· Erksavärviline · Kõvahäälne · Otsib toiduks karpe · Emalind toidab poegi Punajalg-tilder · Kurvitsalane · Pikakoivaline · Otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest · Poegade eest hoolitseb isaslind Ristpart Randtiir Liivatüll Merikajakas Hõbekajakas Mageveelinnud Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud partlased: tuttvart, punapea-vart, sinikael-part, rägapart, piilpart, luitsnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt. Arvukalt pesitsevad Läänemere ida- ja põhjaosas siseveekogudele iseloomulikud kajakaliigid: naerukajakas, väike- kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Lauk · Elab taimestikurikkas vees · Igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium · Häälitsus kostab kaugele Talvitujad, läbirändajad ja eksikülalised Talikülalised
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja Veelendlane Ti
Pandion haliaetus Pandion Pandionidae Accipitriformes Aves Chordata Animalia Raisakotkas Raisakotkas Haugaslased Haukalised Linnud Keelikloomad Loomad Soo-loorkull Loorkull Haugaslased Haukalised Linnud Keelikloomad Loomad Hiireviu Viu Haugaslased Haukalised Linnud Keelikloomad Loomad Sinikael-part Part Partlased Hanelised Linnud Keelikloomad Loomad Hallhani Hani Partlased Hanelised Linnud Keelikloomad Loomad Rabahani Hani Partlased Hanelised Linnud Keelikloomad Loomad Mustlagle Lagle Partlased Hanelised Linnud Keelikloomad Loomad
Hallpõsk-pütt Peapealtpoolt, must, erkkollane pea, põsk triibuline, võib segi ajada tuttpüttiga, hallpõskpütt, puudub iseloomulik tutt, räägehääl, täielikult kohastunud vee, kuival maal ei liigu, pessa ronimine vaevaline, ujuvpesa. Haudeaeg 22-23 päeva. Keha tagaosas asetsevad jalad, head ujujad ja sukeldujad, toit kalad putukad ja koorikloomad, harv haudelind 3 kaitsekategooria. Jääkoskel 1,3 kg 90 cm tiibade siruulatus, valdavalt hele, tumeroheline pea, selg on must, emane on halli kehaga ja heleda pugualaga, nokk on hambuline ja otsas konksuga, kalatoiduline. Saabuvad märtsis, pesitseb puuõõnes, järvede jõgede ääres, suured pesakonnad -10 poega. Pojad seljas. 60-70 päevaselt pojad lendavad, lasteaiad, mitme pesa pojad. Siseveekogudelt lahkuvad isased suvel, emased lahkuvad novembris, jääga, talvituvad merel. Väiksearvuline eestis. Jahiliikide nimistus. Lauk 700-900g Siru 70-80cm. Nõgimust, nokk ja laup on valge. Punane silm, kolmas neljas elukuu saavad m
Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger umbes 8 000 Randal Pringel (vaalaline) peamiselt Läänemere lõunaosas Linnud kühmnokk- luik, merikajakas, jõgitiir, tõmmukajakas, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas, tõmmuvaeras, hahk, meriski, unajalg-tilder, kivirullija, merivart, jääkoskel, roo-loorkull, hüüp, suurkoovitaja, kiivitaja, tuttvart, kõrka-roolind, luitsnokk-part, lauk. Kalad lõhe, iherus e. meriforell, vikerforell, tursk, ogalik, luukartis, kammeljas, tuulehaug, räim, kilu, merihärg, väike mudilake, lepamaim, merinõel. Liikide omavahelised suhted Sümbioos meriroos <-> vähk Parasitism paeluss -> kalad Kisklus hülged -> räim, tursk Konkurents karevetikas >< põisadru Toiduahel Click to edit Master text styles Second level
liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi-risla, naaskelnokk, merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas, tutt-tiir, väiketiir, randtiir, röövtiir, söödik-änn ja randkiur. Mageveelinnud: Nagu juba eespool öeldud, kuulub Läänemeres, eriti selle põhja ja idaosa linnustikus, tähtis koht magevee-elementidele. Sellised linnud on: sinikaelpart, tuttvart, punapea-vart, rägapart, piilpart, luiksnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt, naerukajakas, väikekajakas, jõgitiir, mustviires, väiketüll, vihitaja, veetallaja, rookana, tiigikana, vesikana, hüüp, Talvitajad, läbirändajad ja eksikülalised: Läänemerel ja selle rannikul võib kõigil aastaaegadel, eriti aga kevadel, sügisel ja talvel, kohata arvukalt kohapeal mittepesitsevaid linde. Talikülalised on järgmised linnud: mustlagle, valgepõsk-lagle, jääkajaks, kormoran, järvekaur, punakurk-kaur, mustvares, laululuik, väikeluik,
pampanandu Selts kaasuarilised – Tiivad peaaegu täiseti redutseerunud, pea ja kael paljad, ereda värvusega, 3 varvast. N. kiiverkaasuar, emu. Selts kiivilised – väikesed, kana suurused. Tiibadest säilunud vaid tillukesed jätked. 4 varvast. Leiavad toitu haistmise abil N. kiivi 15 Lennuvõimelised linnud: Selts pütilised – keskmise suutrusega veelinnud. Kehvad lendajad. N. tuttpütt, hallpõskpütt ja sarvikpütt. Selts toruninalised – sõõrmed avanevad torujate moodustistena ülanokal. N. rändalbatross Selts pelikanilised ehk sõudjalalised – võrlemisi suured veekogudeäärsed linnud. Maapinnal liikumine neil vaevaline, varbad ujulestadega ühendatud. Pika noka alanoka harude vahel mahukas kurgukott. N. roosapelikan , järvekormoran Selts toonekurelised ehk karklinnulised – väga pikad tagajäsemed, pikad varbad, pikk painduv kael ja enamasti pikk nokk
Kallaste keskkonnaseisundi analüüs Koostaj a: Kristofer Seppel Juhendaja: Merrit Shanskiy Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ülevaade piirkonna hetkeseisundist.......................................................................4 Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses....................................................6 Looduskaitse........................................................................................................... 7 Kalapüük................................................................................................................. 8 Turism..................................................................................................................... 8 Kokkuvõte....................................................................
peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig, vähem leidub koha, linaskit, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, harjust. Juhuslikult on püükides ka ojasilmu, lepamaimu, vingerjat, trullingut jt., naerukajakat, sinikael-parte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Esinevad ka lauk, rookana, tait, jõgitiir, punapea-vart, kalakajakas. Haruldastest lindudest rääkspart, väikehüüp, hüüp. kobras, ondatra ja saarmas, kes satuvad sageli ka seisuveekogudesse. Järve ääres elab ka mügri, kes toitub peamiselt veetaimedest. Õhtuhämaruses võib vee kohal lendlemas näha putukajahil nahkhiiri. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 15. Läänemeri: soolsus, veebilanss, keskkonnaprobleemid. Läänemere osad.
kalgiveelised järved, rohketoitelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud, jõed ja ojad. Mõned kaitstavad liigid kaitsealal: harilik tõugjas, harilik hink, harilik võldas, harilik vingerjas, mudakonn, laiujur, hunt, pruunkaru, saarmas, harilik ilves, kobras. Sealgulgas ka rändlinnud: rästas-roolind, sinikael-part, rägapart, suur-laukhani, rabahani, kaljukotkas, suur- konnakotkas,punapea-vart, tuttvart, hüüp, sõtkas, öösorr, mustviires, must-toonekurg, roo- loorkull, väikeluik, väikepistrik, väike-kärbsenäpp, rohunepp, merikotkas, punaselg-õgija, hallõgija, väikekajakas, naerukajakas, mudanepp, väikekoskel, suurkoovitaja, kalakotkas, täpikhuik, vööt-põõsalind ja teder. Kaitseala kuulub Ramsari märgalade, IBA, Natura 2000 linnu- ja looduskaitsealade nimestikku. Emajõe Suursoo looduskaitseala on olulise tähtsusega riigi
Palju on astanguid, rannavalle ja luiteid. Harilaiu poolsaare õrnad liivased ja klibused elupaigad on väga haruldased ja erilised. Seal leidub ligi 600 soontaimeliiki, millest on ⅓ on Eestis haruldased. Enamik neist kuulub kas lubja- või soolalembestesse kooslustesse. Tuuline, päikeseline ja kaljune Vilsandi rahvuspark on eelkõige tuntud kui linnuriik. Kirjas on 247 linnuliike, millest 114 liiki asub kevaditi pesitsema. Arvukalt on hahki, hallhani, jää-ja rohukoskel ning tuttvart (Lisa 3 pilt 5). Iga aasta peatub seal tuhandeid rändlinde puhkama ja toitu otsima, mõningad jäävad isegi lahtisesse veekogudesse talvituma. Vilsandi on üks suurimaid sigimisalasid ja lesilaid Läänemeres hallhüljestele, kes tulevad meresaartele poegima. Väga mitmekesine on ka merepõhjaelustik. Selgrootutest on Lahemaa elupaigaks Eestis väga haruldasele liigile ebapärlikarbile. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006)
a. hagijatega) lehmadele 1.okt- 30.nov, vasikatele ja pullidele 31.jaanuarini. LINNUD: Veelinnud (hanelised ja lauk). Kanalised, Kurvitsalised (metskurvits, tikutaja, rohukurvits, mudakurvits ja kajakad). Tuvilised. Kullilised (eriti kotkad). Vaja teada: ladinakeelne nimetus, kas jahiuluk või mitte, kotkaste puhul ka ligikaudne haudepaaride arv. Hanelised Anseriformes rabahani Anser fabalis, suur-laukhani Anser albifrons, hallhani Anser anser, kanada lagle Branta canadensis, valgepõsk-lagle Branta leucopsis, viupart Anas penelope, rääkspart Anas strepera, piilpart Anas crecca, sinikael-part Anas platyrhynchos, soopart Anas acuta, rägapart Anas querquedula, luitsnokk-part Anas clypeata, punapea-vart Aythya ferina, tuttvart Aythya fuligula, merivart Aythya marila, hahk Somateria mollissima, aul Clangula hyemalis, mustvaeras Melanitta nigra, tõmmuvaeras Melanitta fusca, sõtkas Bucephala clangula
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Linduderohked on lõunarannikul asuvad suured järved ja nende laialdane soostunud ümbrus. Suure isendite arvu poolest on tuntud Mullutu lahe mustviirese ja väikekajaka ning Linnulahe naerukajakate haudekolooniad. Linnulaht on tõeline lindude laht - Saaremaa sisukamaid veekogusid ornitoloogiliselt seisukohalt. Juba aastakümneid asub siin Eesti üks suuremaid naerukajaka haudeasundeid, kus neid linde pesitseb mitutuhat (3000-5000) paari. Roostikus pesitseb hallhani, mitmeid pardiliike (sinikael-part, luitsnokk-part, tuttvart, punapea-vart jt.), arvukalt vesikanu, kõik meil haudelindudena esinevad pütiliigid, roolinnud jt. Linnulahe kallastel esineb veel terve rida teisi soo- ja niidulinde, eriti kurvitsalisi. Roostikke asustab hüüp ja rästas-roolind. Toitelennul võib kohata roostiku kohal ka üksikuid roo-loorkulle. Mererandade, suuremate saarte ja laidude ranniku tavaliseks elanikuks on liivatüll. Üheks enam levivaks liigiks on meriski
· Vaenlased. Suured röövlinnud. . Tuttpütt · Välimus. (vaata pilte) Tuttpütid sulgivad pärast pesitsushooaega ja on puhkesulestikus hoopis teistsuguse välimusega kui hundsulestikus. Hundsulestik on tundvalt värvikirevam. · Kus võib kohata... Tuttpütid eelistavad suuremaid veekogusid, mis on oma olemuselt madalad ning kala- ja taimestikurikkad. · Eluiga. Keskmiselt natuke üle kümne aasta, kuid maksimaaselt isegi 22 aastat. · Eluviis. Tuttpütt on suurepärane ujuja ja sukelduja. Selle tarbeks on ta jalad väga keha tagaosas, mis omakorda tähendab, et maismaal on ta väga saamatu, mistõttu ta maapinnale ei tükigi. Lennatagi tuttpüttidele eriti ei meeldi · Pereelu. Tuttpütt ehitab oma ujuvpesa surnudt veetaimedest ning kinnitab selle mõne elusa taime külge. Emaslind muneb maikuus pessa kahepäevaste vahedega 4-6 muna., mida mõlemad vanemad vaheldumisi umbes 25 päeva jooksul hauvad
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja roomajaist Ornitolo
Vilsandi rahvuspark.................................................................................................................... 1 1.Vilsandi rahvuspargi asutamine...........................................................................................2 2. Vilsandi rahvuspargi elusloodus......................................................................................... 3 3.Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis.................................................................................3 3.1 Poolsaared .............................................................................................................. 3 3.2 Lahed......................................................................................................................5 3.3 Saared.....................................................................................................................6 4.Vilsandi rahvuspargi ülesanded..................................
aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid.Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Alam-Pedja looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sh lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Alam-Pedja looduskaitseala loodi 1994. aastal. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende
Koostaja: Õpetaja: Läänemeri. 1.Nimeta riigid, mis asuvad Läänemere ääres? Vastus:1)Rootsi.2)Soome 3)Venemaa 4)Eesti 5)Leedu 6)Läti 7)Poola 8)Saksamaa 9)Taani. 2.Nimeta vähemalt 4 Läänemeres kasvavat vetikat. 1)Punavetikas 2)Pruunvetikas 3)Rohevetikas 4)Sinivetikas. 3.Kes on Läänemere hõljumi kõige suurem loom? Vastus:Läänemere kõige suurem hõljumi loom on hallhüljes. 4.Kes on siirde kalad?Nimeta nad. Vastus:Siirde kalad on mage-ja soolasevee kalad.Siirde kalad on räim,tursk ja lest. 5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku? Vastus:Nafta on võimeline tappa linnu ja rikkuka rannal olevat mulla elistikku kahjustada. 7.Kuidas on ühendatud Läänemerei Atlandi ookeaniga? Vastus:
Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel. Lahte ümbritsevad lauged tas
väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. 4 I kategooriasse kuuluvad loomad I kaitse kategooria: 19 loomaliiki 1 selgrootu - ebapärlikarp 2 kahepaikset - kõre ja rohekärnkonn 14 linnuliiki- kõik kotkad (6), must toonekurg, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, väike- laukhani, tutkas, habekakk,siniraag 2 imetajat - lendorav ja euroopa naarits 5 I kategooriasse kuuluvad loomad I kategooriasse kuuluvate liikide kasvukoht ja elupaik võetakse samuti kaitse alla ja nende kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning
SÖÖDIK-ÄNN pesitseb ainult skäärides, pesa paljal kaljul kajakate koloonia läheduses. Sööb kõike suuremaid. Selgrootutest lugu ei pea. Varastavad kahekesi teiselt linnult püütud kalad ära. Hull söödik. Talvel ära- ei tea kus. 20. RANDKIUR Kaljustel skääridel, tegusteb madalas vees. Sööb kirpvähilisi, putukavastseid, harjasusse. MAGEVEELINNUD Merivardid(tuttvart, punapea-vart), sinikaelpart, piilpart, luitsnokk- part, rägapart, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt, naerukajakas, väikekajakas, jõgitiir, mustviires, väiketüll, vihitaja, veetallaja, tiigikana, vesikana. *KORMORAN on suure kõvera nokatipuga lind. Sulestik on tal tume, aga nii peal kui külgedel leidub ka valgeid laike. See hane suurune lind võib kaaluda umbes kolm kilo. Kormoran on hea ujuja ja lendaja ning ülihea sukelduja, kuid käimine on vaevarikas. Viimane omapära on talle isegi sama nime andnud, mis järvekaurilgi on - kakerdaja.
Teised tuntumad laiud on Sipelgarahu ja Tondirahu. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid. Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi keskus asub Penijõel, 3 km Lihulast. Matsalu rahvuspark asub Läänemaal Hanila, Lihula, Martna ja Ridala vallas. Kaitseala on loodud lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade - Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste - Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks.
Rohurinne on luhal väga liigirikas, esindatud on harilik maavits, ussilill, kollane võhumõõk, lamba-aruhein, värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, angervaks, mailane, hanijalg, kullerkupp, siberi võhumõõk, sale tarn, lünktarn, luhttarn, päideroog, sinine emajuur, väga haruldane kobrapea jpt. Loomadest või luhaniidud kohata eelkõige linde nagu tikutaja, kiivitaja, suur-koovitaja, rohunepp, tutkas, nurmkana, toonekurg, sinikael-part, turteltuvi, must-ja valge-toonekurg, mustsaba- vigle,ka loomi nagu kobras, põder jt. Iseloomulikke pesitsejaid on umbes 30 liiki. Lisaks neile on luhtadel ka ohtralt konni, kiile ja putukaid. 2.Abiootiliste tegurite iseloomustus. Valgus Kuna luhaniidud on suhteliselt puudest lagedad, saavad taimed küllaltki palju valgust. Eestis vaheldub aastaaegadega päevase valgusperioodi pikkus, st. suvel on päevase valgusperioodi pikkus üle 12 tunni, ja talvel jällegi alla 12 tunni
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse v
REFERAAT MATSALU RAHVUSPARK SISUKORD 1. Matsalu rahvuspargi tutvustus lk 3 2. Kaitsekord lk 4 3. Uuringud ja seire lk 5 3.1. Linnustuku seire 3.2 Muu seire 4. Loodus lk 6 4.1 Matsalu erilisus 4.2 Matsalu kultuurmaastike tekkelugu 5. Kultuuripärand lk 6 5.1 Kooslused 6. Rõngastuskeskus lk 8 7.Kasuttud kirjandus lk 9 2 MATSALU RAHVUSPARGI TUTVUSTUS Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik. 2004. aastal nimetati Matsalu loodusk
Puurmani Gümnaasium Elu allpool veepiiri Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Andres Juur Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Loomad.................................................................................................................................................4 Linnud..............................................................................................................................................4 Kalad................................................................................................................................................4 Veetaimed ja nende liigitamine..............................................................................
Läänemeri Läänemeri Läänemeri on ainulaadn e ve ek o g u, mida iseloo m u st a b hulk kordu m atuid, ainult temal e om a s e i d jooni. Lään e m e r e pikkus põhja lõuna suuna s on üle 1500 km, lään e ida suuna s umb e s 650 km. 2 Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud vi
© Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks Elva Lasteaed Murumunal on projekti raames koostöös Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Keskkonnahariduskeskusega, Eesti Ornitoloogia Ühingu nõul ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Stiftung Naturschutzfonds Glücks- spirale ja Saksa fondi 5000xZukunft rahastamisel ilmunud õppematerjal, mis
I kaitsekategooria Mida tähendab I kaitsekategooria? Nimeta I katsekategooriasse kuuluvad loomaliigid Eestis. I katsekategooria alla kuuluvad kõige rangemalt kaitstud looma- ja taimeliigid, kelle arvukus on väga jõudsalt langenud ning elamispiirkonnad on kriitilised. I katsekategooria loomaliigid Eestis on: 1.Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) 2.Kõre (Bufo calamita) 3.Rohe-kärnkonn (Bufo viridis) 4.Must-toonekurg (Cicona nigra) 5.Väike-laukhani (Anser erythropus) 6.Merikotkas (Haliaeetus albacilla) 7.Madukotkas (Circaetus gallicus) 8.Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) 9.Suur-konnakotkas (Aquila clanga) 10.Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) 11.Kalakotkas (Pandion haliaetus) 12.Väikepistrik (Falco columbarius) 13.Rabapistrik (Falco peregrinus) 14.Rabapüü (Lagopus lagopus) 15.Tutkas (Philomachus pugnax) 16.Habekakk (Strix nebulosa) 17.Siniraag (Coracias garrulus) 18.Lendorav (Pteromys volans) 19.Euroopa naarits (Mustela lutreola) 20.Niidurüdi (Ca
möödunud sajandi keskpaigast tugevalt kõikunud. Praegu pesitseb meil alla 80 paari must-toonekurgi. Millest tuleneb tema populatsiooni suuruse vähenemine ja kuidas kaitsta meie kauni toonela linnu säilimist ? TAKSONOOMIA Riik: Loomad (Ladina keeles Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Ladina keeles Chordata) Klass: Linnud (Ladina keeles Aves) Selts: Toonekurelised (Ladina keeles Ciconiiformes) Sugukond: Toonekurglased (Ladina keeles Ciconiidae) Perekond: Toonekurg (Ladina keeles Ciconia) Liik: Must-toonekurg (Ladina keeles Ciconia nigra) (1) Välistunnused Must-toonekurg on 1 m pikk (4) ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm (2). Keskmine kaal on umbes 3 kg (3). Ta sarnaneb valge-toonekurega, kuid on oma suguvennast pisut väiksem ja eristatav musta kaela ja tiibade alapoole järgi (2). Lisaks erinevalt valgest-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi (3).
Eestis elavad kotkad MERIKOTKAS Välitunnused Merikotkas on meie suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Piltlikult meenutab ta lendavat vaipa. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel sööb ka raipeid. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Pesapaigad
Rakvere Ametikool KAISA KINK MT11 KAITSEALUSED LIIGID Juhendaja Koolis: Maimu Nurk Rakvere 2013 SISSEJUHATUS KAITSEALUSED LIIGID Kaitsealused liigid jaotatakse 3 kategooriasse. I kategooria I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Pisilina Radiola linoides, nõtke näkirohi Najas flexilis, lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa, Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei on taimeliigid, mis esinevad meil teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina. Kokku kuulub I kategooriasse 64 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 20 liiki. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildis