vereringest, milles veri rikastub kopsudes hapnikuga Arteriaalne veri- hapnikurikas veri Venoosne veri- hapnikuvaene veri Segaveri- kui arteriaalne veri ja venoosne veri osaliselt segunevad Kehaväline viljastumine- munarakud viljastuvad kehast väljaspool Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga. Kala süda on kaheosalina ja konnadel kolmeosaline. Kalal on üks vereringe ja konnadel keha- ja kopsuvereringe
TEO TOITUMINE TEO SEEDEELUNDKOND ALGAB SUUAVAGA , MILLELE JÄRGNEB NEEL . NEELU ESIMESES OSAS ON HÕÕREL , MILLEGA TEOD SÖÖVAD TAIMSET TOITU . NEELULE JÄRGNEVAD MAGU JA SOOLTORU , MIS LÕPPEVAD PÄRAKUGA . TIGUDE HINGAMINE MAISMAA TEOD HINGAVAD KOPSUDEGA , VEES ELUTSEVAD TEOD KOPSUDE JA LÕPUSTEGA . TIGUDE TÄHTSUS ENAMIK TIGUSID TOITUB TAIMEDEST , NAD ISE ON TOIDUKS PALJUDELE LOOMADELE . OSA TIGUSID ON PARASIITIDE VAHEPEREHEMED . MÕNED TEOD ON KA SÖÖDAVAD INIMESTE JAOKS . TIGUSID NIMETATAKSE KÕHTJALGSETEKS . TIGUDEL ON AVATUD VERERINGE . TEOD ON LIITSUGULISED . V IINAMÄETIGU ON LOODUSKAITSE ALL . KOJATA TEOD ON NÄLKJAD . KARPIDE ARENG KARBID ON LAHKSUGULISED . SEEMNERAKUD UJUVAD EMASLOOMA MUNARAKKUDENI , VILJASTUNUD MUNARAKUD ARENEVAD VASTSETEKS EMASLOOMA ORGANISMIS . KEVADEL PEAVAD NOORED KARBID KINNITUMA KALALÕPUSTELE , KUS NAD PARASIIDINA ELAVAD PAAR KUUD . SEEJÄREL LASKUVAD NAD VEEK...
2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel. 1. Selgrootud vees · Selgrootute hulka kuuluvad putukad, vähid, ussid, ämblikulaadsed, teod, karbid, kaheksajalad jne. Jõevähki jääb Eestis järjest vähemaks. Ta on oma elupaiga suhtes väga nõudlik. Kuidas selgrootud vee all hingavad? · Jõevähk hingab lõpustega. · Paljud putukavastsed samuti lihtsamate lõpusetaoliste elunditega. · Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark). VESIHARK Õhutoru 2. Kuidas kalad vees hingavad? · Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid, raid), sõõrsuud (silmud) ja luukalad (ahven, särg, haug jne.). · Kalad ei pea veepeale hingama tulema. · Nad hingavad lõpustega. LÕPUSEKAANE D 1. Mida tähendab väljend ,,ma tunnen end kui kala vees"?
Kärt KaasikAaslav 7.B Rühm Iseloomulikud tunnused Kalad ● Kohastunud eluks vees ● Voolujooneline keha ● Keha katavad limaga kaetud soomused ● Liikumiseks uimed ● Ujupõis ujuvuse reguleerimiseks ● Hingavad lõpustega vees lahustunud hapnikku ● Kaheosaline süda, üks vereringe ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette ● Moondega areng ● Hästi arenenud haistmismeel, kuulmine ja kü...
pikissoned, ringsooned Hingamine Puudub Naha kaudu Puudub Masismaateod mantlihõlmad kopsudega, e vahel veeteod paiknevate lõpustega lõpustega Toitumine Toitub Toitub Toitub iniemse Toitub Toitub Seepiad ja peremeeslo taimejäänustes sooles olemvast taimedest/lehted ainurasketest, kalmaarid- oma t ja org- poolseeditud est vähikestetst ujuvatets maksast ainetest. toidust mis satuvad kaladest ja
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähend...
5. Iseloomusta järvekarbi suurust, toitumist, vereringet, hingamist ja närvisüsteemi. Järvekarpide suurus sõltub toitumisest ja vanusest, enamasti 5-15 cm. Nad saavad toitu vee filtrimise kaudu. Veest sõelutakse välja pisiorganismid (ainuraksed ja vähikesed). Vereringe on neil avatud, süda asub selgmisel poolel. Närvisüsteem on lihtne, koosneb närviväädist. Meeltest on arenenumad maitsmis- ja kompimismeel. Tal ei ole silmi. Nad hingavad mantlihõlmade vahel paiknevate lõpustega. 6. Tee joonis järvekarbi siseehitusest ja kirjuta juurde osad. 7. Mida tead Järvekarpide sigimisest ja kirjelda tema arengut. Järvekarbid on lahksugulised loomad. Nad hakkavad sigima sügisel. Emane järvekarp muneb mantliõõnde kuni 200 000 muna. Ka isaskarbid eritavad seemnerakud mantliõõnde, kust need veevooluga välja emaskarbi juurde liiguvad ja munad viljastavad. Munadest koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjate lõpuste külge ja jäävad sinna kevadet ootama
Talvel aga veekogu põhjas. Kahepaiksed on selgroogsed (rohukonn, kärnkonn, tähnikvesilik). Nad suudavad elada nii Kahepaiksed on kõigusoojased nad ei vees kui ka maismaal. Nende keha on limane ja tooda ise sooja, vaid ilma soomusteta. Naha kuivamine on näiteks saavad sooja konnale ohtlik . Kahepaiksed koevad oma ümbrusest. munad vette, millest arenevad kullesed. Kullesed on kala moodi, neil on saba ja nad hingavad lõpustega. Hiljem arenevad neil kopsud ja jalad ning nad tulevad veest välja maismaale. Kahepaiksed toituvad putukatest, tigudest ja ussidest. Konnad kasutavad saagi püüdmiseks oma pikka keelt, saak kleepub keele külge ning ta neelab selle alla. Konnad on ka ise toiduks teistele lindudele, imetajatele. Maismaal hingab konn kopsudega ja läbi naha. Sellepärast peab tal nahk olema limane. Vette
ehitusega vähid. Tuntumad nendest on kümnejalalised. Nende tuntum esindaja on magevetes elav jõevähk. [4] Vähkide kehaehitus Suuruse ja kehakuju poolest on vähid küllaltki erinevad, kuid neil on ka ühiseid tunnuseid. Neil kõigil on välistoes, mida nad kasvamise käigus aeg-ajalt vahetavad. Neil on kaks paari tundlaid ning enamikul ka liitsilmad. Tavaliselt hingavad vähid jalgade alusel asuvate lõpustega. Osal liikidel on ujumisjalad. Jõevähil, homaaridel ja krabidel on käigujalad, mille esimene paar lõpeb võimsate sõrgadega. [6] Vähkide vereringe Vähkide vereringesüsteem on avatud nagu teistelgi lülijalgsetel. Veri liigubsüdamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. Südamest juhivad veresooned sinakasrohelised vere kõikidesse keha osadesse. Sealt liigub hapnikuvaene veri esmalt lõpustesse, kus rikastub hapnikuga, ja seejärel jõuab uuesti tagasi südamesse. [6]
Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Paljunemine: Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui ka munarakud.
KARBID Sigimine : lahksugulised Kasutusalad : söögiks inimestele, loomadele ja merelindudele Mitmekesisus : ei ole suurt mitmekesisust Hingamine : PEAJALGSED LIMUSED Elupaik : meredes Suurus : Toitumine : ujuvatest kaladest ja selgrootutest Liikumine : tänu täiuslikule närvisüsteemile, saavad nad kiiresti ujuda ja ka vee reaktiivjõudu kasutades Enesekaitse : muudavad oma keha värvi, tindinääre, mille eritist pritsitakse vette Meeleelundid : Sigimine : lahksugulised Hingamine : lõpustega LIMUSED Neil on mantel, jalg ja hõõrel ja nad on enamasti kojaga loomad. Nad elavad vabalt, kuid mõned ka kinnitunult. Liiguvad lihaselise jala abil kui ka vee reaktiivjõudu kasutades.
Tigude paremini arenenud meel on kompimine. Kompimiseks kasutavad nad peapiirkonnas olevaid tundlaid ning jalga. Peapiirkonnas asuvad ka silmad, mis on tigudel nägemiselunditeks. Teod elavad nii maismaal kui ka vees. Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Teod vesikeskkonnas Vereringe on tigudel avatud. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal.
Kahepaiksed on esimesed maismaa selgroogsed, nende sigimine on siiani suuresti seotud veega. Kalad ja kahepaiksed jätavad tavaliselt oma munad ja neist koorunud vastsed saatuse hoolde. Kaladest eristab neid peamiselt jäsemete olemasolu ja kopsuhingamine . Kalade keha katavad soomused ja lima. Kalad ujuvad uimede ja saba abil ning hingavad lõpustega. Kahepaiksed aga elavad nii vees kui maal. Nad koevad munad vette ning seejärel nende munadest arenevad kullesed. Nagu see nimigi ütleb teile, on ogalik ogaline kala. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane. Ogalik võib elada nii mere- kui ka magevees. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Looduses langeb ogalik ohvriks paljudele röövkaladele.
maitsmismeel. · Teise kombitsapaari tipul asuvad silmad, millega eristab ainult valgust. KOMBITSAD KODA JALG 3 · Teod elavad nii maismaal kui ka vees. · Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. · Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. · Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. · Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. 4 · Vereringe on tigudel avatud. · Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. · Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. · Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. · Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. 5
edasi liikuda Toitumine taimelehed, küpsenud viljad. pisikestest vees hõljuvatest taimedest ja kalad, ujuvad selgrootud. loomadest Hingamine Lõpused vees, mantlihõlmade vahel paiknevate lõpustega vees kops maal lahustunud hapnikku Toes Õhuke, lubiainega tugevdatud väljas õhuke sarvainest kiht, sees õhuke Naha all õhuke plaatjas sisemine toes. koda(torn,ketas) pärlmutterkiht (seepial, kalmal) Enamus välise kojata. Sugunäärme kuklal, teise tundlapaari taga. mantliõõnes, sügisel sigib, lahksuguline
moodustavad riivitaolise elundi ehk hõõrla. Kiritoed söövad taimelehti ja küpsenud vilju,kraapides neilt hõõrlaga tükikesi. Teo maole järgnev u-kujuline sooltoru on pikk nind lõpeb koja eesserva lähedal pärakuga. Teo Tigule on arenenud ka võrdlemisi suur seedenõret tootev seedenääre hõõrel maks. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Kiritigu hingab kopsuga Teod hingavad kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil, mis paikneb koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu, mille rohkete veresoonte kaudu satub õhuhapnik verre. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Teo koda Koda kaitseb tigude elundeid. Tavaliselt on koda spiraalselt keerdunud oma pikitelje ümber. Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast. Koja ehitus väljastpoolt sissepoole
Elupaik Kehaosad Suurus 7. Mis tähtsus on pisivähkidel looduses? Kuidas on nad kasulikud inimesele? 1. 2. 8. Mis on vähikatk ja kuidas saab inimene selle levikut vältida? 9. Koosta neljalüliline toiduahel, mille üheks lüliks on jõevähk. B 1. Nimeta kolm lülijalgsete tähtsamat rühma. 1. 2. 3. 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Vähil koosnevadlülidest a) keha ja jäsemed. b) ainult jäsemed. c) keha, jäsemed ja kõik kehajätked. 2. Vähid hingavad a) lõpustega. b) kopsudega. c) kogu keha pinnaga. 3. Vähi peas on a) kaks lihtsilma. b) kaks liitsilma. c) kaks liitsilma ja tundlad. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Sõrad tagakeha ujujalad hingamine lõpused toidu haaramine 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Pearindmik, tagakeha, saba, uim._______________________________________________
vabanemine, suuaparaadi ümberkujunemine ja eesjäsemete vabanemine. 9. Päev 84+ Veest kuivale siirdumine. 10. Päev 84+ Noor konn. Viljastumisest : Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul konnadel kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles. Alguses lõpustega hingav kulles toitub peamiselt taimedest. Mõne kuu jooksul areneb ta järk-järgult täiskasvanud liigikaaslase sarnaseks. Kapsaliblika areng viljastumisest surmani: SELTS: LIBLIKALISED (LEPIDOPTERA). Suur-kapsaliblikas (Pieris brassicae) Väike-kapsaliblikas (P. rapae)
Vesikest vesi ümber loote. Kusekott jääkainete kogunemiskoht. Karikloode toimub kahe lootelehe areng: Välimine looteleht e. ektoterm moodustub vagu (ürgjutt), millest moodustuvad pea- ja seljaaju; meeleelundid, nahk, küüned, karvad. Keskmine looteleht tugi- ja liikumiselundkond, vereringe, erituselundkond. Sisemine looteleht (entoderm) seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees inimene läbib embrüonaalse arengu algul eellastele sarnased etapid. Idulane hingab lõpustega, kestab kolmanda kuuni. LOOTEJÄRGNE ARENG: Otsene areng imetajad, linnud, roomajad vastsündinu sarnaneb vanematega. Moondeline areng kalad, kahepaiksed vastsündinu erineb ehituselt oma vanematest, muutub sarnaseks läbi vahestaadiumite. Vaegmoone putukad, mardikad(rohutirts, prussakas, lutikas): munavastnevalmik Täismoone liblikad: munarööviknukkvalmik Lootejärgse arengu etapid: Noorjärk e. juveniilne staadium algab sünni/koorumisega, lõpeb järmise etapi algusega
· üheosaline koda, pea ja liikumiseks · kahest poolmest koda · jalg moondunud kombitsateks ja jalg · liikumiseks kiilukujuline jalg lehtriks · hingavad lõpuste või kopsudega · pea puudub · pea olemas · hingavad lõpustega · sisetoes seljal naha all · hingavad lõpustega · liiguvad vee reaktiivjõudu kasutades · ehituses: mantel, jalg ja hõõrel
Peajalgsed on__________sugulised. Kõik peajalgsed on______________, kuna nad toituvad kaladest ja selgrootutest. Peajalgsetel on papagoi noka taolised__________________, millega nad suudavad purustada isegi kalade_______________. LIMUSED B 1. Kes kuuluvad limuste hulka? 1) 2) 3) 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Kiriteo koda moodustub a) teo keha ümbritseva nahakurru e mantli eritistest. b)talla limanäärmete eritistest. 2. Kiritigu hingab a) lõpustega. b) kopsudega. 3. Kiritigu on a) lahksuguline. b) liitsuguline. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Kompimine peata limus silmad jala tald karp valgus ja vari 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Kopsud, õhuhapnik, lõpused, maismaatigu._______________________________________ __________________________________________________________________________
kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk katteseemnetaimed on suurim taimede hõimkond, jagunevad kahte rühma- üheidulised, kaheidulised, iseloomulik on õis ja sellest arenev vili. (ravimtaimed, ilutaimed)
ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ne tase erilise kujuga Kolmas tase Nad on väheaktiivsed Neljas tase Viies tase Elavad vees või niisketes kohtades Lameussid, paelussid, imiussid, vihmaussid Hingamine lõpustega Hingamispind sageli suurem, Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase kui looma kehapind Kolmas tase Lõpused võivad olla lisaks Neljas tase Viies tase liistakutele ka sulgjad või jätketaolised Sobivad hingamiseks ainult vees
söögiks. Meritähed kahjustavad inimese austrikasvatust Limused: teod, karbid ja peajalgsed Leidub kõikjal, enamik soolases vees, vaid teod maismaal, peajalgseid Eestis pole Pehme keha, siseorganeid katab õhukenahakurd-mantel Enamikel jalg ja koda, koda on lubiainest, kaitseb osadel muundunud sisemiseks toeseks(kalmaar, seepia) või kadunud(nälkjas, kaheksajalad) Karbid: Siseehitus: sise ja väljavooluavad, kust vesi sisse ja välja, merevee puhastaja(5-15l/h), hingab lõpustega Elab soolases ja magedas vees, Eestis jõe ja järvekarp. Välisehitus: keha kaitseb koda, mis koosneb kahest poolmest, ohu korral tõmbab poolmed lihastega kokku, poolmeid ühendab elastne side ja tugevad lihased. Jalg on kompamiseks ja liikumiseks sest,pead pole, rõngad näitavad vanust, pole tundlaid, silmi pole Toit: aineosakesed, pisiorganismid Lahksugulised, enamik veekogu põhjas, liikumine pole oluline, sest vesi kannab toitu neile
pikkusi rändeid Kuidas kalad liiguvad? Kala ujub vees keha ühele ja teisele poole painutades, suureks abiks on sabauim. Liikumissuuna muutustel abistavad rinna-, kõhu- ja seljauimed. Kõhuõõnes paiknev gaasidega täidetud ujupõis hõlbustab kalal sukelduda või veepinnale tõusta. Kuidas kalad hingavad? Kalad hingavad pea tagakülgedel paiknevate lõpustega. Nende abil saavad kalad vees lahustunud hapnikku ning eritavad keskkonda süsihappegaasi. Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha. Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased. Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha. Mida kalad söövad?
2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: 1) Kiritigu e
Kojast ulatuvad välja vaid pea ja jalg, mis ohu korral samuti kotta tõmmatakse. Tigude paremini arenenud meel on kompimine. Kompimiseks kasutavad nad peapiirkonnas olevaid tundlaid ning jalga. Peapiirkonnas asuvad ka silmad, mis on tigudel nägemiselunditeks. Teod elavad nii maismaal kui ka vees. Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Vereringe on tigudel avatud. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Toitumiseks on tigudel hõõrel. Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist.
Evolutsioon Õp. lk 152- 183 1. Mõisted- lõpeta definitsioon sobiva bioloogilise terminiga. Bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteise põlvnemise kaudu Olelusvõitlus- organismide võitlus ellujäämise eest. Looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi edukamad organismid Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila ning kes omavahel ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Sama liigi isendite rühm, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kohastumus- liigi säilitamine, selle isendite ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi 2. Miks annavad elusorganismid rohkem järglasi, kui neid ellu jääb? Too ka näide. Enamik organisme annab rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda, sest organismide ellujäämine ja paljunemine sõltuvad teistest organi...
esemete kuju ja ka liikumist. Toitumisel haarab vähk suurte sõrgadega toidu ja suunab selle suuava juurde. Ta peenestab toidu lõugadega ja mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Seedimine toimub lühikeses sooles. Vähk sööb vetikaid ja väikseid loomi, kui ka surnud kalu ja konni. Erituselunditeks on rohelised näärmed. Vähil on sinakasroheline veri, mis liigub südamest lähtuvates veresoontes ja keha õõnes. Süda asub pearindmiku selgmises osas. Vähk hingab lõpustega. Sigimine ja areng Jõevähid on lahksugulised. Suguküpseks saab isane vähk kolme aastaselt, emane neljaselt. Emase vähi tagakeha on laiem kui pearindmik, isasel aga kitsam. Isasel on sugutusjalad. Isasloom kinnitab oma spermatofoorid emaslooma tagakeha alumisele küljele. Pärast munemist sügisel toimub viljastamine. Vähk kannab viljastatud mune kevadeni enesega kaasas. Juunikuus kooruvad munadest vähid. Kuna vähid kasvavad kogu elu, siis peavad nad oma
Vähid/ämblikulaadsed/putukad 1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule 4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena
Suur mudatigu elutseb vees , ent hingab atmosfääris hapnikku, seetõttu on ta suuteline end sisse seadma ka seisvates vetes , mis sisaldavad miinimukoguses hapnikku. Niisugused märgalad on täis kärbunud taimeja loomajäänuseid. Mudatigu leiab siin piisavalt toitu, peale selle puuduvad siin konkurendid , kes vajavad kõrgemahapnikusisaldusega vett. Paljud veelimused hingavad vee alla niiditaoliste lõpustega, mis võtavad hapnikku otse veest. Mudateol on nagu ka kõigil teistel kopstigudel mantliõõs muundunud hingamiselundina talitlevaks kopsuks. Nende mantliõõne võlv on imetihedalt väikestest veresoontest läbi pikitud ning toimib samamoodi nagu inimese kops. Seda tüüpi hingamise puuduseks on veepinnale tulemise vajadus enamvähem iga veerandtunni järel, et vahetada õhk värske vastu. Tänu
Kala jaguneb: -eluskala; -jahtunud kala; -jahutatud kala. Elusalt müüakse latikat,koha, ahvenat, forelli, angerjat. Eluskal hoitakse kaupluses akvaariumis, tavaliselt mitte üle 3 ööpäeva. Terve kala hoidub akvaariumi põhja, on liikuv, vigastamata soomustega. Jahtunud kala saab müügile harva ja ainult müügipiirkondadegapiirnevatel aladel. Ta säilib halvasti.Kvaliteetne jahutatud kala on tervete liikumatute uimedega, suletud suuga, puhas, läikiv vigastamata kehaga,helepunaste lõpustega ja elastse konsistentsiga. Ta vajub vees põhja. Jahutatud kala müügile suunamisel laotakse sorteeritud kalad kastidesse vaheldumisi jääkihdidega, mis on valmistatud joogiveest või puhtast mereveest. Realiseerimisaeg külmutusseadmetes 2 ööpäeva. Realiseerida ei ole lubatud deformeerunud tugeva hapu või mädanemislõhnaga kala. Riknemise tunnused on ka lahtine suu, paisunud kõht, hägused silmad, lõtv konsistents ning see kala ei vaju vees põhja.
Rohukonna ohustavad 4- 5 aastaseks. Rohukonn kuulub kudemispaikade vähenemine ja veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel. 2 Materjali koostas Sigrid Mallene, Krootuse Põhikooli õpetaja Täida lüngad, kasutades järgmisi sõnu: pikka limast keelt, kopsudega, kullesed, pruunikas, kirju, naha pinnaga, lõpustega, kopsud, konnakudu, kalade, saba, limaga, ujunahad. Rohukonna nahk on seljalt ____________________ ja kõhu alt _________________ ning kaetud _______________________. Rohukonna on tagajäsemete varvaste vahel _______________ need võimaldavad neil vees kiiresti ujuda. Rohukonn hingab maismaal ________________ ja vees ____________________. Haistmiseks ja toidu haaramiseks kasutavad nad __________________________. Rohukonnad koevad ____________________ vette
1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *...
Lülijalgsed Lülijalgsete loomarühm on loomadest kõige arvukam - neid on üle miljoni liigi. Lülijalgsete hulka kuuluvad vähid, putukad ja ämblikud. Lülijalgsete loomade ühine tunnus on lüliliste jalgade olemasolu. Lülijalgsete keha katab tugev kate, mis on kehale väljastpoolt toeks ja kaitseks. Veekogudes elavad lülijalgsetest loomadest peamiselt vähid. Nad hingavad lõpuste abil. Vaid mõned üksikud liigid, nagu kakandid, elavad niisketes paikades maismaal, kuid hingavad siiski lõpustega. Meie veekogudes elavad tillukesed planktoniloomad, vesikirp jt. on toiduks kaladele. Jõevähid toituvad lagunevatest loomakorjustest. 6. Vähkide hulka kuulub ......................................... Kõigil selgrootutel loomadel puudub ................................................. . Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ...
2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama. Vereringe on avatud, nagu teistelgi lülijalgsetel. Jõevähi sinakasroheline veri liigub : < süda kõik kehaosad lõpused süda > Närvisüsteem sarnaneb vihmaussi omaga. Peaaju on väike aga kõhtmine närvikett on pikk. Tähtsat osa vähi tegutsemisel etendavad kompimis -ja maitsmismeel. Seedeelundkond on jõevähil üsna omapärane
Keha pikkus kuni 6 cm. Kehasegmente ja tagakeha katab ümar seljakilp. Isaste jalgu, eriti sõrgu, katab lopsakas karvastik. Krabi värvus varieerub kollasest pruunini, harva tuleb ette purpurseid või punaseid isendeid. Siseehitus Keha katab koorik. Tal on lüliline keha, lülilised kehajätked ja kitiinainest välisskelett. Avatud vereringe. Veri varustab kõiki kehaosi hapnikuga. Süda asub alati hingamiselundite - lõpuste - läheduses. Veri ringleb südame kokkutõmbumiste abil. Hingab lõpustega. Lõpuste ehitus erineb kala lõpustest, kuid ka nende ülesanne on vees oleva hapniku juhtimine verre ja süsihappegaasi eemaldamine verest. Asuvad rindmikujalgade alusel ja on rindmikku katva kilbi serva poolt varjatud. Siseehitus Esineb vaid 2 tänku (suuremat närvirakkude kogumit). Üks peas, teine rindmikus. Rindmikku on kokku koondunud kõik närviketi tängud. Peatängus asuvad nägemissagarad (eesaju), eestundlate sagarad (keskaju) ja tagatundlate tängud (tagaaju).
Ainuke Eestis elav kaan selleks võimeline on apteegikaan · Kaanid: ahaskaan, lamekaan, hobukaan, kalakaan, apteegikaan HULKHARJASED Nende peamised erinevused teistest ussidest 1) elavad peamiselt meres, soolastes ja soojades. Eestis neid ei leidu 2) Igal kehalülil on üks paar nähtavate harjastega jätkeid 3) Toituvad vetikatest ja mudast olevatest ainetest, vahel ka kalu maime 4) Hingavad lõpustega (teised ussidel kõigil toimus hingamine läbi naha)
- teise lüli jäsemed - kilp peaks, kehaks, lõugkobijad tagarindmikuks Cl VÕRDLUSED: Lõugtundlased: Hiidjalgsed Odasabalised Ämblikulaadsed Lihtne ehitus Suured veeloomad Kuivamaaloomad 4 paari käimajalgu Hingavad lõpustega 6 paari jäsemeid pearindmikul Avatud vereringe Röövloomad Hulkjalgsed: Sadajalgsed Tuhatjalgsed Harusabad Harvjalgsed Keha lapik Igal lülil 2 paari jalgu Väiksed Pikkus alla 2 mm Lüli arv alati paariTU Jalgu kuni 139 paari Jalgu kuni 12 paari Kerelülisid 11
Kuidas kahepaiksed liiguvad? Sabakonnade liikumine toimub nõrkade jalgade tõttu mao kombel loogeldes. Päriskonnalised kas hüppavad oma tugevalt arenenud tagajalgadega (nt. rohukonn) või liiguvad kõndides (nt. harilik kärnkonn). Enamik kahepaikseid on ujumisvõimelised. Kuidas kahepaiksed hingavad? Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad. Milline on kahepaiksete vereringe? Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. Mida kahepaiksed söövad? Kahepaiksed on valdavalt loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid:
----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus.....................................................................................................................4 Kõhrkalad..........................................................................................................................5 Siseehitus...............................................................................................................5 Skelett.....................
3) selgrootud, selgroogsed SELGROOTUD: ainuraksed- veekogudes, mullas ainuõõssed (hulkraksed)- veekogudes lameussid- 3 rakukihti, mage-merevees ümarussid- keha on seest õõnes, elavad vees ja mullas rõngasussid- koosnevad lülidest limused- teod, karbid, vähe liikuva eluviisiga lülijalgsed- nende keha koosneb lülidest putukad- lennuvõimelised, arenevad kahte viisi a) munevad ja arenevad b) munevad, areneb vastne ja tuleb uus vastne SELGROOGSED: kalad- vees, uimed, hingavad lõpustega, kõigusoojased, vereringe suletud, süda on 2 osaline kahepaiksed- pool veelise eluviisiga, areng toimub vees, kõigusoojased, paljas limanäärmetega nahk, hingavad kopsudega, nahk niiske roomajad- maismaa loomad, hingavad kopsudega, nahk on kuiv sarvsoomuseline, muneb maismaal, 2 ringeline veresüsteem linnud- püsisoojased, süda on 4 osaline, nahk näärmetega, kuiv, suled, hambaid ei ole imetajad- püsisoojased, süda 4 osaline, nahas näärmed, karvad kehal, toidavad poegi
Kaks vihmaussi liibuvad mõneks ajaks kõhtmise osaga teineteise vastu ja kattuvad limakihiga. Eritunud limast moodustub torukesetaoline kookon, kuhu ta muneb oma munad. 25.Vihmaussid kobestavad mulda, parandavad mulla viljakust. 26.Elavad mageveekogudes. Väikesed selgrootud neelab, suurema saagi vihmaussid või konnakullesed aga tükeldab lõugadega. 27.Elavad peamiselt meres. Toituvad peamiselt vetikatest või mudast. 28.Hulkharjasussid hingavad lõpustega, väheharjasussid aga naha kaudu. Hulkharjasussid toituvad vetikatest või mudast, väheharjasussid toituvad aga taimejäänustest ja muust orgaanilisest ainest. Hulkharjasussid suudavad ujuda, väheharjasussid suudavad aga ainult keha kokku tõmmates edasi liikuda. 29.Väheharjasussid elavad mullas kui maapeal, kaanid aga mageveekogudes. Väheharjasussidel puudub pea, kaanil on aga suu ja selgmisel küljel täppsilmad.
Moonde käigus vastsed kestuvad korduvalt - ajavad maha vana kitsa keha katva kooriku ja kasvatavad uue. Munast koorub kõigepealt vähkidele iseloomulik vähikvastne, kellel on ümmargune keha, mis pole veel jaotunud peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Sellisel vastsel on üks lihtsilm ja ainult kolm paari jäsemeid. Hingamine Väikestel vähkidel pole tavaliselt spetsiaalseid hingamiselundeid ja nad omastavad hapnikku veest kogu keha pinnaga. Arenenumad vähid hingavad lõpustega nagu kõik tõelised veeloomad. Vees lahustunud kujul olev hapnik tungib läbi lõpuste 5 õhukeste seinte looma verre. Harilikult talitlevad vähkide lõpustena rindmikujalgade erilised jätked, kuid näiteks kakanditel on lõpusteks moondunud tagakehajalad. Eritamine Vähid eritavad kehast jääkaineid uriiniga. Uriini eritavad kas looma alalõugade juures kehapinnale avanevad maksillaarnäärmed või tagatundlate läheduses avanevad
vahel. • süda kõhtmiselt. Süda 2-4 • süda selgmiselt.Süda pikk ja torujas osalised. • lihased olemas, kinnituvad vähema arenenud, kimpudena keha sisemuses siseskeletile või keha ümber • hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil
inimesed. 26.Lülijalgsete jaotus ja elukeskond. Lülijalgsed jagunevad: 1) koorikloomad , 2) ämblikulaadsed, 3) putukad. Neid võib leida meredest, jõgedest, järvedest, metsadest, põldudelt ja mullast, ning isegi taimedes ja teistes loomades. 27.Vähi vereringe, hingamine ja sigimine. Vähil on avatud vereringe, veri liigub veresoontes ja keha õõnes, veri on sinakas roheline, südamest liigub veri lõpustesse ja sealt südamesse tagasi. Vähk hingab lõpustega. Vähid sigivad sügisel, viljastamine on keha väline. Viljastatud mune kannab vähk kogu talve endaga kaasas. Juunis kui vesi on soe kooruvad munadest väikesed jõevähid. 28.Ämbliku välisehitus, toitumine, hingamine. Ämblikud on lülijalgsed, sarnanevad putukatega. Neil on 8 jalga ja 2 osaline keha. Ämblikud hingavad raamatkopsudega, mis koosnevad paljudest lehekestest, tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu pääseb õhk kopsudesse. Toitub mitmesugustest putukatest, kuna
Täismoondeliselt arenevad näiteks liblikad. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Vastsündinu erineb küll alguses kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus (putukatest arenevad vaegmoondega nt rohutirtsud, prussakad ja lutikad). Selgrootsetest arenevad moondeliselt kahepaiksed ja enamik kalaliike. Näiteks rohukonn ( munast väljub kulles, kes meenutab pigem kala kui konna, tal on pikk saba jäsemed puuduvad ja ta hingab lõpustega, süda on kaheosaline ja esineb ainult üks vereringe. Mõne aja möödudes tekivad kullesel tagajalad, seejärel esijalad. kullesel kulub viljastumisest kuni konnaks muutumiseks 2-3 kuud) 15. Lootejärgse arengu etapid eristatakse noorjärku ehk juveniilset staadiumi ja generatiivset staadiumi, nendele järgneb vananemisperiood. Juveniilne staadium algab organismi sünniga. juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad
ning nad on laia ja lameda pearindmikuga ja selle alla on kõverdunud väike tagakeha. Paljude merede liivarandadel sibab ringi tuhandeid krabisid, teised leiavad varju veekogude kaldakoopais. Krabiliste liike on üle 4450. Nende liigirohkes rühmas on nii limustel nugivaid pisikesi krabisid kui ka hiigelsuuri loomi; näiteks jaapani hiidkrabi. Krabide tavaline pearindmikukilp on 2-40 sentimeetri laiune. Esimesel käimisjalapaaril on sõrad. Krabid hingavad vees lõpustega, kuid osa krabisid elab maismaal; näiteks kookosevaras. Enamik on ikkagi põhjaloomad ja toituvad merepõhjas olevatest selgrootutest. Kõikidel krabidel on tugevasti liigestunud koorik nagu pantser. Krabide jalad on lülilised ja peas on kaks paari tundlaid. Krabide areng algab viljastatud munast. Sellest koorunud vastne areneb pärast mitut kestumist täiskasvanud krabiks. Igasse järgnevasse arenguastmesse minekul heidab krabi endalt kitsaks jäänud kooriku, mille all on uus koorik.
keskkonnast vastu informatsiooni. Kaladel on nägemis-, haistmis- ja kuulmiselundid, mis paiknevad peapiirkonnas. Lõhna ja maitset tunnevad kalad väga hästi, samuti on neil terav kuulmine. Maitset tunneb kala suu ja keha pinnaga. Kompimismeele rakud asuvad üle kogu keha. Valu kala ei tunne. Saagi püüdmiseks ja kinnihoidmiseks on luukaladel teravad hambad. Seedimine algab maos ning jätkub sooles. Tahked jääkained väljutatakse päraku kaudu. Kalad hingavad lõpustega. Hingamiseks võtab kala vee suhu ja surub selle lõpusekaane avanedes lõpuste vahelt välja. Vees olev hapnik läheb verre, süsihappegaas aga vette. Veri varustab keharakke toitainete ja hapnikuga ning vere paneb liikuma süda. (Bioloogia põhikoolile I; Loomade elu, 4 köide) 2.3 Luukalade elupaik Luukalad on levinud kõigis meie planeedi vetes poolustest ekvaatorini, magevetes, riimveelistes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
