õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused tööd õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT52/62 Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2783500 KOKKU 2783500 Päevaraamat
Kontoristid Kassakonto Pangalaenu konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 45 000 Algsaldo 0 720 000 2. 75 000 1. 87 000 4. 200 000 Käive 75 000 87 000 Käive 200 000 0 Lõppsaldo 33 000 Lõppsaldo 520 000 Arvelduskonto Kreeditoride konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 375 000 Algsaldo 305 000 3. 115 000 3. 115 000 4. 200 000 Käive 115 000 0 5
Kassa 3 500 Kreeditorid 10 500 Deebitorid 6 700 Pangalaen 43 500 Arveldusarve 40 500 Aktsiakapital 265 400 Põhivara 273 000 Maksuvõlaad 12 800 Materjalvarud 8 500 KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT Tehing Summa Konto deebet Konto kreedit Osteti materjale 6 200 Materjalvarud Arveldusarve Tasuti maksuvõlga 6 800 Maksuvõlaad Arveldusarve Müüdi põhivara 21 500 Arveldusarve Põhivara Toodi raha a/a-lt kassasse 2 500 Kassa Arveldusarve Emiteeriti aktsiaid 24 500 Arveldusarve Aktsiakapital KÄEBEANDMIK
Pacioli ei mõelnud kahekordse kirjendamise süsteemi ise välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesugused majapidamises ja ärielus kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viisid. Siit itaalia meetod – kahekordne kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise üks viimaseid tulemusi on see, et paljud inglisekeelsed ja ka eestikeelsed arvestuse ja rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks: deebet, kreedit, bilanss, kapital jne). 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus Tähtsaim raamatupidamist reguleeriv õigusakt Eestis on Raamatupidamise seadus (RPS). Esimene Raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 1994.aastal ja see jõustus 01.jaanuaril 1995. Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PÄEVARAAMAT Summa Jrk. Nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsioonisisu Deebet Kreedit 1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr 61 3 08
........................ 26 Lisa 5 (Kontoraamat) ................................................................. 27 Lisa 6 ( Pearaamat) ...................................................................... 28 Lisa 7 (Bilansiskeem lihtsustatult) .............................................. 29 Lisa 8 (Bilansiskeem) ................................................................. 30 Sissejuhatus Kui isik, kelle maksustatav käive ületab tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 16 000 eurot, tekib tal maksude kohustus (KMS § 22 lg 1). 2013. aastal on Eesti tulumaksu kinnipidamise määr 21%, maksuvaba tulu 144 eurot kuus, täiendav maksuvaba tulu pensioni 3 korral 192 eurot kuus, täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral 64 eurot kuus, sotsiaalmaksu määr 33%, töötuskindlustusmakse määrad töötajale2%,
Kõrgem juhtorgan- seaduse, põhimääruse alusel moodustatud organ kes teostab järelvalvet tegevjuhtkonna üle. Omakapital (netovara)- varade ja kohustuste vahe. Omakapitali muutuste aruanne- kajastab aruande perioodil toimunud muutusi ettevõtte oma kapitalis. Pearaamat- raamat, mis sisaldab konto-plaani ja kõiki kontosid, mis on ettevõttes kasutusel. Pearaamatus fikseeritakse majandustehingud. Proovibilanss- ehk pearaamatu käibeandmik, kontrollitakse kas kontode deebet saldode kokkuvõte ühtib kreedit saldode kokkuvõttega. Rahavoogude aruanne- mis kajastab ettevõtte aruande perioodi raha voogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted- tuginevad EL raamatupidamisdirektiividele, rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning avalik õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid. Summeerimine-veeru liitmine arvetus registrites
VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Ressursid Ressursside allikad BILANSS (lihtsustatud skeem) A K T I V A (vara) P A S S I V A (kohustused ja omakapital) KÄIBEVARA VÕÕRKAPITAL · Raha Lühiajalised kohustused · Väärtpaberid · Laenud · Nõuded · Võlad tarnijatele · Ettemaksed · Maksuvõlad · Varud · Võlad töövõtjatele Pikaajalised kohustused PÕHIVARA OMAKAPITAL · Finantsinvesteeringud · Aktsia- ehk osakapital · Kinnisvarainvesteeringud · Ülekurss · Materiaalne põhivara · (Oma osad või aktsiad) · Immateriaalne põhivara · Reservid · Kasum (kahjum) 3.1.1 Muutused bilansis
AKTIVA PASSIVA Bilansikirje väheneb ühe Bilansikirje väheneb ühe ja sama summa võrra (-) ja sama summa võrra (-) *Bilansi kokkuvõte väheneb Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus: Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamise kontodega. Finantsarvestuse abivahend ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Konto on kahepoolne tabel vasakpool on deebet ja parem pool kreedit. Kontot märgitakse kontoristi v T-kontona. Kontode avamine: kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära. 1. Algsaldo-kirjendatakse konto selle poolel kus ta asub bilansis, aktiva kontodel algsaldo deebetis ja passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2
) 2. Bilansi koostamine seisuga. 31.03.2011. * enne bilansi koostamist teete kasumiaruande (et leida kasumi-kahjumi suurus) * bilanssi koondatakse varade lõppsaldod ja kohustuste lõppsaldod HEAD NUPUTAMIST ! mise kuu neljandal ZURNAAL-PEARAAMAT FIRMALE seisuga 01.03.2011 Jrk. Kuu- Tehingu Kassa Arveldusarve Ostjate tasumata arved Põhivara nr. päev sisu AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA
mõeldud summad ja isegi liialt tihti väljuvad veelgi suuremad summad (no kellel õnnestub teistpidi laekub palju, välja läheb vähe?). Aga arveldusarve liikumistest saaksid Sa konto majandusarvestuse mõistes koostada küll. Vajalikud elemendid on tal olemas. Konto tunnused Raamatupidamiskontol on oma iseloom ja tunnused, neid peab austama. · Kontol on kaks poolt, parem ja vasak pool (nagu bilansilgi). · Kreeditiks nimetatakse konto paremat poolt. · Deebet on konto vasak pool. Või - et oleks parem, ütleme kohe sedapidi konto vasak pool on deebet ja konto parem pool on kreedit. Kuidas ja kuhu Sa neid deebeteid-kreediteid kirjutad, ei ole oluline (no kas vanamoodsasse ristikesse, suurele lehele, Exceli tabeli kahte tulpa jne), oluline on ainult see, et säiliks · Konto põhitunnused deebet ja kreedit, mis oleksid kajastatud alati kahepoolses tabelis.
jääkide, samuti jääkides majandustehingute tulemusel toimunud muutuste kohta. Raamatupidamiskontol on kaks poolt. Vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Sissekande tegemist ehk kirjendamist konto deebetisse nimetatakse konto debiteerimiseks ja kirjendamist konto kreeditisse konto krediteerimiseks. Konto kõige lihtsam vorm (kontorist ehk T-konto) on järgmine. Näide on toodud konto “Kassa” kohta: Deebet “KASSA” Kreedit Kontod avatakse aruandeperioodi (majandusaasta) algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. 2.2. Kontode liigid Kontode liigitus on lühidalt esitatud järgmises tabelis: Aktivakontod 1. Bilansikontod Passivakontod
korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast kui teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood lähtuda seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja. Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast (käibemaksuseadusest § 37, lg 1,2). Kreeditarve millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellel arvele mida muudetakse. Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K AS AS + - - + DK KK DK KK LS LS LS = AS + DK KK LS = AS + KK - DK Kontol on kaks poolt: vasak pool deebet ja parem pool kreedit. Nende tähendus aktiva- ja passivakontodel on erinev. Kontode avamisel kantakse neile kõigepealt algjäägid. Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Seejärel kirjendatakse kontodele kõik nende suurenemised ja vähenemised. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma saldota moodustavad käibed. Sissekannete tegemist kontode deebetitesse nimetatakse debiteerimiseks, kannete tegemist kontode kreedititesse krediteerimiseks.
) 2. Bilansi koostamine seisuga. 30.04.2011. * enne bilansi koostamist teete kasumiaruande (et leida kasumi-kahjumi suurus) * bilanssi koondatakse varade lõppsaldod ja kohustuste lõppsaldod HEAD NUPUTAMIST ! ZURNAAL-PEARAAMAT FIRMALE seisuga 01.03.2011 Jrk. Kuu- Tehingu Kassa Pank Ostjad Komandeeringu avansid Varud Varud nr. päev sisu Materjalid Abimaterjalid
Kohustused on ettevõtte võlgnevused kellegi ees, mis nõuavad tulevikus ressursist (varast) loobumist. Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks. Lühiajalised kohustused kuuluvad täitmisele äritsükli jooksul, ehk tavapäraselt ühe aasta jooksul. Pikaajaliste kohustuste tasumise tähtaeg on üle ühe aasta. Kohustuste hulka kuuluvad: võlgnevused tarnijatele kaupade eest; ostjatelt saadud ettemaksed kaupade või teenuste eest; maksuvõlad Maksu- ja Tolliameti ees käibemaksu, sotsiaalmaksu või mõne muu maksu osas; võlgnevused töötajatele tehtud töö eest; võetud laenud juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt. Omakapital (netovara) on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapital võib olla vaba või seotud: seotud omakapital on aktsiakapital aktsiaseltsis, osakapital osaühingus, moodustatud reservid jne.; vaba omakapital on kasum
finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit)...VT. Tööleht 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Kontoplaan – ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu Bilansikontod – kajastatud raamatupidamiskohustuslase varad, kohustised ja omakapital Kasumiaruande kontod – tulu ja kulu kontod, suletakse perioodi lõpul (pole alg- ja lõppsaldot) Aktiva- ja passivakontod – püsivad, neil on alg- ja lõppsaldo (näitab varade, kohustiste ja omakapitali jääki teatud kindla kuupäeva seisuga) 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Kontod 1) Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis (aktivakontode saldo deebetisse, passivakontode saldo kreeditisse) 2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo Deebet: Vara – suurenemine
Kohustused on ettevõtte võlgnevused kellegi ees, mis nõuavad tulevikus ressursist (varast) loobumist. Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks. Lühiajalised kohustused kuuluvad täitmisele äritsükli jooksul, ehk tavapäraselt ühe aasta jooksul. Pikaajaliste kohustuste tasumise tähtaeg on üle ühe aasta. Kohustuste hulka kuuluvad: võlgnevused tarnijatele kaupade eest; ostjatelt saadud ettemaksed kaupade või teenuste eest; maksuvõlad Maksu- ja Tolliameti ees käibemaksu, sotsiaalmaksu või mõne muu maksu osas; võlgnevused töötajatele tehtud töö eest; võetud laenud juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt. Omakapital (netovara) on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapital võib olla vaba või seotud: seotud omakapital on aktsiakapital aktsiaseltsis, osakapital osaühingus, moodustatud reservid jne.; vaba omakapital on kasum
Kuluks ei loeta ka osa- või aktsiakapitali vähendamist omanike otsuse alusel Alusprintsiibid kulude ettevõtlusega seotuse määramisel: · majandusüksuse printiip · järjepidevus ja võrreldavus · Seos ettevõtlusega selgelt põhjendatud · Tehtud ettevõtlustulu teenimise eesmärgil · Vajalik ja kohane ettevõtluse säilitamiseks, arendamiseks Raamatupidamise siseeeskirjad · majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine · algdokumentide käive ja säilitamine · raamatupidamisregistrite pidamine · tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel, · varade ja kohustuste inventeerimine · raamatupidamiskohustuslase kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis · aruannete koostamise kord · arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises · raamatupidamise korraldamine ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid Raamatupidamise siseeeskiri
Maksetähtaeg: 30 päeva, viivis 0,05% päevas ettevõte ettevõte reg. kood reg. kood aadress aadress KASSA SISSETULEKU ORDER NR KASSA KVIITUNG NR Kuupäev Konto Summa Kuupäev 31.12.2012 1320 3 000,00 Kellelt Jüri Maasikas Kellelt Aadress Aadress Alus Majandusavansi jäägi tagastus Alus
............................................... Tabel 3 Kontserni "E" konsolideerimistabel 01.05.20X1 "E" konsoli- Elimin. Elimin. deeritud "E" bilanss "T" bilanss deebet kreedit bilanss AKTIVA Raha Nõuded Varud Põhivara 15 Investeering "T" -sse Kokku aktiva PASSIVA Laenukohustused Võlad Aktsiakapital Jaotamata kasum Kokku passiva Kokku elimineeritud 16 1.3.2. Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel bilansilises väärtuses. Situatsioon - ettevõte ,,E" ostis 30.04.20X1 100% tegutseva ettevõtte ,,T" aktsiaid bilansilises
valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat
võimalikust arvete mittelaekumisest saadava kahju katmiseks. Seesugune vajadus tuleneb tulude-kulude vastavuse printsiibist, et selle perioodi tuludest arvame maha ka selle perioodi kulud. Vara müües me aga ei tea palju arvetest jääb laekumata. 1. Krediitmüügist osatähtsuse meetodi puhul määratakse eelmiste aastate kogemuse põhjal, kui suur osa järelmaksmisega müügist jääb laekumata. Näiteks aruandeaasta krediitmüügi käive (kasumiaruandes) oli 1 000 000 krooni. Eelmiste aastate kogemustest on teada, et keskmiselt 3% krediitmüügist jääb laekumata. 3% x 1000 000= 30 000.- Tehakse raamatupidamislausend: D- ebatõenäolise laekumise kulu 30 000.- K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 30 000.- Kulu kantakse kasumiaruandesse, ebatõenäoliselt laekuvad arved kajastatakse bilansis (Nõuded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved ebatõenäoliselt laekuvad arved)
Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid. Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele): · Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1. lihtlausend, milles ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. 2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Algdokumentide rekvisiidid -Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus - Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest
eksogeensed. Endogeensed muutujad on sõltuvad e mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad. Eksogeensed muutujad on autonoomsed e sõltumatud muutujad. Majandusteaduses eristatakse ka varude muutujat ja voogude muutujat. Varu on kogus, mis eksisteerib teatud ajamomendil. Voog on aga koguse muutus teatud ajaperioodi jooksul. Varu võtab kokku koguse ja ajamomendi, millal antud kogus mõõdeti, voog koguse ja ajaperioodi. Näiteks kui me ütleme, et seisuga 1.jaanuar 1999 oli ettevõtte käive 10 miljonit krooni, siis on meil tegemist varuga. Kui me aga ütleme, et 5 aasta jooksul kasvas ettevõtte käive 10 miljonilt 15 miljonile, siis on meil tegemist vooga. Need kaks muutujat on omavahel korreleeruvad ehk siis nende mõlema väärtuse muudatused sõltuvad teineteisest. Kuid korrelatsioon ei tähenda veel põhjuslikke seoseid
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
475. (11) 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 2.1 Teooria Raamatupidamisse kuulub dokumenteerimine ja investeerimine, kontode pidamine ja kahekordne kirjendamine ning aruannete koostamine. ( 8 lk 38 ) Firma vahendite ja nende allikate rühmitamine toimub kontode alusel. Need omakorda moodustavad kontode nimetuste ja kontonumbrite täieliku süstematiseeritud loetelu ehk kontoplaani. Igal kontoplaanil on kaks poolt deebet ja kreedit. Esimest kajastatakse aktivakontodes ja teist passivakontodes. 7 Kontoplaani kontonumbrid erinevad igas ettevõttes. Tuleb vaid jälgida, et peetakse kinni headest tavadest ja Raamatupidamisseadusest. Ettevõte saab valida, kas palkab omale kohapeale raamatupidaja või ostab antud teenust sisse raamatupidamisteenusi pakkuvalt ettevõttelt
1) Arvutada eelarvestatud kasum ja kasumilävi (tk), lähtudes toodangu planeeritud struktuurist 2) Oletame, et müüakse 8000 väikest, 8000 keskmist ja 4000 suurt kotti Arvutada uus kasum ja kasumilävi Ülesanne 3.6 Leida puuduvad summad (tuh. Kroonides), näidates arvutused. Varude jäägid ei muutunud Müügikäive 9200 Kas. põhimat. 3500 Põhitüüliste palk 2100 Tootmise lisakulude muutuvosa 1000 Tootmise lisakulude püsivosa 500 Müüdud toodangu omamaks. muutuvosa Müüdud toodangu maksumus tootmisomahinnas Müügi ja halduskulude püsiosa 800 Brutokasum Piirkasum D Esmaskulud Konverteerimiskulud F Ärikasum G Ülesanne 3.7 Arvutada puuduvad summad kroonides, v
Kohustuste kasv Likviidsete varade kasv Aktsiakapitali kasv Kauba- ja tootmisvarude kasv Amortisatsioon Investeeringud Netokasum Dividendid Laenuprotsendid Maksud Andres Laar 2008 2007 Müügi- käive Müügikate e.Bruto- m iinus kasum Käibekate miinus EBITDA Muutuvad kulud miinus Püsivad Ärikasum kulud EBIT Kulum jagada Äri- Likviidsed rentaablus varad Müügikäive
N1 DODGE RAM 250 VAN N1 DODGE RAM 250 VAN N1 DODGE RAM 250 VAN N1 DODGE RAM 2500 PICK-UP N1 DODGE RAM 2500 PICK-UP N1 DODGE RAM 2500 VAN N1 DODGE RAM 2500 VAN N1 DODGE RAM 2500 VAN N1 DODGE RAM 2500 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 350 VAN N1 DODGE RAM 3500 CAMPER N1 DODGE RAM B 250 N1 DODGE RAM SRT-10 N1 DODGE RAM VAN 2.5 CRD VAN N1 DODGE RAM VAN 2.5 CRD VAN N1 DODGE RAM VAN B250 N1 DODGE RAM WAGON B250 N1 DODGE S35C N1 DODGE SPRINTER 2500 N1 DODGE W 200 N1 DONGFENG K02 N1 FIAT 125 N1 FIAT 125 N1 FIAT 200 N1 FIAT 32.F8 N1 FIAT 32.F8 N1 FIAT 35 F N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO N1 FIAT DOBLO
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
