Võitjad ja kaotajad Esimeses maailmasõjas, esse (0)

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad
Esimene maailmasõda toimus aastatel 1914-1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Kolmikliiduks. Kolmikliitu kuulusid: Saksamaa, Türgi ja Austria – Ungari. Antanti kuulusid: Prantsusmaa, Suurbritannia , Venemaa, Itaalia, USA ja Jaapan. Sõja tekkimise põhjuseks olid järjest tugevnevad vastuolud maailma suurriikide vahel.
Suurimaks kaotajaks selles sõjas pean ma Saksamaad. 18.jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki. Seal sõlmiti Saksamaaga Versailles 'i rahuleping, mis oli Saksamaa suhtes ebaõiglane, tehes Saksaamaa suurimaks kaotajaks. Saksamaa pidi loovutama suuri alasid oma territooriumist. Elsassi ja Lotringi piirkond läks Prantsusmaale, aga ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja teistele sõja tagajärel tekkinud riikidele, pidi Saksamaa loovutama oma alasid. Lõpp tulemuseks kaotas riik ligi kaheksandiku oma territooriumist. Peale selle nähti ette, et sõjaväge tuli vähendada 100 000 mehele, kellest võisid ohvitserid olla ainult 4000. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Suurim kaotaja on Saksamaa ka sellepärast, et talle määratud reparatsioonid olid väga kõrged. Saksamaast tehti sõja puhkemise süüdlane, kuigi selles on kõik mingil määral süüdi, et sõda üldse toimus. Laostunud riigil ei olnud aga raha, et sõjakahjude eest maksta, sest nad olid isegi laenu võtnud, et sõda pidada. Sellega keegi ei arvestanud , eriti Prantsusmaa, kes nõudis suurimaid tasusid, kui Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid olid leebemal seisukohal. Prantsusmaa eesmärgiks oli Saksamaad nõrgestada nii palju kui võimalik, et saada ise võimsaimaks suurriigiks Lääne – Euroopas.
Sõjas kaotanuks pean ka Venemaad, kus sõda tõi kaasa palju suuri rahutusi. Rahulolematusega kaasnesid kriisid : 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsioon ja Veebruari revolutsioon . Kriisid toimusid sellepärast, et Venemaale käis sõda üle jõu. Sõjaväes toimusid rahutused, sest juba 1917. aastaks oli Venemaa kaotanud üle kuue miljoni sõduri. Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist. Kuna Venemaale käis sõda üle jõu, siis oli oodata suuremates linnades ka näljahäda. Venemaal toimus sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik.
Suurimaks võitjaks pean Ameerika Ühendriike. Seda sellepärast, et tõeline sõjategevus toimus siiski Euroopas, mitte USA aladel. Seega ei pidanud Ameerika väga palju kannatama, kuigi ka USA kaotas mingil määral oma sõdureid, kuid neid ei saa võrrelda näiteks Venemaa ega Saksamaa hukkunute arvuga. Euroopa riigid jäid nõrgemaks kui USA, sest nad laenasid suuri summasid Ameerikalt, et sõjaga üldse toime tulla. Nad vajasid raha sõjatööstuse kasutamiseks ning arendamiseks ja rahva elus hoidmiseks. Peale maailmasõda jäid paljud riigil USA'le võlgu ning sellega algas ka Ameerika Ühendriikide esiletõus.
Võitjateks pean ka väikeriike, kes said võimaluse iseseisvuda, sest impeeriumid hakkasid lagunema . 6. detsembril 1917 iseseisvus Soome, millega Vene enamlaste vastane valitsus oli sunnitud leppima. 16. veebruaril 1918 deklareeris iseseisvust Leedu ning 24. veebruaril 1918 tegi sama ka Eesti. Kahjuks jäid Eesti ja Leedu iseseisvusdeklaratsioonid esialgu ainult paberile, sest enamlased neid ei tunnistanud ja tegelikkuses sattuti Saksa okupatsiooni alla. Peale 1918. aasta sügist hakkasid üksteise järel end iseseisvaks kuulutama palju riike: Tšehhoslovakkia, Poola, Ungari, tekkis Serbia -Horvaatia- Sloveenia kuningriik . 18. november 1918 teatas oma iseseisvumisest ka Läti. Iseseisvuse kuulutasid ka Ukraina, Valgevene ja Taga – Kaukaasia . Enamikel riikidel tuli oma iseseisvust aga relvaga kaitsta, aga sammud iseseisvuse suunas olid juba tehtud.
Ma arvan, et Esimene maailmasõda oli siiski pigem katastroof, sest selle käigus hukkus umbkaudu 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit, kellest 3,5 miljonit jäid vigaseks. Sõda neelas ka füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna. Positiivseks oli see, et väikeriigid hakkasid iseseisvuma. Lõpp kokkuvõtteks ei lahendatud siiski ühtki suurt probleemi, sest need jäid hoopis püsima ja viisid edasi Teise Maailmasõjani.