Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud? Järelandmiseid on väga raske õigustada. Kui ühele osapoolele teevad need elu paremaks, siis teisele osapoolele võivad järelandmised väga suurt kahju tuua. Peale I maailmasõda oli Saksamaale määratud palju kohustusi ja piiranguid Versailles' rahulepinguga. Saksamaa pidi loovutama osa maast, tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust, loovutama asumaad, kaotama sõjaväekohustuse ning pidi maksma võitjariikidele sõjakahjude eest reparatsioonimakse maksma. Kahe maailmasõja vahel sai Saksamaal võimule Adolf Hitler, kes nimetas end diktaatoriks ametliku nimega Saksamaa kantsler ja riigipea. Tema hakkas läbi viima suuri muudatusi ja provotseerima Saksamaale Versailles' rahulepinguga määratud kohustusi. Siinkohal küsiksin, kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud?
Paljud inimesed arvavad millegi pärast, et vere loovutamine pole vajalik, et küll nad hakkama saavad. See on väga väär mõtlemine. Valus oleks kogeda, kui näiteks sinul oleks peale suurt autoõnnetust suur verekaotus ja sul läheks hädasti vaja verd, aga siis saad teada, et arstidel pole anda piisavalt. Selle pärast nimetaksin ma doonoreid elupäästijateks ehk kangelasteks. Statistika näitab, et Eestis on doonorite arv väike. Verd võib loovutama hakata 18 aastaselt, aga muidugi peab täitma ka paar nõuet, et hoiduda igasugustest verehaiguste edasikandmisest. Doonorlus on Eestis tasustamata just sellepärast, et vaesemad inimesed ei tuleks raha pärast verd loovutama, sest tihtipeale on neil suurem risk haigustele. Mõnikord võib doonor isegi raha pärast valetada ja seada nii oma verd saava patsiendi elu ohtu. Paljud inimesed, kes oma verd on loovutanud, ütlevad et peale seda protsessi
3. Saksamaa pidi vabastama kõik sõjavangid PARIISI RAHUKONVERENTS 1919-1920 Eesmärk: Koostada rahulepingud Saksamaa ja tema liitlaste jaoks. Peamised otsustajad : Suurbritannia peaminister David Lloyd George Prantsusmaa peaminister George Clemenceau USA president W.Wilson 28.juuni 1919 Versailles'i lossi peeglisaalis kirjutati alla rahuleping Saksamaaga Versailles'i rahuleping: territoriaalsed muudatused: 1. Saksamaa pidi loovutama Elsass-Lotringi 2. Saksamaa pidi loovutama alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale, Tsehhoslovakkiale, jäi ilma ~kaheksandikust territooriumist 3. Pidi loovutama kolooniad Sõjaväelised piirangud: 1. Pidi vähendama oma sõjaväge 100 000-le mehele 2. Keelati kehtestada sõjaväekohustust 3. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusele 4. Reini jõe demilitariseeritud tsoon
USA sõjaväelast. 29. septembril Bulgaaria kapituleerus ning Türgi sai lüüa nii Mesopotaamias kui ka Süürias. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest ja suurema osa raudtee-veeremist. 1919-1920 aasta Pariisi rahukonverentsil võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Tulemused, mis Esimese maailmasõjaga kaasnesid, rahuldasid väheseid. Sõda tõi kaasa massilisi
Novembrirevolutsiooniks. • Keiser Wilhelm II põgenes riigist ja võimu haarasid sotsialistlikud parteid. • 9. novembril 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik (kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari Compiegne´i vaherahu 11. november 1918 • Saksamaa kohustus vaherahuga: – evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses, – vastutasuta vabastama sõjavangid, – loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad, – loovutama suurema osa oma raudtee- veeremist. Esimese maailmasõja tulemused • Kukutati valitsevad dünastiad (Austria- Ungari, Venemaa ja Saksamaa). • Hävitas senise maailmakorra ja majanduse: võimule tulid diktaatorid. • Tohutud inimkaotused, tekkis nn kadunud sugupõlv - noored füüsiliselt ja vaimselt rusutud noored mehed. • Euroopa riigid muutusid USA võlgnikeks. • Maailma rahvaste ohvrid ei taganud
... sobivad paarid nõukogude liidu välisminister molotov usa president jalta konverentsil Roosevelt pr.maa põrandaaluse vastupanuliikumise juht sõjaajal charles de gaulle aafrika korpuse juht, tuntud kui kõrberebane erwin rommel briti peamin., kes allkirjastas müncheni kokkuleppe Chamberlain natsionalistide juht hisp. kodusõjas Franco usa president potsdami konverentsil Harry truman sobivad paarid saksamaa sõjaaegsed liitlased peavad maksma reparatsioone ning loovutama territooriume võitjariikidele (10.veb) 1947 pariisi rahukonv rahu sõlmimine jaapani ja võitjariikide vahel (va Nl, Poola, Tsehhoslovakkia) (8.sept) 1951 San fransisco saksamaa jagatakse neljaks okupatsioonitsooniks, Nl annab lubaduse astuda sõtta jaapaniga ning kohus natsisõjakurjategijate üle (8.mai) 1945 - potsdamis otsustatakse asutada ÜRO ning lääneriigid jätavad NSVL okupeeritud laad kesk ja ida-euroopas 1945 veebruar Jalta konv.
kaardil? Too näiteid. 1) Uute riikide tekkimine Näide: Soome, Leedu, Eesti, Läti, Poola, Tsehhoslovakkia, Iirimaa 2) Territooriumi vähenemine või suuremine Näide: Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa: Alsacee- Lorraine, Taani: osa Schlewigist, Belgia: Eupen ja Malmedy, Austria: osa aladest läks vastloodud Tsehhoslovakkia riigile. 9. Milline oli Versailles' rahulepingu sisu? Anna sellele hinnang koos põhjendusega. a) Territoriaalsed piirangud: Saksamaa pidi Prantsusmaale loovutama Elsass-Lotringi piirkonna. Pidi loovutama ka osa alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Sudeedimaa). Paljud loovutatud alad olid asustatud sakslastega. b) Saksamaa kohustused teiste riikide ees: Reparatsioonimaksud. Hinnang rahulepingule - Ebaõiglane. Põhjendus - Sõjas laostatud Saksamaa ei olnud võimeline maksma reparatsioone. Üldse kogu vastutus I maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale, kuigi maailmasõja puhkemise
ordule, 1347 andis Saksa ordu kõrgmeister need edasi Liivi ordule · Liivi sõda 1558-1583: 1582 Zapolski vaherahu Poola-Leedu ja Venemaa vahel ja kokku lepiti, et P-L sai Lõ-Eesti alad, 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa · Poola-Rootsi jätkusõda 1600-1629: 1629 Altmargi vaherahu, Poola pidi loovutama Rootsile Lõ-Eesti alad +Põ-Läti (sh Riia) · Põhjasõda 1700-1721: 1710 Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga, 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda Rootsi kaotusega ja kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu. Suurenes maakondade arv: ajutiselt loodi Paldiski maakond 2. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine Eesti alal · 1579 koostöös Poola-Leeduga Rootsi tõrjus Vene väed Liivimaalt välja
Mis riigid olid Pariisi rahukonverentsil peamised otsustajad? Kes olid rahul ja kes mitte rahukonverentsi tingimustega? Miks? USA, Prantsusmaa, Suurbritannia.Rahul olid võitjariigid kuna neile maksti reparatsioone ning nad said kasumit.Rahul polnud kaotajariigid kuna nad pidid palju asju ära loovutama ning maksma.Rahul polnud ka mõned võitjariigid, kuna nende arvates said nad liiga vähe kasumit ja kaotajariigid said liiga leebed tingimused. Millised tingimused kehtestati Saksamaale Versailles' rahulepinguga? · Pidi võitjatele reparatsioone maksma · Armeed vähendati 100 000 meheni jalaväes, 15 000 meheni mereväes. · Keelati ajateenistus. · Pidi loovutama 1/8 oma alast ja kõik oma kolooniad. · Loodi Reini demilitariseeritud tsoon
Antanti kuulusid: Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa, Itaalia, USA ja Jaapan. Sõja tekkimise põhjuseks olid järjest tugevnevad vastuolud maailma suurriikide vahel. Suurimaks kaotajaks selles sõjas pean ma Saksamaad. 18.jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki. Seal sõlmiti Saksamaaga Versailles'i rahuleping, mis oli Saksamaa suhtes ebaõiglane, tehes Saksaamaa suurimaks kaotajaks. Saksamaa pidi loovutama suuri alasid oma territooriumist. Elsassi ja Lotringi piirkond läks Prantsusmaale, aga ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja teistele sõja tagajärel tekkinud riikidele, pidi Saksamaa loovutama oma alasid. Lõpp tulemuseks kaotas riik ligi kaheksandiku oma territooriumist. Peale selle nähti ette, et sõjaväge tuli vähendada 100 000 mehele, kellest võisid ohvitserid olla ainult 4000. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu
KUUES SÕRM. LUGEMISKONTROLL 1.Miks Pärtel seisis koolimaja juures? Pärt seisis koolimaja juures sest ta ootas oma õde, ta arvas ,et tema õde varjatakse ta eest. 2.Mille pidi Karina vennale loovutama? Karina pidi enda vennale loovutama enda ühe neeru. 3.Mis juhtus Karinaga, kui ta linna jõudis? Bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile kaotades teadvuse. 4.Mis meelitas poemehe Karina juurde? Poemees meelitas Karina juurde eriskummailse lõhnaga sest siis ta tundis ,et on midagi peidus ja hakkas raamatuid otsima.Karina sai kohe raamatuga kontakti kus olid sees erinevad tõed ja tahtis seda endale. 5.Kuidas ja miks Anari oli lapsepõlves häbistanud Karinat?
Peakaotaja I maailmasõjas oli Saksamaa, kelle edukad ja ebaedukad katsed sõja võitmiseks, viisid ta siiski suurele kaotusele. Sõja pidamine kahel rindel oli rohkem kui kurnav ning Saksa väed olid suurtest kaotustest juba alla andmas, seega ei suudetud Venemaa vastu piisavalt tugevat vastast kokku koondada. Samuti mõjutas edutut sõjategevust ka Itaalia (liitlase) kaotamine. Saksamaa oli totaalselt laostunud. Compiegne'i ja Versailles'i rahulepingud olid Saksamaale väga rängad: ta pidi loovutama 1/8 oma territooriumist, kaotas kõik oma kolooniad, maksma raskeid reparatsioone ning samuti piirati sõdurite arvu armees (kuni 100 000) ning keelati ajateenistus ja allveelaevade (samuti ka sõjatankide) omamine. Suur kaotaja antud sõjas oli ka Venemaa, kelle mahajäänud majandus ei olnud kaugeltki valmis nii suurteks sõjakuludeks. Venemaa sõdis kolme riigi vastu- Saksamaa, Türgi ja Austria-Ungari. Sõjaga kaasnenud tohutult suured inimelude kaotused ja küllaltki edutu
euroopa sõtta, seega tõi Hitler ettekäändeks, et tsehhid olevat kiusand seal elavaid sakslasi. Hitler nõudis Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ja ähvardas keeldumise korral sõjaga, aga sellest hoolimata lükkas Tsehhoslovakkia pakkumise tagasi. Lääneriigid lootsid ikka veel sakslastega kokku leppida ja 29 september 1938 sõlmisid inglismaa, prantsusmaa, itaalia ja saksamaa Mücheni kokkuleppe , millega riigid sundisid Tsehhoslovakkiat sudeedimaad loovutama, aga pidi tagama ülejäänud riiigi puutumatuse. Tsehhid olid vastu, aga kuna nad ei julenud vastu astuda, siis nad alistusid. Lääneriigid olid arvanud, et hoidsid ära sõja, aga tegelikult ründas Saksamaa leedut, siis slovakkiat ja lõpuks oli kogu tsehhoslovakkia nende käes. Sõja üldine käik sündmuste järjekord aastate kaupa. 1939 Saksa kuulutab poolale sõja , prantsusmaa ja inglismaa kuulutavad saksamaalse sõja, kummalise sõja algus, nsv ründab poola idaosa ja siis soomet
vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13.märts 1938 marssisid Sm väed järgmisel päeval teatati kahe riigi liitumisest,mis sai tuntuks anslussina.Austria rahvas toetas natse.Müncheni sobing:1938.nõudis Sm TsehhoSlovakkialt Sudeedimaad,mida nad ei saanud, Tsslov.kuulutas välja mobilisatsiooni.Euroopa seisis taas sõja lävel.Briti peaminister N.Chamberlain sõlmis 29.sept.1938 Im, Prm,Sm ja Itaaliaga Münchenis kokkuleppe, mis kohustas TsSlov loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse.(alistuti).Tsehhoslovakkia häving:23.märts.1939 esitas Sm ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse.1939 kuulutas end Hitleri õhutusel vabaks Slovakkia.Järgmisel päevar hõivasid Ungari ja Sm ülejäänud Tsslov. Alad.Iseseisev riik lakkas olemast.Järgmiseks sihtmärgiks oli Poola.31.märts.1939 teatasid Prm ja Im, et kaitsevad Poola puutumatust, alustatiläbirääkimisi Nsvliiduga.Valmistuti sõjaks.Sm ähvardas sõda kahel
Urve Varik II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL 1939. aasta 1. septembril algas II maailmasõda. Saksamaa tungis Poolasse. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale 3. septembril sõja. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. Soomlased nimetasid seda Talvesõjaks. ... Soomlased suutsid säilitada iseseisvuse, kuid pidid loovutama NSV Liidule Karjala. 22. septembril kirjutas Eesti välisminister Karl Selter alla Eesti-NSV Liidu kaubandusleingule. 24. septembril esitas NSV Liidu valitsusesitab Eestile nõudmise nõukogude sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil. 26. septembril toimus Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil polnud lootust välisabile. Eestile suruti peale baaside leping.
suureks isamaasõjaks), lõppes sõprus saksamaa ja nõukogude liidu vahel 07.12.1941 jaapan ründas ootamatult usa mereväebaasi pearl harborit ja kuulutas usa-le sõja keda vallutas saksamaa? norra,taani,holland,belgia,luksemburg,prantsusmaa millal oli suur murrang II maailmasõjas ehk teine rinne? 06.06.1944 normandia dessant 08.05.1945 sõlmiti saksamaa kapitulatsioonileping 02.09.1945 lõppeb II maailmasõda kuidas lõppes talvesõda? Soome säilitas iseseisvuse, pidi venemaale loovutama viiburi ja karjala teherani konverents toimus 1943 aasta lõpus. Otsustati, et usa ja suurbritannia avavad prantsusmaal teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu normandias jalta konverents toimus veebruaris 1945.aastal. Kooskõlastati, kuidas saksamma lõplikult purustada ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus potsdami konverents toimus juulis-augustis 1945.aastal. Usa, suurbritannia ja nsv liidu juht arutasid saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi
(Novembrirevolutsioon) Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist 11. nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule , mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja Saksamaa alistus - Saksamaa alistumine - Saksamaa kohustus vaherahuga: evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses vastutasuta vabastama sõjavangid loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad loovutama suurema osa oma raudtee-veeremist - Pariisi rahukonverents - Võitnud imperialistlikud riigid surusid 28. juuni 1919 Saksamaale peale Verssailes' rahu: see nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul piiras tema iseseisvust kuid säilitas Saksamaa sõjalise jõu kui potensiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu - # Sõja tulemused - Võitjad said palju eeliseid ja uusi maid 10
ning nõudis palju nii füüsilisi, kui ka moraalseid resursse, millest riik aja jooksul hakkas tühjaks minema. 1918. aastal vaimustavad kuid lõpuks edutud pealetungid, Antandi järjest paremini töötav (suuresti ülemereliste liitlaste arvel) sõjatööstus ja pidevalt saabuvad väsrked väed murtsid täielikult võitlusvaimu ning sügisel 1918 Saksamaa oli löödud. Compiegne´i ja Versailles´i rahulepingud olid Saksamaale väga rasked: ta pidi võitjatele loovutama sõjavarustust ja tehnikat, ligi 1/8 aladest (ka uutele riikidele), maksta raskeid reparatsioone mille väljamaksmine pidi jätkuma ka tänapäeval, samuti rängalt piirati lubatud sõjaväge. Austria-Ungari oli kaotaja nii bloki osa kui ka eraldi riigina. Esialgu see pidi sõdima Venemaa ja Serbiaga, kuid Itaalia üleminek Antandi poole nõudis uue rinde avamist ja sõjaressurside ümberpaigaldamist. Kuigi 1917. aastal Sakslaste toel suudeti anda sellele
5. retain- säilitama 6. essential characteristics- hädavajalikud iseloomuomadused 7. form of aviation- lennuviis 8. to be tempted- ahvatlema 9. on board- pardal 10. turn up- kohale ilmuma 12. inflate the balloon- õhupalli õhuga täitma 13. fancy owning- meeldib omada 14. tow- vedama 15. pin it down- vastu maad suruma 16. landowner´s permission- maaomaniku luba 17. quarterly magazine- neli korda aastas ilmuv ajakiri 18. ever-growing- üha kasvav 19. spare an hour- tundi loovutama 20. slight unease- kerge ebamugavustunne 21. disapproval- pahaks panema 22. frown- kulmu kortsutama 23. drag a leg behind- jalga järel lohistama 24. currently- praegusel ajal 25. draw up- visandama 26. purchase of inappropriate skates- ebasobilike uiskude uisk 27. ticking off- kiusama 28. break a fall- kukkumist vältima 29. tumbling- kukkuma veerema 30. keep smb balanced- kedagi tasakaalus hoidma 31. reduce the chances- võimalusi vähendama 32. obey- kuuletuma 33. regard as- pöörduma kui 34
) · Esimene maailmasõda lõppes 11.nov. 1918 Compegnie vaherahuga · Rahulepingute väljatöötamisega tegeldi Pariisi rahukonverentsil · USA'd esindas president Woodrow Wilson · Prantsusmaad esindas peaminister Georges Clemencau · Suurbritanniat esindas peaminister Lloyd George · Kaotajaid kutsuti lepingutele alla kirjutama · 28.juunil 1919 sõlmiti Saksamaa ja Antante rahu · Saksamaa pidi tasuma reparatsioone (hüvitama sõjakahjud võitjatele) ja loovutama 1/8 oma aladest · Saksamaa relvastuse ja sõjaväe hulk viidi miinimumi · Saksamaal asenuds keisririik vabariigiga · Austria-Ungari keisriiriigi aladel loodi Austria Vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik · Venemaal lagunes tsaariimpeerium, mille koosseisust iseseisvusid Eesti Vabariik, Läti VR, Leedu VR, Poola VR, Soome VR · Sõdade edaspidiseks vältimiseks -> Rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit · USA ei astunud Rahvasteliitu
märts 1940. • Nõukogude Liidu valitsus teatas, et Soome tulistas Mainila külas õppustel olnud punaväelasi. • Nõukogude Liit esitas Soomele diplomaatilise noodi ja nõudis, et Soome vabandaks ning viiks oma väed 20–25 km riigipiirist eemale läände. Soomlased eitasid tulistamist ega võtnud endale vastutust juhtunu eest ning keeldusid Nõukogude Liidu nõudest muuta riigipiiri. • Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist ning suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule. 6.Balti riikide okupeerimine
konverentsil otsustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja USA. Kaotajariikidega sõlmiti 5 lepingut (Austria-Ungari jagunes kaheks). Neist tähtsaim Antanti ja Saksamaa vaheline Versailles` rahuleping sõlmiti 28. juunil 1919. Saksamaa, kes oli tegelikult soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Sakslased pidid nõustuma kõige raskemate rahutingimustega. Versailles' lepingu põhjal kuulutati, minumeelest äärmiselt ebaõiglaselt, sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi loovutama (ilma kolooniateta) 70 579 km² oma maast ja andma ära 6,5 miljonit elanikku. Hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele olematut 233 miljardit kuldmarka reparatsioone. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ka veel Düsseldorfi ja Ruhri alad. Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti (armee suurust piirati 100000 meheni ja relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke ning keelati üldine sõjaväe- kohustus
Minöör saab eksida vaid korra, elu ei ole arvutimäng, kus saab uuesti otsast alata. Meie eksistents ei ole ka film ebaõnnestunud kaadreid välja lõigata ei ole võimalik. Loodusseadusi ei luba rikkuda isegi vanad kreeklased oma mütoloogias: Orpheus kaotab Eurydike, sest saatus oma otsust ei muuda. Neiul on ette nähtud elavateriigist lahkuda ning tagasiteed ei ole. Oma surmalepingule allakirjutaja on põhimõtteliselt enesetapja, sest ta on nõus loovutama oma elu. Faust langetab otsuse, küsimusele ,,omada või olla?" vastab ta: ,,Omada." Faust pälvib oma õnnelikema hetke ja on valmis oma elu loovutama. Ehk ongi selline otsus õige, hukkuma oleme määratud nii või teisiti. Inimene kardab surma, kuid kas olukorra ilus lahendus ei oleks oskus istuda toolile ja deformeeruda tuhandeks liblikaks, nagu vabanes Liblikmees elukoormast, või rännata hingena pigviinipoega, nagu tegi seda härra Pauli hingerahu
o Iga kultuuriliselt tähtsat objekti tuleb koguda ja saab koguda kindlate määruste alusel, mis on määratud ministri poolt o Iga kultuuriliselt tähtsat objekti tuleb säilitada täpselt nii, et antud objekti oleks võimalusel ka võimalik kasutada Erinevused: o Sundeksemplari seadus ja arhiiviseadused on ainukesed, kus objektide omanikud on sunnitud vähemalt ühe eksemplari loovutama raamatukogudele või arhiividele. o Muinsuskaitse seadus on ainuke, mille kultuuriliselt väärtusliku objekti alla kuulub asula või territoorium. o Muinsuskaitse seadus on ainuke, mis ei märgista oma asulat või territooriumit kindla märgisega (teised seadused teevad templeid või kindla märgise, et ära tundma, mis asjaga on tegemist- arhiivis arhiivimärgis ja sundeksemplaril sundeksemplari tempel) Kokkuvõte:
ning see ei lubanud jõudude koondamist Venemaa vastu. Sõdimine kahel rindel läks laastavaks ja kurnavaks ning nõudis palju nii füüsilisi, kui ka moraalseid resursse, mis muutus riikide jaoks saatuslikuks. Antandi järjest paremini töötav, täna suurele liitlaskonnale, sõjatööstus ja pidevalt saabuvad värsked väed murtsid täielikult võitlusvaimu ning sügisel 1918 Saksamaa oli löödud. Compiegne´i ja Versailles´i rahulepingud olid Saksamaale väga rasked: ta pidi võitjatele loovutama sõjavarustust ja tehnikat, ligi 1/8 aladest, maksma raskeid reparatsioone mille väljamaksmine pidi jätkuma ka tänapäeval, samuti rängalt piirati lubatud sõjaväge. Austria-Ungari oli kaotaja nii bloki osa kui ka eraldi riigina. Esialgu pidi riik sõdima Venemaa ja Serbiaga, kuid Itaalia üleminek Antandi poole nõudis uue rinde avamist ja sõjaressurside ümber paigaldamist. Kuigi 1917. aastal Sakslaste toel suudeti anda sellele tugeva hoopi, ei suudetud seds täielikult purustada
1. Räni aatomi number on 14, Lühend on Si Räni on pooljuht mis tähendab, et ta on võimeline kergesti kas loovutama või jagama oma elektronkatte välimise kihi nelja elektroni 2.ränil on 24 isotoopi ent ainult 3 neist on stabiilsed ja need on massiarvudega 28,29,30 3. 1,36 usa dollarit ühe naela kohta ehk 409,528 grammi 4.Üle 90% maakoorest koosnebräni mineraalides ent puhtal kujul esineb harva, leidub looduses kivimite ja mineraalide koostisosadena, nt kvartsi, päevakivi. 5.puhtal kujul räni avastas Jöns Jacob Berzelius 1824. aastal 6
VÄÄRISGAASID • 1. Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? Sest nad on haruldased. 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? 8 elektroni 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? Mitte ühtegi 4. Kuidas avastati argoon? Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100 cm2 tundmatut gaasi, mis ei reageeri keemiliselt millegagi. See gaas nimetati argoniks. 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? PtF6 + Xe oranz kristalne aine,F2 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? 63 m3 He kulub . 7
Elektronkiht: +142)8)4) Tihedus: 2330 kg/m³ Sulamistemperatuur: 1417 °C Lihtainena on räni halli värvi ja metallilise läikega Oksüdatsiooniaste ühendites: +4 Füüsikalised omadused Räni on toatemperatuuril tahke Kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga Räni tihedus on vedelas olekus suurem kui tahkes olekus Üpriski tugev, väga habras ja kergesti mõranev Kõrge soojusjuhtivusega (149 W/m·K) Pooljuht (võimeline kergesti kas loovutama või jagama oma elektronkatte välimise kihi nelja elektroni) Keemilised omadused Räni on võimeline reageerima halogeenide- ja lahjendatud leelistega, olles samas immuunne enamik hapete suhtes Kõrgematel temperatuuridel reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga, lämmastikuga, fosforiga, arseeniga, süsinikuga ja enamik metallidega Keemilised omadused Toatemperatuuril reageerib ainult fluoriga
nende sõltlaste vahel, maa kui peamine sotsiaalmajanduslikuse kindlustatuse alus. Vasall pidi toetama oma isanda poliitikat ja pidi olema tema sõjaväes. Vasall sai vastutasuks lääni. Selleks oli enamasti maavaldus koos talupoegadega voi vahepeal ka mingi amet. Feodaalid olid peamiselt ryytlid. Nad ehitasid omale kindlusi, teenisid suurfeodaale,osalesid turniiridel jne... Valdav osa ühiskonnas oli talurahvas. Talupojad pidid läänis töötama ja loovutama osa oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss
otsustati Jaapani okupatsioon USAle ?peale Saksamaa kapituleerumist koondus sõjakese Kaug-Itta ?Jaapan ei kapituleeru ?USA viskab Hiroshimale ja Nagasakile Fatman ja Little Boy ?8. augustil astub sõtta Jaapani vastu ka NSVL ?PARIISI RAHUKONVERENTS 1946-47 veebruar) ?kirjutati alla rahulepingutele kaotajariikidega (Itaalia, Ungari, Soome, Rumeenia, Bulgaaria) ?reparatsioonimaksud. Kõige rohkem pidi maksma Itaalia, vähem Bulgaaria ?Soome pidi loovutama territoorimi (Karjala) ?Rumeenia pidi loovutama Bessaraabia ?Itaalia pidi ka loovutama veidi maad Jugoslaaviale ?Saksamaa ja Jaapaniga ei sõlmita rahulepinguid ?rahuleping Jaapaniga 1951 NÜRNBERGI KOHUS 1945-46 oktoobris ?Potsdami konverentsi otsusena püütakse mõista kohut natsikurjategijate üle. ?Süüdistus esitati 24 inimesele sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes ?peale II MS'i muutusid oluliseks rahvusvahelised inimõigused ?12-le määrati surmanuhtlus ja 2-le eluaegne vanglakaristus KORDAMINE
Võrdle Uusikaupunki rahu sõjaeelse liitlastevahelise kokkuleppega. Põhjenda toimunud muutusi. Enne oli jutt, et Eesti saab endale Poola. Hiljem said aga Eesti endale hoopis venelased. Eesti ja Liivimaa tahtsid ise minna vene võimu alla. Eesti liideti lepingu tulemusel venemaaga. Rootslased võisid vilja välja vedada piiramatult. Kui kaua kestis Tallinna piiramine? Umbes kuu aega ja 7 pärva. Mis põhjustel pidid rootslased linna loovutama? Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku. Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta? Võisid tagasi Rootsi minna. Mis näitab, et rootslased umbusaldasid venelasi? Nad jätsid suure kaubavärava seniks enda kätte, kuni lahkusid.
Rahulepingute koostisosadeks RAHVASTELIIDU põhikiri(praeguseÜROeelkäija) Täiskogu koosnes liikmesriikides esindajaist: Nõukogus 5 alalist liiget, Suurbrit, Prantsus,Itaalia,Jaapan, USA(?).Alaline sekretariaat asus Genfis. Rahvasteliit loodi selleks, et tulevasi konflikte ära hoida. Saksamaa kuulus Rahvasteliitu 1926-33. NSVLiit 1934-39. Heideti välja, sest tungis Soomele kallale.Eesti astus R-liitu 1921.Rahulepingu järgi: *Saksamaa pidi loovutama alasid: Elsass-Lotrig Prantsusmaale, Eupen-Malmedy Belgiale, veel alasid Leedule, Taanile, Tsehhoslovakkiale, koridor Poolale.*Saksam sõjavägi ei toht olla suurem kui 100tuhat meest. *Sõjaväekohustus keelati, kindralstaap saadeti laiali. *Ei toht omada lennuväge, allveelaevu. *Saksam pidi maksma reparatsioone.*Saksamaa kolooniad jagati ümber.
olla kehtestatud täiendav sundeksemplaride loovutamise süsteem (nt Saksamaa mõnedes liidumaades). Sveitsis ei koguta föderaaltasandil üldse sundeksemplare, üksnes mõnedes kantonites on iseseisev süsteem, mis hõlmab üldiseltainult trükiseid. Erandliku korralduse näitena on maailmas tuntud Holland, kus pole sundeksemplari seadust ning sundeksemplare kogutakse vabatahtlikkuse alusel. Rahvusraamatukogu lihtsalt kutsub Hollandis kirjastajaid üles loovutama oma toodangut. Kaasajal ilmuvad väljaanded, mis kuuluvad seaduse järgi säilitamisele. Kus neid säilitatakse? Sundeksemplari objektid 1) Eestis valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 2) välisriikides tellimisel valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 3) Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud eestikeelsed või Eestit käsitlevad trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 4) võrguväljaanded.
talvesõda (30.11.1939 12.03.1940) Soome ja NSV Liidu vaheline sõda II maailmasõjas, mis lõppes Moskva rahu sõlmimisega (kus Soome iseseisvus jäi püsima, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse), baaside ajastu (baaside leping: Eesti 28.09.1939, Läti: 05.10.1939, Leedu: 10.10.1939) baaside lepingu sõlmimine NSV Liiduga, millega NSV Liit rajab Baltimaadesse omad baasid, okupatsioon võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, Atlandi harta (august 1941) Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi
Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. 2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu? NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11 Tähtsamad muutused maailmakaardil: ● Muutusid riikide piirid ● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt ● Riikide territooriumid vähenesid ● Mõned riigid lõhenesid NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt: ● Soome pidi loovutama Karjala ● Eesti, Läti, Leedu ● Saksamaa loovutas osa Ida-Breisimaast ● Poola jäi ilma idapoolsetest aladest ● Tšehhislovakkialt võeti tagakarpaatia ● Rumeenialt võeti Bessaraabia ● Jaapan pidi loovutama Kuriilid ja Sahalini lõunaosa (saared) 3. Osata nimetada sotsialistlikke riike Ida-Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Teha vahet, kas tegemist on Ida-Euroopa iseseisva sotsialistliku riigiga või NSV Liidu liiduvabariigiga.
Eesti aastail 1850-70 1802.-04. a. seadused andsid talupoegadele õiguse olla oma koduse vara omanikud. 1816. ja 1819. a. seadustega kuulutati talupojad vabadeks inimesteks, kuid kogu maa tunnistati mõisnike omandiks. Talu kasutamise eest tuli teha mõisale teotööd. Teotöö jagunes korrateoks ja abiteoks. Korrategu tähendas teomehele kohustust koos hobusega teha aasta läbi mõisas rakmepäevi. Olenevalt talu suurusest oli ette nähtud nädalas kindel arv teopäevi. Mõisategu tehti kubjaste järelvalve ja sundimise all. Kubjas käis kepiga järel, kontrollis töö headust ja kiirustas mahajäänuid. Teorent ei vastanud Euroopas üha enam leviva turumajanduse nõuetele. Kepihirmu all töötavad teomehed ei tahtnud teha mõisatööd, talupojad aga ei olnud huvitatud enda käes olevate talude paremale järjele tõstmisest. Uued talurahvaseadused kinnitasid, et kogu maa on mõisnike omand, kuid talude all olevat ...
Keemia Väärisgaasid 1. Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? Sellepärast, et väärisgaasid on haruldased ja neid on vähe. 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? Väärisgaaside väliskihil on 8 elektroni, va. Heelium. 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? Neil on juba oktett, mis tähendab, et nad ei loovuta ega ei võta juurde elektrone. 4. Kuidas avastati argoon? Rayleigh juhtis mitme tunni vältel õhus olevast lämmastikust ja hapnikust läbi elektrisädemeid, mis sidusid nad kokku NOks, alles jäi aga tundmatu aine mida oli 1/120 õhu massist seda tundmatut gaasi hakati alates 1894a. nimetama argooniks. 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? Flooriide, oksiide ja ka floriidioksiide ( nt. XeF6, XeO3 ja XeF4O) 6
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda algas 28.juuli 1914 ja lõppes 11.november 1918. See kestis kokku 4 aastat 3 kuud ning 14 päeva. PÕHJUSED: Maailmasõja peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. 1) Seni oli olnud Suurbritannia kõige tugevama sõjalaendusega riik. Toimus võitlus liidrirolli pärast maailmas, sest Saksamaa soovis ümber jaotada kolooniaid. 2) Prantsusmaa soovis heastada kaotuse Saksamaa sõjas. Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass Lotringi maad. 3) Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai AustriaUngari troonipärija hertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. AustriaUngaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi. Venemaa asus toe...
tagasi. Oktoobris lähenes sõjategevus Saksamaa piiridele ja mereblokaad põhjust saksamaal nälja. Keiser Wilhelm II loobus troonist ja sellega oligi Esimene Maailmasõda läbi. 11. novembril 1918 kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist. Peale I Maailmasõda lagunes 4 impeeriumi: Saksamaa - kaotas kolooniad Türgi - Türgi asemel kujunes Türgi vabariik, ülejäänud aladest said Rahvasteliidu mandaatterritooriumid, lõunapoolsetel aladel kujunes Saudi Araabia kuningriik Venemaa - Venemaast eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Leedu territoorium oli
pommitamine õhuväe poolt, I MS ajal õhuväel polnud erilist rolli, vähe lennukeid jne) *Francol õnnestubki diktatuuri kehtestamine Olulisemad sõjasündmused ja nende tähtsus sõjas: 1.09.1939 Saksamaa ründab Poolat, algab II MS 17.09.1939 NSVLi kallaletung Poolale, kuu lõpuks Poola okupeeritud NSVLi ja 1 Natsi-Saksamaa poolt 30.11.1939 Talvesõda algus Soome ja NSVL vahel ("väidetavalt" alustas Soome , aga tegelikult NSVL), Soome jääb iseseisvaks, kuid pidi loovutama alasid 22.06.1940 Prantsusmaa alistub, Prantsusmaa osutab vastupanu Saksa vägedele ja Charles de Gaulle koordineeris seda liikumist 21.07.1940 (Eesti) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, eesti läks ametlikult nõukogude liidu alla 6.08.1940 (Eesti) Eesti NSV võetakse vastu Nõukogude Liidu "sõbralikku" perre. 22.06.1941 Johannes Vares-Barbaruse valitsus, kukutati eestis eelmine valitsus ja moodustati uus Barbarusega nõukogude liidu valitsus 9.03
1.Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? 4. Kuidas avastati argoon? 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? 8. Milline seos on tuukritel He? 9. Mis Päikesel toimub iga sekundi jooksul? 10. Miks on kasulik He toiduaineid säilitada? 11. Mille poolest argoonkeevitus hea on? Vastused: 1. Väärisgaasid on reageerimisvõimetud gaasid.Nad on õhus tihedamad. 2
Endiste koloniaalmaade kohta kasutatakse ka väljendit Kolmas Maailm ja kõiki neid riike ühendavad, lisaks eelpool mainitud majanduse madalale arengu tasemele, kehvad elutasemetingimused, väga algeline sotsiaalabisüsteem ning suur ebavõrdsus elanikkonna vahel. Koloniaalmaad hakkasid vabanema juba 19. sajandil, kuid suurem muutus toimus peale II maailmasõda, kui tekkis 17 uut riiki. Kolooniate vabanemine ei olnud lihtne, sest paljud metropolid ei olnud nõus oma valdusi loovutama. Sellest tingituna tekkisid konfliktid, mis tihti kasvasid välja veristeks sõdadeks. Enamik riike saavutasid pärast koloniaalsõdu enda iseseisvuse, see aga polnud palju parem kui olla metropoli üheks asumaaks. Kolmanda Maailma riigid leidsid end uuest situatsioonist, kus neil puudus kindel riigi juhtorgan ning riigi juhtimis süsteem. Kõige lihtsam oli sellises situatsioonis valida diktatuuri tee ja see riigi juhtims süsteem on nii mitmeski riigis tänapäeval.
Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. Ainsaks selgeks võitjaks osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi sõjast puutumata. Saksamaal oli pärast maailmasõja lõppu suurim pettumus. Saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist, mis oli mõistagi ülekohtune. Kaotajaks pidas end ka Venemaa. 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Seni oli majandus pärast sõda alati elavnenud,Esimese maailmasõja järel see nii polnud. Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega,
mõjusfäärideks. Saksamaale: sai protokolli alusel Poola lääneosa (Leedu : hiljem loovutav NSVL-le) NSVL-le: sai protokolli alusel Soome(hakkas vastu talvesõjaga, säilitas iseseisvuse),Eesti,Läti, Poola idaosa (Leedu : saksamaa andis järgi) Eestile: Baaside lepingut 28.sept 1939 , punaarmee sissetulek , iseseisvuse kaotamine 6) Selgita mõisted- · Poola koridor-ala , mis eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast.Varasemalt kuulus Saksamaale , pidi loovutama seoses Versaille' lepinguga. · Rapallo leping-Toimus Genovas Saksamaa ja NSVL vahel , seati sisse diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted. · Komiterni vastane pakt-Saksamaa ja Jaapani poolt loodud kommunismi peatamise pakt, hiljem liitusid teised riigid. · ,,Stalinist sai Hitleri poliitiline pruut" Mida see lause tähendab? Neist said liitlased , et plaane ellu viia 23.august 1939-22.juuni 1941 . Abielu kestis 20 kuud.
koos teiste autoritega). Eesmärk Arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Arendada keele väljendusrikkust, rahvuslik omapära ja ilu. Kasutusele võetud sõnad tänu Aaviku tegevusele. Näiteks : • haihtuma • hurmama • kiinduma • kogema • arusaamatus • eelnema • eriskummaline • häving • igihaljas • jultumus • kalduvus • loovutama • lugemus • lõpmatus • mängur • pettumus • saabuma • saavutama • seisnema • seisund • tavapärane • teravdama • vallutama • vastustama • vedur • üllatama • lakkama • moodustama • omama • süvenema • üllatama jne Mälestus Johannes Aaviku Selts asutati Tallinnas Nõmmel 26. septembril 1992. aastal. Seltsi juhib Helgi Vihma. 19. juunil 1992 avati Kuressaares Aaviku vanematekodus Saaremaa
Neljas ristisõda Pärast Kolmanda ristisõja läbikukkumist huvi uue moslemitevastase ristisõja vastu vaibus. Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis paavst. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust SaksaRooma riigi keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba Neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja. Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis paavst. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust SaksaRooma riigi keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba Neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja. 1201 aastaks oli ristisõdijate vägi Veneetsiasse kogunenud, kuigi vägesid oli palju vähem kui eeldatud (10 000). Veneetslased, kelle juht oli eakas ja võibolla pime doodz Enrico...
tagada rahvaste õigused ja vabadused. Pariisi rahukonverents: 18. jaan 1919 Pariisis, millest võttis osa 27 Saksa ja tema liitlastega sõdinud või suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani. Verailles rahuleping: Saksaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla 28. juunil 1919. Sellekohaselt pidi Saksa loovutama Prantsusele Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tsehhoslovakkia. Saksal tuli maksta reparatsioone sõja võitjatele. 1917 Venemaa: *rahutused sõjaväes *maj kaos *keisrivõimu autoriteedi langus *rahulolematuse üldine kasv *oktoobripööre- võimule tulevad bolsevikud, kes lubasid Venemaa sõjast välja tuua mida nad ka tegid 3.märtsil 1918 Bresti rahu. Tegelased: Schliefen- saksa sõjaplaani autor
· Tsiviilelanikega käituti metsikult · Hoolimata Punaarmee kaotustest vallutati Berliin · Hitler tegi enesetapu · 2.mai.1945 Berliin kapituleerus Saksamaa alistamine · NSVL väed sundisid Saksamaa 8.mail.1945 kapituleeruma. Jaapani purustamine · USA ja NSVL sõdisid Jaapani vastu. · Usa 2 tuumapommi sundisid Jaapai kaotust tunnistama · 2.septembril.1945 Jaapan kapituleerus ja II ms sai läbi. Sõja lõpp · Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Nürnbergi kohtuprotsess, 1945 · Mõisteti surma 12 juhtivat natsi. Sõjakuritegu aktsioon, mis on tsiviilisiku vastu suunatud. Kollaborant Võõrvõimu poole ülemineja. Rommel Saksamaa väejuht Zukov Venemaa väejuht
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaegset Euroopat iseloomustavad paljud tegurid, nagu näiteks: feodaalkord, keisrivõim, pärisorjus, naturaalmajandus, viikingite rüüsteretked ja palju muud. Varakeskaegsel perioodil nagu ka kõigil eelnevatel ja järgnevatel perioodidel, olid oma tõusud ja mõõnad, omad vead ja head küljed, kuid kas see ajastu oli pigem ühiskonna areng või langus? Seda kas riik on heal järjel või mitte saab näha linnades: kui linn on hoolitsetud, käsitöö ning kaubandus heal järjel ning hästi kindlustatud, siis on ka reeglina riigis kõik korras. Nii aga seda varakeskaja Euroopas ei olnud linnaelu väljasuremine, kaubanduse allakäik ning sellega kaasnev naturaalmajandus, kus kõik eluksvajalik valmistatakse ühe majapidamise piires. Selle põhjuseks peetakse araablaste vallutust Põhja-Aafrikas ja Hispaanias ning samuti Lõuna-Euroopat tabanud sartseeni piraatide röövretked. Ei saa vä...
Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja valmistunud sõjaks. NSVL sai Saksalt loa ka Eesti anastamiseks.II MS pooled:Saksa,It,Jaapan vs Inglis.Prants,NSVL. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
