Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega) Egiptus Mesopotaamia Asukoht Niiluse keskja alamjooksul Eufrati ja Tigrise jõe keskja alamjooksul Geograafiline asend Muust maailmast eraldatud Põhjast ja kirdest piiravad poolkõrbe ja kõrbealadega, Iraani kiltmaa ääremäestikud, mis piiravad nii läänest kui lõunast ja edelast Araabia
REFERAAT MESOPOTAAMIA SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.1 Asend ja loodusolud.........................................................................................................2 1.1.1 Loodus........................................................................................................................3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND ..........................
Ra-päiksejumal 8. Miks oli Egiptuses kirjaoskus suhteliselt vähe levinud? Hieroglüüfid olid rasked ja nende õppimine oli aega nõudev. 9. Milline oli egiptlaste kujutlus surmajärgsusest? Elu läheb edasi neil,kes lasid oma keha muumikas teha ning matta Egiptuse mulda. 10. Iseloomustage Egiptuse teadust. Millistes valdkondades saavutasid egiptlased silmapaistvaid tulemusi? Miks just neis valdkondades? Arstiteadus,kirjandus,geomeetria,astronoomia. 11. Millisteks perioodideks jagatakse Mesopotaamia ajalugu? Sumerid,Akadi riik,Vaba-Babüloonia riik,Assüüria impeerium,Uus-Babüloonia 12. Miks nimetatakse Mesopotaamia tsivilisatsiooni ka savitsivilisatsiooniks? Kasutusel oli savi,enamus asju tehtigi savist. 13. Selgita Mesopotaamia kultuuriga seotud mõisteid: kiilkiri - kiili taolise pulga otsaga savitahvlile tehtud kiri tsikuraat - astmiktempel 14. Iseloomustage Mesopotaamia jumalate panteoni. Milliseid jõude kehastasid Mesopotaamia jumalad?
Püramiidid Vahepealsed 200 aastat olid suured sisesegadused ja kodusõjad Keskmise riigi periood (2000-1650 eKr) Teeba- tähtsaim usukeskus Vahepealsed 100 aastat oli riik lagunenud, Alam-Egiptuses valitsesid hüksolased Uue riigi periood (1500-1075 eKr) oli saanud suurriigiks Hiline periood (1075-525 eKr) Oli võõramaist päritolu valitsejate all. 525 langes ligi 2 sajandiks Pärsia võimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid (3000-2340 eKr) kiilkiri Akadi Suurriik (2340-2160 eKr) Vana Babüloonia suurriik (1792-1595 eKr) Assüüria impeerium (934-609 eKr) Uus Babüloonia (626-539 eKr) Riik ja Ühiskond EGIPTUS Riik ja ühiskond oli traditsiooniline, toimis reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond oli hierarhiline. Tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Oli maaühiskond, linnu oli vähe (kujunesid peamiselt losside ja templite ümber). Suurem osa ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal.
Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks: Vana riik (u. 2650-2100 eKr.) - valitsejate võimu ja stabiiluse kõrgaeg (püramiidid Gizas). Keskmine riik (u. 1950-1650 eKr.) - võimukeskus koondus Teebasse ja perioodi lõpetab Aasiast pärit hüksoslaste sissetung deltasse. Uue riigi periood (u. 1550-1075 eKr.) - võimsuse hiilgeaeg (hobukaarikud), mil alistati Palestiina ja Süüria (hetiidid ja Kadeži lahing). Selle perioodi kuulsaimad valitsejad olid Thutmosis III ja Ramses II. Hilis-Egiptuse periood (u. 1075-525 eKr.) - periood, kus esinesid ka võõramaised valitsejad (assüürlased). 4. saj.- 30 eKr. - Kreeka päritolu valitsejad. Kuningavõim Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud (Ra poeg). Oli sõjaväe ülemjuhataja, ülempreester ja seadusteandja (Vaarao Egiptuse keeles „suur maja“
U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskmine riik ( 1900- 1600 eKr ) maakonnad, kuningavõim, Nuubia egiptuse all, hüksolaste tungimine riiki tähistab selle riigi lõppu Uus riik (1500 1000 eKr ) hiilgeaeg, palestiina ja süüria ning nuubia nende võimu all, palgasõdurid, orjapidamine, preestrite võim kuninga kõrval( lõpuks preestritel oma riik) Hilis-Egiptus ( 1000- 500 eKr) Ühiskonna korraldus: - rangelt hierarhiline Kuningas ehk Vaarao piiramatu võimuga valitseja, tema isik ja võim olid jumalikud, pistrik sümbol, ülempreester, määras ametisse preestrid, Tal oli AMETNIKKOND kõrgemasse ametnikkonda kuulusid peamiselt vaarao
1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat
MESOPOTAAMIA: AJALUGU, RIIGID JA ÜHISKOND (ptk. 7 lk.49-58) Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) on Eufrati ja Tigrise vaheline ala (kr. keeles jõgedevaheline maa). Põldu hakati seal harima u 5000 a eKr. Jõgede suudmeala oli soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Põhiline ehitusmaterjal oli savi, sest muud polnud kohapealt võtta. Kõik kivid ja puit toodi sisse naaberaladelt. Seetõttu oli mesopotaamlastel tihe suhtlemine ka naaberrahvastega (erinevalt Egiptusest!). Mesopotaamia oli välismaailmale avatud ja seetõttu oli siin läbi aegade palju erinevaid valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget
lõunapool piisavalt põlluharimiseks. Olulised loodusvarad savi ja pilliroog, puudusid kivi, puit, metall. Rajas häid suhteid naabritega, seega avatud ühiskond. Sumeri linnriigid(3000-2300 a eKr) Linnriigid: Uruk, Ur, Kis, Nipper. Akadi suurriik 13saj eKr Akadi valitseja Sargon vallutas Sumeri. Semiidi keel hakkas Sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Sumeri keel püsis veel tuhandeid aastaid, kui igapäevase suhtlus keelena seda ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik(1792-1595) Kuningaks oli Hammurapi. Ta lasi koostada seadustekogu(1795). Assüüria impeerium(934-609) püsis kuni 7 saj. Pealinnad Niinives ja Assur. Uus-Babüloonia (7-6 saj eKr) Kuningas Nebukadnetsar 2. Linna rajati kuningaloss rippuvate aedadega. Kuningas oli: 1. Sõjaväe ülemjuhataja 2. Kõrgem seaduse andja 3. Mõistis kohut 4. Oli ülempreester Mesopotaamia riikides ei olnud ranget korraldust. Elati oma elu riigivõimust sõltumata. Pidid täitma kuninga korraldusi, maksma makse.
MESOPOTAAMIA: AJALUGU, RIIGID JA ÜHISKOND (ptk. 7 lk.49-58) Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) on Eufrati ja Tigrise vaheline ala (kr. keeles jõgedevaheline maa). Põldu hakati seal harima u 5000 a eKr. Jõgede suudmeala oli soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Põhiline ehitusmaterjal oli savi, sest muud polnud kohapealt võtta. Kõik kivid ja puit toodi sisse naaberaladelt. Seetõttu oli mesopotaamlastel tihe suhtlemine ka naaberrahvastega (erinevalt Egiptusest!). Mesopotaamia oli välismaailmale avatud ja seetõttu oli siin läbi aegade palju erinevaid valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget
hüksoslased. käsitöölised. Kasutati erinevatel töödel (ehitusel, sõjavägedes, · Uue riigi periood 1550-1075 a eKr taastati riigi ühtsus. Oli tundma majapidamistes) õpitud hobukaarikuid ning kujunes kaarikuvägi. Vallutati Palestiina, Sõjavägi Süüria ja Nuubia Thutmosise III ajal. Kujunesid diplomaatilised suhted · Vana riigi ajal koguti sõjavägi elanike seast. välismaailmaga. Ramses II sõlmis Hetiidi riigiga rahulepingu, kus · Uue riigi ajal loodi sõjavägi sundvärbamisega eluaegsesse teenistusse. jagati, et Palestiina jääb Egiptusele, Süüria aga Hetiidi riigile. Ülem- · Põhijõu moodustas relvatatud jalavägi ning eliitvägi.
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2
Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati Giza väljale. Neist vanimaks ja suurimaks on Cheopsi püramiid. Hiljem hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Egiptuse templid olid suurejoonelised ehitised rohkete sammastega. Suurimateks ja kuulsaimateks templiteks olid Karnaki ja Luksori templid. Templite juures asusid ka varahoidlad ja raamatukogud. f) KUNST. Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli eelkõige kultuslik tähendus. Isikute kujutamisviisis kehtisid kindlad reeglid. Jumalate kujud on suuremõõdulised, pidulikud ja ranged. Istuvatel skulptuuridel on jalad koos, käed põlvedel,pilk ette suunatud. Vaaraod kujutatakse suuremana kui alluvaid. Peamiselt maalitakse vaarao võidetud lahinguid ja kaotanud vastaste alistamist. Seisvatel figuuridel on vasak jalg ees, käed sirgelt kõrval ja rusikas või siis
· Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) u 3000 eKr. · India (Indus) 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) 1600 eKr. · Peruu u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik
Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias
Sarnased neandertaallastele Tark inimene, nüüdisinimene. Euroopasse jõudsid 45 000 a eluviisilt. tagasi. Tööriistad luudest ja sarvedest. Cro-Magnoni inimene e Kalapüük! kromanjoonlane (leiukoha järgi) : Sugukonnad. Cro-Magnoni org Lõuna- Kunst! Prantsusmaal. Kasutasid vibu, kodustasid koera. *Neandertaallased ja Homo sapiens arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega välja Homo erectusest. *Homo sapiens kuulub primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda, homo ehk inimese perekonda. Muinasaja inimeste uskumused : Animism Eluta asjadele elu andmine. Kivid, puud. Totenism Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu
Kõige vanemad on Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nad tekkisid siis kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti oli hakatud ka metalli kasutama. Varased tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad. Nende algus langeb enamasti varasesse pronksiaega. Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes erinevateks majanduslikeks klassideks. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides tunti kirja. 2. Põhjenda, miks püsis Vana-Egiptuse riik ja kultuur ligi 3000 aastat? V: Maa geograafiline asend ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. 3. Millised olulised protsessid või muutused toimusid Vana-Egiptuse ajaloos vana ja uue riigi perioodil ja millised arheoloogilised muinsused on neist säilinud? V: Vana riigi ajal kujunesid välja enam- vähem kõik Egiptuse tsivilisatsiooni olulisemad
Mehed: ihu pruun, juuksed mustad, riided valged. Naised: ihu kollane, riided valged, juuksed mustad. Vaarao kujutamine oli jumalik. Pinnakunst maal, reljeef. Egiptuse poos: nägu külgvaates, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad: pinnaline, varjud puudusid, hele/tume üleminekud puudusid. Ruumilisust vähe: ülemises reas kujutati tagapool toimuvat. Vaenlane alistatud ja jahiloomal oda läbi. 2. Mesopotaamia ajalugu, riigid ja ühiskond Sumer 3000 -2334; linnriigid, väepealikud; leiutasid ratta, piltkirja, Gilgames Akad 2334; sulatasid sumerid endasse; Sargon oli kuningas; kiilkiri, keele areng Vana-Babüloonia 1792 1595; Hamurap, kuningas; Hammurapi seadused Assüüria 9. 7. saj; Assorlased; vallutati palju (Iisrael & Egiptus); regulaararmee Uus-Babüloonia 626 -539; Nebukadnetsar 2.; Paabeli torn; Semiramise rippaiad Kahe jõe vaheline ala. Astmiktempel tsikuraat
Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil
hauakambri Mesopotaamia tähendab jõgede vahelist maad, mida läbisid 2 Eufrat ja Tigris, seal oli palju savi ja pilliroogu Sumer 3000-2340 eKr, kasutusel oli kiilkiri, pole teada, kust nad pärit olid Akadi suurriik 2340-2160 eKr, Sargon vallutas Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurriigi ajaloos, suurem osa elanikke olid semiidid Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 eKr, Hammurapo vallutas kogu Mesopotaamia ning rajas ll, lasi koostada seaduste kogu, riigi purustasid hetiitidest sissetungijad Assüüria impeerium 934-609 eKr, pealinnad Assur ja Ninive, hoidsid pikka aega oma võimu all Süüriat ja Palestiinat, olid sõjakad, hävitasid linnu, sealhulgas ka Babüloni Uus-Babüloonia riik 626-539 eKr, Assüüria nõrgenes, pealinn Ninive hävitati, valduste üle hakkas valitsema Nebukadnetsar II, taastas Babüloni, rajas sinna rippuvad ajad ja templeid,
Juba see aeg kogesid esimesed inimesed seletamatuid asju, nagu uni, surm, haigused, hirmu ja isegi loodusjousid. Arvatakse ,et see tekitas neis arvamuse , et igal inimesel, loomal, linnul, puul, kivil voi monel teisel loodusobjektil on oma hing. Ilmselt arvati surma puhul, et hing on kehast lahkunud ja selle jaadavalt huljanud . Et palvida hinge heatahtlikust, hakkati surnuid kaaslasi matma ja neile kaasa panema tooriistu voi tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekis ka kunst . esimesed joonised kraabiti luule, sarvele voi kivile. Kunst arenes neil vanemas kiviajas umbes 30 000 aastat eKr. Sellest ajast parineb ka Willendorfi Venus. Moni aeg hiljem aga hakati tegema koopamaale Mitmes Hispaania ja Prantsusmaa koopast on leitud vanema kiviaja lopust parinevaid maalinguid(Altamiras ja Lascaux`s). Maaharimine ja karjakasvatus Nooremal kivi ajal toimus inimkonna arengus murrang, algas. Inimesed ei soltunud enam
Esimese rahvana võeti kasutusele päikesekalender. Aastas 365 päeva, mis jagati 12-ks 30- päevaseks kuuks, millele lisati 5 päeva. Osati arvutatda kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri pindala. Olid osavad kirurgid, valmistati ravimeid. Kirjandus. Suur osa seotud religiooniga, hümnid jumalatele, surnute raamatud jne. Viljeleti lühivorme nt õpetussnu. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajateks. Kuulsaim lühijutt ,,Sinuhe jutustus." 4. Mesopotaamia. 4.1 Looduslikud olud. Mesopotaamia st. Kreeka keeles jõgedevaheline maa, asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põlluharimine lõunaosas oli võimalik vaid niisutamisel, põhjaosas vajalik kuivendamine. Loodusvaradelt vaene: vaid savi ja pilliroog. Välismaailmale avatud. 4.2 Riiklus ja ühiskond. Sumeri linnriigid. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajanud sumerite keeleline kuuluvus ja päritolu pole teada. Rajasid suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. Vamistasaid vasest tööriistu. Võtsid kasutusele ratta
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal
· Renoveeritud koolimaja avati 2002. a., täiesti uus oli senisesse koolihoovi ehitatud võimla 3) Faktid: · Kool rajati hobuse tänavale, mis asub praeguse Hugo Treffneri kuju juures. · Praeguses koolimajas oli sellal Tartu Kubermangu gümnaasium · Nõukogude ajal kandis kool nimetust A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · meie koolis avati esimene matemaatika eriklass Eestis (1961.a) 2. Muinasaeg: 1) Ajaloo põhietapid: · Maakera tekkis ca 5 miljardit aastat tagasi; esimesed elusolendid ca 3 miljardit aastat tagasi; esimesed inimesed ca 3 miljonit aastat tagasi. · muinasaeg (8 miljonit 3000 e.Kr.) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 e.Kr. 476) - Vana-Idamaad + Vana-Kreeka + Vana-Rooma · keskaeg (5.-16. sajand)
Alates Thutmosis I-st hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse Teeba lähedale Kuningate orgu. Peagi algas seal lähedal hoogne templite ehitus. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16.-15.sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatsepsuti tempel Dair al- Bahris, mille juurde viis kilomeetripikkune sfinkside tee. Thutmosis III (15.saj eKr) korraldas sõjaretki Aasiasse, vallutas Palestiina ja Süüria ning jõudis välja Eufrati jõeni. See oli Egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Järgnes rahu ja sisemise stabiilsuse aeg. 14.sajandil valitsenud vaarao Ehnatoni (Amenhotep IV) ajal tekkis Egiptuses portreekunst, mil loodi egiptuse skulptuuri kõige kaunim naiseportree - Nofretete pea (vaarao Ehnatoni abikaasa). Ehnaton asendas ka traditsioonilise Teeba jumala Amoni kultuse päikeseketta Atoni austamisega. Vaarao Tutanhamoni
tahtel. Teadlased arvavad, et tsivilisatsioon kui sunnivahend selleks, et rikkad saaksid vaeseid enda jaoks tööle panna. Kasutati vallutusssõda, vägivalda ja sundi. Tsiv. tunnused: viljelusmaj,ühiskondlik tööjaotus,varanduslik kihistumine, kultuuri areng, kirja kasutuselevõtt. Usu osa tsiv. tekkimisel-tegemist oli usuliste tõekspidamistega;ülemkihti peeti jumalate kaitse all seisvaks; kasvas välja valitseja enda jumalustamise komme. Vanaaeg-algas Egiptuse ja Mesopotaamia tsiv. tekkimisega.Muistne Kreeka, Rooma-antiiktsivilisatsioon (8saj eKr kuni 5 saj pKr) tuntud antiikaja nime all.Antiikaja lõpp- 476 p .Kr-Lääne-Rooma keisri kukutamine ning sellele järgnes keskaeg. Muistne Egiptus: Paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam-ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus(Memphis) hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta. Ülem-Egiptus(Teeba) asub Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus. Egiptuse tsiv.
11. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE KAANANIMAA (semiidi hõimud) Vahemere idaranniku alad – tänapäeva Süüria, Liibanoni ja Palestiina, Iisrael akadi keeles “purpurimaa” kreeklased nimetasid seda ala FOINIIKIAKS suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel vihma sajab põlluharimiseks piisavalt, maailma vanim põlluharimispiirkond - u. 8500 eKr tekkis Jeeriko asula (pildil) Liibanoni metsad pakkusid laevaehituseks sobilikku seedripuitu (eksporditi Egiptusesse, Mesopotaamiasse jm), head meresõitjad
suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik. Ta tahtis igavest elu oma kodumaal. Kombekohane matus, mis talle osaks sai, (uskumuse järgi )tagas igavese elu ning vaarao soosis teda ning ta eluajal ehitati talle valmis uhke hauakamber. 6.Peatükk. Egiptuse kunst 1.Võrrelda hauakambrite arhitektuurilisi vorme nende arengus. Varasem üliku haudehitis oli piklik langusküljelise kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume. Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis
· Sündis Kanepis 1845. aastal ja suri Tartus 1912. aastal. Faktid kooli ajaloost · Detsember 1883 - Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa. · Algselt oli kool Hobuse tänaval, praguses koolimajas oli Tartu kubermangugümn. · 1919 - kolis Treffneri kool pragusesse majja (sisuliselt liideti 2 kooli). · 1954. aastani oli HTG poistekool. · Nõukogude ajal oli kooli nimi A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool. · 1961 avati meie koolis esimene matemaatika eriklass Eestis. · 1990 võeti kasutusele taas HTG nimi ja vaid ~10 aastat on olnud vaid gümnaasiumiklassid. · 1998 oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, renoveeritud koolimaja avati 2002. 2. Muinasaeg Ajaloo põhietapid: ajalised piirid (daatum+sündmus) 1. Muinasaeg - inimese teke (5-8 miljardit aastat tagasi) - esimeste tsivilisatsioonide teke (4. aastatuhat eKr) 2. Vanaaeg - 4. aastatuhat eKr - 476 pKr (Lääne-Rooma riigi lagunemine) 3. Keskaeg - 476 pKr - 15
kaalutakse inimese südant, õpetused surnuteraamatust, inimkeha palsameerimine, matuserituaalid, hauakambrid · Kiri o Hieroglüüfkiri hieros "püha", glypho "sisse lõikama" o Hieraatiline kiri hieratikos preesterlik o Demootiline kiri demos - rahvas, rahvakeelsed tekstid · Haridus ja teadus o Arstiteadus palsameerimine o Matemaatika o Astronoomia päikesekalender o Geomeetria o Kirjandus hümnid jumalatele, surnute raamatud, ilukirjandus - Sinuhe jutustus Mesopotaamia · Looduslikud olud - Mesopotaamia - jõgedevaheline maa, Tigris ja Eufrat, kuivus (lõunas), niiskus (põhjas, mägede lähedal; suudmealadel), vajadus maad niisutada ja kuivendada, loodusvarad: savi, pilliroog, suhteliselt avatud - vajadus kivi, puidu järele;
suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik. Ta tahtis igavest elu oma kodumaal. Kombekohane matus, mis talle osaks sai, (uskumuse järgi )tagas igavese elu ning vaarao soosis teda ning ta eluajal ehitati talle valmis uhke hauakamber. 6.Peatükk. Egiptuse kunst 1.Võrrelda hauakambrite arhitektuurilisi vorme nende arengus. Varasem üliku haudehitis oli piklik langusküljelise kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega nišš, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti nišš müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume. Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole
lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst? Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti koopaseintele vähestea värvidega pilte. Charles Darwin - inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. australopiteekus e lõunaahvlane esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel, kes aju suurenedes hakkasid kahel jalal käima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
