VÄÄRISGAASID (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Väärisgaasid

3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? 4. Kuidas avastati argoon? 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? 8. Milline seos on tuukritel He? 9. Mis Päikesel toimub iga sekundi jooksul? 10. Miks on kasulik He toiduaineid säilitada? 11. Mille poolest argoonkeevitus hea on? Vastused: 1. Väärisgaasid on reageerimisvõimetud gaasid.Nad on õhus tihedamad. 2. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. 3. ? 4. 1893.a juhtis inglise füüsik Rayleigh tähelepanu sellele, et õhu lämmastiku erikaal erineb keemilisel teel lämmastikuühendite lagundamisel saadud lämmastiku erikaalust. Vahe oli küll väga väike, aga ületas ikkagi tunduvalt võimaliku katsevea. Huvitudes sellest asjaolust võttis Rayleigh ühes keemik Ramsay'ga õhu koostise

Keemia

1

doc

Väärisgaasid

Keemia Väärisgaasid 1. Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? Sellepärast, et väärisgaasid on haruldased ja neid on vähe. 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? Väärisgaaside väliskihil on 8 elektroni, va. Heelium. 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? Neil on juba oktett, mis tähendab, et nad ei loovuta ega ei võta juurde elektrone. 4. Kuidas avastati argoon? Rayleigh juhtis mitme tunni vältel õhus olevast lämmastikust ja hapnikust läbi elektrisädemeid, mis sidusid nad kokku NOks, alles jäi aga tundmatu aine mida oli 1/120 õhu

Keemia

7

doc

Väärisgaasid

5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse. Väärisgaasid on Heelium (He), Neoon (Ne), Argoon (Ar), Krüptoon (Kr), Ksenoon (Xe) ja Radoon (Rn). Heelium kuulub s­ elementide hulka (elektronvalem 1s 2). Teised väärisgaasid on p­ elemendid ning nende aatomite välis-elektronkihti iseloomustab valem xs2xp6. Väärisgaaside aatomites on väliselektronkiht täielikult

Keemia

18

docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud.................................................................................................12 7) Väärisgaasid............................................................................18 8) Lahuse mõiste.........................................................................20 9) Vee karedus............................................................................21 Vee kareduse leevdendamine.......................................................21 10) Lahustumis protsess.......................................................................................22

Keemia

Kommentaarid (0)