Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, mis algasid 1494. aastal. François I oli renessanslik valitseja. Pidas edutuid sõdu Habsburgidega. Ehitas uhkeid losse ning arendas kunsti. ARHITEKTUUR 16. saj ehitati mitmeid losse Pariisi lõuna pool, Loire'i orus. Losside ehitamises kasutati segastiili, ühendati keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L Järgiti enamasti Itaalia eeskujusid. Prantslased olid iseseisvad portreekunstis. Tuntumad portretistid Jean Clouet ja tema poeg François François I hobusel Henri III P R A N T S U S E R E N E SS A N SS -
fotosid, lisaks kasuta konspekti) Kultuuri nimi Minoline kultuur Mükeene kultuur Leviku aeg 2000-1400 eKr 1600-1100 eKr Leviku piirkond Kreeta saar Balkani ps. Kuulus valitseja Minos Agamemnon Erinevus nr 1 Rahulik Sõjakas Erinevus nr 2 Kindlustamata lossid Lossidel on müür Erinevus nr 3 Kreetalased Kreeklased ● Mis võiks olla mõlema kultuuri sarnasus? Vastus: Mõlema kultuuri keskusteks olid lossid. Knossose loss Mükeene loss Trooja sõda Vastamisel toetu enda teadmistele, võid kasutada ka interneti abi. ● Kus asus Trooja linn ja mis riik seal tänapäeval asub? Vastus: Trooja linn asus Illioses, tänapäeva Türgis. ● Miks puhkes Trooja sõda
madalmaade kunstnik, kellele ta veel eeskujuks oli? Rogier van der Weyden. Ta oli eeskujuks Hans Memlingile, keda peetakse ka tema õpilaseks. 3. Nimeta maalide autorid. Jan van Eyeck ,,Arnolfini kihlus" Albrecht Dürer ,,Autoportree" Pieter Brueghel "vanem" 4. Nimeta vähemalt 2 Loire'i oru lossi. Millistest eeskujudest lähtuti Prantsusmaal selle aja arhitektuuris? Chambord, Blois. Lossidel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid renessanssipärased detailid. Eripäraks olid kõrged, rikkalikult kaunistatud ja liigendatud katused. Ehitiste nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus. Arhitektuur sarnanes Itaalia renessanssiga, aga ajapikku kujunes välja täiesti uus stiil. Kõige rohkem mõjutasid kuningate ja aristokraatide tellimused. 5. Milline Euroopas esmakordselt kasutusele võetud kunstiliik sai alguse Saksamaal
KREETA SARNASUSED MÜKEENE Lossidel polnud kindlustust Lossid Suured müürid kaitseks Eluruumid olid luksuslikult Religioon Sõjakas sisustatud Vee juurde- ja Kiri(lineaarkiri) Austasid minolisi äravoolurennid jumalannasid ja jumalaid Palju jumalannasid/palju Loomade jumalikustamine
segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. Erinevus-mükeene oli sõjakas, lossidel paksud müürid, Kreeta oli rõõmsam, polnud välisvaenlasi. AKROPOL-5.saj ehitised, klassikaline ajastu.* Nike tempel-joonia, *Erechteioni tempel-joonia * Parthenoni tempel-dooria. Propülee-väravaehitis, Pinakoteek- seal säilit ateenlased oma maalikunstide kogu. *Halikarnassose mausoleum-haudehitis, kuningas Mausolose tempel, suur ja kõrge, tipus 4-hobuse rahkend. *Aleksandria tuletorn-asub Aleksandrias, ehit 3. saj eKr. KREEKA SKULPTUUR-1
Peloponnesose ps. Asultetes, millest tähtsaim oli Mükeene. Kreetal polnud karta välisvaenlasi, kuni nende laevastik oli tugev, seega nad oma linnu ei kindlustanud. Nenede usuelu kohta pole palju teada, ilmselt oli esikohal viljakusekultus. Toimunud oli ühiskondlik kihistumine ja võimul kohaliku valitsejad, nähtavasti polnud nende võim nii suur, et neid jäädvustada portreekunstis. Kreeta ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossidel puudus loogiline põhiplaan, need koosnesid paljudest erineva suurusega ja eri tasapindadel asuvatest ruumidest, mis paiknesid ümber nelinurkse sillutatud keskõue. Mõningaid ruume ühendasid trepid, ruumid said valgust galeriidest, terassidelt või valguskaevudest või olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Iseloomulikud olid puust allapoole peenenevad sambad, mis olid eelkõige tubade liigendamiseks. Losside välisilmele ja siseruumidele andis ilmet värviküllus.
Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Plazzode juures rakendati sääraseid proportsioonireegleid, mis on vastanduslikud gootika päevil kehtinutele. Valitsema hakkas horisontaalne suund. Prantsusmaal levisid see eest aga lossid. Ümartornidel on vormid nurkadel ja kõrge katus. Võrreldes Itaalia aritektuuriga pole lossil kindlustikku, sõjalist välimust. Lossi siseruumid on rikkalikult kaunistatud. Üks suur erinevus Itaaliaga on veel lossidel see, et paviljonid toonitavad vertikaalset suunda ja sama teevad kitsad kõrged aknad. Prantsusmaal oli ka pargikunst. Antiikkutuurist on laenatud sambad, kolmnurksus ja kuppel. 6.Millised olid uusaja positiivsed tagajärjed. *maadeavastustega levisid materjalid nt portselan *maadeavastusega saadi teada uutes kultuuridest *levitati uusi asju, nt õlivärvid *säilitati ja viidi edasi antiikkultuuri(sambad, kuplid jne)
poolt sissetungivate hõimudega, mistõttu nende elulaad oli karmim ja sõjakam. Kunstis kajastus pidev võitlus vaenlastega. Kindlustatud lossid ja linnamüürid Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati linnused künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Müüride ehitamisel ei kasutatud sideainet. Järeltulevad põlved arvasid, et nii võimsaid müüre ei ehitanud inimesed vaid ühesilmsed hiiglased kükloobid. ,,kükloopilised müürid" Lossidel · puudus siseõu. · suurem ja kesksem pearuum megaron (meeste ruum). Megaroni põhiplaan oli hiljem eeskujuks kreeka templitele · peasaali jõudmiseks läbiti mitmeid ruume ja väravehitisi e propüleed. Tähtsamad keskused: Mükeene ja Tiryns Mükeene ...oli Homerose eepose Iilias kangelase Agamemnoni kodupaik. ...linnusemüüris olev lõvivärav on üks väheseid säilinud näiteid mükeenelaste skulptuurist. ... ümbrusest on leitud maa-aluseid kuppelhaudu, näit
Vaade siseõuest on ilus.Villa d'Este. Hakati rajama parke, aedu, salaaedu. Purskaevud kuulusid aedade juurde. Kaunistatud pügatud puude ja mustade küpressidega, head vaated. 11.Millal ja millest sai alguse renesanss-stiil Prantsusmaal? Hakab levima 16.sajand. Seda stiili aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse.Itaaliast toodi kunstiesemeid ja kutsuti kuntsnike kujundama moodsat elukeskkonda prantsuse ülemkihile. 12.Arhitektuur Prantsusmaal? Hakatakse ehtiama losse.Lossidel säilib gooti pärane põhiplaan.Hoonetel on kõrge viilkatus, säilivad gooti pärased kõrged katusetornid.Ehitatakse aknaid üle katuse joone.Piiratud veega või ehitati üle jõgede, järvede keskele.Esimese korrusel suured aknad. Fassade kaunistati pilastritega ja poolsammastega.Hakkasid ehitama keerdtreppe.Trepikäigud väljaspool. Kasutati reljeefe.Arhidektuur lähtub manerismist. Kõrvalhooned on tihedalt seotud ja kaob gooti põhiplaan, õue plaan vabamalt paigutatud
Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. • Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest kuulsaim Knossos. Lossidel puuduvad kindlustused. • Labürint • Kultuurikandjatel oma silpkiri (lineaarkiri A)-Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel dešifreerida. Savitahvlid • Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned • Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng • Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse
killustatuse. Kreeka täitis vanalajal pidevalt kultuuri vahendaja rolli. Kultuur Kreeta Umbes 200 aastat eKr jõudis rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatssiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tuntuim ja tähtsaim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossidel oli mitu otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad neid majanduskeskustena, kuid seal olid ka luksuslikud eluruumid koos baseinide ja ristkülikukujuluse keskõuega. Lossid võisid olla ka peamised usukeskused ja kultusepaigad, sest kreetal polnud eraldi templeid. Loss oli ka valitseja asupaik seega poliitilise võimu keskus.lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuusi peamisi iseärasusi on kindlustuste,relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine.
saarel, 1600 eKr. · Ühtsed müüdid kreeka mandril · Tuntakse peamiselt · Tempel võimu keskuseks · Lineaarkiri B arheoloogiliste leidude · Mõlemal lineaarkiri (osatakse tänapäeval põhjal. · Lossid majanduse- ja lugeda) · Lineaarkiri A (ei osata kultuurikeskusteks · Tähtis osa tänapäeval lugeda) · ühiskonnas · Kreeta lossidel olid sõjakaaskondlastel suured linnad ümber ja · Lossid olid kaitstul puudusid müürid. müüridega · Lossid olid labürindid · Losside ümber · Domineeriv oli naissugu puudusid linnad · Puudusid sõjakad jooned · Hävis 1100 eKr.
Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur
Peteroff, Rastrelli 1700-1771, kujundas Tsaariküla pargi, väga esinduslik oli peatänav Nevski Prospekt, sinna anti krunte kaupmeestele, tuli ka tänapäeva mõistes kaubamajad, suur passaaz, mille katus on väga eriline, klaasist, vahepeal põles. Juushjov tegi endale ka teatrisaali, laes väga suur ja eksklusiivne kroonlühter. Sakraalarhitektuur: Kiriku välisilmes olid peaaegu samad tõekspidamised, mis lossidel (kaunistused, 2 värvi), oluliseks muutus kuppel, sisearhitektuuris muutuvad löövid ebaoluliseks või kaovad üldse. Ruum seest on üks suur, ühtne saal, mis on rikkalikult maalingutega kaunistatud (eriti laemaalingud). Oli ka mõttetut kaunistuste kuhjamist, ntx Roomas, Peetri kiriku fassaadi ümberkujundamine, ehitati kiriku ette väljak, arhitekt Lorenzo Bernini (1598-1680), tuntid kui selle aja parimaid skulptoreid. Skulptuur:
Albrecht Dürer- graafika ja maalikunst 23. Millise kuulsa lossi ehitamist alustati Prantsusmaal 16.saj?(Louvre) Mis iseloomustas üldiselt prantsuse lossiarhitektuuri 16.saj? Loire'i jõe orgu kerkis rida imeilusaid losse Amboise, Blois, Chambord, Azay-le- Rideau, Chenonceaux jt, millel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus.
Minotaurusega? Lossid olid Kreeta ehituskunsti 7. Antiik-kreeka tähtsamad sakraalehitised? Põhiplaan. tähtsaimateks saavutusteks. Paleed koosnesid paljudest Templid. Tavaliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templit väikestest ruumidest, mis paiknesid ümber siseõue. Paleede ümbritsevad tavaliselt igast küljest tiheda reana sambad. seinad olid kivist, laed puust. Lossidel ponud paraadlikke 8. Nimeta 3 vanakreeka stiili (orderit), missugune oli neist sissekäike; vormide mäng ja värviküllus. Knossose palee vanim? Dooria (vanim), Joonia ja Korintose stiil. äärmiselt keerukas põhiplaan on tekitanud legendi 9. Võrdle omavahel dooria ja joonia stiili. Joonia stiil on labürindist, kuhu asunu ei suutnud enam leida väljapääsu. hilisem, selle stiili sammas peenem, elegantsem ja
selleks, et eirata kastisüsteemi. Karman idee sellest, et sinu teod, sõnad ja mõtted mõjutavad sinu seda ja kõiki järgmisi eksistentse. Buddha õpilased ehk arhantid. Hinaya negatiivne määratlus, mille mahayana on rakendanud rivaalidele. Theravada ehk vanemate munkade õpetus. MUINAS-KREEKA USUNDID Omane suurte jumalate austamine. Kybele jumalanna, keda austasid kreeklased 5. saj eKr. Kolm ajajärku. Mükeene periood olulised rituaalsed keskused olid lossidel. Kõige tähtsam Knossos. Kaksikkirves poliitiline sümbol. Potnija ehk emand. Arhailine periood rituaale tuli järgida ja jumala solvamine oli keelatud. Kreeka kogukond ehk polis (linnriik). Sokrates mõisteti hukka, sest solvas jumalaid. Ekklesia rahvakoosolek kristlikku kirikut tähistav termin. Tempel ehk jumalakoda. Ohvritoomine oli põhiline rituaal. Oraakel ehk õpetlus. Delfis jumalanna, kelle suu läbi kõneles Apollon. Kreeklaste ettekujutus
avaldusid Düreri maalikunstis ,,Väikese passiooni" (1511). Samast ajast kuulsaimad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat" (1513), ,,Hieronymus oma kojas" (1514) ja ,,Melanhoolia" 23. Millise kuulsa lossi ehitamist alustati Prantsusmaal 16.saj? Mis iseloomustas üldiselt prantsuse lossiarhitektuuri 16.saj? Louvre loss osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus.
tema ise peaaegu täielikult kaitstuks jäi. Erinevalt Euroopa kindlustest, kus müüril liikumiseks ehitati eraldi teed, jätsid jaapanlased lihtsalt müürivahel olevad puuplangud seestpoolt maha saagimata, ning välja ulatuvale puupinnale asetati plangud peale, mis lubas inimestel müüril liikuda. Kui olukord väga kriitiliseks läks, sai käimiseks kasutatavad puuplangud alati eemaldada ning vastaseid ootas pikk kukkumine. Oluline kaitsemehanism lossidel oli keerukas väravate süsteem. Hoolikalt välja töötatud süsteem, oli mõeldud selleks, et saaks püüda ründava väe lõksu väikesesse piirkonda, kus oleks võimalik nad kiiresti maha võtta kas kaitsetornist tulevate nooltega või kuuma liiva ja kividega, mida sai visata, kui ründav armee jõudis selleks strateegiliselt õigesse punkti või halvimal juhul sai nii nende edasipääsu aeglustada. Tihti olid väravad tehtud nii, et tekiks pudelisuu effekt, kus
Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene perioodide vahel olid, et mükeenelased olid sõjakad ja linnad ümbritseti
Tähtsamad ehitised olid püstitatud kolmeastmelisele terrassile. Hoonete iseloomulik element oli mitmeastmeline karniis (karniisiks nim. seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve), mida aga lihtinimeste majadel olla ei võinud. Teine element oli painutatud servadega katus, mis juhtis vihmavee seintest kaugemale. Puitosade ja katuse värv oli rangelt ette kirjutatud. Keisri lossidel ning tema erilise soosingu alla kuuluvatel templitel kasutati kuldkollast värvi. Valitsushoonetel, ülikute lossidel, templitel kasutati kas rohelist või punast värvi. Ülejäänud hoonetel halli värvi. Templite ja losside katused kaunistati keraamiliste kujudega. Eelistati draakoneid, föönikseid ja lõvisid, mis sümboliseerisid võimu ja jõudu ning pidid kaitsma loodusõnnetuste eest. Omapära lisasid linnapildile ka budistlikud katusehooned pagoodid mitmekorruselised
jumalannad. 7. teema Egeuse e Kreeka-Mükeene kunst Egeuse ääres oli soodne pidada põldu, kalastada, tegeleda kaubandusega. Pinnamood oli mägine, rannajoon liigendatud. Kasutati lineaarkirja. KREETA: Rahulik kultuur, polnud vaenlasti linnad ei olnud kindlustatud. Polnud eriti palju templeid, tundus valitsevat viljakusekultus. Valitsejaid eriti ei ülistatud. Lossid: suurimad Knossos, Phaistos, Hagia Triada, need kaevati välja 20. saj alguses. Lossidel puudus kindel põhiplaan, ruumid paiknesid ümber siseõue korrapäratult. Alumisel korrusel olid laoruumid, ülemisel suuremad ja esinduslikumad toad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Sambaid valmistati samuti puust, need ahenesid allapoole. Need liigendasid ruume, toestasid lagesid. Värvitud olid punaseks, kollaseks, mustaks. Sissekäigud polnud paraadlikud, kuid lossid olid värvilised ja kaunistatud piltide ja ornamentidega. Kujutav kunst:
15. sajandil oli tunda gooti mõjusid, 16. sajandiks on need täiesti kadunud. Prantsuse renessanssarhitektuuri arngut mõjutasid eelkõige kuningate ja aristokraatia tellimused. Loire'i jõe orgu kerkis rida imeilusaid losse Amboise, Blois, Chambord, Azay-le-Rideau, Chenonceaux jt, millel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus. Pariisist lõuna pool ehitati Fontaineblau jahiloss, kus töötasid sisekujundajatena itaalia maalijad ja skulptorid, pannes aluse nn Fontaineblau koolkonnale. Pariisis alustati 1546. aastal Louvre'i lossi ehitamist, arhitektiks PIERRE LESCOT (u.1510-1578). Lescot' stiil: - kõrge viiluga katus; - fassaad koosneb kahest täiskorrusest ja poolkorrusest;
Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede toestamiseks vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Lossidel polnud paraadlikke sissekäike, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomutruult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Inimfiguuride loomisel domineerib elav, mänglev ja maaililine laad
KREETA MÜKEENE KÕRGKULTUUR Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta 1. Kreeta Mükeene e. Egeuse ajajärk: 2000 1100 eX 2. Minoiline kultuur Kreeta saarel: Kreeta kun. Minos. Savitahvlitel silpkiri, lineaarkiri A. Lossidel puudusid kindlustused, relvad jm. sõjatehnika. Tähtis loss Knossos. 3. Mükeene kultuur Balkani p/s-l Mükeene kultuuri esindajad on indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema
peamiselt laoruumis, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polud ainult lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumise liigendamiseks, vaid eelkõige ruumise liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud selliseid paraadilikke sissekäike nagu idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumisele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millelle oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Seinamaalidel ja reljeefidel tavaliselt hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane
Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist ja laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede teostamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud selliseid paraadlikke sissekäike, nagu Idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. 4) Knossose paleega on seotud mitmed Kreeka mütoloogia kangelased, kelle nimed ja teod on saanud üldmõisteteks. Kes olid ja mille poolest on tuntud * Minos Kreeta kuningas, kes olevat olnud peajumal Zeusi ja sureliku naise Europe poeg
hiilguse. 3. Kreeka 3.1. Mükeene kultuur Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad
a. (ta sai sumavalt haavata turniiril). 12 Henri II (1519-1559) loe: a(n)rii; Prantsusmaa kuningas a. 1547 1559 MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Milline Prantsuse kuningas tõi renessanss-stiili oma kodumaale? Kuidas see ,,toomine" toimus? 2. Milline Loire'i oru loss sai eeskujuks prantsuse kõrgaadlile lossiehituses? Kes tegi selle lossi visandi? 3. Miks on Prantsusmaal, vastupidiselt Itaaliale, renessanss-stiilis lossidel kõrge katus? 4. Kuidas eristad eksimatult Chambord'i lossi teistest Loire'i oru lossidest? 5. Kuidas eristad eksimatult Chenoceaux' lossi teistest Loire'i oru lossidest? 6. Milline Loire'i oru loss inspireeris Charles Perrault'd "Uinuva kaunitari" kirjutamisel? 7. Milliste euro paberrahade logoks on renessanss-stiilis nelinurkne aken ja barokile omane lopsakas ovaalsus? 8. Kumba maad pead renessansikunsti seisukohalt tähtsamaks, kas Prantsusmaad või Itaaliat? Põhjenda! 9
(Hammurapi päikesejumala ees) · Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud ka arvukalt keraamikat. Vanematel nõudel on keerukas geomeetriline ornament, hilisem keraamika on tihti jutustava sisuga. · Assüüria: · II at I poolel ekr tegid assüürlased oma riigi, muutusid suurriigiks, alistasid Babüloonia · Võtsid üle sumerite traditsioonid · Assüüria valitsejatel olid meso s suurimad lossid lossidel loominimesed ja fantastilised olendid · Kujutava kunsti peateemaks oma kuninga ülistamine · Säilinud palju reljeefe enamasti valitsejast või sõjakatest stseenidest) kivisse raitud · Jaht lõvidele rituaalne kohustus · Uus-Babüloonia · Babülon taastas iseseisvuse, hävitas assüüria · Riiki ümbritses pealinna paksude müüridega, müüridel mitu väravat, iga 50 m järel
· Esimene rahvusvaheliste suhete tõestus: Egiptus umbes 1500 eKr · Neo-Assüüria VANA-KREEKA Klassikaline Kreeka: Mükeene ja Minose kultuur Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad
Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. • Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest kuulsaim Knossos. Lossidel puuduvad kindlustused. • Labürint • Kultuurikandjatel oma silpkiri (lineaarkiri A)-Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel dešifreerida. Savitahvlid • Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned • Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng • Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse
Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. · Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest kuulsaim Knossos. Lossidel puuduvad kindlustused. · Labürint · Kultuurikandjatel oma silpkiri (lineaarkiri A)-Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel desifreerida. Savitahvlid · Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned · Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng · Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse
see tuleneb teera saarel pursanud vulkaanist. see on ~60 km kreetast põhjapool, seda peetakse võimsaimaks, sest see poolitas saare. Ohtlik oli see sellepärast, et kogu maa oli vulkaanilist tuhka täis. Sellest algas kreeta allakäik (nad pääsesid tänu merele) Siis algab peloponnesose tõus, seal olevad lossid ja riigid on haialaste omad. need jõuava kesk kreeka ja peloponnesose saarele _ _ _ _ eKr. Nende algkodu oli Doonau tasandikel. Nad olid väga sõjakad. Kreeta lossidel on arvukad seinamaalingud mis kujutavad mänge ja merd, siis ahaialaste maalingud kujutavad sõda ja jahtimist. nad vallutavad kreeta. ahaialaste lossid on tugevasti kindlustatud, neid võimsaid kaitsemüüre on kutsutud kükloopilisteks müürideks. [46] lossidele on omane ka korrapärane põhiplaan vastupidiselt kreeta omadele. see kõik lähtub kesksest saalist e. megaronist [46] Saali keskel oli kolle kus tehi süüa või soendati end. Hiljem on megaroni jäljendatud templite kaudu.
20.sajandil kaevati need välja ja konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossides palju väikseid ruume, paiknesid korrapäratult ümber siseõue. Keerukas põhiplaan on teikitanud müüdi labürindist. Eritasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa tuume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudes, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Samad olid ka puust, mis allapoole peenenesid. Sambaid värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud paraadilikke sissekäike, aga välisilme oli toretsev. Siseruumid olid krohviga kaetud ja sinna peale maalitud. Kreeta kujutavas kunsti püüti vabalt kujutada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Domineerib mänglev, elav, maaliline laad. Populaarne oon viljakust kehastav sõnn. Kreeta hiilgavaim osa on keraamika. Selle arengus on mitu etappi ja igalühele on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus
Loomulikult jääb sel moel paljugi lahtiseks ja peaaegu mitte üheski küsimuses pole võimalik anda lõplikke vastuseid. Lossides oli väga erineva otstarbega ruume, mis paiknesid ebasümmeetriliselt ja näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue. Lisaks luksuslikult sisustatud vannitubade, basseinide ja kanalisatsiooniga elu- ja kultuseruumidele, mahutasid nad ka avaraid viljasalvi, töökodasid ja muud. Kõik see osutab, et lossidel olid üheaegselt mitu erinevat otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad losse majanduskeskustena. Seda kinnitavad ka tahvlid lineaarkirjaga. Kuigi neil seisev tekst pole arusaadav, võib siiski väita, et tegemist on majapidamisdokumentidega. Nähtavasti koguti igal aastal ümbruskonna elanikelt põllumajandussaadusi lossi varasalvedesse ja peeti selle üle täpset majanduslikku arvet. Kuna
Minoiline kultuur 2000-1400 eKr, tuntakse arheoloogiliste leidude põhjal. Kasutati savitahvlile vajutatavat silpkirja, lineaarkiri A seda ei osata lugeda. Lossid saarel mitu, tähtsaim oli Knossos. Losside ümber linnad. Lossides olid luksuslikud vannitoad, basseinid, kanalisatsioon, elu- ja kultusruumid, viljasalved, töökojad. Kõik ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt ja korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue. Lossid olid kindlustamata, puudus sõjaline otstarve. Lossidel mitu otstarvet: · majanduskeskused laoruumid, käsitöökojad, lineaarkirjatahvlid, mis võivad olla majapidamisdokumendid, igal aastal koguti elanikelt põllumajandussaadusi lossi salvedesse · usukeskused ja kultusepaigad eraldi templeid polnud, tähtsamad tseremooniad toimusid lossiesisel avaral platsil, keskõuel · poliitilise võimu keskus valitseja asupaik, losside eesotsas preesterkuningad Sõjakuse puudumine. Kunstis rahumeelne teema
Knossosele, Phaistosele ja Malliale lisandusid nüüd veel Kato Zakro idarannikul, Galatas Kesk-Kreetal ja tõenäoliselt ka Chania saare lääneosas. Suurtele lossikeskustele ja neid ümbritsenud linnadele lisaks oli ka väiksemaid linnu ja arvukalt maamõisaid (nn villasid). Arhitektuurselt olid lossid üksteisele üsna sarnased. Kõik nad olid kindlustamata, nagu olid seda ka neid ümbritsenud linnad, mille elanikkond ulatus tuhandetesse. Kõigil lossidel oli põhja-lõuna suunalise ristküliku kujuline ja tõenäoliselt rituaalse funktsiooniga keskhoov, samuti läänepoolne lossiesine väljak nn läänehoov. Vähemalt osal juhtudest täitis see ka linna keskväljaku ülesannet. Enamasti paiknesid keskhoovi lääneküljel mahukad varasalved, tõenäoliselt ümbruskonna sõltuvalt elanikkonnalt kogutud andami hoidmiseks. Lineaarkirjatahvlid (enamus neist pärineb uute losside ajast)
Geomeetria on harmoonia. Siin-seal kerkis ka mõni toredam ehitus üle vasaku kalda maaliliste ärk-lite: nii Nevers'i, Rooma ja Reimsi loss, mida praegu enam pole, nii Cluny loss, mis veel praegu eksisteerib kunstnike rõõmuks ja millel mõni aasta tagasi barbaarselt torn otsast maha võeti. Romaani stiilis Cluny lossi kõrval asetsevad Julianuse termid oma kaunite kaar-võlvidega. Seal oli ka küllalt kloostreid, mille ilu oli tagasihoidlikum ja suurus rangem kui lossidel, aga nad olid ikkagi küllalt kaunid ja võimsad. Kõigepealt puutus silma bernhardiini klooster oma kolme kellatorniga ning Sainte-Genevieve'i klooster, mille praeguseni säilinud neljakandiline torn paneb muud taga kahetsema. Siis Sorbonne, see pooleldi õppeasutus, pooleldi klooster, millest on säilinud imetlusväärne lööv, siis ilus neljakandiline trinitaari klooster, ta naabruses asuv benediktiini klooster, mille müüride vahele käesoleva
annaabi.ee 
