Kõhrkalu on umbes 600 liiki. Kõhrkalad on mere-, mõned ka mageveekalad. Kõhrkalade sisetoes on kõhreline, osal kohati lubjastunud. Hõlmab kahte suuremat ülemseltsi: · Täispeased (Holocephali) - Arvatakse, et täispeased põlvnevad hailaadsetest väljasurnud eellastest ja kujutavad endast fülogeneetilist kõrvalharu, mis ei ole luukaladega pärilikult seotud. · Varilõpuselised (Elasmobranchii) - Esimesed varilõpusesed kalad ilmusid ürgmeredesse juba 300milj. aastat tagasi. Nad konkureerivad edukalt luukaladega ja väljasuremisest pole mingit märki. 4 Varilõpuselised on eeskätt merekalad, kõige arvukamad on nad troopilistes vetes.
Sarnasus silmudega võib olla konvergentne, sest mõlemad söövad kalu. Pihklased peituvad enamasti põhjasettes, võivad ka põhjaloomi süüa.Lahksoolised, koevad meres. Munad kinnituvad alusele. Moonet ei ole. Lõugsuused päris kalad ja neljajalgsed, Kl: ogakõhtsed, rüükalad, kõhrkalad,luukalad. Ühine on üla- ja alalõua teke, kõhrese või luust toesega, mis algul koosnes paarilistest osadest. Võimaldab haarata ja neelata suuremat saaki. Algselt röövloomad. Kõhrkalad e. varilõpuselised haid, raid, meritondid. Sisetoeses puudub luukude. Seljakeelik ühes tükis või selgroolülide kehadest tükeldatud. Nahas mitmesuguse kujuga (ogaga) soomuseid, mis osalt muundunud hammasteks või uimeogadeks. Lõpuspilud, 1-7 paari, avanevad eraldi pea külgedel (teistel kaladel on peidus lõpuskaane all). Ninasõõrmed paarilised, pole neeluga ühenduses. Ujupõit ei ole. On kloaak. Enamasti röövloomad, aga suurimad liigid filtreerivad planktonit nagu vaalad. Elavad meres, vaid mõni
annaabi.ee 
