Tegid paadiga lõbusõitu, tahtsid jõuda muinasjutusaarele. Püüdsid kala ja meri jooksis veest tühjaks. Kõndisid jala paadisadamasse. Ema imestas pärast, kes on vanni korki niimoodi sikutanud, et rõngas pikerguseks moondunud ja laevad olid laiali. Kessu seletas, et käis Tripiga reisil jne. Koristas laevad ära. Uuel päeval võtsid paadi ja põrutasid uuesti muinasjutusaarele, sest eelmine kord sinna ei jõudnud. Nägid seal Hunti, saabastega kassi jt. Saabastega kass saatis oma õukondlasi neid ära ajama. Põgenesid ruttu tagasi. Ema käskis muinasjuturaamatud riiulisse tagasi panna. Isemoodi loomaaed. Tegid Tripiga loomaaia, aga nii, et lõvi puuris oli ahv jne. Inimesed oli hämmingus, loomade söötja ka. Paras segadus tuli sellest. Pärast emale rääkis. Et enam kunagi sellist segadust ei tekiks, on nüüd loomad loomaaedades alati õiges puuris. Kessu ja Tripp käivad unenägude laenutuspunktis
illustreerinud, mis võib muuta luuletuste sisu veelgi mõistetavamaks, lastesõbralik sõnakasutus, vahvad riimid. ● Urve Tinnuri “Lumekuninganna märkas lehes…” - muinasjutud on ümber tehtud luuletusteks, veidike muudetud sisu, kuid jutt on äratuntav, sest on kasutataud iseloomulikke tunnusjooni. Lastel on huvitav võrrelda. 18. Mida õpetab F. Kotta "Tublid loomad"? Luulevormis jutuke sellest, kuidas kass oli haiget saanud ja kukk läks arsti kutsuma. Õpetlik lastele, sest jutu sees on mainitud ära palju loomi, hea erinevate metsa- ja taluloomade õppimiseks. Samuti õpetab see tolerantsust. Ligimeest peab aitama. 19. Nimetage vähemalt viis teemat, mida on oma lasteluules käsitlenud ● Ellen Niit ○ lilled ○ loomad ○ laste argipäeva-askeldused ○ mängud kodus ja lasteaias ○ mure jonnipunnide, lohakate ja saamatute pärast
huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid
Uinuv 7 H said hiilgavad sööginõud ja rubiinide ning teenantidega Kui 11 olid soovi öelnud, saabus 13. Kauni- kaunistatud kuldtoosi, milles olid puhtast kullast nuga- Kedervarred kokku koguda ja põletada. tar kahvel-lusikas Kogu õukond jäi koos O magama. 7. H peitis end eesriide varju, et viimasena oma soov Kibuvitsahekk lausuda Riiki sattus prints. Kedervarre omanikud langevad surmanuhtluse alla H võlus kogu õukonna magama, v.a kuninga-kuninganna Vana mees rääkis magavast O-st. Lossi ümber kasvas palju suuri ja väikeseid puid, Andis neiule suud. põldmarja- ja kibuvitsapõõsaid Elasid õnnelikult oma elupäevade Prints teisest suguvõsast sattus sinna jahile lõpuni.
ei suudaks. 7 6. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Mathew Price "Lugusid pisipõnnidele", 2007. Illustreerinud Atsuko Morozumi. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Raamatus on viis erinevat jutukest. Jutukesed on väga erinevad ning annavad lapsele ka jutu kuulamise ajal tegevust. Näiteks üks jutuke on selline, kus laps peab avama uksed. Teises jutus on peaaegu iga lause järel tegevus, mida laps peab tegema. Ühe loo peab täiskasvanu piltide järgi ise jutustama või siis laps ise tegema seda. Teksti seal ei ole üldse. 3. Millest raamat räägib? Raamatus on viis erinevat jutukest. Esimene lugu tibust, kes otsib sõpru. Teine lugu karust, kes õppis ujuma. Kolmas on piltide järgi jutustamine. Neljas krokodillist, kes otsis süüa
nägu. Siin olevat nii sünge ja võttis oma lõpparve. Ekke tahab ka lahkuda. Kadi annab talle tüki leiba ja liha kaasa. Maanteele jõudes hakkab Ekke vilistama. XI Ekke müüb talust tallu lõhnaõlisid ja seepe. Ühest perest lahkudes soovitati tal minna Pille Riinu juurde. Pille Riinu juures saab teada, et sel on lehm ja lambad metsa jooksu pannud. Ekkel oli külm ja ta tahtis tuld teha, kuid polnud millestki teha. Ekke hakkas oma kompsudest aset tegema.Pille Riin pakkus talle oma voodit kuna ta ise oli külmaga harjunud aga Ekkel oli tohutult külm. XII Järgmisel päeval läks Ekke laadle , kus peaaegu kõik ta kaubad ära osteti. Saadud raha eest ostis ühest talust heina, linasid, puid ja valgusti. Need kõik viis ta Pille Riinu juurde. Riin rääkis õhtul Ekkele, et ta ema on väga paljudele võlgu ja kuidas ta endasse tõmbus. Ekke rääkis talle oma emast ja ta talust. Hommikul kui Ekke lahkub teeskleb Riin magajat.
põgeneda, nende lemmikkohaks kujunes palgivirn, kus nad tihti koos aega veetsid XXXIII - Indrek ja Andres ei kakelnud enam nii palju, sest Andres oli sulaseks ja Indrek sai rahulikult karjas olla - Indrek käis Antsuga tihti kalal, talle meeldis kalapüüdmine, oli kannatlik laps, meeldis istuda ja oodata, Ants seevastu oli aga kärsitum, lahkus püügilt, sest ei jõudnud enam oodata, samas kui Indrek istus tunde ja püüdis kala - Pearul oli tütar Riia, kellel omakorda oli kass, keda ta igale poole kaasa taris, Indrekule tüdruk meeldis ja nad rääkisid juttu, Indrek näitas Riiale kui palju linnupesi siin on, kuid ühel päeval selgus, et pesad on tühjaksjäänud, koer Muska võttis jälje üles ja nii sai Indrek teada, et rüüstajaks oli olnud Riia kass, tüdruk käitus, nagu ei teaks ta midagi, kuid poiss mõtles kavalusega asja tõestada - Indrek näitas meelega veel Riiale üht linnupesa ja plaanis siis luurele jääda, tema plaan
- ema ja vanaema läksid heina tegema, tütar jäi koju - nende hoovis palju lilli, sest vanaemale olid need uhkuseks - koduaias kasvatati lisaks erinevaid marju, köögivilju, olid mesitarud - tütar oli näinud, kuidas onu miskit ühes tühjas mesitarus teeb ja tahtis selle nüüd välja uurida, leidis paberi seest raske ja õhukese noatera, mis meenutas kergelt seatapupussi, mida veidi uuris ja siis sinna tagasi pani, sest see ei olevat tema asi - tütar sõi leiba ja viskas kanadele ka, meenutas kuidas kanu ja kukki sülle võtta saab, aga hetkel seda teha ei viitsinud - tütar mattis oma nuku Manni maha kontpuu juurde vahele - tütar ja ema (HILDA) läksid linna, tütar esimest korda elus, panid end ilusti riide, linna mindi bussiga, kuhu tulid ka ema kooliõde Laine ja tema tütar Ann, bussijuhiks oli Ants, keda kõik teadsid - ema ja tütar käisid linnas ringi, istusid pargis ja kuulasid valjuhääldist lastekoori, nägid
sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A
pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel Tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi
vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö
Libahunt Tegelased- õpetaja Hurda, Kava: · Mihklikuu õhtul, pärast päevatööd istus terve perekond rehetoas ahjukolde ümber. · Mõeldi, et just see on parim koht põllumehele õhtu veetmiseks. · Isa-vanuselt vana, aga kaasaegse mõtlemisega. Iga nädal pidi ta(jutustaja) isale ajalehe otsast lõpuni ette lugema. · Vana taat tõi piipu pannes nii mõnegi vana jutu kuuldavale. Ta oli agar ja tähelepanelik, et pärast kuuldud jutt üles kirjutada ja Hurda kätte saata. · Libahunt ehk soend. Vanataat arvas, et mõistagi olnud kunagi inimesi, kellel võimu ennast vahel hundiks muuta ja siis jälle inimeseks. Tema jaoks oli see nii kindel nagu päike taevas. · Taadi lugu- Vana Juut-Juhan oli olnud soendiks läinud; ta oli mõisa poolt vana Hunt-Märdi juurde teenima pandud(tema juurde ei tahtnud keegi heaga teenima minna, kuna arvati et ta ise ka soendiks käib); kord Hunt-Märdiga kahekesi põllul kündes oli Juh
Ekkele, et talu on peremehe nägu. Siin olevat nii sünge ja võttis oma lõpparve. Ekke tahab ka lahkuda. Kadi annab talle tüki leiba ja liha kaasa. Maanteele jõudes hakkab Ekke vilistama. Ekke müüb talust tallu lõhnaõlisid ja seepe. Ühest perest lahkudes soovitati tal minna Pille Riinu juurde. Pille Riinu juures saab teada, et sel on lehm ja lambad metsa jooksu pannud. Ekkel oli külm ja ta tahtis tuld teha, kuid polnud millestki teha. Ekke hakkas oma kompsudest aset tegema.Pille Riin pakkus talle oma voodit kuna ta ise oli külmaga harjunud aga Ekkel oli tohutult külm. Järgmisel päeval läks Ekke laadale , kus peaaegu kõik ta kaubad ära osteti. Saadud raha eest ostis ühest talust heina, linasid, puid ja valgusti. Need kõik viis ta Pille Riinu juurde. Riin rääkis õhtul Ekkele, et ta ema on väga paljudele võlgu ja kuidas ta endasse tõmbus. Ekke rääkis talle oma emast ja ta talust. Hommikul kui Ekke lahkub teeskleb Riin magajat.
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks
ülesandeid. Pildiseeriad järjestatakse, arvestades sündmuste ajalist ja põhjus-tagajärg seoseid. Eeltööna järgmise etapi eel lapsele teadvustatakse lastele jutustuse põhistruktuuri (algus, keskpaik, lõpp). Mitmete autorite (Swanson jt 2005; Fey jt, 1997; Traumann, 2009; Karlep, 2003) töödest võetakse eeskuju töölõigus, kus keskenduti jutustuse struktuurile ja komponentidele. Lapsele sel- gitatakse, millistest osadest koosneb sidus jutuke, ning millest tuleb igas osas rääkida . Lähtutakse Narratiivi Hindamisskaalast NHS (K. Mäesaar, M. Hallap, M. Padrik). Metoodika koostamisel arvestatakse teadlikkuse põhimõttega, st lapsele teadvustatakse tekstiloomeks vajalikke oskusi, et ta saaks neid teadlikult oma jutustustes kasutada. Oluline on, et laps teadvustaks endale, et jutustuse alguses tuleb tutvustada tegelasi, tegevuspaika ning aega; jutus-
Tänutäheks andis taat härjale sarved kaitseks huntide eest ja lubas, et tänasest päevast alates saab härg endale tagavara koguda ja süüa seda ka magamise ajal. Hobusele aga, kes teda ei aidanud ütles:"et sa söömist tähtsamaks pidasid kui aitamaist, ei pea sinu kõht iialgi täis saama-sa pead sööma alati, kui tööd ei tee. Sellest ajast alates raiskab hobune söömisele kogu oma vähese puhkeaja, härg aga korjab toitu tagavaraks, heidab pikali ja mäletseb magades. 10.Koer, kass ja hiir Kunagi elasid koer, kass ja hiir suures sõpruses.Käisid vastamisi külas ja puhusid kokku saades juttu.Kord aga, kui koerad olid teistele loomadele liiga teinud, tõsteti nende vastu Metsaisa juures raske süüdistus ja kutsuti nad kohtusse vastust andma.Koerad mõisteti vaatamata salgamisele süüdi ja Metsaisa lubas sest peale neile toiduks ainult neid loomi, kes ise maha langevad. Koerad andsid kohtuotsuse ärakirja usinale ja hoolsale Karjakrantsile hoiule
vastu veelgi õelam. Joosep ja Liisi hakkasid kohtuma palgivirna juures. Saabus sügis ning Joosepil oli aeg kroonusse minna. Tüdruk soovitas tal liisku oma käe ehk vasaku käega võtta. XXXIII Nüüd oli Indrekul karjas palju rahulikum, sest kiuslik vend oli nüüd sulase asemel. Hiljem tuli karja ka noorem vend Ants. Üle kõige meeldis indrekule kala püüda. Orul oli samal ajal karjas Riia, kes alati oma lemmikkassi Millit kaasas kandis. Indrekule ei meeldinud see kass aga üldse. Samal arvamusel oli koer Muska, kes oli meister kassi- ja ussitapja. Indrek näitas Riiale linnupesa. Järgmisel päeval oli pesa tühi. Indrek kahtlustas kohe kassi. Nüüd mõtles ta välja plaani, kuidas kass vahele võtta. Ta näitas Riiale uut pesa, puges ise peitu ja ootas millal kass vahele jääb. Peagi tõi Riia kassi üle kraavi pesa juurde. Indrek vaatas juhtunut pealt ning tuli peidust välja alles siis kui tüdruk oli lahkunud
Ja see ei olnud just kõige väiksem summa ju. Sel ajal, kui noored Pireti juures redutasid, külastas Pireti vanaisa lapselast. Tal oli vaja linnas arstil käia. Ega ta sellest väga vaimustuses olnud, kuid käia oli vaja. Peale seda hakkasid asjad uusi pöördeid võtma. Nad hakkasid jooma ning tarbisid suures koguses narkootikume. Leletil tuli tahtmine välja minna ning lõpuks mindigi Tartu tänavatele jooma. Kuna Alexil olid rinnus pidevalt valud sõi ta valuvaigisteid kuid arsti juurde keeldus minemast. Ma ka ei läheks, kui ma pidevalt narkouimas oleksin. 6 Nad jooksid tänavatel, huligaanitsesid ning tarbisid meelemürke. Nad rikkusid mitmel erineval viisil seadust. Kuid nad ei pööranud sellele suurt tähelepanu. Mingil hetkel kuulis Lelet naeru ning kellegi nuttu, kuid ta ei teinud sellest välja. Ta lihtsalt jooksis. Ja seda kõike tänu narkootikumidele. Ta komistas
Naabrid olid võtnud endale tüdruku Riia, kellel oli kas Milli. Milli sõi Indreku karjalinnu pojad ära, kuid Riia ajas vastu. Indrekule meenus, kuidas Andres kindlaks tegi, et Pollo linnupoegi sõi. Järgmine kord valvas poiss linnupesa juures, kui Riia jälle oma kassiga sinna tuli. Hiljem tahtis Indrek Milliga mängida ja Milli suri, kuna Riia ei lasknud temast lahti. Matsid teised suure kase alla, aga Muska kaevas ta sealt kaks korda välja. Nüüd ei jäänud muud üle, kui kass ära põletada. Riia kutsuti ka tule juurde, aga ta ei teadnud, et kass ka lõkkes on. Alles veidi aja pärast sai teada, kui Indrek linnupoegadest rääkis, siis ütles ka seda. XXXIV Mäele viimased lapsed sündisid Tiiu ja Kadri ning Orule Jüri. Joosep ei saanudki kroonusse. Andresel ja Pearul oli ikka kemplemist ja kohtu vahet käimist küllaga. Jõulude ajal läksid lapsed kirikusse kõige nooremad jäid vanematega koju, aga Liinel oli esimene kirikus käik ning uudistamist ikka jagus
lillekene.L.Koidula) · Inversioon-Sõnade vale järjekord lauses, ümbertõste(Ju lapsena igatsesin merd, ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I.Raag) · Homonüümid- tähenduselt erinevad(Üksteist, üksteist) · Paradoks- kummaline vastuolu sisaldav ütlus, mis toob esile sügavamad elutõed(Surm ühel silmad suleb, teasel kisub valla. M.Under) Piltkujundid: · Akrostihhon-eriline luuletus. Iga rida peab algama järgmise tähega nii, et ülevalt alla ainult esimesi tähti lugedes saadakse kokku mingi kindle sõna või lause. · Palindroom-sõnad mis on ka tagurpidi lugedes sama tähendusega(Aias sadas saia) 3)Kirjandusvoolud-romantism, realism, ekspressionism, sümbolism, naturalism, ROMANTISM: Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete,
kõrgel tasemel, kaastööd tegid Nikolai Triik, Konrad Mägi. I ALBUM (1905) kaastöö J. Liivilt, A. Kitzbergilt, F. Tuglaselt, M. Underilt, G. Suitsult. Kunstiline tase enneolematu, väga hea. Algab Suitsu artikliga ,,Noorte püüded" seletab lahti NE eesmärgid. Keeleuuenduse algusega eesti keeles on tugevalt seotud Johannes Aavik. Ta propageerib uuendusi ja uute sõnade toomist. Suits annab ülevaate Petersoni loomingust. Ilukirjandusliku poole pealt saab suursündmuseks Ridala luuletus ,,Talvine õhtu" väga hea impressionistliku luule näide. Lisaks veel ilukirjanduslikke lugusid Aino Kaldalt, Tuglaselt. II ALBUM (1907) keskendub ilukirjandusele, teaduslikku ja programmilisust vähem. Tuglase novell ,,Jumala saar". Kogumik Suitsu luuletusi. III ALBUM (1909) sensatsioon. Stiililiselt ja vormiliselt lööb lahku vanast traditsioonilisest eesti kirjandusest. Selgelt näha, et keskendub kitsale haritlaste ringile, pole mõeldud kõigile lugemiseks
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMI
Libahunt Kokkuvõte 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastane Mann(Mari), 40-aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks
Libahunt A.Kitzberg 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastan Mann(Mari), 40- aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta
Peralta oli sellise jutu peale väga imestunud ja siis Campuzano ütles, et see väike asi, mille peale imestada, et sa ei tea, mis ta hospidalis kuulis. Peralta oli väga imestunud ja tahtis teada ja siis Campuzano rääkiski. Et tead need kaks koera, kes hospidali valvavad ja päeval almuseid korjamas käivad, et need rääkisid öösel omavahel. Peralta eriti ei uskunud teda, aga Campuzano jäi endale kindlaks ja ütles, et nad rääkisid öösel ja ma kirjutasin kogu nende jutu üles. Kaks ööd kuulasin nende jutte, ühel õhtul rääkis üks koer Berganza oma eluloo ja teisel ööl rääkis Cipion oma eluloo, aga et kirja ta pani ainult Berganza oma ja, et kui seda lugu edu tabab ja inimesed teda hulluks ei pea, siis paneb teise loo ka kirja. Andis selle siis Peraltale lugeda. Berganza räägib, et tema esimene omanik oli lihunik Nicolas Tömpnina, kes teda ja teisi koeri õpetas loomi tapma ja päeval käskis neil liha vedada. Rääkis veel, et see Nicolas ei olnud hea
suuremad ja selgemad üksikasjad, peaksid ka tähtsamad detailid olema suuremalt ja selgemalt joonistatud, et nad ennekõike mõjule pääseksid. Kujutatava objekti olulisemad tunnused peavad olema kiirelt äratuntavad, samas pole perspektiivil ja esemete omavahelistel suurusvahekordadel nii suurt tähtsust. (Müürsepp 1996: 8). Teksti eakohasusest olulisemgi on pildi ja teksti sobivus, pilt peab teksti toetama, mitte olema iseseisev kunstiteos. Kui kunstnik pole teksti süvenenud ja on jutus olevate kummikute asemel botased joonistanud, satub laps segadusse ja võib raamatust kiiresti tüdineda. (Novek 2004: 11) Algupärase lastekirjanduse väljaandmise toetamine on jäänud peamiselt Eesti Kultuurkapitali ja sponsorite õlule. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalilt toetust paludes peab lasteraamat konkureerima nn ,,suure kirjandusega", kuna puudub eraldi lastekirjandust toetav sihtkapital. Samuti ei toeta Kultuurkapitali kujutava ja
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Leemetile onuks. Ta a
Referatiivne kokkuvõtte raamatust ,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on üks autismi vormidest. Ta elab Swindonis oma isaga kahekesi, sest ta ema suri südamerabandusse 38 aastaselt. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Christopher ei saa aru metafooridest ning ta ei usu üleloomulikkudesse võimetesse. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal on isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks on ,,Baskerville'ide koer". Ta suudab arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Talle jäävad kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutab oma aju nagu ,,DVD mängijat", kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus sel ajal. Üks as
rohkem vanase Kalevisse, nii kanguselt kui tarkuselt. Isa soov oli, et riik jääks valitseda ühele pojale. Viimasel pojal oli nimeks Sohn, ehkki rahvasuus teda aina Kalevipojaks kutsutud on. Kalevipoja kohta pajatatakse sõnumeid üle terve maa. Enne surma räägib Kalev Lindale, et kolm poega peavad liisku heitma, kes riigivalitsemise enda peale peab võtma. Kalev lamab tõvesängis, Linda saadab arsti järele. Tuuletark teab, et Kalev enam ei tõuse. Linda leinab kaasat seitse ööd ja päeva, kaevab kena kalmu ja sängitab kaasa mulla alla. Veel leinas Linda kolm kuud ja kauemgi. Siis hakkas kive kandma haua peale hunnikusse, et kalmu koht tulevastele põlvedele teada oleks. See on Tallinna Toompea mägi. Kive kandes Linda väsis, üks kivi kukkus maha ja lesk ei suutnud seda enam liigutada. Linda istus kivile nutma. Pisaratest sündis Ülemiste järv. Kivi seisab ikka veel järve kaldal. Suure vaevaga toob Linda poja ilmale
Ta läks 1999. Aastal Helsingi ülikooli. Samal aastal avaldas ajaleht Hyvinkään Sanomat ta esimesed lastelood nt. „Perekond Kapsapea jõulukuusk“. Koostöö ajalehega kestis 8-9 aastat. Esimesed jutud illustreeris ajalehe kunstnik, kuid hiljem hakkas ta jutte ise illustreerima. https://et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Kass,http://www.elk.ee/?profile=kristiina-kass, http://opleht.ee/3820-kristiina-kass-minu-lapsepolve-kadriorg/ Loominguline ülevaade Kristiina Kass on kirjutanud palju raamatuid: „Käru Kaarel“, „Samueli võlupadi“, „Peeter ja mina“, „Jänesepoeg Juss ja karupoeg Kusti“, „Kasper ja viis tarka kassi“, „Õpetaja Kusti kummitab“, „Elle ja Kalle koduvideo“, „Sandri mikroskoop“, „Unelinnu pesa“, „Nõianeiu Nöbinina ja korstnapühkija“, „Nõianeiu Nöbinina“. Ta on illustreerinud enamus oma raamatutest, kuid "Nõianeiu Nöbinina", „Õpetaja Kusti kummitab" ja „Elle ja Kalle
Ilon Wikland Tartus sündinud ja Haapsalus kasvanud Ilon Wikland on aastakümneid elanud Rootsis Stockholmi lähistel. Ta lahkus Eestist 14 aastasena ning arvas, et ei näe kodumaad enam kunagi. Läks aga teisiti ja viimasel ajal on tema kontaktid Eestiga aina tihenenud. Ta meenutab ühes intervjuus oma lapsepõlve: ,,Elasin vaheldumisi Haapsalus ja NarvaJõesuus vanavanemate juures. Haapsalu on kena suvelinn, seal oli isegi sõja ajal hea elada, sest lahingud jäid kaugele, NarvaJõesuu oli samuti mõnus paik, mäletan, kuidas me suviti ujumas käisime. Kuid nüüd Narva Jõesuud külastades tundus linn trööstitu. Mu südamel oli seal raske, vihma sadas, väljas oli külm ning mu vanaema maja pole enam alles." Wiklandi sõnul oli tal Haapsallu palju kergem minna. Kuigi linn on muutunud, olevat ta lapsepõlve mängumaa kohe ära tundnud. Pealegi elab seal veel inimesi, keda ta kunagi tundis, näiteks kunagisi kooliõdesid. Kuna ta oli
Pöörismäel elades 15 lasteraamatut autori illustratsioonidega. ,,Ahaa, kummitab!" aastal 1995 ja ,,Ikka veel kummitab!" aastal 2005 on saanud inspiratsiooni Tallinna-päevilt, kunagisest ateljeest Pika Jala väravatornis. ,,Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist" aastal 1995 on mõtteliseks jätkuks karikatuuriseeriale printsessidest ja lohedest.Teised raamatud on nii või teisiti saanud ainet, tegelasi ja tegevuspaiku Võrumaalt. Pöörismäe kass Sooru tõi pähe loo ,,Kassike ja kakuke" aastal 1995 ja 2006 ja talulähedases kruusakarjääris ehitavad vanakraamist hubast kodu ,,Pintselsabad" värsslugu aastal 1995, jutt aastal 1998 ja 2006 ja metsast koju toodud juurikatest ja talukraamist meisterdatud kratt tegutseb ,,Isand Tuutu ettevõtmistes" aastal 1997. ,,Kullast vilepill" aastal 1997 räägib idülliliste metsamaastike taustal areneva looduslapselikult puhta armastusmuinasloo. ,,Iika, nii noor, aga juba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
