Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kadeduse mõttetera (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas saab sellist asja mitte mrgata vi seda klma sdamega eirata?
Kadeduse mõttetera #1 Kadeduse mõttetera #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ewytzka11 Õppematerjali autor
mõttetera

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
43
txt

Aforismid

everyone else still believes the smile on your face Those who know what they want, can win Alati koos aga igavesti lahus If practice makes perfect and nobodys perfect why practice? Pole vaja olla sltuv ja jreleandlik patsient: hakka ise enda hinge arstiks Amokijooksuga on see mure, et kui sa selle vidad, jd sa ikkagi ei kellekski muuks kui vaid lehmaks Kadedus ei tunne puhkepeva. Rumalaid plata, mitte kadestada vib, sest kadedus nagu imetluse moodi nib Inimene pole kunagi nii nnetu, kui ta arvab, vi nii nnelik , kui ta loodab Elu on nagu sibul. Seda kooritakse kiht-kihilt ja vahel ajab ta nutma Snni ja surma vastu ei ole rohtu, ainus vimalus on vahepealset aega nautida Kik mis juhtub, juhtub mingil phjusel Not even make-up could make me beautiful, because real beauty is loving yourself and that's something I could never do If you think I'm a bitch, wait until you meet my mother

Kirjandus
thumbnail
3
txt

Harry Potter

Harry Potter Harry Potterist endast: Harry elab oma mugudest sugulaste juures (Vernon, Petunia ja Dudley Dursley).Tema vanemad said surma autonnetuses. Vhemalt Harry arvab nii. Oma heteistkmnendal snnipeval saab ta teada, et ta on vlur ja ta lheb kooli nimega Sigatgas. Ta saab ka teada, et ta on kuulus. Kik vlumaalilmas teavad ta nime. Ta saab ka Sigatkas spru, mida tal pole kunagi tavakoolis olnud. Nende nimed on Ron ja Hermione. Tema sbraks saab ka Sigatka majavaht Hagrid. Sigatka direktor on Albus Dumbledore ja selles koolis tuleb kia seitse aastat. Igal aastal juhtub Harryga mni seiklus, mis vltab enam-vhem kogu aasta. Harry kib Sigatka majas nimega Gryffindor. Mned igas raamatus olevad tegelased: Hermione Granger on mugupritolu. Ta vib olla vga upsakas, aga ta on truu sber. Ta on vga tark ja pib pidevalt ja on enam-vhem kikide petajate lemmik. Kooli judes polnud tal spru, kuid varsti sbrunes ta Harry ja Roniga, kui nood ta trolli kest pstsid. Ronald Weasley on prit vaese

Kirjandus
thumbnail
1
txt

Iga üks on oma õnne sepp

Igaks on oma nne sepp . Lugupeetud siinviibijad. Olen tulnud siia , et veenda teid selles, et igaks on oma nne sepp ! Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: nnelikeks ja nnetuteks inimesteks. hed on need, kellel elus kik nnestub, kellel nib kik olemas olevat, mida inimhing ihaldada oskab; teised aga on n. elu hammasrataste vahele jnud, kellele saavad osaks vaid ebannestumised. Viimastele tundub, et kik, mida nad ette vtavad, jookseb liiva ja seetttu nad sageli enam ei ritagi. Kuidas saada nnelikuks ? - see on ksimus, mida paljud inimesed esitavad, lootes saada retsepti, mida teha, et nnetuste jada katkestada ja nnelikuks saada. Selle koha peal julgen elda, et see lootus on kll lollide lohutus , sest pole olemas hte ja kindlat nn . retsepti vaid igaks vormib oma elu ise . Seega tuleks inimestel, kes tunnevad end nnetuna eelkige iseendasse vaadata . nn on inimeste jaoks vga erinev . Osad on nnelikud , kui vidavad lotoga jackpoti, teised on aga nnelikud siis, kui neil on

Kirjandus
thumbnail
2
txt

Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused.

Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu? Crusoe (nii kutsusid teda sbrad) sndis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tmbas vaid meremehe-elu. Crusoe pgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi le ja kui ta peaks selle le elama, siis lheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad psesid, siis ajas Crusoe need mtted peast ja sitis laevaga edasi. Kuuendal peval puhkes jlle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev lheb phja. nneks tuli ks vike sepaat neile appi ja nad psesid paati just enne seda, kui laev phja vajus. Kaldale judes kinnitati talle, et tema pole meresidu jaoks loodud ja et tema prast viski laev phja minna. Cru

Eesti keel
thumbnail
15
txt

Looming kokkuvõte 3/2009

Tartu Tiskasvanute Gmnaasium 2009/2010 Andre Verhni Looming 3/2009/ 9b klass Ulavere Gunnar oli kehtsestanud Ulaveres kitumisreeglid.Kui oli platsis kas vi ks ainus puhkeala paketi ostnud klastaja,tuli pererahval olla vimalikult mrkamatu-ei mingeid lugavaid raadioid vi muid mramasinaid.Ta oli veendunud,et iga Ulavere klastaja otsib siit eelkige rahu.Tna ei kehtinud karmid piirangud.Kui Brita ngi tulemas Gerdi kabrioletti tkkepuu taga ootamas.Auto plaadimngijast kaikus klassikaline marsiviis hlgava orkestri esituses. Lk 310 Kuna puhkealal polnud ei vraid ega Gunnarit,kellega kik pidid arvestama,et poleks torisemist,siis tekkis vimalus talletada kahanevast suvest endale veel ks kirgas mlupilt talvevarudesse.Seltskond kogunes je rses suplussillal,mille trepilt oli mugav vette astuda.Brita ja Silver,ngid toredad vlja-hel veel ei olnud vananemismrke,teine hakkas kohmakast poisist kujunema triksis-traksis noorm

Kirjandus
thumbnail
2
txt

Minu elukutse

Elu kutsub meid hetkest, mil oleme mratud alustama uut elulugu,milles tuleb ette nii mnigi raske etapp. Mis mjutab inimeste valiku tegemist ja elukutse valimist? Elu on nagu raamat, mille peategelaseks on autor ise. Kui alustame raamatu esimese leheklje lugemist, ei tea kuidas sealne tegevus kulgema hakkab ja millega lpeb, samamoodi on inimese elugagi. Hetkest, mil snnime laia maailma, ei tea me millised seiklused meid ees ootavad, saame vaid oletada ja unistada, kuidas me tahaksime, et meie elu kulgeks.Tehes oma valikuid ja otsuseid, kies oma rada, kirjutademe justkui enda eluraamatut iseenda kekirjaga, lisades sinna pilte ehk mlestusi, mis jvad alatiseks meelde. Inimene saab otsustada milline on tema minevik, olevik ja tulevik, tehes erinevaid otsuseid pevast peva. Kindlasti heks raskemaks otsuseks on just elukutse valik. Nii thtsa otsuse tegemisel peaksime kigepealt ppima tundma iseennast. Nii tleb ka Oscar Wilde tsitaat: Leides iseennast ,leiad sa kik. Kui me pime ja hindame oma

Eesti keele õppetaterjal
thumbnail
1
txt

Kui mul oleks palju raha

Kui mul oleks palju raha Kui mul oleks palju raha, oleksin ma rikas. Vaataja silmade lbi paistaks suure raha omamine vga tore. Oleks see vaid nii. Arvan, et siis oleks maailm tna hoopis teistsugune. Rikkuriks olemine ei tee sind 100% nnelikuks. Selleks, et olla nnelik, on sul vaja endasse uskuda, loota, teisi ja ennast armastada. Kui mul oleks palju raha jalaga segada, siis tekiks mul mitmesuguseid ksimusi. Kuidas rahathte kasutan? Mida ma ostan? Kuidas oleks kige otstarbekam krabisevat kasutada? Tuntumad haljale oksale judnud isikud annetavad teatud hulga klisevat haigetele, toetusfondidele, lastekodudele, asutavad koole jne. Sellega pavad rahakad inimesed oma mainet parandada vi sdametunnistust kergendada. Osa jukaid klastavad Universiumit, et saada veelgi suuremaid elamusi. Palju plekki omades lheksin minagi reisima. Reisides piksin tundma teiste riikide kombeid, inimesi, loodust ja nii edasi. Reisiksin koos oma perekonnaga vi oma heade spradega. Kui kunagi kik paigad on klas

Eesti keel
thumbnail
2
txt

Aeg millal ma kohtusin Napoleoniga

Aeg millal ma kohtusin Napoleoniga See juhtus 19. sajandi alguses kui ma kohtusin Napoleoniga. 21. sajandi keskel leiutati ajamasin, millega saab minna tagasi nii kaugele minevikku, kui vhegi vimalik, aga see tagasiminek ei muuda seda minevikku, mis juba kord toimunud on, kuna viksemgi muutus ajaloos vib muuta kik oleviku ja tuleviku, lhestades ajapiiri. Niisiis nagu ma juba tlesin juhtus see 19. sajandi alguses, kui mul tekkis erakordne vimalus kasutada hte nendest kallistest ajamasinatest. Ma rndasin lbi aja. See sit kestis kuskil 4 tundi ja mul hakkas tsiselt paha sellest. Ma ei astunud kohale judes ajamasinast vlja vaid see viskas mu alla, taevast. nneks olin ma langevarju selga pannud nagu eelnevalt oli soovitatud ning ma maandusin pehmelt keset Prantsusmaad hel ilusal l. Mul polnud rna aimugi, kus ma olin nii et ma vtsin vlja kaardi, mille olin kodus kaasa pakkinud lisaks paljudele muudele vidinatele. Napoleoni asukoht asus minust tpselt 11 kilomeetri kaugusel, nii et ma hakkasi

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun